OECD

OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development/ Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon)  toetab liikmesriikide majanduspoliitika-alast koostööd (statistilised analüüsid, prognoosid, strateegiad), kuid tegeleb ka majandusarenguga tihedalt seotud valdkondadega  nagu haridus, teadus,  tehnoloogia, innovatsioon, tööturg, keskkonnapoliitika ja sotsiaalpoliitika. 1961. aastal asutatud OECD asub Pariisis, sinna kuulub 36 riiki. Viimaseks liitujaks oli Leedu (2018. a suvel). Organisatsiooni juhib peasekretär Angel Gurría.

 

 

Eesti sai OECD täisliikmeks 9. detsembril 2010, kuid Eesti eksperdid, sh Haridus- ja Teadusministeeriumist, on olnud OECD tegevustesse kaasatud 1990ndate algusest.  Alates 2011. aasta detsembrist töötab Eesti alalises esinduses OECD ja UNESCO juures Pariisis ka Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

 
  • Hariduspoliitika

    OECD tugevuseks on rahvusvaheliste võrdlevate haridusindikaatorite analüüside koostamine ja haridusvaldkonna statistika. Haridusvaldkonna tegevused on koondunud hariduse ja oskuste direktoraati (Directorate for Education and Skills), mida juhib Andreas Schleicher. Peamistes haridusvaldkonna tegevustes lepitakse kokku OECD hariduspoliitika komitees (Education Policy Committee – EDPC).


    OECD pöörab tähelepanu haridussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe arendamisele nii kvalitatiivsete (võrdlevad analüüsid ja soovitused) kui ka kvantitatiivsete uuringute kaudu (rahvusvahelised võrdlevad haridusindikaatorite analüüsid ja statistika). Järjepidevalt on suurenenud hariduse ja oskuste direktoraadi rahvusvaheline mõjukus.  Selle üheks näiteks on PISA (Programme for International Student Assessment) uuringu populaarsus. 2015. aastal osales PISA uuringus 72 riiki/majanduspiirkoda ning see arv kasvab.

Teadus-ja tehnoloogiapoliitika
 

OECD teaduse, tehnoloogia ja tööstuse direktoraat (Directorate for Science, Technology and Innovation – STI, juht Andrew Wickoff) tegeleb teaduslikel uuringutel põhinevate soovituste väljatöötamisega. Valdkondliku tööprogrammi kinnitab OECD teadus- ja tehnoloogiapoliitika komitee (Committee for Scientific and Technological Policy - CSTP), mille töös osales Eesti esialgu vaatlejana (2009-2010) ning al 2011. aastast täisliikmena. CSTP ülesandeks on rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni  (TAI) alase koostöö edendamine ning erinevate töögruppide tegevuste koordineerimine. Seni on Eesti osalenud nutika spetsialiseerumise ning  Knowledge Triangle (nn teadmiste kolmnurk) projektides. Eesti Teadusagentuur panustab Global Science Forum´i konkurentsipõhise rahastamise projekti.

Iga 2 aasta järel ilmuvad vaheldumisi teadus-, tehnoloogia ja innovatsioonivaldkonna olulisemaid arenguid kirjeldav Science, Technology and Innovation Outlook ning teadus-, tehnoloogia- ja tööstusvaldkonna indikaatorite kogumik STI Scoreboard.  

  • Eesti osalus OECD haridusalastes tegevustes

     

    Eesti osaleb kõigis olulisemates OECD haridusuuringutes ja -programmides:

    Eesti osaleb kõigis olulisemates OECD haridusuuringutes ja -programmides:

    • PISA (Programme for International Student Assessment, Eesti osaleb al 2006. a) – hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi  funktsionaalses lugemises, matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Uuring viiakse läbi iga 3 aasta järel.

    Vt ka: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/pisa

    • INES  haridusindikaatorite programm ning alaprogrammid (Indicators of Education Systems, Eesti liitus 2006. a) - üheks olulisemaks väljundiks on kord aastas ilmuv haridusindikaatorite väljaanne "Education at a Glance" (EaG). Eesti andmed kajastusid seal esmakordselt aastal 2007.
    • TALIS (Survey of Teachers, Teaching and Learning, Eesti osaleb al 2008.a) - rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õppekeskkonna ja õpetajate töötingimuste kohta.

    Vt ka: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/talis

    • PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies, Eesti liitus 2008.a) -  rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, millega mõõdeti arvuti abil esmakordselt täiskasvanute infotöötlusoskusi.

    Vt ka: https://www.hm.ee/et/tegevused/uuringud-ja-statistika/piaac

    • CERI (Centre for Educational Research and Innovation, Eesti liitus 2012. a) – haridusuuringute ja innovatsiooni keskus, tegeleb nö tulevikku vaatavate, kõiki vanusegruppe hõlmavate ja pikaajalisemate uuringutega.

    Eesti on varasemalt tellinud kõrgharidusvaldkonna ülevaate (Thematic Review of Tertiary Education) ning 2016. a kevadel avaldati uuringu tulemused, mis käsitles ressursside kasutamist koolisüsteemis (Review of Policies to Improve the Effectiveness of Resource Use in Schools). Uuring hõlmab alusharidust, üldharidust ja kutseharidust ning eesmärgiks oli analüüsida ressursside planeerimist ja jagunemist koolisüsteemis, ressursside vastavust vajadusele ja ressursside kasutust. Vt eestikeelset kokkuvõtet siit.

     

    2015-2017 osales Eesti OECD õpetaja pedagoogiliste teadmiste pilootuuringus ITEL Teacher Knowledge Survey, mille eesmärgiks oli välja töötada rahvusvahelist võrdlust võimaldav õpetajate pedagoogilisi teadmisi mõõtev uurimisinstrument ning viia läbi selle testimine. Vt 2018. a ilmunud eestikeelset tulemuste kokkuvõtet siit.

    Lisaks osaleb HTM  ka järgmistes uuringutes:

    • Alushariduse pilootuuring (International Early Learning (for Child Well-being) Study 2016-2019) - eesmärgiks on uurida alushariduse mõju laste, sh erivajadustega ja muu koduse keelega laste õppima õppimise oskuste kujunemisele. Alaeesmärgid: uurida lapse arengut ja õppimist, sh sotsiaalseid, emotsionaalseid ja kognitiivseid oskusi, seoseid lapse lasteasutustes osalemise ja alushariduse omandamise vahel (uuringu valim hõlmab ka koduseid lapsi); lapse individuaalsuse, kodu ja lasteasutusega seotud tegurite mõju sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste kujunemisele. Pilootuuring hõlmab lapse arengu hindamisinstrumendi väljaarendamist ja lapse sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete oskuste hindamist. Tulemused avaldatakse 2019. a lõpus. Lisaks üldisele raportile koostatakse ka riigipõhised raportid.
    • Eesti kutsehariduse ülevaade (VET country review), mis keskendub eelkõige kutsehariduse ja tööturu seostele, õpetajakoolitusele ning töökohapõhisele õppele. Vaadeldakse ka kutsehariduse ja erinevate huvirühmade koostöömudelite küsimusi, sh eriti koostöö ettevõtetega. Ülevaade valmib 2019. a alguseks.
    • Kõrgharidussüsteemide rahvusvaheline võrdlus (benchmarking higher education system performance) - vaadeldakse kõrgharidussüsteemi kolme võtmefunktsiooni: õpet, teadus-ja arendustegevust, seost ühiskonnaga. Uuringus on kavas analüüsida nii konkreetseid riigipõhiseid näitajaid ja praktikaid kui ka riikide kõrghariduspoliitikat. Esimene analüüs valmib 2019. a. Lisaks üldisele ülevaatele koostatakse huvitatutele riigipõhised raportid.

 

Viimati uuendatud: 19. oktoober 2018