OECD

OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development/ Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon)  toetab liikmesriikide majanduspoliitika-alast koostööd (statistilised analüüsid, prognoosid, strateegiad), kuid tegeleb ka majandusarenguga tihedalt seotud valdkondadega  nagu haridus, teadus,  tehnoloogia, innovatsioon, tööturg, keskkonnapoliitika ja sotsiaalpoliitika. 1961. aastal asutatud OECD asub Pariisis, sinna kuulub 35 riiki. Organisatsiooni juhib peasekretär Angel Gurría.

 

 

Eesti sai OECD täisliikmeks 9. detsembril 2010, kuid Eesti eksperdid, sh Haridus- ja Teadusministeeriumist, on olnud OECD tegevustesse kaasatud 1990ndate algusest.  Alates 2011. aasta detsembrist töötab Eesti alalises esinduses OECD ja UNESCO juures Pariisis ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

Lisainfo

 
  • Hariduspoliitika

    OECD tugevuseks on rahvusvaheliste võrdlevate haridusindikaatorite analüüside koostamine ja haridusvaldkonna statistika. Haridusvaldkonna tegevused on koondunud hariduse ja oskuste direktoraati (Directorate for Education and Skills), mida juhib Andreas Schleicher. Peamistes haridusvaldkonna tegevustes lepitakse kokku OECD hariduspoliitika komitees (Education Policy Committee – EDPC). Haridusuuringute ja innovatsiooni keskuse CERI  ülesandeks on innovaatiliste uuringusuundade algatamine ja projektide ette valmistamine.
     

    OECD pöörab tähelepanu haridussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe arendamisele nii kvalitatiivsete (võrdlevad analüüsid ja soovitused) kui ka kvantitatiivsete uuringute kaudu (rahvusvahelised võrdlevad haridusindikaatorite analüüsid ja statistika). Järjepidevalt on suurenenud hariduse ja oskuste direktoraadi rahvusvaheline mõjukus.  Selle üheks näiteks on PISA (Programme for International Student Assessment) uuringu populaarsus. 2015. aastal osales PISA uuringus 72 riiki või majanduspiirkoda ning see arv kasvab.

  • Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad haridusvaldkonna komiteedes, töögruppides ja võrgustikes

    Hariduspoliitika komitee

    Mart Laidmets,
    mart.laidmets@hm.ee

    Katrin Rein, katrin.rein@hm.ee

    Haridusuuringute ja Innovatsiooni Keskuse CERI juhtnõukogu

    Aune Valk,
    aune.valk@hm.ee

    PISA juhtnõukogu

    Maie Kitsing, maie.kitsing@hm.ee

    PISA rahvuslik koordinaator

    Gunda Tire, gunda.tire@innove.ee

    Rahvusvahelise õpetajate ja õppimise uuringu TALIS töögrupp

    Eneken Juurmann,
    eneken.juurmann@hm.ee

    Alushariduse võrgustik

    Tiina Peterson, tiina.peterson@hm.ee

    Kutsehariduse riiklike ekspertide töögrupp

    Helen Põllo, 
    helen.pollo@hm.ee

    Kõrghariduse töögrupp Kristi Raudmäe,
    kristi.raudmae@hm.ee
    Kooliressursside riiklike ekspertide töögrupp Kadi Serbak,
    kadi.serbak@hm.ee

    Haridusindikaatorite töögrupp INES, süsteemitaseme haridusindikaatorite võrgustik NESLI ja hariduse tulemuslikkuse indikaatorite töögrupp LSO

    Tiina Annus, tiina.annus@hm.ee

Teadus-ja tehnoloogiapoliitika

 

OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse direktoraat (Directorate for Science, Technology and Innovation – STI, juht Andrew Wickoff) tegeleb teaduslikel uuringutel põhinevate soovituste väljatöötamisega. Valdkondliku tööprogrammi kinnitab OECD teadus- ja tehnoloogiapoliitika komitee (Committee for Scientific and Technological Policy - CSTP), mille töös osales Eesti esialgu vaatlejana (2009-2010) ning al 2011. aastast täisliikmena. CSTP ülesandeks on rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni  (TAI) alase koostöö edendamine ning erinevate töögruppide tegevuste koordineerimine. Seni on Eesti osalenud nutika spetsialiseerumise ning  Knowledge Triangle (nn teadmiste kolmnurk) projektides. Eesti Teadusagentuur panustab Global Science Forum´i konkurentsipõhise rahastamise projekti.

Iga 2 aasta järel ilmuvad vaheldumisi teadus-, tehnoloogia ja innovatsioonivaldkonna olulisemaid arenguid kirjeldav Science, Technology and Innovation Outlook ning teadus-, tehnoloogia- ja tööstusvaldkonna indikaatorite kogumik STI Scoreboard.  

  •  
  • Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad teadusvaldkonna komiteedes, programmides ja töögruppides

     

    Teadus- ja tehnoloogiapoliitika komitee

    Katrin Pihor, katrin.pihor@hm.ee

    Biotehnoloogia töögrupp - WPB

    Maarja Adojaan, maarja.adojaan@hm.ee

    Teadusasutuste ja inimressursside töögrupp – RIHR

    Ursula Tubli, ursula.tubli@hm.ee

  • Eesti osalus OECD haridusalastes tegevustes

     

    Eesti osaleb kõigis olulisemates OECD haridusuuringutes ja -programmides:

    • PISA (Programme for International Student Assessment, Eesti osaleb al 2006. a) – hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring viiakse läbi iga 3 aasta järel.

    Vt ka: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/pisa

    • INES  haridusindikaatorite programm ning alaprogrammid (Indicators of Education Systems, Eesti liitus 2006. a) - üheks olulisemaks väljundiks on kord aastas ilmuv haridusindikaatorite väljaanne "Education at a Glance" (EaG). Eesti andmed kajastusid seal esmakordselt aastal 2007.
    • TALIS (Survey of Teachers, Teaching and Learning, Eesti osaleb al 2008.a) - rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta.

    Vt ka: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

    • PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies, Eesti liitus 2008.a)-  rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, millega mõõdeti arvuti abil esmakordselt täiskasvanute infotöötlusoskusi.

    Vt ka: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/piaac

    • CERI (Centre for Educational Research and Innovation, Eesti liitus 2012. a) – haridusuuringute ja innovatsiooni keskus, tegeleb nö tulevikku vaatavate, kõiki vanusegruppe hõlmavate ja pikaajalisemate uuringutega.

    Eesti on varasemalt tellinud kõrgharidusvaldkonna ülevaate (Thematic Review of Tertiary Education) ning 2016. a kevadel avaldati uuringu tulemused, mis käsitles ressursside kasutamist koolisüsteemis (Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools). Uuring hõlmab alusharidust, üldharidust ja kutseharidust ning eesmärgiks oli analüüsida ressursside planeerimist ja jagunemist koolisüsteemis, ressursside vastavust vajadusele ja ressursside kasutust. Vt eestikeelset kokkuvõtet siit.

     

    Lisaks osaleb HTM  ka järgmistes uuringutes:

    • Alushariduse pilootuuring (International Early Learning (for Child Well-being) Study 2016-2019) - eesmärgiks on uurida alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste õppima õppimise oskuste kujunemisele. Alaeesmärgid: uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi, seoseid lapse lasteasutustes osalemise ja alushariduse omandamise vahel (uuringu valim hõlmab ka koduseid lapsi); lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuring hõlmab lapse arengu hindamisinstrumendi väljaarendamist ja lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste hindamist. Tulemused avaldatakse 2019. a lõpus. Lisaks üldisele raportile koostatakse ka riigipõhised raportid.
    • Eesti kutsehariduse ülevaade (VET country review), mis keskendub eelkõige kutsehariduse ja tööturu seostele, õpetajakoolitusele ning töökohapõhisele õppele. Vaadeldakse ka kutsehariduse ja erinevate huvirühmade koostöömudelite küsimusi, sh eriti koostöö ettevõtetega. Ülevaade valmib 2018.a.
    • Kõrgharidussüsteemide rahvusvaheline võrdlus (benchmarking higher education system performance) - vaadeldakse kõrgharidussüsteemi kolme võtmefunktsiooni: õpet, teadus-ja arendustegevust, seost ühiskonnaga. Uuringus on kavas analüüsida nii konkreetseid riigipõhiseid näitajaid ja praktikaid kui ka riikide kõrghariduspoliitikat. Esimene analüüs valmib 2018. a alguseks, edaspidi iga 2 aasta tagant. Lisaks üldisele ülevaatele koostatakse huvitatutele riigipõhised raportid.
    • ITEL Teacher Knowledge Survey (pilootuuring 2015-2017) - töötatakse välja rahvusvahelist võrdlust võimaldav õpetajate pedagoogilisi teadmisi mõõtev uurimisinstrument ning viiakse läbi selle testimine. Tulemused avaldatakse 2018. a.

 

Viimati uuendatud: 15. juuni 2018