Eestikeelsele haridusele üleminek

Peamine eesmärk eestikeelsele õppele üleminekul on pakkuda kõigile Eesti lastele, olenemata emakeelest, võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus, mis toetab Eesti riigiidentiteedi kujunemist, suurendab ühiskonna sidusust ning vähendab nii hariduslikku kui ka sotsiaalmajanduslikku segregatsiooni. See on muidugi ka õppijate huvides. Terviklikult eestikeelne haridusruum tagab paremad võimalused hariduse edasiseks omandamiseks, toimetulekuks tööturul ning toetab seda, et Eestis elavad inimesed oleksid ühises info- ja väärtusruumis.


Üleminek eestikeelsele haridusele algab lasteaedades ning 1. ja 4. klassis 2024. aastal. Koalitsioonileppe järgi on eestikeelsele õppele üle mindud 2030. aastaks.

Selleks on vaja suurendada kõigil õppetasemetel eestikeelse õppe mahtu ning tagada selleks vajaliku eesti keele oskusega haridustöötajate olemasolu. Järgmisel neljal aastal näeb eestikeelse hariduse tegevuskava ette riigieelarvest lisainvesteeringute taotlemist suurusjärgus 300 miljonit eurot. Täiendavalt panustab riik eesmärgi saavutamisesse EL tõukefondide vahendeid suurusjärgus 46 miljonit eurot.

Korduma kippuvad küsimused

Mida teeb ministeerium selleks, et koolides oleks vajalikud eesti keelt valdavad õpetajad olemas?

Eestikeelsele õppele ülemineku vaates suureneb õpetajate vajadus järk-järgult. Praegu on veel kaks aastat aega ettevalmistusteks. Üleminek algab 2024/2025. õppeaastal 1. ja 4. klassis, st korraga kahes klassis. Seega on kriitilise tähtsusega, et esmalt saaks kaetud üleminevate klasside vajadused ning jätkata selliselt igal järgmisel õppeaastal.

Õpetajate olemasolusse panustab üldine õpetajate palga alammäära tõus 1749 euroni 2023. aastast. Lisaks rakendame Ida-Virumaal, kus mure on kõige suurem, piirkondlikud meetmed – 1,3 korda suurem lähtetoetus, 1,3 korda suurem palga alammäär lasteaiaõpetajatele ning 1,5 korda suurem palga alammäär koolide õpetajatele.

Suurendame õpetajakoolituse õppekohti 342 koha võrra. Õppekohtade täitmiseks on plaanis rakendada tudengitele ka sihtstipendiume, et tudengid jõuaksid lõpetamiseni ning asuksid erialasele tööle. Lisaks õpetajakoolitusele on vaja suurendada paindlikkust õpetajana tööle asumiseks vajalike teadmiste ja oskuste pakkumisel ning selleks töötatakse järgmiseks aastaks koostöös ülikoolidega välja erinevad mikrokraadide programmid.

Millistele õpetajatele hakkab kehtima palgalisa ja kas sellega kaasneb lisatingimusi?

Palgalisa rakendub kõigile Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, kellel on nõutav keeleoskuse tase. See on mõeldud nii neile, kes õpetavad piirkonnas eesti keeles juba praegu kui neile, kes on valmis sinna tööle minema.

Tallinnas ja Harjumaal on väljakutse sarnane, kuid siiski kaalukate erinevustega. Näiteks on Keeleameti andmetel Ida-Virumaal keeletasemele mittevastavaid haridustöötajaid üle 1500 ja Harjumaal üle 600. Piirkondlikku inimressurssi arvestades on olukorda Ida-Virumaal palju raskem lahendada. Samuti on Ida-Virumaal keerulisem tagada eestikeelset keskkonda ja osaleda näiteks eestikeelses huvihariduses, millel samuti on suur mõju keeleoskuse arengule. Lisaks kaasneb nende inimeste jaoks, kes soovivad panustada valdkonda Ida-Virumaal, suurem vajadus kolida, oma isiklik elu ümber korraldada ning seega peab olema kaetud eluaseme vahetusega kaasnev kulu või ka näiteks transpordikulu kasv.

Mida peaks tegema kõrghariduse ja missioonitundega, kuid ilma pedagoogilise ettevalmistuseta inimene, kes soovib õpetajaks hakata?

Alushariduses õpetajana töötamisel on nõudeks kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid, üldhariduskoolis magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Põhikooli valikaine või gümnaasiumi valikkursuse õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Lisandub eesti keele oskuse nõue.

Koolis vajalike pedagoogiliste kompetentside omandamiseks on erinevaid viise. Kuna neid kompetentse hindab koolijuht, tasub alustuseks pöörduda kooli, kuhu on soov tööle asuda.

Alustavatele lasteaia-, üldharidus- ja kutsekoolide õpetajatele on Tallinna Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis loodud kutseaasta programm, mille eesmärk on toetada alustavat õpetajat: Tallinna Ülikoolis „Kutseaasta alustavale õpetajale“, Tartu Ülikoolis „Alustava õpetaja tugiprogramm“.

Tööd alustavad või juba õpetajana tegutsevad õpetajad, kellel on vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase, kuid kellel puudub pedagoogiline ettevalmistus, saavad osaleda pedagoogika kursusel, mida pakuvad nii Tallinna kui ka Tartu Ülikool.

Järgmiseks õppeaastaks kavandame koos ülikoolidega võimalust õppida mikrokraadide kaupa, et omandada õpetajakoolituse õppekaval magistritase või tõsta oma pedagoogilisi kompetentse. Mikrokraadide kaupa õppimine aitab tööelu ja õppimist võimalikult paindlikult siduda ning annab võimaluse keskenduda just sellele, mida konkreetne õpetaja vajab.

Mis saab õpetajatest, kes ei suuda oma keeleoskust vajalikule tasemele viia?

Haridustöötajatele on juba pikka aega kehtinud B2 või C1 tasemel eesti keele oskuse nõue, sõltuvalt sellest, millisel ametikohal nad on või millises keeles õpetavad.

Õpetajatega, kelle riigikeele oskus ei vasta nõutud tasemele, on võimalik sõlmida aastase perioodiga töölepingud. Tasemel B2 eesti keelt valdavad õpetajad võivad jätkuvalt viia läbi venekeelset aineõpet klassides, mis pole eestikeelsele õppele veel üle läinud. Loodame, et suur osa neist suudab oma keeleoskuse viia nõutud tasemele ja nad saavad jätkuvalt õpetajatena haridusse panustada.

Kas võib juhtuda, et häid aineõpetajaid, kes ei valda piisavalt riigikeelt, hakatakse vahetama keskharidusega eestlaste vastu?

Arvestades, et nõutud on ka pedagoogiline kompetentsus, siis kindlasti ei ole võimalik eesti keelt vajalikul tasemel mitte oskavate aineõpetajate asendamine ilma erialaste oskusteta keeleoskajate vastu. Koolijuhil on kohustus hinnata õpetaja kvalifikatsioonile vastavust ja kompetentsust. Kui koolis on tööl väga hea aineõpetaja, kelle eesti keele oskus pole piisav, siis on võimalik suunata ta kõigepealt keeleõppesse, et ta tõstaks oma keeleoskuse taset.

Seaduseelnõus on tõesti märgitud keskharidus kui tasemehariduse miinimum neile, kes võetakse tööle tähtajalise töölepingu alusel. Üldjuhul töötavad koolis ka tähtajalise töölepingu alusel kõrgharidusega inimesed.

Kas on plaanis reguleerida, mitu korda võib sõlmida aastase töölepingu õpetajaga, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele?

Seda on võimalik kaaluda, kuna kutseõppeasutuse seaduses on analoogne piirang olemas (§ 39 lõige 10 ütleb, et õpetaja võib kolme aasta jooksul õpetada erialal või õppevaldkonnas, milles õpetamiseks tal puudub vajalik kvalifikatsioon, kui ta on asunud vajalikku kvalifikatsiooni omandama).

Samas ei pruugi see olla kõige vajalikum meede. Olulisem on pakkuda meetmeid, mis aitavad reaalselt leida koolidesse õpetajad, kes asendavad tähtajalise töölepingu alusel töötavaid õpetajaid, kui viimased ei tee pingutusi kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks.

Kas on olemas ülevaade, kui palju õpetajaid on juurde vaja või puudu?

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) ei koguta andmeid puudu olevate õpetajate kohta. Õpetajate asendusvajaduse prognoosina kasutame OSKA 2018. aasta analüüsi „Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuse vajadusele: haridus ja teadus “ andmeid. Analüüsi kohaselt on kriitiline õpetajate vanusest tuleneva asendusvajaduse katmine ning puudu on eeskätt loodusainete ja matemaatikaõpetajaid. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine ning teatud määral ka keelekümblus võivad samuti veidi suurendada õpetajate vajadust. EHISe andmete põhjal on MKM arvutanud üldhariduse õpetajate vanusest tulenevaks aastaseks asendusvajaduseks ligikaudu 380 õpetajat (320 ametikohta).

OSKA analüüsi põhjal on loodusainete ja matemaatikaõpetajate aastane asendusvajadus järgmine: 16 füüsika-, 13 keemia-, 15 geograafia-, 15 bioloogia- ja 60 matemaatikaõpetajat. Klassiõpetajate puhul on see näitaja umbes 45 õpetajat (35 ametikohta). Kuna laste arv vanuses 7-12 aastat väheneb, siis aastaks 2025 on vaja umbes 28 õpetajat (22 ametikohta). Lasteaiaõpetajate aastaseks asendusvajaduseks vanuse tõttu on ligikaudu 145 lasteaiaõpetajat (140 ametikohta).

Lisaks eespool väljatoodule annavad võimalikust õpetajate vajadusest ülevaate EHISe õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse andmed (kvalifikatsiooninõuetele mitte vastavate õpetajatega on sõlmitud tähtajalised töölepingud ning võimalusel asendatakse nad nõuetele vastavate õpetajatega). Üldhariduskoolides töötas 2021/2022. õppeaastal kokku 16 569 õpetajat, kellest ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele 2988 ehk 18%. Lasteaedades töötas eelmisel õppeaastal 8012 õpetajat, kellest ei vastanud kvalifikatsiooninõuetele 1104 ehk 14%.

Kuidas näeb välja üleminek lasteaedades?

Eestikeelsele õppe- ja kasvatustegevusele üleminek peab toimuma 1. septembriks 2024. Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias hakkab toimuma vaid eesti keeles. Eesmärk on tagada ka neile lastele, kelle kodune keel ei ole eesti keel, võimalus omandada alusharidus eesti keeles ja tasemel, mis annab piisava keeleoskuse eestikeelses keskkonnas hakkama saada, jätkata haridusteed eesti keeles ja lõimida nad eesti kultuuri- ja väärtusruumi.

Lasteaias viiakse eesti keele õpe läbi keelekümblusmetoodikat kasutades, keeleõpet teiste tegevustega lõimides või lisaks eraldi keeletegevuste kaudu. Üleminekut toetatakse pedagoogide koolitus- ja motivatsiooniprogrammiga, eesmärgiks on jätkuvalt ka õpetajate üldine palgakasv.

Koolides algab üleminek 1. ja 4. klassis, aga kuidas täpsemalt?

2024/2025. õppeaastal alustavad kõikides Eesti koolides 1. klasside õpilased õppetööd täies mahus eesti keeles ja ühtsete ainekavade alusel. 4. klasside õpilased alustavad samuti kõikide õppeainete õppimist täielikult eesti keeles. Eelmise õppeaasta õppekeelest aga sõltub, millise metoodika alusel toimub nii eesti keele kui ka eestikeelne aineõpe. Koolid, kus oli õppekeeleks vene keel ja eesti keelt õpetati esimeses kooliastmes ainult ette nähtud minimaalses tunnimahus, vajavad üleminekul kindlasti rohkem metoodilist tuge ja nõustamist. Seevastu keelekümblusmetoodikat rakendanud koolides tähendab üleminek eestikeelsele õppele esmajoones eesti keeles õpitavate õppeainete mahu suurenemist. Praegustes vene õppekeelega koolides on samuti võimalik rakendada keelekümblusprogrammi kogemusi. Seejuures pakub koolidele tuge Haridus- ja Noorteameti keelevaldkonna haridusasutuste nõustajate võrgustik, kes nõustab eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetamisel nii õpetajaid, koolimeeskondi kui ka juhtkondi.

Riikliku õppekava arendamise käigus tõstetakse eestikeelsele õppele ülemineku sujuvuse toetamiseks vene õppekeelega klassides eesti keele kui teise keele ainekavas 2023. aasta sügisest nädalatundide arvu kõigis kooliastmetes. Lisaks koostatakse riiklike õppekavade kõrvale metoodiliste soovitustega dokumendid, kus kirjeldatakse erinevaid võimalusi just konkreetse õppeaine omandamiseks. Riiklike õppekavade paindlikkus võimaldab koolidel õppekavas ja tunnijaotusplaanis luua oma lahendusi, kuidas üleminekul toimida ning eesti keele ja eesti keeles õpitavate õppeainete koormust üleminekuklassides õppeaasta kestel jagada. Et kohanemine eestikeelse aineõppega oleks üleminekuklassides lihtsam, on soovituslik alustada õppeaasta alguses suuremas mahus eesti keele õppimisega ning tegeleda vähem õppeainetega, mis eeldavad põhjalikumat keeleoskust.

Ülemineku rakendamiseni on jäänud kaks õppeaastat, mille jooksul on igal koolil võimalik mõelda, kuidas muutustega toime tulla ning millest alustada. Samal ajal pakub riik juba sisulist tuge koolituste, toetuste ja nõustamisega.

Mille poolest erineb varane keelekümblus sellest, mida kavandatakse ülemineku käigus 1. klassis?

Varase keelekümbluse mudeli alusel peaks 4. klassis algama ühe aine õppimine vene keeles, lisaks vene keele emakeelena õppimisele. Eestikeelsele õppele üleminekul neljandasse klassi jõudnud varase keelekümbluse klassidel venekeelset ainet ei lisandu ning kõik ained peale emakeele ja võõrkeelte õppe on kuni põhikooli lõpuni eestikeelsed.

Kas vene keel kaob koolist täielikult?

Klassis, kus õppetöö toimub täielikult eesti keeles, ei ole vene keel enam kohustuslik õppeaine. Õpilasele, kelle kodune keel erineb eesti keelest, ja sama kodukeelega lapsi on koolis vähemalt kümme, võimaldatakse õpilase ja lapsevanema soovi korral õppida oma emakeelt ja kultuuri 1. klassist alates kahe nädalatunni ulatuses.

Kuidas toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õppijat tema emakeele hoidmisel ja arendamisel?

Emakeele ja kultuuri õpe algab kohe 1. klassist ning sellel on kindlasti oluline roll õpilase indentiteedi kujunemisel.

Eestis kõneldakse emakeelena ca 200 keelt, kuidas saavad lapsed neid õppida?

On oluline, et ühe kooli baasil oleks olemas vähemalt kümme last, kes soovivad oma emakeele ja kultuuri õpet. Kui nii palju lapsi ühes koolis pole, on lisaks võimalus võtta ühendust konkreetse rahvusvähemuse seltsiga. Haridus- ja Teadusministeerium rahastab emakeele ja kultuuri õpet seltside loodud rahvusvähemuste huvikoolides.

Kui kooli A- või B-võõrkeel ühtib lapse emakeelega, kas ta hakkab siis emakeelt võõrkeelena õppima?

Kui kool pakub A-võõrkeelena vene keelt, siis on võimalus, et eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele pakutakse A-keelena muud võõrkeelt, mis praegu kehtivas määruses välja tuuakse: inglise, saksa või prantsuse keelt.

B-võõrkeele õpet on võimalik asendada oma emakeele ja kultuuri õppega ning sellisel juhul ei toimu see kindlasti samas rühmas keelt algajana õppijatega. Asendamisel on oluline silmas pidada, et B-võõrkeelt ning oma emakeelt ja kultuuri õppides on sihttase ja õpitulemused erinevad.

Kas hariduslike erivajadustega õppijad peavad ka eestikeelsele õppele üle minema?

Näeme, et praktilisel tasandil saame eesti keeles õppimist eeldada ainult õpilaste puhul, kelle jaoks on see näidustuste järgi võimetekohane. Ka praegu näeb seadus ette erinevaid võimalusi õpilase toetamiseks õppetöös – rühmaõpe, Iihtsustatud õppekava jne. Samad võimalused kohalduvad ka keeleõppele. Õpilaste puhul, kel on raskusi oma emakeeles õppimisel, ei saa eeldada, et nad oleks võimelised õppima võõrkeeles. Muidugi on ka hariduslike erivajadustega lastel elus vaja eesti keele oskust ja sellest peab kool erandite tegemisel lähtuma.

Mis saab logopeedi vajavatest lastest? Kas venekeelsed logopeedid võivad jääda tööle?

Venekeelsed logopeedid saavad edasi töötada, kui neil on olemas vajalik kvalifikatsioon ning nende eesti keele oskus vastab nõutud tasemele (C1). Logopeed võib osutada lapsele teises keeles logopeedilist abi koolisiseselt ja väljaspool kooli, vajadusel kaasates selleks lisaabi.

Kuidas toimub üleminek koolides, kus osa õppetööd toimub näiteks saksa või inglise keeles?

Need koolid peavad valitsuskomisjonilt taotlema eriluba, et jätkata õppetööd mõnes muus keeles kui eesti keeles (v.a. erakoolid). Eriluba on ajutine meede, kuna see antakse tähtajaliselt üheks õppeaastaks. Eriluba ei pruugi olla sobivaim meede, kui eristaatust vajatakse alaliselt, ka pärast eestikeelsele õppele ülemineku perioodi. Sellisel juhul tuleb kaaluda muid lahendusi.

Kust tulevad sobivad õppematerjalid? Kes ja millal need ette valmistavad?

Eesti keele kui teise keele õppeks on loodud palju erineval tasemel õppematerjali, mis paikneb praegu üsna laiali. Olemasolevad metoodilised ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse. Materjalid tehakse õpetajatele kättesaadavaks nii e-Koolikotis kui ka õppekavaveebis (www.oppekava.ee).

Keeleoskuse toetamiseks tasandusõppes võib kasutada lihtsustatud õppekava alusel loodud eesti keele kui teise keele õppematerjale ja töölehti, mis on algajale keeleõppijale jõukohased, visuaalselt hästi haaratavad ja kompaktsed. Õppematerjalid on kättesaadavad e-Koolikotis ja Opiq keskkonnas, lisaks leiab e-Koolikotist keelekümblusprogrammi ja LAK-õppe põhimõttel koostatud õppematerjale.

Plaanis on luua ka uusi õppematerjale, mis põhinevad kaasaegsetel teadmistel õppematerjalide ülesehitusest ja loogikast ning nendes tagatakse tasemele vastavus. Õppematerjalid koostatakse üld- ja kutsehariduse õpilastele. Nende koostamise töögruppidesse kaasatakse keelevaldkonna eksperte teadus- ja arendusasutustest, seniseid õppematerjalide koostajaid ning tegevõpetajaid.

Nii olemasolevatest kui ka uutest õppematerjalidest soovitame õpetajatel valida neid, mis  on õpilaste seisukohast kõige sobilikumad, ning jätta kõrvale need, mis pole õpilastele kas vanuse või raskusastme tõttu veel jõukohased või muul põhjusel kõige otstarbekamad.

Kas huvikoolid lähevad ka üle eestikeelele õppele?

Huviharidusel on üldhariduse kõrval väga oluline roll eesti keele omandamise toetamisel, sest huvitavate tegevuste käigus õpime justkui iseenesest ka keelt. Seetõttu on igati mõistlik viia huvialaõpet läbi eesti keeles. Et rohkem õpetajaid suudaks noortele eesti keele õppimisel toeks olla, kavandame huvikoolide õpetajatele ja noorsootöötajatele koolitusi EL tõukefondide toel.

Lisaks on võimalik huvikoolidel, olenemata omandivormist, taotleda Eesti Töötukassast töötajate eesti keele oskuse arendamiseks koolitustoetust. Integratsiooni SA viib läbi tasuta eesti keele koolitusi, milles on võimalik osaleda ka huvikoolide õpetajatel. Huvikoolide õpetajatel on võimalus taotleda ka keeleõppe kulude hüvitamist Haridus- ja Noorteametist, tingimusel, et koolitajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevusluba ja keeleeksam sooritatakse edukalt.

Kuidas toimub üleminek kutseõppeasutustes?

Kutsehariduses toimub eesti õppekeelele üleminek kutsekeskhariduse õppeliigis, kus õpilased omandavad nii keskhariduse kui ka kutse. 2024/2025. õppeaastast kuni 2029/2030. õppeaastani peab kutsekeskhariduses olema õppekeeleks vähemalt 60% ulatuses eesti keel. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele kutsekeskhariduse õppekavadel õpinguid alustanud õpilastele hiljemalt 2030/2031. õppeaastaks. Enne seda kutsekeskharidusõppe õpinguid alustanud õpilastel võib õpingute lõpuni olla eesti keelest erineva keele osakaal kuni 40% kooli õppekavas määratud õppe mahust.

Milliste sammudega liigub kool eesmärgi suunas, sõltub eeskätt eesti keelt valdavate õpetajate olemasolust. Riik rakendab eesmärgi saavutamiseks mitmeid abinõusid, näiteks kõrgem palk Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, täiendav lähtetoetus Ida-Virumaal esmakordsel tööle asuvatele õpetajatele, ülikoolides õpetajakoolituse õppekohtade arvu suurendamine jne.

On oluline, et õpetajad tunneksid end oma töös kindlalt ja toetatuna. Selleks pakutakse kõikidele formaalhariduses töötavatele haridustöötajatele, sh kutseõppeasutuste õpetajatele, aga ka huvikoolide õpetajatele, noorsootöötajatele ja tugipersonalile täienduskoolitusi keeleõppemetoodikast, LAK-õppest, lõimingust, tandemõppest jne. Kavas on pakkuda ka täiendavat eesti keele õpet kutseõppuritele.

Kuidas hakkab ministeerium kontrollima muudetud seaduse täitmist?

2022/2023. õppeaastast alates kavandatakse temaatiline järelevalve eesti keele ja eestikeelse õppe korraldusest prioriteetse tegevusena. Igaks õppeaastaks koostatakse õppeasutuste valim, tagamaks järelevalve süsteemsus. Valimisse võetakse nii koolieelsed lasteasutused, üldhariduskoolid kui kutseõppeasutused. Erisuseks võrreldes varem läbiviidud järelevalvetega on Keeleameti kaasamine eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse, et kindlustada järelevalve kõrge kvaliteet ja kaasata parimad eksperdid.

Milleks saata keeleinspektorid koolitundidesse, keda selline kontrollimine aitab?

Tõepoolest kavandame muudatust Keeleseaduses, et anda Keeleametile võimalus õpetajate keeleoskusnõuete kontrollimisel jälgida ka õppeprotsessi, sh teha koolides järelevalvet vajadusel ka klassiruumis. Keeleameti inspektorid on aastaid kontrollinud õpetajate eesti keele oskust, kuid oluline on saada teavet ka selle kohta, kuidas õpetajad praktilises õppetöös eesti keelt kasutavad. Seetõttu kaasatakse järelevalvesse ka haridusvaldkonna asjatundjaid, kes osakavad märgata õpetaja pedagoogilisi kompetentse.

Tegemist on ennekõike nõustava järelevalvega, millest on kasu nii õpetajal, koolil kui ka koolipidajal, kuna järelevalve peamiseks väljundiks on ettepanekud eestikeelse õppetöö paremaks korraldamiseks, õpetajate täienduskoolituseks ning individuaalse arengu tagamiseks. Kool saab järelevalve tulemusena parema ülevaate oma õpetajaskonnast ja nende pädevustest ning koos sellega väärtusliku sisendi nii kooli arengu kui ka personalipoliitika kujundamiseks. Riigi jaoks on laiendatud järelevalve tulemused olulised erinevate toetusmeetmete rakendamiseks ning vahendite planeerimiseks.

Kas peab muutma koolide põhimääruseid ja õppekavasid ning taotlema uut tegevusluba, kuna neis kõigis on õppekeel välja toodud?

Tegevusloa taotlemise protsessi pole vaja uuesti läbi käia. Küll aga peavad kõigis dokumentides toodud detailid ühtima seadusemuudatustega.

Kui palju üleminek eestikeelsele haridusele maksab ja kust see raha leitakse?

Riigieelarvest antavad lisavahendid 2023. aastal on 41 miljonit eurot, millest 15 miljoniga kaetakse juba käimasolevaid tegevusi ja nende laiendamist, ning 26,1 miljoni eest algatatakse uusi tegevusi, mis panustavad eestikeelsele haridusele üleminekusse. Järgmise nelja aasta peale on täiendavate rahaliste vajadus riigieelarvest kokku ca 300 miljonit eurot. Täiendavalt panustab riik üleminekusse järgmise seitsme aasta jooksul EL tõukefondide vahendid, millest keelepoliitikasse on planeeritud investeeringuid suurusjärgus 46 miljonit eurot.

Üleminekust on räägitud juba 30 aastat, aga seda pole toimunud. Mis nüüd teisiti on?

Praegu on olemas selge ühiskondlik ootus üldise eestikeelse hariduse järele. Viimane integratsiooni monitooringu raport näitas, et ainult 11% eesti keelest erineva kodukeelega lapsevanematest soovib oma lapsele ainult venekeelset haridust. Viimastel aastatel on selgelt näha, et eestikeelsetes õppeasutustes suureneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste arv – põhikoolis keskmiselt üle tuhande õpilase võrra aastas. Venekeelsetele koolidele pole aineõpetajaid Eestis ette valmistatud juba 30 aastat ja seetõttu on võimatu paralleelse haridussüsteemiga jätkates õppe kvaliteeti säilitada.

Üleminekut eestikeelsele haridusele pole varem sellises mahus planeeritud. Sel korral on ka meetmete pakett väga laiapõhjaline ja eesmärgi saavutamiseks tegeletakse kõigi väljakutsetega. See omakorda eeldab märkimisväärseid investeeringuid, mis on 2023. aastaks tagatud, et protsessi otsustava etapiga alustada.

 

Viimati uuendatud: 23. september 2022