Teadusprogrammid

Eesti riik toetab oma eelarvest mitmeid valdkondi, seal hulgas eesti keele ja kultuuri ning keeletehnoloogilise toega seotud teadus- ja arendustegevusi. Arendustegevusi rahastatakse riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ ja „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ kaudu. Täiendav rahastus tuleb teadus- ja kõrghariduse valdkonnale välistoetustest. Haridus- ja Teaduministeerium viib koostöös Eesti Teadusagentuuri ja sihtasutusega Archimedes ellu Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programme.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetused

2012. aastal käivitas Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Teadusagentuuri, sihtasutuse Archimedes ning välispartneritega Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist kaks programmi teadustegevuse ning hariduskoostöö toetamiseks. Eesti Vabariik, Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik leppisid Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste jagamises ja koostöös kokku 2011. aasta juunis. Toetuste üldine eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra, Islandi ja Liechtensteini ning Eesti vahel.

Norra-Eesti teaduskoostöö programmi kaudu toetatakse Eesti ja Norra teadus- ja arendusasutuste ühisprojekte erinevates uurimisvaldkondades. Programmi viib ellu Eesti Teadusagentuur. Rahastatavate projektide tulemuseks on näiteks kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid, täiendus uurimismeetodite vallas, teadlaskarjääri toetamine doktorantide kaasamise kaudu, kuid koostööprojektidel võivad olla ka kaugemad mõjud, näiteks edasine koostöö teistes teadusprojektides või osalemine rahvusvahelistes teadusalastes tegevustes.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna stipendiumifondi programmiga toetatakse õpirännet kõrghariduses ning koostööprojekte keskharidust pakkuvate asutuste vahel. Programmi viib ellu SA Archimedes. Nende tegevuste raames toetatakse näiteks üliõpilaste praktikat keskkonnateadlikes ettevõtetes, matemaatika, teaduse ja tehnoloogia valdkonna edendamist üldhariduses ja õpirännet õpetamistegevuste läbiviimiseks.

Lisaks projektidele toetatakse programmidest ka kahepoolsete suhete arendamist Eesti, Norra, Islandi ja Liechtensteini vahel näiteks seminaride ja konverentside korraldamise kaudu. Norra-Eesti teaduskoostöö programmi välistoetuse suurus on 3 miljonit eurot ning Norra ja EMP stipendiumifondi programmi toetatakse 1,6 miljoni euroga. Koos Eesti riigi poolse kaasrahastamisega on programmide kogumaht ligikaudu 3,3 ja 1,8 miljonit eurot. Programmid kestavad kuni aastani 2017.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetused Rahandusministeeriumi veebis

Eesti keel ja kultuur digiajastul

Programmi üldine eesmärk on toetada eesti keele ja kultuuri säilimist, kasvatada ja tugevdada eesti keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevuse võimekust Eesti teaduse ning laiemalt kogu ühiskonna arengu toetamisel vastavalt valdkondadega seotud strateegiatele. Oluline on seejuures digitaalse mõõtme suurendamine, valdkondadeülesus, rakenduslikkus ning tulemuste kasutamine edasistes uuringutes ja muudes valdkondades. Programmi tulemusel on digimõõde eesti keele ja kultuuri alases teadustöös lisandväärtust andev igapäevaelu osa.x

Riikliku programmi „Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027“ neli alaeesmärki on:

  • Toetada keele ja kultuuri alast teadus- ja arendustegevust
  • Juurutada digitaalsete vahendite kasutamist teadustöös
  • Valdkondadevahelise ja rahvusvahelise koostöö toetamine
  • Tulemuste võimalikult laialdane kättesaadavus

Haridus- ja Teadusministeerium toetab neid tegevusi programmi kaudu aastas umbes 534 000 euro ulatuses. Toetusi jagatakse igal aastal avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu.

2016. a konkursi tulemused

2018. a konkursi tulemused

Programmi sisulise juhtimisega tegeleb juhtkomitee:

  • Martin Eessalu – HTMi teadusosakonna nõunik (nõukogu esimees)
  • Sirli Zupping – HTMi keeleosakonna nõunik (nõukogu aseesimees)
  • Arvi Tavast – sisuekspert, erasektori esindaja, samuti programmi „Eesti keeletehnooogia 2018-2027“ nõukogu liige
  • Jane Klavan – Inglise keele ja lingvistika lektor, PhD, keelevaldkonna ekspert
  • Kultuuriministeeriumi esindaja
  • Priit Pirsko – riigiarhivaar
  • Hembo Pagi – sisuekspert, erasektori esindaja

Lisainfo:

Kadri Vare
Keeleosakonna projektijuht
Kadri.vare@hm.ee
735 0283

Eesti keeletehnoloogia programm

Riiklik programm  „Eesti keeletehnoloogia 2018-2027“ toetab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust, et luua uusi eesti keele keeletehnoloogilisi rakendusi, tõsta olemasolevate rakenduste kvaliteeti ning võtta neid kasutusele võimalikult paljudes valdkondades, nii era-, avalikus kui kolmandas sektoris.

Programmi eesmärk on, et eesti keele keeletehnoloogia põhikomponendid oleks rahvusvahelises võrdluses heal tasemel ja eesti keeletehnoloogiat kasutaks lai sihtgrupp.

Programmi eesmärkide saavutamist toetatakse kolme meetme abil:

  1.  baastehnoloogiate ja -ressursside arendamine, mida ei ole veel rakendatud mingi süsteemi osana ja mille tulemus on terviklik tarkvaramoodul või süstematiseeritud keeleressurss;
  2.  keeletehnoloogia kasutuselevõtt, mis hõlmab tehnoloogia rakendamist mingi süsteemi osana või iseseisva rakenduse loomist ja mille tulemus on keeletehnoloogia toimimine mingi süsteemi osana või keeletehnoloogilise fookusega rakenduse valmimine;
  3. Eesti Keeleressursside Keskuse (EKRK) kui keeletehnoloogia keskse taristu ja infovahendaja toetamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine.

Haridus- ja Teadusministeerium toetab programmi aastas umbes 811 000 euro ulatuses. Programmist jagatakse toetusi iga-aastaselt avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis.

2019. aastal toimub taotlusvoor jätkuprojektidele kuni 31. maini. Vastavalt programminõukogu 03.04 otsusele 2019. aastal uute projektide taotlusvooru ei toimu. Taotlemise tingimused ja kord.

Programmi sisuliseks juhtimiseks on haridus- ja teadusminister kinnitanud nõukogu:

  • Martin Eessalu – esimees,  Haridus- ja Teadusministeerium, teadusosakonna peaekspert
  • Andero Adamson – aseesimees, Haridus- ja Teadusministeerium, keeleosakonna nõunik
  • Keaty Siivelt – keeletehnoloogia avalikus sektoris rakendamise spetsialist
  • Miia Mänd – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, riigi infosüsteemide osakonna juhataja
  • Arvi Tavast – keeletehnoloog
  • Jan Willemson – Cybernetica AS, vanemteadur
  • Kristel Uiboaed – keeleteadlane

Programmi raames loodud keeleressursid ja tarkvaraprototüübid on intellektuaalne omand, mille kasutamist erinevatel eesmärkidel (avalik kasutus, teadustöö, ärirakendus) reguleerivad eri tüüpi litsentsid. Programmi raames loodud ressursse ja tarkvara haldab ja teeb kättesaadavaks Eesti Keeleressursside Keskus.

Eesti Keeleressursside Keskuse ülesanne on lisaks ka populariseerida keeletehnoloogiat, tegeleda keeletehnoloogia-alase infovahetusega Eestis ja rahvusvahelisel tasandil ning tutvustada Eesti keeletehnoloogia võimalusi ja ressursse.

Eesti Keeleressursside Keskus on ühtlasi CLARINi (Common Language Resources and Technology Infrastructure) keskuseks Eestis. Tegemist on keeleressursse ja -tehnoloogiat hõlmava rahvusvahelise taristuga, millega Eesti liitus 2012. aastal. CLARINi eesmärk on teha võimalikuks keeleressurssidealane koostöö eelkõige humanitaar- ja sotsiaalteadlaste vahel, tehes Euroopa Liidu maade keeletehnoloogilised ressursid (keeletarkvara, sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) teadlastele lihtsalt kättesaadavaks ja kasutatavaks.

Lisainfot programmi ja toetatud projektide kohta saab programmi koduleheküljelt või projektijuhilt:

Kadri Vare
Haridus- ja Teadusministeerium
email: kadri.vare@hm.ee
telefon: 735 0283

Euroopa territoriaalse koostöö programm „Interreg Baltic Sea Region“

Läänemere Teaduskoostöö programm „Baltic Science Network“ (BSN) on Interreg Läänemere piirkonna programm. Selle eesmärgiks on anda teadusküsimustega tegelevatele ministeeriumitele Läänemere piirkonnas teaduspoliitika arendamiseks ja rakendamiseks koordineeriv raamistik. Nii soovitakse makroregionaalseid huvisid paremini laiemale avalikkusele esitleda.
Lisaks makroregionaalsete sidemete tugevdamisele aidatakse BSN projekti abil kaasa rahvusvaheliste strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisele, mille eesmärgiks on kõrghariduse, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni edendamine ning teaduse tipptaseme suurendamine igas riigis ja Läänemere piirkonnas tervikuna. Projekti partneriteks on, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja mitmed rahvusvahelised organisatsioonid ning ülikoolide ühendused.
Alates 28. juunist 2016. aastal on „Baltic Science Network“ EUSBSR lipulaev.
16. novembril 2017. aastal toimub Tallinnas, KuMu kunstimuuseumis, projekti raames korraldatav rahvusvaheline seminar „Uued meetmed teaduse tipptaseme suurendamiseks ja osalemise laiendamiseks Euroopa teadusruumi ning Läänemere piirkonna teadus- ja innovatsioonialastes tegevustes.“ Lisainfo ürituse kohta siin.
Projekti kogueelarve on 2,994,500.00 EUR (78.4% ehk 2,348,325.00 EUR - ERDF, 21,6% ehk 646.175.00 EUR – riiklik rahastus), millest Eesti kasutada 250 000 EUR (85% ehk 212 500 EUR - ERDF ja 15% ehk 37 500 EUR - riiklik rahastus).
Projekti kestvus 1. märts 2016 - 29. veebruar 2019.

Lisainfot projekti ja partnerite kohta saab projekti koduleheküljelt või projekti Eestipoolselt koordinaatorilt:

Liis Karo-Astover
Haridus- ja Teadusministeerium
tel 735 0304
liis.karo-astover@hm.ee

 

Viimati uuendatud: 28. juuni 2019