Sa oled siin

Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik on „Avalik poliitika“

15. märts 2022 - 9:01

2021. aasta parimaks kõrgkooliõpikuks valiti „Avalik poliitika“, mis koosneb kolmest eraldi avaldatud osast: „Avaliku poliitika kujundamise protsess“, „Avaliku poliitika disain“ ning „Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad“.

Õpiku koostajad ja autorid on Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai ja Indrek Saar. Lisaks neile on õpiku autoriteks Gerly Elbrecht, Mari-Liis Jakobson, Nikolai Kunitsõn, Ott Lumi, Karin Miller, Peeter Selg, Priit Suve ja Ave Viks.

Žürii esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson märkis, et „Avaliku poliitika“ kolm õpikut moodustavad mahuka tervikteose, mis paistab silma süstemaatilisuse poolest ja esitab avaliku poliitika kõiki aspekte. „Õpik on kõrgkoolides juba kasutusel ning leidnud tunnustust asjakohase õppematerjalina,“ lisas ta.

Õpiku koostaja Georg Sootla ütles, et õpik on mõeldud erinevale sihtrühmadele üliõpilastest kuni tippametnikeni ning selle koostamisel osalesid autorid kolmest erinevast põlvkonnast. „Tänapäeval on väga levinud poliitikaanalüüsi käsitlemine sarnaselt disainimisega kunstis, mitte kui matemaatikaülesande lahendamine. Avalik poliitika ei ole üksnes poliitikaotsuste tegemine, vaid erinevate lülide roll on palju kaalukam, alates probleemi avalikust mõtestamisest kuni poliitika kohandamiseni rohujuure tasandil ja konkreetses kontekstis.“

Kõrgkooliõpik „Avalik poliitika“ ilmus Tallinna Ülikooli kirjastuse sarjas „Gigantum Humeris“. Selle koostajaid ja autoreid tunnustatakse aasta keeleteokonkursi lõpuaktusel Kadrioru Saksa Gümnaasiumis 16. märtsil.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on väärtustada eesti teaduskeele arendamist ning loodud terminivara rakendamist. Konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud:

  • 2020 - Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“
  • 2019 - Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare „Geoinformaatika“ ja Kerri Kotta „Muusikateooria“
  • 2018 - Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud „Veise sigimine“ ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud „Rakubioloogia“
  • 2017 - Ako Sauga “Statistika“
  • 2016 - Marina Aunapuu „Veterinaarhistoloogia“
  • 2015 - „Materjalitehnika“ I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning „Immunoloogia“, mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist
  • 2014 – Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” Tõnis Kanger „Orgaaniline keemia“ (tõlge)
  • 2013 – Arne Lepp „Inimese anatoomia“
  • 2012 – Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“
  • 2011 – Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvis „Veterinaarparasitoloogia“
  • 2010 – Ain Raal „Farmakognoosia“, ning Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk „Eesti kooli ajalugu. 2. köide“

Veel uudiseid samal teemal

05.08.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Narva riigigümnaasium saavutas maksimaalse kõrguse

Täna, 5. augustil toodi Narva riigigümnaasiumis alla sarikapärg, sest hoone saavutas maksimaalse kõrguse. Kaasaegses koolihoones aadressil Puškini tn 31 hakkavad 2023. aasta sügisel õppima üle 500 õpilase.

04.08.2022|Haridus- ja Teadusministeerium

Ukraina ülikoolidesse sai sisseastumistesti sooritada ka Eestis

Eesti on üks neid riike, kes koostöös Ukraina eksamikeskusega korraldas Ukraina ülikoolidesse sisseastumistesti, et toetada Ukraina noorte haridustee jätkumist. Testid toimusid 25.-29. juulil Tallinna Teeninduskoolis ja Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Kokku registreerus bakalaureuseõppe testile 300 õpilast.