Teadusprogrammid

Eesti riik toetab oma eelarvest mitmeid valdkondi, seal hulgas eesti keele ja kultuuri ning keeletehnoloogilise toega seotud teadus- ja arendustegevusi. Arendustegevusi rahastatakse riiklike programmide „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ ja „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017“ kaudu. Täiendav rahastus tuleb teadus- ja kõrghariduse valdkonnale välistoetustest. Haridus- ja Teaduministeerium viib koostöös Eesti Teadusagentuuri ja sihtasutusega Archimedes ellu Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programme.

 

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetused

2012. aastal käivitas Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Teadusagentuuri, sihtasutuse Archimedes ning välispartneritega Norrast, Islandilt ja Liechtensteinist kaks programmi teadustegevuse ning hariduskoostöö toetamiseks. Eesti Vabariik, Norra Kuningriik, Islandi Vabariik ja Liechtensteini Vürstiriik leppisid Norra ja Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste jagamises ja koostöös kokku 2011. aasta juunis. Toetuste üldine eesmärk on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopas ning tugevdada kahepoolseid suhteid Norra, Islandi ja Liechtensteini ning Eesti vahel.

Norra-Eesti teaduskoostöö programmi kaudu toetatakse Eesti ja Norra teadus- ja arendusasutuste ühisprojekte erinevates uurimisvaldkondades. Programmi viib ellu Eesti Teadusagentuur. Rahastatavate projektide tulemuseks on näiteks kõrgetasemelised teaduspublikatsioonid, täiendus uurimismeetodite vallas, teadlaskarjääri toetamine doktorantide kaasamise kaudu, kuid koostööprojektidel võivad olla ka kaugemad mõjud, näiteks edasine koostöö teistes teadusprojektides või osalemine rahvusvahelistes teadusalastes tegevustes.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna stipendiumifondi programmiga toetatakse õpirännet kõrghariduses ning koostööprojekte keskharidust pakkuvate asutuste vahel. Programmi viib ellu SA Archimedes. Nende tegevuste raames toetatakse näiteks üliõpilaste praktikat keskkonnateadlikes ettevõtetes, matemaatika, teaduse ja tehnoloogia valdkonna edendamist üldhariduses ja õpirännet õpetamistegevuste läbiviimiseks.

Lisaks projektidele toetatakse programmidest ka kahepoolsete suhete arendamist Eesti, Norra, Islandi ja Liechtensteini vahel näiteks seminaride ja konverentside korraldamise kaudu. Norra-Eesti teaduskoostöö programmi välistoetuse suurus on 3 miljonit eurot ning Norra ja EMP stipendiumifondi programmi toetatakse 1,6 miljoni euroga. Koos Eesti riigi poolse kaasrahastamisega on programmide kogumaht ligikaudu 3,3 ja 1,8 miljonit eurot. Programmid kestavad kuni aastani 2017.

Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetused Rahandusministeeriumi veebis

Eesti keele ja kultuurimälu programm

Eesti keele ja kultuuri uurimist on riiklike programmidega toetatud juba alates 1999. aastast. Programmid on taganud valdkonna järjepideva toetuse ning võimaldanud eesti keele, kirjanduse ja folkloori uurimiseks vajalikel arendus- ja tugitegevustel püsida. Selle kaudu on programmid täitnud üldist põhiseaduslikku eesmärki: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014-2018)“ toetab jätkuvalt eesti keele ja kultuuri uurimise arendus- ja tugitegevusi:

  • eesti keele moodul keskendub tervikkäsitlustele, teatmeteostele, sõnaraamatutele, andmebaaside arendamisele, allikmaterjalide digiteerimisele ja publitseerimisele, keelekorralduse edendamisele, keele populariseerimisele jne;
  • kultuurimälu moodul keskendub leksikonidele, teatmeteostele, andmebaaside arendamisele, erikäsitlustele, kultuuri järjepidevuse toetamisele suunatud tegevustele jne;
  • humanitaarväljaannete moodul keskendub eesti keele ja kultuuri alaste ning laiemalt humanitaarteaduslike väljaannete taseme tõstmisele ja hoidmisele ning rahvusvahelise nähtavuse suurendamisele (nt andmebaasidega liitumise kaudu).

Haridus- ja Teadusministeerium toetab neid tegevusi programmi kaudu aastas umbes 541 191 euro ulatuses. Toetusi jagatakse igal aastal avaliku konkursi kaudu ning taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu.

2016. a konkursi tulemused

Programmi sisulise juhtimisega tegeleb juhtkomitee:
  • Krista Aru – juhtkomitee esimees, Riigikogu liige

  • Martin Eessalu  – Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert

  • Mati Erelt – keeleteadlane, emeriitprofessor

  • Toomas Haug – kirjandusteadlane, Eesti Kirjanike Liidu liige

  • Toomas Kiho – ajakirja Akadeemia peatoimetaja, Eesti keelenõukogu liige

  • Liina Lindström  – Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi dotsent

  • Kristiina Ross – keeleteadlane, Emakeele Seltsi liige

  • Kadri Sõrmus  – Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

  • Asta Trummel – Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik

  • Ergo-Hart Västrik – Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi dotsent

Lisainfo:

Martin Eessalu
teadusosakonna peaekspert
martin.eessalu@hm.ee
735 4061

Eesti keeletehnoloogia programm

Riikliku programmi „Eesti keeletehnoloogia 2011-2017” peaeesmärgiks on saavutada Eestis keeletehnoloogiline tase, mis võimaldab eesti keelel edukalt toimida tänapäeva infotehnoloogilises maailmas. Programm rahastab keeletehnoloogiaalast teadus- ja arendustegevust alates keeleressursside loomisest kuni keeletehnoloogiliste rakenduste prototüüpide loomiseni. Lisaks tarkvaraprototüüpide ja keeleressursside arendamisele pööratakse suurt tähelepanu keeletehnoloogia rakenduste loomisele.

Eesti keeletehnoloogia jätkusuutliku taseme saavutamiseks rahastatakse programmi kaudu:

  • tarkvaraprototüüpe loomist;

  • keeleressursside loomist;

  • Eesti Keeleressursside Keskuse tegevust;

  • integreeritud keeletarkvara ja selle rakendusi;

  • tellitavaid arendusprojekte.

Tarkvaraprototüüpide ja keeleressursside arendamise kõrval pööratakse suurt tähelepanu keeletehnoloogia rakenduste loomisele ja olemasolevate ning loodavate ressursside ning tarkvara kättesaadavaks tegemisele. Täpsema ülevaate programmist ja toetatud projektidest saab programmi kodulehelt

Haridus- ja Teadusministeerium toetab keeletehnoloogia programmi aastas umbes 765 000 euro ulatuses. Programmist jagatakse toetusi iga-aastaselt avaliku konkursi kaudu. Taotlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu.

Eraldised programmi eelarvest 2015. aastal

Programmi sisuliseks juhtimiseks on haridus- ja teadusminister kinnitanud juhtkomitee:

  • Jaak Vilo – juhtkomitee esimees, Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi juhataja, bioinformaatika professor

  • Tanel Alumäe – Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteadur

  • Tiit Roosmaa – Eesti Infotehnoloogia Kolledži rektor

  • Arvi Tavast – Tübingeni Ülikooli teadur

  • Kaarel Kaljurand – Nuance Communications AS, vanemteadur

  • Jan Willemson – AS Cybernetica vanemteadur, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja

  • Kadri Vider – Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi keeletehnoloogia teadur, Eesti Keeleressursside Keskuse juht

  • Uuno Vallner – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Riigi Infosüsteemide IT arhitektuuri talituse juhataja

  • Tanel Tammet – ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ projektijuht

  • Andero Adamson – Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert

  • Martin Eessalu – Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert

Programmi raames loodud keeleressursid ja tarkvaraprototüübid on intellektuaalne omand, mille kasutamist erinevatel eesmärkidel (avalik kasutus, teadustöö, ärirakendus) reguleerivad eri tüüpi litsentsid. Programmi raames loodud ressursse ja tarkvara haldab ja teeb kättesaadavaks Eesti Keeleressursside Keskus

Eesti Keeleressursside Keskus on ühtlasi CLARINi (Common Language Resources and Technology Infrastructure) keskuseks Eestis. Tegemist on keeleressursse ja -tehnoloogiat hõlmava rahvusvahelise taristuga, millega Eesti liitus 2012. aastal. CLARINi eesmärk on teha võimalikuks keeleressurssidealane koostöö eelkõige humanitaar- ja sotsiaalteadlaste vahel, tehes Euroopa Liidu maade keeletehnoloogilised ressursid (keeletarkvara, sõnastikud, teksti- ja kõnekorpused, keeleandmebaasid) teadlastele lihtsalt kättesaadavaks ja kasutatavaks.

 

Viimati uuendatud: 26. august 2016