Teadusprogrammid

Eesti riik toetab oma eelarvest mitmeid valdkondi, seal hulgas eesti keele ja kultuuri ning keeletehnoloogilise toega seotud teadus- ja arendustegevusi. Arendustegevusi rahastatakse riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ ja „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ kaudu. Täiendav rahastus tuleb teadus- ja kõrghariduse valdkonnale välistoetustest. Haridus- ja Teaduministeerium viib koostöös Eesti Teadusagentuuri ja sihtasutusega Archimedes ellu Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programme.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetused

2012. aastal käivitas Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Teadusagentuuri, sihtasutuse Archimedes ning välispartneritega Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist kaks programmi teadustegevuse ning hariduskoostöö toetamiseks. Eesti Vabariik, Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik leppisid Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste jagamises ja koostöös kokku 2011. aasta juunis. Toetuste üldine eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra, Islandi ja Liechtensteini ning Eesti vahel.

Norra-Eesti teaduskoostöö programmi kaudu toetatakse Eesti ja Norra teadus- ja arendusasutuste ühisprojekte erinevates uurimisvaldkondades. Programmi viib ellu Eesti Teadusagentuur. Rahastatavate projektide tulemuseks on näiteks kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid, täiendus uurimismeetodite vallas, teadlaskarjääri toetamine doktorantide kaasamise kaudu, kuid koostööprojektidel võivad olla ka kaugemad mõjud, näiteks edasine koostöö teistes teadusprojektides või osalemine rahvusvahelistes teadusalastes tegevustes.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna stipendiumifondi programmiga toetatakse õpirännet kõrghariduses ning koostööprojekte keskharidust pakkuvate asutuste vahel. Programmi viib ellu SA Archimedes. Nende tegevuste raames toetatakse näiteks üliõpilaste praktikat keskkonnateadlikes ettevõtetes, matemaatika, teaduse ja tehnoloogia valdkonna edendamist üldhariduses ja õpirännet õpetamistegevuste läbiviimiseks.

Lisaks projektidele toetatakse programmidest ka kahepoolsete suhete arendamist Eesti, Norra, Islandi ja Liechtensteini vahel näiteks seminaride ja konverentside korraldamise kaudu. Norra-Eesti teaduskoostöö programmi välistoetuse suurus on 3 miljonit eurot ning Norra ja EMP stipendiumifondi programmi toetatakse 1,6 miljoni euroga. Koos Eesti riigi poolse kaasrahastamisega on programmide kogumaht ligikaudu 3,3 ja 1,8 miljonit eurot. Programmid kestavad kuni aastani 2017.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetused Rahandusministeeriumi veebis

Eesti keele ja kultuurimälu programm

Eesti keele ja kultuuri uurimist on riiklike programmidega toetatud juba alates 1999. aastast. Programmid on taganud valdkonna järjepideva toetuse ning võimaldanud eesti keele, kirjanduse ja folkloori uurimiseks vajalikel arendus- ja tugitegevustel püsida. Selle kaudu on programmid täitnud üldist põhiseaduslikku eesmärki: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ toetab jätkuvalt eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevusi:

  • eesti keele moodul keskendub tervikkäsitlustele, teatmeteostele, sõnaraamatutele, andmebaaside arendamisele, allikmaterjalide digiteerimisele ja publitseerimisele, keelekorralduse edendamisele, keele populariseerimisele jne;
  • kultuurimälu moodul keskendub leksikonidele, teatmeteostele, andmebaaside arendamisele, erikäsitlustele, kultuuri järjepidevuse toetamisele suunatud tegevustele jne;
  • humanitaarväljaannete moodul keskendub eesti keele ja kultuuri alaste ning laiemalt humanitaarteaduslike väljaannete taseme tõstmisele ja hoidmisele ning rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele (nt andmebaasidega liitumise kaudu).

Haridus- ja Teadusministeerium toetab neid tegevusi programmi kaudu aastas umbes 541 191 euro ulatuses. Toetusi jagatakse igal aastal avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu.

2016. a konkursi tulemused

2018. a konkursi tulemused

Programmi sisulise juhtimisega tegeleb juhtkomitee:
  • Krista Aru – juhtkomitee esimees, Riigikogu liige
  • Martin Eessalu  – Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert
  • Mati Erelt – keeleteadlane, emeriitprofessor
  • Toomas Haug – kirjandusteadlane, Eesti Kirjanike Liidu liige
  • Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja, Eesti keelenõukogu liige
  • Liina Lindström  – Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi dotsent
  • Kristiina Ross – keeleteadlane, Emakeele Seltsi liige
  • Kadri Sõrmus  – Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik
  • Asta Trummel – Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik
  • Ergo-Hart Västrik – Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi dotsent

Lisainfo:

Martin Eessalu
teadusosakonna peaekspert
martin.eessalu@hm.ee
735 4061

Eesti keeletehnoloogia programm

Riiklik programm  „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ toetab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust, et luua uusi eesti keele keeletehnoloogilisi rakendusi, tõsta olemasolevate rakenduste kvaliteeti ning võtta neid kasutusele võimalikult paljudes valdkondades, nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris.

Programmi eesmärk on, et eesti keele keeletehnoloogia põhikomponendid oleks rahvusvahelises võrdluses heal tasemel ja eesti keeletehnoloogiat kasutaks lai sihtgrupp.

Programmi eesmärkide saavutamist toetatakse kolme meetme abil:

  1.  baastehnoloogiate ja -ressursside arendamine, mida ei ole veel rakendatud mingi süsteemi osana ja mille tulemus on terviklik tarkvaramoodul või süstematiseeritud keeleressurss;
  2.  keeletehnoloogia kasutuselevõtt, mis hõlmab tehnoloogia rakendamist mingi süsteemi osana või iseseisva rakenduse loomist ja mille tulemus on keeletehnoloogia toimimine mingi süsteemi osana või keeletehnoloogilise fookusega rakenduse valmimine;
  3. Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) kui keeletehnoloogia keskse taristu ja infovahendaja toetamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab programmi aastas umbes 811 000 euro ulatuses. Programmist jagatakse toetusi iga-aastaselt avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis.

Taotlusvoor 2018. aastal toimub 16. aprillist kuni 4. mai kella 17.00. Taotlemise tingimused ja kord.

Programmi sisuliseks juhtimiseks on haridus- ja teadusminister kinnitanud nõukogu:

  • Martin Eessalu – esimees,  Haridus- ja Teadusministeerium, teadusosakonna peaekspert
  • Andero Adamson – aseesimees, Haridus- ja Teadusministeerium, keeleosakonna nõunik
  • Keaty Siivelt – keeletehnoloogia avalikus sektoris rakendamise spetsialist
  • Miia Mänd – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakonna juhataja
  • Arvi Tavast – keeletehnoloog
  • Jan Willemson – Cybernetica AS, vanemteadur
  • Kristel Uiboaed – keeleteadlane

Programmi raames loodud keeleressursid ja tarkvaraprototüübid on intellektuaalne omand, mille kasutamist erinevatel eesmärkidel (avalik kasutus, teadustöö, ärirakendus) reguleerivad eri tüüpi litsentsid. Programmi raames loodud ressursse ja tarkvara haldab ja teeb kättesaadavaks Eesti Keeleressursside Keskus.

Eesti Keeleressursside Keskuse ülesanne on lisaks ka populariseerida keeletehnoloogiat, tegeleda keeletehnoloogia-alase infovahetusega Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning tutvustada Eesti keeletehnoloogia võimalusi ja ressursse.

Eesti Keeleressursside Keskus on ühtlasi CLARINi (Common Language Resources and Technology Infrastructure) keskuseks Eestis. Tegemist on keeleressursse ja -tehnoloogiat hõlmava rahvusvahelise taristuga, millega Eesti liitus 2012. aastal. CLARINi eesmärk on teha võimalikuks keeleressurssidealane koostöö eelkõige humanitaar- ja sotsiaalteadlaste vahel, tehes Euroopa Liidu maade keeletehnoloogilised ressursid (keeletarkvara, sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) teadlastele lihtsalt kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Lisainfot programmi ja toetatud projektide kohta saab programmi koduleheküljelt või projektijuhilt:

Kaja Karo
Haridus- ja Teadusministeerium
email: kaja.karo@hm.ee
telefon: 735 0127

Euroopa territoriaalse koostöö programm „Interreg Baltic Sea Region“

Läänemere Teaduskoostöö programm „Baltic Science Network“ (BSN) on Interreg Läänemere piirkonna programm. Selle eesmärgiks on anda teadusküsimustega tegelevatele ministeeriumitele Läänemere piirkonnas teaduspoliitika arendamiseks ja rakendamiseks koordineeriv raamistik. Nii soovitakse makroregionaalseid huvisid paremini laiemale avalikkusele esitleda.
Lisaks makroregionaalsete sidemete tugevdamisele aidatakse BSN projekti abil kaasa rahvusvaheliste strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisele, mille eesmärgiks on kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine ning teaduse tipptaseme suurendamine igas riigis ja Läänemere piirkonnas tervikuna. Projekti partneriteks on, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ning ülikoolide ühendused.
Alates 28. juunist 2016. aastal on „Baltic Science Network“ EUSBSR lipulaev.
16. novembril 2017. aastal toimub Tallinnas, KuMu kunstimuuseumis, projekti raames korraldatav rahvusvaheline seminar „Uued meetmed teaduse tipptaseme suurendamiseks ja osalemise laiendamiseks Euroopa teadusruumi ning Läänemere piirkonna teadus- ja innovatsioonialastes tegevustes.“ Lisainfo ürituse kohta siin.
Projekti kogueelarve on 2,994,500.00 EUR (78.4% ehk 2,348,325.00 EUR - ERDF, 21,6% ehk 646.175.00 EUR – riiklik rahastus), millest Eesti kasutada 250 000 EUR (85% ehk 212 500 EUR - ERDF ja 15% ehk 37 500 EUR - riiklik rahastus).
Projekti kestvus 1. märts 2016 - 29. veebruar 2019.

Lisainfot projekti ja partnerite kohta saab projekti koduleheküljelt või projekti Eestipoolselt koordinaatorilt:

Liis Karo-Astover
Haridus- ja Teadusministeerium
tel 735 0304
liis.karo-astover@hm.ee

 

Viimati uuendatud: 12. aprill 2018