Sa oled siin

2014. aasta riigieksamite analüüs näitab, et õpilased pingutasid eksamite sooritamisel

18. september 2014 - 12:43

Suurimaks uuenduseks sel aastal oli matemaatika eksam, mis  toimus esimest korda uue, kitsa ja laia õppekava järgi. Kui mullu oli matemaatikaeksami keskmine tulemus 62,9 punkti, siis tänavu oli kitsa matemaatikaeksami keskmine tulemus pisut üle 30 ja laia matemaatikaeksami keskmine tulemus 54 punkti.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Ain Tõnisson sõnas pressikonverentsil, et kuna tänavu tegid matemaatikaeksamit kõik õpilased, annab see aastate jooksul esimese ulatusliku ülevaate kõikide gümnaasiumilõpetajate tegelikest  matemaatikaoskustest. „PISA test näitab, et põhikooli lõpus on meie noorte matemaatikateadmised ühtlaselt tugevad ja maailma tipus, kuid gümnaasiumi riigieksami tulemuste raames peame edasi analüüsima nii erinevaid õpetamise metoodikaid kui ka õpetajakoolitust“, lisas Tõnisson.

Matemaatika riigieksamite tulemuste kohta tehtud analüüsid näitavad, et  matemaatikaeksamid vastasid õppekavale ning polnud liiga keerulised. Eksamiga koos tehtud küsitlus ning ülesannete lahendamise analüüs näitas, et ka madala punktisumma saanud noored tegelikult pingutasid – tegu oli nende reaalse tasemega.

Võõrkeeleeksameid esitatakse sellest aastast tasemete kaupa

Eesti keele riigieksami sisus ja korralduses muudatusi ei olnud. Viimaste aastate tulemused on olnud stabiilsed ja aastati võrreldavad. Eksam on abiturientidele jõukohane.

Eksami eesti keeles teise keelena tegid esimest korda abituriendid, kelle õppekeel on kümnendast klassist alates olnud vähemalt 60% ainetest eesti keel. Esimest korda 2000. aastate algusest oli soorituslävend üks punkt.

Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Võõrkeeleeksamite tulemuste esitamise süsteem on varasemast tavast erinev ja standardiseeritud (100 palli süsteemis) punkte ei anta, vaid kirjeldatakse, milline protsent mingi kooli õpilastest saavutas ühe või teise keeletaseme (vastavalt kas B1, B2, C1 või C2). 

Sel aastal pidid õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles. Võõrkeele riigieksami sai õpilane valida saksa, inglise, prantsuse, vene keele eksamite vahel. Prantsuse, saksa ja vene keele riigieksamitena sai õpilane sooritada rahvusvahelised eksamid ning valida B1- või B2-taseme eksami. Inglise keele riigieksam mõõtis keeleoskust B1- ja B2-tasemel.

Riigieksamite tulemused on leitavad haridusstatistika visuaalsest keskkonnast www.HaridusSilm.ee, valides üldhariduse alajaotusest riigieksamid. Seal saab vaadata riigieksamite tulemusi koolide lõikes ning eraldi päevaõppes ja mittestatsionaarses õppes õppinute järgi.

Riigieksamite statistikaga on võimalik tutvuda ka SA Innove kodulehel

Lisainfo:

Anneli Aab
SA Innove kommunikatsiooniüksuse juht
7350535
anneli.aab@innove.ee

Teemad: 

Veel uudiseid samal teemal

29.05.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Infokiri: haridusvaldkonda puudutavad piirangud alates 1. juunist

Vastavalt valitsuse otsusele leevenevad 1. juunist piirangud haridusasutuste tegevusele. Piirangute leevendused puudutavad üldhariduskoole, kutseõppeasutusi ja kõrgkoole. Samuti täienduskoolitusasutuste, huvikoolide, huvitegevuse pakkujate ning avatud noortekeskuste tegevuse korraldamist.

29.05.2020|Haridus- ja Teadusministeerium

Kevadise riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam

Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6264  gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Esmaspäeval toimub eesti keele teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 1860 eksamitegijat. Riigieksamite sooritamine ei ole sel kevadel gümnaasiumi lõpetamise tingimus ja riigieksamite tegemine on vabatahtlik. Eksaminandid teevad matemaatika ja eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.