Kohustuse sõjaolukorrast mõjutatud laste igakülgseks aitamiseks loob lisaks riigi demokraatlikele väärtustele ka Lapse õiguste konventsiooni artikkel 38, ajutise kaitse direktiiv Ukraina põgenikele ning iga lapse õiguse Eestis õppida annab Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt on igaühel õigus haridusele.
Õppimine Eestis on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning välisriigi kodakondsusega koolikohustuslikus eas laps on koolikohustuse täitja.
Oluline on mõista, et Ukraina relvakonflikti piirkonnast saabuvate perede hulgas on nii neid, kes tulevad Eestisse vaid sõjategevuse ajaks ja soovivad esimesel võimalusel pöörduda tagasi kodumaale, kui ka neid peresid, kes plaanivad Eestisse jääda pikemaks perioodiks.
Õppimisvõimaluste pakkumisel peame arvestama lisaks eelnevale ka asjaoluga, et kõik Ukrainast saabujad ei pruugi olla ukraina keele kõnelejaid, vaid on ka muu, sealhulgas vene emakeelega.
Pakume õppimisvõimalust eelistatult eesti õppekeelega koolis, vanema soovi korral ka vene õppekeelega koolis.
Võimaldame Ukrainast saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamist lähiaja ja pika plaani alusel. Lähiaja plaani puhul ei ole selget ootust, et õpilane jätkab püsivalt õpinguid Eestis, kuid selleks luuakse eeldused. Pika plaani eesmärk on lõimida laps tavaõppesse.
Alates 2024. aastast ei arvestata eraldi pearaha Ukraina laste eest. Kohanemist toetav ressurss oli kasutusel 2022-2023.
Eestisse saabunud lastel ja noortel on võimalik osaleda hariduses järgnevalt:
Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik. Alushariduse kättesaadavuse eest vastutab kohalik omavalitsus. Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias.
Lasteaia või -hoiukoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega kohalikule omavalitsusele. Avalduse lasteaia- või hoiukoha taotlemiseks saate edastada digitaalselt allkirjastatult kohaliku omavalitsuse meiliaadressile. Kui digiallkirja võimalust ei ole, siis võite viia paberil allkirjastatud avalduse otse kohalikule omavalitsusele.
Lasteaiakoha taotlemise avaldus kohalikule omavalitsusele esitamiseks
Kui lapsel ei ole dokumente, siis võetakse laps vastu lapsevanema või saatjata alaealise puhul last saatva isiku ütluste alusel ja dokumendid vormistatakse esimesel võimalusel.
Kui soovitud lasteaias või -hoius on vaba koht, siis võetakse laps vastu. Kui vaba kohta soovitud lasteaias või -hoius ei ole, selgitatakse, kuidas taotlusega edasi tegeletakse.
Lasteaias ja -hoius on lastele tagatud toitlustamine. Infot lasteaia ja -hoiuteenuse ning toidupäeva maksumuse ja toetuste kohta annab kohalik omavalitsus.
Kõikidele Ukrainast tulevatele koolikohustusega lastele püüame koostöös kohalike omavalitsustega tagada esimesel võimalusel koolikoha.
Kui laps Eestisse saabub, siis saab lapsevanem teha kirjaliku avalduse kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus leiab lapsele koolikoha esimesel võimalusel. Lapsevanemaga võetakse ühendust ja koostöös leitakse lapsele sobivaim õppimisvõimalus ning koostatakse õppeplaan.
Põhihariduse omandamise järgselt on võimalik valida õpe kas gümnaasiumis üldkeskhariduse omandamiseks või siirduda kutsekeskharidusõppesse ning omandada koos kutsega ka üldkeskharidus.
Keskhariduse omandamine Eestis pole kohustuslik. Nii gümnaasiumis kui kutsekeskhariduses on õpingute kestvus üldjuhul kolm aastat, üksikutel kutsekeskhariduse õppekavadel ka pikem. Gümnaasiumiõpe on eeskätt sihitatud ettevalmistusena kõrgkooli siirdumiseks, kutsekeskhariduse lõpetanu on valmis rakenduma tööturul.
Kutsekoolide ja gümnaasiumide võrguga on kaetud kõik Eesti piirkonnad. Igas maakonnas on vähemalt üks riigigümnaasium ja kutsekool. Paindlik õppekorraldus on tagatud ka täiskasvanute gümnaasiumide toel, kus on võimalik õppida mittestatsionaarses õppevormis. Mittestatsionaarse õppevormi puhul läbitakse gümnaasiumiõpingud õppijale jõukohases tempos ning iseseisva töö osakaal on statsionaarse õppega võrreldes suurem. Mittestatsionaarses õppevormis on üldharidusõpinguid võimalik omandada ka Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Rakvere Ametikoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses, Kehtna Kutsehariduskeskuses ja Järvamaa Kutsehariduskeskuses.
Gümnaasiumiõpingute aluseks on gümnaasiumi riiklik õppekava ning kutsekeskhariduse õpingute aluseks erinevad erialasid koondavad riiklikud õppekavad. Kutsekeskhariduse lõpetanu sooritab üldjuhul õpingute lõpus erialase kutseeksami. Gümnaasiumi lõpetamiseks on vajalik sooritada viis lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid ning praktiline töö või uurimustöö.
Kool aitab jõuda otsuseni, milline õppekava ja õppevorm jätkamiseks on kõige sobilikum. Sobiva erialaõppega jätkamiseks soovitame esimese sammuna võtta ühendust Töötukassa karjäärinõustajaga (infotelefon 15 501; Skype: tootukassa; e-post [email protected]), et saada ülevaade millistes kutsekoolides Ukrainas alustatud õpinguid on võimalik jätkata.
Vabaduse Kool
Riik lõi Ukraina sõjapõgenikele haridustee jätkamiseks Tallinnas Vabaduse Kooli ja avas haridusalase nõustamisteenuse.
- Koolis on õppekohad 7.-12. klassi õpilastele vanuses 13-19 a. Vabaduse Kool alustas õppetegevust 1. septembrist 2022 Tallinnas, Endla tn 13.
- Vabaduse Koolis toimub õppetöö Eesti riikliku õppekava järgi keelekümblusmeetodil vähemalt 60% ulatuses eesti keeles. Koolis saab õppida ukraina keelt ja kultuuri.
- Kooli õppedirektor on Olga Selištševa ja kommunikatsioonijuht Vladislav Lušin. Kooliga saab kontakti e-posti aadressil [email protected] ja Facebookis ja kodulehe kaudu.
Hariduse nõustamisteenus
- Teave kutseõppeasutuste ja Vabaduse kooli õppimisvõimaluste kohta. Informatsiooni saamiseks on võimalik helistada nõustamistoa telefoninumbril 735 0575 või kirjutada aadressil [email protected]. Kokkuleppel veebikonsultatsioon.
Psühholoogiline tugi ja nõustamine
13. juunil 2022 alustasid Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskuses tööd nõustamisteenuste koordinaator ja neli Ukrainast pärit psühholoogi.
Psühholoogide juurde saab nõustamisaega broneerida, võttes ühendust nõustamisteenuste koordinaatoriga, kes viib kliendid üle Eesti kokku nõustajatega. Samuti võib otse pöörduda psühholoogide poole. Pöörduda võivad abivajajad üle Eesti, vajadusel sõidavad psühholoogid kohale ka teistesse Eesti paikadesse.
Kontaktid: Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskus, +372 735 0700, e-post [email protected]
Kui keskharidus on omandatud ja soovitakse jätkata õpinguid kutseõppes, siis on võimalik valida erinevate erialade vahel, õppe kestus on poolest aastast kahe ja poole aastani. Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka peale keskhariduse omandamist rakenduskõrgkoolides.
- Võõrkeelsed õppekavad kutseõppeasutustes on valdavalt venekeelsed. Valgamaa Kutseõppekeskuses on ka üks ingliskeelne õppekava (logistik), võimalusi ingliskeelsete õppekavade avamiseks on vajadusel veel teistel erialadel sh maaler, pottsepp jm.
- Projektipõhiselt ja kutsevaliku õppekava raames on koolidel võimalik õpilastele pakkuda eesti keele õpet. Kutseõppeasutused paiknevad kõikides maakondades üle Eesti ja erialade valik on lai ning erineb kooliti.
- Kutsekoolides on olemas ka õppimisvõimalused hariduslike erivajadustega õpilastele sh liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuudega õpilastel.
- Kutseõpet on võimalik omandada samuti põhihariduses toimetulekuõppes õppinud õpilastel. HEV õppijatele rakendatakse õppija võimekusest lähtuvat õpet ja aidatakse õppekava valikul, vajadusel kohandatakse õpe õppija individuaalseid vajadusi arvestavalt, õpilast nõustavad tugispetsialistid.
- Koolid pakuvad majutust ja toitlustamist. Õpilastel on õigus akadeemilisele puhkusele, saada toetusi ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras ning taotleda toetust koolilõuna kulude katmiseks, õppeasutuse ja elukoha vaheliste sõidukulude kompenseerimist. Lisaks pakuvad kutseõppeasutused vaba aja veetmiseks huviharidust, sh sportimisvõimalusi.
- Kui õpilane ei ole kindel, millist eriala ta õppida sooviks, on võimalik valida kutsevaliku õppekava, kus edendatakse võtmepädevusi ja tehakse tutvust erinevate erialadega. Grupid on juba avatud Haapsalu Kutsehariduskeskuses, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses, Luua Metsanduskoolis, Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, Rakvere Ametikoolis, Räpina Aianduskoolis, Tallinna Teeninduskoolis, Tartu Kunstikoolis, Tartu Rakenduslikus Kolledžis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Viljandi Kutseõppekeskuses ja Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
- Sobivaks võimaluseks eriala omandamisel võib olla koostöös tööandjatega korraldatav töökohapõhine õppevorm, kus suurem 2/3 õpingutest läbitakse praktilise õppena ettevõttes ning teoreetiline osa läbitakse kutsekoolis. Paindliku õppevõimalusena on täiskasvanud õppijatele võimalik kutseõppeasutustes osaleda erialastel täiendkoolituse kursustel.
Eestis kõrgharidusõppesse vastuvõtu üldtingimuseks on keskharidus. Kõrgkoolid võivad kehtestada täiendavaid vastuvõtutingimusi (nt sisseastumiseksamid, riigieksamite tulemused või vestlus).
Õppimisvõimalused Eesti kõrgkoolides (PDF)
Kui keskharidus on omandatud välisriigis, annab hinnangu kõrgharidusele juurdepääsu kohta (ka välisriigis tulnutele, kellel ei ole võimalik esitada haridust tõendavaid dokumente täielikult või osaliselt) Eesti ENIC /NARIC Keskus.
Eestis kõrgkoolid pakuvad õpet eesti, inglise või vene keeles.
Eesti keeles täiskoormuses õppimine on reeglina tasuta, välja arvatud erakõrgkoolides, kus tuleb tasuda õppemaksu. Kui on soov alustada õpet eesti keeles, on võimalik peale edukat sisseastumist läbida tasuta 1-aastane süvendatud riigikeele õppe programm.
Võõrkeeles õppimine on reeglina tasuline.
Kui Ukrainas on kõrgharidusõpinguid alustatud, on võimalik otsida lähedane õppekava mõnes Eesti kõrgkoolis, et võimaldada õpitu ülekandmist ja õpingutega jätkamist.
Eestis on 18 kõrgkooli, neist 6 avalik-õiguslikku ülikooli, 1 eraülikool, 7 riigirakenduskõrgkooli ja 4 erakõrgkooli.
Info Eesti kõrgkoolide poolt pakutavate lühi- ja pikaajaliste õppimisvõimaluste, sh keeleõppe kohta Ukrainast saabunud üliõpilastele jagavad kõrgkoolid.
- Täiendav info õppimisvõimaluste kohta Haridus- ja Noorteametist, [email protected]
Viited kõrgkoolide kodulehtedele, kus on info Ukrainast saabujatele:
- Estonian Business School
- Estonian Academy of Arts/ Eesti Kunstiakadeemia
- Estonian Academy of Music and Theatre/ Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia
- Estonian University of Life Sciences/Eesti Maaülikool
- Tallinn University/Tallinna Ülikool
- Tallinn University of Technology/Tallinna Tehnikaülikool
- University of Tartu/Tartu Ülikool
- Tartu Tervishoiu Kõrgkool /Tartu Health Care College
- Eesti Lennuakadeemia/Estonian Aviation Academy
- Tallinna Tehnikakõrgkool/TTK University of Applied Sciences
- EMK Teoloogilise Seminar/Estonian Methodist Theological Seminary
Noorsootöö, huviharidus ja -tegevus toetavad 7—26-aastaste noorte mitmekülgset arengut ning võimaldavad tegeleda neile huvi pakkuvate tegevustega, sotsialiseeruda teiste omaealiste noortega, õppida eesti keelt ja kohaneda seeläbi paremini eluga Eestis.
Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse peamiseks korraldustasandiks on kohalik omavalitsus, kellel on kõige parem ülevaade sellest, milliseid võimalusi omavalitsuse territooriumil pakutakse. Lapse või noore huvidest lähtuvalt arutatakse erinevaid osalemisvõimalusi tutvumisvestlusel koos lapsevanema ja kohaliku omavalitsuse esindajaga.
Kohaliku omavalitsuse toel registreeritakse koolikohustuslikud lapsed ja noored Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) konkreetse kooli nimekirja, mis annab riigi tasandil ülevaate noorte paiknemisest piirkonniti. Noorsootöös ja huvitegevuses osalemine ei eelda EHISe registreeringut, kuid see on oluline, et riik saaks pearaha alusel hüvitada omavalitsustele Ukrainast pärit noorte osalemisega tekkivad kulud. Loe rohkem siit.
Noorte sujuvamaks sisse elamiseks haridussüsteemi soovitame tungivalt kohalikul omavalitsusel kasutada oma piirkonna üldhariduse- ja noortevaldkonna lõimimise võimalusi. See tähendab, et noorte õppe individualiseerimiseks rakendatakse erinevaid paindlikke õppevorme, sealhulgas viiakse õpet läbi koostöös piirkonna huviharidus- ja noorsootöö partneritega noortekeskuses, huvikoolis ja mujal. Allolevas tabelis on toodud ülevaade erinevatest noorsootöös, huvihariduses ja -tegevuses osalemise võimalustest.
Riik eraldab kohalikele omavalitsustele toetust Ukraina sõjapõgenikest noorte lõimumise ja keeleõppe toetamiseks läbi noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste.
Ühekordse toetuse summa on 165 eurot ja seda saavad omavalitsused kasutada 15. juunini 2023. Toetuse arvestamise aluseks on EHISesse kantud uussisserändaja UA märkega õpilaste arv ja uussisserändajatest Ukraina sõjapõgenikest 7–17-aastaste noorte arv omavalitsuste lõikes, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris 01.11.2022 seisuga.
Toetuse kasutamise tingimused võimaldavad ellu viia väga erineva sisuga tegevusi arvestades kohapealsete võimaluste ja noorte vajadustega. Riigi toe sihipärasel kasutamisel on oluline, et tegevused aitaksid kaasa Ukraina sõjapõgenikest noorte eesti keele õppimisele ning Eesti ühiskonda lõimumisele.
- Toetuse aruandevorm on kättesaadav Konkursiveebis (Riigieelarveline toetus kohalikele omavalitsutele Ukraina noorte tegevuste elluviimisel noortevaldkonnas →Toetuse kasutamise tulemuste vorm). Sisuline aruanne tuleb esitada hiljemalt 31. juulil 2023.
- 6. aprillil toimunud infotunni esitluse leiab SIIT.
- Ministri käskkiri 14.11.2022 avaneb uues vahekaardis "Täiendav riigieelarveline toetus kohalikele omavalitsustele Ukrainast saabunud sõjapõgenikest noorte lõimumist ja keeleõpet toetavate tegevuste elluviimiseks noortevaldkonnas"
- Korduma kippuvad küsimused avaneb uues vahekaardis
Lisainfo:
Kaire Soomets
Noorte- ja andepoliitika osakonna teenuste kvaliteedi juhtivekspert
[email protected] I tel 735 0287
Laagrite taotlusvoor Eesti ja Ukraina noorte lõimumiseks ning eesti keele algõppe toetamiseks
- Loe rohkem: Laagrite toetusmeede Eesti ja Ukraina noorte lõimumiseks ning eesti keele algõppe toetamiseks
- 11. mail toimunud infotunni salvestis ja materjalid
Lisainfo:
- Juhend: Ukrainast saabunud laste ja noorte haridustee jätkamine Eestis
- Abimaterjal Ukraina teema käsitlemiseks huvihariduse- ja noorsootööasutustes ning noorteühingutes
- Noortele suunatud info noorteinfoportaalis Teeviit
Noorsootöös ja huvihariduses osalemise võimalused
|
Koolis toimuv noorsootöö ja huvitegevus |
Üldhariduskoolides ja kutsekoolis toimuvad tegevused, mis toetavad kooli õppekava, eesti keele õpet, põhinevad tunnivälisel tegevusel ja on noorele vabatahtlikud. Noorsootööd ja huvitegevust koolis korraldavad kooli huvijuht, kooli õpilasesindus, huviringide juhendajad. |
|
Huvikoolid |
Huvikoolid pakuvad huviharidust mitmetel huvialadel, sealhulgas sport, kunst, muusika, tants, tehnika ja loodus. Huvikoolis õppimine on tasuline ning selle eest tasuvad nii omavalitsused kui lapsevanemad. |
|
Noortekeskused |
Noortekeskused pakuvad noortele mitmekülgseid tegutsemisvõimalusi. Enamus Eesti noortekeskuseid tegutseb avatud noorsootöö põhimõtetel. See tähendab, et noortekeskuses saavad vabatahtlikkuse alusel käia kõik noored ning tegevused lähtuvad noorte huvidest ja vajadustest ning on noortele tasuta. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus on valmis olema abiks noortekeskuseid puudutava info jagamisel ning julgustame vajadusel nendega ühendust võtma. |
|
Noortelaagrid |
Noortelaagrid pakuvad noortele võimalust veeta suve või koolivaheaega tervislikult ja sisukalt. Täpsem info asub siin. |
|
Malevad |
Malevas osalemise kaudu saavad noored töökogemust ning teadmisi töötamisega kaasnevatest õigustest ja kohustusest, aga ka karjääriplaneerimisest. Täpsem info asub siin. Uuel tulijal soovitame omavalitsusest uurida, kas sel suvel viiakse läbi malevategevusi ja kuidas on võimalik tegevustest osa saada. |
|
Noorteühingud |
Noorteühingud on organisatsioonid, mille liikmeteks on noored ise ja mis pakuvad noorsootöös osalemise võimalusi. Eesti Noorteühenduste Liit on koondanud info rahvusvaheliselt tegutsevatest organisatsioonidest. Info kodulehel täieneb ja lisandumas on organisatsioone, kes rahvusvahelist mõõdet omamata on valmis ukraina noori kaasama ja/või korraldavad neile tegevusi. |
Info- ja nõuandeliinid
- Haridus- ja Teadusministeeriumi info e-mail: [email protected]
- Hariduse nõustamisteenus - teave kutseõppeasutuste ja Vabaduse kooli õppimisvõimaluste kohta. Informatsiooni saamiseks on võimalik helistada nõustamistoa telefoninumbrile 735 0575 või kirjutada aadressil [email protected]. Kokkuleppel veebikonsultatsioon.
- Koolipsühholoogide nõuandeliin – eesti keeles 1226 (tööpäeviti kl 16-20), vene keeles 1227 (teisipäeviti kl 16-20)
-
Laiem info Ukraina kohta kriis.ee veebilehel
Juhendid ja infotundide salvestised
Andmete kandmine Eesti hariduse infosüsteemi
Sõja tõttu Ukrainast Eestisse saabuvate laste ja noorte haridustee jätkamiseks Eestis on vajalik ka nende õppurite andmete kandmine Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). Esmajoones on eesmärgiks saada ülevaade Eesti haridussüsteemiga liitunud laste arvust ja nende paiknemisest üle Eesti ning sellest lähtuvalt kaardistada ka täiendavad eelarvevajadused.
Kui õppekoha taotlejale ei ole veel Eesti isikukoodi väljastatud, palume pöörduda koolieelsesse lasteasutusse, põhikooli või gümnaasiumi õppima asuva lapse või noore andmete EHISesse kandmiseks kasutajatoe poole ([email protected]). Kutseõppeasutustel on võimalik isikukoodita õppurit lisada ka õppeasutuse koodiga.
Õppima lisamise järel märgitakse EHISes nende õppurite andmetesse erivajaduse tunnus "Uussisserändaja (UA)". Tunnuse lisamine on vajalik isikule, kes on alates 24. veebruarist 2022 saabunud Eestisse sõjapõgenikuna Ukrainast ning alustanud õpinguid Eesti haridussüsteemis. Märge tehakse lasteaia- või koolikoha taotlemise avalduse alusel, kuhu on märgitud õppeasutus ja klass, kus õppur eelnevalt Ukrainas õppis.
Mittekoolikohustuslike isikute puhul saab "Uussisserändaja (UA)” tunnuse lisada ka juhul, kui EHISesse kantav isik Eestisse saabumise eel Ukrainas ei õppinud, kuid soovib siiski haridusteed Eestis jätkata ning Ukrainast lahkumise esmane põhjus on põgenemine sõjakoldest.
Info täpsustub jooksvalt seoses õigusruumi muutumisega.
Kui kooli saabub laps relvakonflikti piirkonnast
Eestisse kriisipiirkonnast saabuvad lastel ja nende peredel on väga raske. Klassi ja kooli tuleb relvakonfllikti piirkonnast saabuvate laste vastuvõtmiseks ette valmistada, et õhkkond oleks sõbralik ja abivalmis.
- Selgitage teistele lastele, et Ukrainas on sõda, isad ja vennad ja sõbrad on mobiliseeritud, palju on hukkunuid ja purustusi. Pered on jätnud oma kodud ja olnud pikalt teel. Neil on kaasas võib-olla vaid kohvritäis isiklikke asju. Me ei küsi lapselt, kuidas Ukrainas oli. Kui laps soovib rääkida, siis oleme valmis kuulama ja tema muresid jagama.
- Pakume lapsele esmavajalikke koolitarbeid.
- Me ei karista lapsi reeglite rikkumise pärast, mida lapsele ja perele selgitatud ei ole. Vähendame reegleid, mille järgimine pole esmatähtis. Vihikud on joonimata, sisejalatsid ei vasta kooli soovidele, kaustikud vales mõõdu.
- Arvestame, et perel ei pruugi kohe olla kodus internetiühendust, printimisvõimalust või muid mugavusi. Koduse töö anname kirjalikult paberil.
Esimene päev Eesti koolis
- Leppige eelnevalt kokku, kes klassikaaslastest on uue õpilase peamine abiline ja sõber, kes temaga koos klassiruume, WC’d, sööklat jms aitab leida ja kõiki igapäevaseid toiminguid temaga koos teeb.
- Käige uue õpilasega koolimaja läbi. Näidake, kus miski asub. Kuidas uksed lukku ja lahti käivad. Kui miski on koodiga, siis proovige koos kõik läbi teha.
- Andke õpilasele tunniplaan, kuhu on märgitud tundide algusajad ja ruumide numbrid. Esimestel nädalatel võib laps koolis ära eksida, paluge tema sõbral hoolitseda, et ta õigesse kohta jõuaks. Andke andeks hilinemised.
- Peamine on, et laps saaks jätkata võimalikult normaalset koolielu, tunda end koolis turvaliselt ja hoituna. Naeratage.
- Kirjutage tahvlile või uksele tervitus eesti keeles ja lapse kodukeeles „Tere tulemast meie kooli“ / “Ласкаво просимо до нашої школи“.
Koolipsühholoogide nõuandeliin – eesti keeles 1226 (tööpäeviti kl 16-20), vene keeles 1227 (teisipäeviti kl 16-20), ukraina keeles 1227 (kolmapäeviti kl 16-20).
Kvalifikatsioonile vastavad töötuturule sisenemise võimalused
Nii Eesti ühiskonna kui ka saabunud sõjapõgenike jaoks on oluline põgenike võimalikult kõrgel tasemel rakendamine tööturul, arvestades tööturule sisenejate kvalifikatsiooni ja oskustaset.
Mitte-reguleeritud kutsealad
Enamikel kutse- ja ametialadel töötamiseks pole Eestis kehtestatud piiravaid kvalifikatsiooninõudeid. Neil kutsealadel saab tööd alustada ilma ametlikult oma hariduslikku või kutsekvalifikatsiooni tõendamata. Seega nendele mitte-reguleeritud kutsealadele (nt iluteenindaja, haigla hooldustöötaja, kokk, aednik, ehitustööline) on juurdepääs tööturule vaba — tööle võtmise otsustab tööandja ning kutset taotleda või kutsekvalifikatsiooni tõendada ei ole vaja.
Soovi korral võib välisriigi kodanik siiski kutset taotleda. Selle eelduseks on, et kõik kutse taotlemise eeltingimused on täidetud (sh keelenõue). Rohkem infot kutse andmise ning kutse andjate kohta leiab nii eesti, inglise kui ka vene keeles Kutsekoja kodulehelt.
Reguleeritud kutsed
Tegevusalad ja ametid, millel töötamine on piiratud konkreetse hariduse ja töökogemuse nõudega on reguleeritud kutsed. Nendeks on näiteks meditsiinitöötajad, õpetajad, pädevad ehk vastutavad isikud ehitusel (nt vastutav ehitusjuht, ehitusinsener), raudteetöötajad jne.
Kui reguleeritud kutsealal soovib töötada võõrriigis omandatud kvalifikatsiooniga inimene, peab ta läbima tunnustamise protsessi. Tunnustamine tähendab, et riigi määratud pädev asutus hindab kvalifikatsiooni vastavust riigisiseselt või rahvusvaheliselt kokku lepitud hariduse ja töökogemuse nõuetele.
Reguleeritud kutsealadel, kus kutsetunnistus on töötamise eeldusena siseriiklikult seadusega nõutud, pole vaja välisriigi kodanikel kutsetunnistust taotleda — neile piisab tunnustamise protsessi läbimisest.
Samuti on reguleeritud kutsealal võimalik töötada ilma tunnustamise protsessi läbimata ametikohtadel, mis ei ole reguleeritud. Näiteks juriidiline nõustaja ei pea ennast advokatuuri nimekirja kandma, ehitusinsenerina võib töötada ka ilma pädeva isiku vastutuseta, logopeedina võib töötada erapraksises jne. Samuti on võimalik sõlmida lühiajalisi lepingud, mille puhul ei pea järgima kvalifikatsiooninõuete kogu mahus täitmist.
Eesti ENIC/NARIC Keskus abistab välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate kvalifikatsioonide (nt akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused) hindamisel ning kvalifikatsioonidele vastavuse määramisel Eesti haridussüsteemis ning teeb ka ettepanekuid nende tunnustamiseks.
Dokumentideta pagulaste kvalifikatsiooni hindamine
Dokumentideta pagulaste kvalifikatsioonide hindamine ja vastavate dokumentide väljaandmine on Eestis reguleeritud, selle koostajaks hindamise tulemusena on Eesti ENIC/NARIC Keskus, mis väljastab kakskeelse dokumendi "Haridustausta kirjeldus/ Educational Background Paper".
Täpsem info koos viidetega õigusaktidele ja taotlusvormile Haridus- ja Noorteameti kodulehel.
Viimati uuendatud 05.04.2024
