Sa oled siin

Üldharidusprogramm

Programmi eesmärk on tagada kõigile õpilastele võrdne ligipääs kvaliteetsele üldharidusele ja valmisolek edasisteks haridusvalikuteks.

Eesti üldharidus peab tagama mitmekesised võimalused iga Eesti inimese arenguks koolieelses lasteasutuses, põhikoolis ja gümnaasiumis.

Üldharidus peab toetama õppijate motivatsiooni elukestvas õppes osalemiseks ning tagama pädevused, oskused ja teadmised, et olla tulevikus aktiivne kodanik, asjalik töötaja ja hea inimene.

Programmis pööratakse ka tähelepanu Eesti õpilaste vähesele probleemilahenduse oskusele, koolisüsteemi nõrkusele märgata varakult erivajadusega last.

Üldharidusprogramm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks. Üldhariduse eesmärke aitavad saavutada ka digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, koolivõrgu täiskasvanuhariduse ning õppe- ja karjäärinõustamise programmid.

Eesmärgid

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 420 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

  • Üldharidusõppe kvaliteedi tagamine
  • Võrdsete võimaluste tagamine ja väljalangevuse vähendamine üldhariduses

Tegevused

Üldharidusõppe sisu ja mahu vastavusse viimine riiklike õppekavade eesmärkide ja õpitulemustega ning hindamisõphimõtete muutmine

Jätkatakse riiklike õppekavade nüüdisajastamisega

Selleks analüüsitakse koolieelse lasteasutuse, põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade sisu ja mahtu ning vajadusel muudetakse neid.

Samuti nõustatakse koole õppekavade rakendamisel, toetatakse koolide osalust riiklikes ja rahvusvahelistes programmides, olümpiaadidel ja võistlustel, toetatakse andekate õpilaste õppetegevust ning suurendatakse gümnaasiumis matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonna valikkursuste pakkumist.
Muudetakse hindamispõhimõtteid – õppijate ja koolide hindamisel liigub rõhuasetus kujundavale hindamisele

Võetakse kasutusele e-eksamid ning lõpueksamite ja riigieksamitega hinnatakse senisest enam võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuste arengut.

Koolide hindamiseks töötatakse koostöös sidusrühmadega välja õppe- ja kasvatusprotsessi tulemuslikkust ja osapoolte rahulolu mõõtvad kvaliteedinäitajad.

Samuti jätkatakse osalemist rahvusvahelistes võrdlusuuringutes PISA ja TALIS
Luuakse ja toetatakse õppijakeskse õpikäsituse rakendamist toetavaid koostöövorme

Selleks jätkatakse algatust Huvitav Kool, arendatakse turvalist ja väärtuskeskset õpikeskkonda (sh kiusamist ennetavad tegevused), juurutatakse kaasava hariduse põhimõtteid hariduslike erivajadustega laste kaasamiseks tavakooli ning soodustatakse tugeva koolidemokraatia tekkimist.

Võrdsete võimaluste tagamine üldhariduses

Töötatakse välja lastehoiu ja alushariduse kontseptsioon

Kontseptsiooni alusel muudetakse lastehoiu ja alushariduse korralduse süsteemi nii, et kõigile lastele on tagatud paindlikud võimalused koolieelses lasteasutuses või lastehoius osalemiseks.
 
Jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete rakendamist ja kaasajastamist

Nii tagatakse, et hariduspoliitilised otsused toetavad igakülgselt hariduslike erivajadustega õpilaste arengut ning on kooskõlas laste põhiõigustega.
Tõhustatakse eesti keele õppe taset vene õppekeelega koolides ja lasteaedades ning luuakse senisest enam võimalusi eesti emakeelega ja eesti keelest erineva emakeelega noorte omavaheliseks suhtluseks

Toetatakse koolide valmisoleku suurendamist mitmekultuuriliseks õppeks ning laiendatakse keelekümblusprogrammi uutesse lasteaedadesse ja koolidesse.

Toetatakse Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni õppekavade rakendamist ja Tallinna Euroopa Kooli arengut.

Ligipääsu tagamine üldharidusele ja väljalangevuse vähendamine

Kindlustatakse sotsiaaltoetused ja –teenused   õpilaste toimetuleku tagamiseks
Võimaldatakse kohalike omavalitsuste koolidele ja erakoolidele haridustoetust ning tagatakse riigi omanduses koolide eelarved
 

Mõõdikud

Mõõdik

Algtase

2016

2019

Madalal tasemel oskustega (PISA uuringus alla 2. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%)

  • funktsionaalne lugemisoskus
  • matemaatiline kirjaoskus
  • loodusteaduslik kirjaoskus

PISA 2012

9,1

10,5

5,0

Ei mõõdeta

PISA 2018

7,5

8,0

5,0

Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%)

  • funktsionaalne lugemisoskus
  • matemaatiline kirjaoskus
  • loodusteaduslik kirjaoskus

PISA 2012

8,4

14,6

12,8

Ei mõõdeta

PISA 2018

10

16

14,4

Madala haridustasemega mitteõppivate 18-24aastaste osakaal (%)

11,4 (2014)

<10,5

<10,0       

Erinevate osapoolte rahulolu õpikeskkonna ja –korraldusega (keskselt, regulaarselt läbiviidav uuring, mis on aluseks elukestva õppe strateegia vastava mõõdiku mõõtmiseks)

Määratakse esimesel mõõtmisel (2015)

kasvab

kasvab

HEV1 (täiendavaid tugimeetmeid ja tingimusi vajavad õpilased – hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon) õpilastest tavakoolis (%) 93 96 100
Raskete hariduslike erivajadustega (HEV2) õpilaste osakaal kaasatuna tavakooli (%) 28 (2012) 30 33

 

Viimati uuendatud: 31. märts 2017