Koolitus- või tegevusluba

  • Koolieelse lasteasutuse ja üldhariduskooli asutamiseks, uue õppekava rakendamiseks või õppetegevuse laiendamiseks teise omavalitsusse on munitsipaalõppeasutustel vajalik taotleda Haridus- ja Teadusministeeriumilt koolitusluba ning eraõppeasutustel tegevusluba.

  • Koolitus- või tegevusluba annab õiguse õppetöö läbi viimiseks vastavas omavalitsuses konkreetse õppekava alusel.

  • Täiskasvanute täienduskoolituste korraldajatel on võimalik esitada Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteade portaali edu.ee kaudu. Majandustegevusteate esitamine ei ole kohustuslik, täienduskoolitusi võib korraldada ka teadet esitamata. Majandustegevusteate esitamisega kaasneb kohustus täita kõiki täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid nõudeid.

    Tegevuslubade alusel tegutsevad vaid mootorsõidukijuhi koolitust korraldavad isikud ja asutused, eesti keele tasemeeksami tegemiseks ettevalmistavat eesti keele õpet korraldavad isikud ja asutused, turvatöötaja õppe korraldajad ning vedurijuhi koolituse korraldajad.

  • Huvikoolide õppekavad  registreeritakse Eesti hariduse infosüsteemis, huvikoolidele väljastatakse tegevusluba kantsleri käskkirjaga. Huvikooli pidajal tuleb huvikooli ja õppekava(de) registreerimise taotlus esitada munitsipaalhuvikoolil vähemalt 4 kuud ja erahuvikoolil vähemalt 5 kuud enne õppekava rakendamist.

  • Kutseõppeasutustele väljastatakse õigus kutseõppe läbiviimiseks õppekavarühmas. Kutseõppeasutus loetakse asutatuks alates haridus- ja teadusministri käskkirjaga kutseõppe läbiviimise õiguse andmisest. Õiguse taotlemiseks tuleb taotlus Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada vähemalt 6 kuud enne planeeritava õppetöö algust.

  • Noortelaagrite korraldajatel on võimalik esitada tegevusloa taotlus portaali edu.ee kaudu.

  • Koolitus- või tegevusloa taotlemine

    Koolitus- või tegevusloa taotlemiseks, huvikooli ja huvialade õppekavade registreerimiseks ja kutseõppe läbiviimiseks õppekavarühmas või noortelaagri läbiviimiseks on vajalik esitada nõuetekohane taotlus ja valdkonna õigusaktides nimetatud dokumendid ning tasuda riigilõiv. Valdkonna õigusaktidega on kehtestatud, mitu kuud enne õppe läbiviimist tuleb tegevusloa taotlus esitada. Erinevat liiki õppeasutustel on erinevad tähtajad

  • Riigilõiv

    Riigilõiv on tasu koolitus- või tegevusloa või registreeringu taotluse läbivaatamise eest. See tuleb tasuda enne toimingu tegemise taotlemist. Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus ning õppeasutuse nimi, mille eest riigilõiv tasutakse.
     

    Maksekorraldus ja riigilõivu määrad

  • Erakooli nimele esitatavad nõuded

    Erakooli nimi võiks väljendada erakooli asukohta või tegevuspiirkonda, tegevus- või koolitusala, õppeasutuse liiki või haridustaset, mida erakoolis on võimalik omandada. Erakooliseaduse kohaselt peab erakooli nimi selgelt erinema teistest Eesti hariduse infosüsteemi kantud õppeasutuste nimedest. Samuti ei tohi seaduse kohaselt olla erakooli nimi eksitav erakooli eesmärgi, tegevuse, pidaja ja õigusliku vormi osas. Täpsemalt

  • Koolitus- või tegevusloa taotluse läbivaatamise kord

    Haridus- ja Teadusministeerium võtab taotluse menetlusse selle esitamise päevast alates ja kontrollib esitatud dokumentide põhjal õppeasutuse vastavust õigusaktidele. Taotlus vaadatakse läbi valdkonna õigusaktis sätestatud aja jooksul.
     

    Kui taotlus ei ole nõuetekohane, st esitamata on nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, teavitab Haridus- ja Teadusministeerium koolitus- või tegevusloa taotlejat sellest kirjalikult, andes taotlejale puuduste kõrvaldamise tähtaja. Selle võrra pikeneb ka taotluse menetlemise aeg. Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus õigeaegselt esitatuks. Kui puudust tähtajaks ei kõrvaldata, võib Haridus- ja Teadusministeerium jätta taotluse läbi vaatamata.
     

    Koolitus- või tegevusloa andmise otsustab minister või kantsler, lähtudes koolitus- ja tegevuslubade väljaandmise komisjoni ettepanekutest.

  • Koolitus- või tegevusloa väljastamine

    Tegevus- ja koolituslubade, õppeasutuste registreerimise ning õppe läbiviimise õiguse andmise käskkirjad saadetakse taotluses märgitud e-posti aadressile.

 

Koolituskulude tulumaksutagastus


Tulumaksuseaduse järgi on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26-aastase sugulase (nt lapse või lapselapse), õe või venna koolituskulud või ühe alla 26aastase Eesti alalise elaniku koolituskulud.

Tulumaksuseaduse kohaselt on koolituskulu õppija täienduskoolituses osalemise kulu:

  • kui koolituse läbiviijal on täienduskoolituse läbiviimiseks olemas tegevusluba või ta on selleks esitanud majandustegevusteate ning
  • kui õppija osales eelnimetatud koolituse läbiviija täienduskoolituses, mille õppekava eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.

Kui õppekaval sellist eesmärki ei ole, ei ole võimalik saada koolituskuludelt tulumaksutagastust.

Koolituskuluks ei loeta A- ja B-kategooria mootorsõiduki juhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid.

Huvikoolis õppimise eest tasutud kulu käsitatakse koolituskuluna üksnes juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18- aastane. Seega vanemate isikute huvikoolis õppimise kulusid maksustamisperioodi maksustatavast tulust maha arvata ei saa.

 

Täiskasvanute koolituse seadusest tulenevad sätted täienduskoolituste korraldajale

  • Enamike koolituste puhul ei ole vaja taotleda tegevusluba, soovijatel on võimalik esitada Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteade.
  • Majandustegevusteate esitamine ei ole kohustuslik, täienduskoolitusi võib korraldada ja tunnistusi väljastada ka ilma teadet esitamata.
  • Majandustegevusteate esitamisega annab täienduskoolitusasutuse pidaja Haridus- ja Teadusministeeriumile kinnituse, et järgib kõiki täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid nõudeid.
  • Tegevusloa peavad Haridus- ja Teadusministeeriumilt taotlema täiskasvanute täienduskoolituste korraldajad vaid neljas spetsiifilises valdkonnas: mootorsõidukijuhi koolitust korraldavad isikud ja asutused, eesti keele tasemeeksami tegemiseks ettevalmistavat eesti keele õpet korraldavad isikud ja asutused, turvatöötaja õppe korraldajad ning vedurijuhi koolituse korraldajad.
  • Õppepuhkuse saamise õigus on õppijal, kes osales tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja poolt läbi viidud täienduskoolitusel (siinjuures tuleb lähtuda ka töölepingu seaduse § 28 lõike 2 punktis 5 või avaliku teenistuse seaduse §-s 31 sätestatust). Täienduskoolitusasutuse pidajaks loetakse asutust, kes on esitanud Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteate või kellele on väljastatud täienduskoolituste läbiviimiseks tegevusluba.

  • Tegevusloa taotlemise kohustus ja majandustegevusteate esitamise võimalus on nii eraõiguslikel juriidilistel isikutel kui ka riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutustel ja avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel.
  • Enne 1. juulit 2015 tööalase või vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks väljastatud load kehtisid kuni 2016. aasta 30. juunini, kehtetule koolitusloale ja koolitusloa numbrile asutus oma veebilehel, väljastatavatel tunnistustel või muudes dokumentides viidata ei või.

Lisainfo järelevalve valdkonna peaeksperdilt Evelyn Saulilt (evelyn.saul@hm.ee, 735 0117) või elukestva õppe ja oskuse osakonna peaeksperdilt Annaliisa Toomilt (annaliisa.toom@hm.ee, 735 4074).

Loe ja vaata lisaks

 

Viimati uuendatud: 14. oktoober 2021