Sa oled siin

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Veterinaarhistoloogia“

14. märts 2017 - 9:03
Aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti "Veterinaarhistoloogia".

Eelmise aasta parimaks eestikeelseks kõrgkooliõpikuks valiti Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“, mis käsitleb kodu- ja lemmikloomade organismi ehitust mikroskoopilisel tasandil.

Õpik on Marina Aunapuu aastatepikkuse töö tulemus ja illustreeritud autori enda valmistatud ja pildistatud histoloogiliste preparaatidega. Erialaste mõistete puhul on autor jälginud viimast rahvusvahelist histoloogia nomenklatuuri ja leidnud ka uuematele terminitele sobivad eestikeelsed vasted. Õpik on elektrooniliselt (ePub formaadis) tasuta kättesaadav.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et parimaks tunnistatud õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.

Eelmise aasta parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi  juhtkomitee. Õpik on valminud sama programmi toetusel.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

  • 2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist.
  • 2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
  • 2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
  • 2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
  • 2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
  • 2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“, koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

Veel uudiseid samal teemal

26.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Haridus- ja Teadusministeeriumi kriisitoetus andis pea 130 000 lapsele ja noorele võimaluse osaleda huvitegevustes

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas erakorraliselt kriisitoetusmeetmena erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatele üle 5,7 miljoni euro. Tänu sellele said arendavatest võimalustest osa 128 325 last ja noort.

26.10.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Meediapädevuse nädal pakub tuge infomüras orienteerumisel

Täna algab üle-eestiline meediapädevuse nädal, mille eesmärk on juhtida tähelepanu info ülekülluses tekkivatele probleemidele ja aidata lahenduste leidmisel.