Tasuta kursused

Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse  „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed, paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. 

Kursustele registreerimise info leiate õppeasutuste kodulehtedelt.

Информацию о регистрации на курсы можно найти на страничках учебных заведений.

 

Lisainfo

Tasuta kursused 2020 otsing

Учебные заведения на русском языке находятся в конце списка.
Сферы обучения на русском языке находятся в конце списка.
Pealkiri Õppeasutus Valdkond Kursuse keel Kursuse maht
Menüüde ja kalkulatsioonide koostamine toitlustus- ja majutusettevõtetes Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokandus eesti 40
Menüüde koostamine ja hinnakujundus toitlustusteenuse pakkujale Räpina Aianduskool Kokandus eesti 26
Menüüde koostamine ja kalkuleerimine toitlustusettevõtetes Kehtna Kutsehariduskeskus Kokandus eesti 40
Metalli CNC lõikepinkidel töötaja koolitus Tartu Kutsehariduskeskus Mehaanika ja metallitöö eesti 106
Metsa mõõtmine ja hindamine Luua Metsanduskool Metsandus eesti 38
Metsakasvatuse alused Luua Metsanduskool Metsandus eesti 46
Metsakultiveerimismaterjali kasvatamise erinevad tehnoloogiad ja taimekaitse Pärnumaa Kutsehariduskeskus Metsandus eesti 30
Metsataimede kasvatamine Luua Metsanduskool Aiandus eesti 26
Metsataimekasvatus Pärnumaa Kutsehariduskeskus Metsandus eesti 40
Metsaväljaveo autojuhi kutseeksamiks ettevalmistav koolitus Luua Metsanduskool Transporditeenused - mootorsõidukijuhtide koolitus eesti 26
MIG/MAG ja TIG keevituse kompetentside omandamine Rakvere Ametikool Mehaanika ja metallitöö eesti 120
MMA, MAG keevitaja baaskursus Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Mehaanika ja metallitöö eesti 120
Mööbli või muu toote/objekti kavandamine arvutil SketchUp Make abil Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutikasutus eesti 28
Mootorsõiduki kliimaseadmete käitleja pädevuskoolitus Järvamaa Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika eesti 26
Motiveeriv intervjueerimine: jätkukoolitus tervishoiu ja hoolekande valdkonna töötajatele Järvamaa Kutsehariduskeskus Isikuareng eesti 40
MS Exceli kesktasemel kasutamine igapäevatöös Viljandi Kutseõppekeskus Arvutikasutus eesti 28
Mullaõpetus Räpina Aianduskool Põllundus ja loomakasvatus eesti 26
Mustikakasvatuse algkursus Räpina Aianduskool Põllundus ja loomakasvatus eesti 26
Näpunäiteid töötamisel koduhoolduses ja hooldekodus (e-õpe) Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine eesti 26
Nooremaedniku baaskursus Tallinna Kopli Ametikool Aiandus eesti 140

Lehed

 

„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärgid 2015-2023

Elukestvas õppes osaleb aastas ligikaudu 150 000 inimest. Madalama haridustasemega inimesi on nende hulgas siiski vähe. Uuringute kohaselt võivad takistused olla seotud nii õppimisse suhtumise, elustiili kui ka täiskasvanuhariduse võimalustega.

Tasuta kursustele lisaks kavandatud toetusmeetmed ja arendustegevused aitavad neid takistusi ületada ning tagada kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava õppe korraldamise.

Toetuse andmise tingimused "Täiskasvanuhariduse edendamine
ja õppimisvõimaluste avardamine"

86500 täiskasvanut on läbinud täienduskoolituse ja saanud selle kohta tunnistuse.

Madalama haridustasemega inimeste õppesse toomiseks on sisse töötatud jätkusuutlikud koostöömudelid.

Teadlikkus õppimisvõimalustest ja valmisolek õppida on suurenenud.

Kasvanud on kvaliteedinõudeid täitvate täienduskoolitusasutuste arv.

Tõuseb elanikkonna teadlikkus varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) võimalustest ning VÕTA-t hakatakse rohkem kasutama.

Tegevused

Täiskasvanute üld- ja kutsehariduse korralduse kaasajastamine

Täiskasvanuid, kelle haridustee on katkenud enne keskhariduseni jõudmist, on tööealise elanikkonna hulgas ligi 100 000. Nendest tagasi kooli on tulnud vähesed ning nendegi hulgas on õppest väljalangevus suur. Seetõttu on vaja muuta mittestatsionaarset üldharidusõpet paindlikumaks ja täiskasvanutele sobilikumaks ning suurendada osapoolte koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks.

2017. aasta kevadel valmis uuring „Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel“. Lõpparuanne sisaldab ülevaadete Soome, Taani ja Läti, Rootsi ja Leedu täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise praktikatest koos järelduste ja soovitustega. 2018. aastal valmis analüüs täiskasvanutele pakutavast mittestatsionaarse üldharidusõppe parematest praktikatest koos soovitustega tasemeõppe täiskasvanud õppijatele sobivamaks ja toetavamaks kujundamisest. 2019. aastal valmis uuringufirma Praxis uuring „Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele ― võimaluste ja/või soovi puudus“.

VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine

Varasema õppe ja töö käigus omandatud kompetentside arvestamine võimaldab õppeaega paindlikumalt kasutada ning suurendada tööalast konkurentsivõimet ja motivatsiooni elukestvaks õppeks. Tegevuse raames arendatakse juba toimivat võrgustikku, töötatakse välja VÕTA- kontseptsioon mittestatsionaarsele üldharidusele ja rakendatakse seda ellu.
Aastatel 2016-2019 on VÕTA spetsiifika käsitlemiseks mittestatsionaarses üldharidusõppes kaardistatud VÕTAga seotud korduma kippuvad küsimused, mis on õppeasutustele abimaterjaliks ning koostatud VÕTA arvestamise näidiskord mittestatsionaarse üldhariduskooli jaoks. Täiskasvanute gümnaasiumitele, kõrg- ja kutsekoolidele ning kutse andjatele on korraldatud erinevaid koolitusi VÕTA üldpõhimõtete, nõustamise ja  hindamise läbiviimise kohta. VÕTA rakendamise kogemuste jagamiseks on toimunud koostööseminarid VÕTA kontaktisikutele erinevatest õppeasutustest. 2019. aastal  leidis aset erinevate haridusasutuste  ühendvõrgustiku seminar VÕTAme ette!, kus toimus ideekorje VÕTA juhendmaterjalide uuendamiseks, mille tulemusel valmib digitaalne ja interaktiivne õppematerjal aastal 2021.

Piirkondliku koostöö arendamine täiskasvanute õppesse toomiseks

Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamisel vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja arendada koolide võimekust ning tuua kokku võimalikud koostööpartnerid, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse.

Tegevusi aitab partnerina ellu viia Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes korraldab piirkondlikku koostööd kõigis maakondades. Toimuvad ühised arutelud täiskasvanuhariduse võrgustike ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Seal jagatakse ülevaadet täiskasvanuharidusest riigi ja maakonna tasandil ning arutletakse koostöövõimaluste üle täiskasvanuõppe edendamisel. Arendustegevustena korraldatakse nii maakondlikke kui riiklikke seminare ja õppekäike. 

Ühe tegevussuunana toetatakse täiskasvanute gümnaasiume, et suureneks nende võimekus täiskasvanuid tasemeõppesse tagasi tuua. Selleks korraldatakse ühiseid koostööseminare ja õppekäike. Lisaks on käivitatud õppijate saadikute liikumine, mis aitab vähendada õppijate väljalangevust ning tõhustada õpilaste, juhtkonna ning personali vahelist infovahetust. Õppijate saadikud pakuvad tuge kaasõpilastele. Õppijate leidmiseks, aktiivsuse ärgitamiseks ja õppes püsimise toetamiseks toimub Täiskasvanud Õppijate Foorum (TÕF).

Piirkondliku koostöö tõhustamiseks on koos Kodukandi liikumisega käivitatud võrgustik „Kogukonna toel õppima“, mis hõlmab kõiki maakondi ja aitab paremini jõuda nende inimesteni, kes võiksid keskhariduse omandamise lõpuni viia. Info viimine sihtrühmani toimub Facebooki lehel TERITA - teisel ringil targaks.

Elukestva õppe populariseerimine

Elukestva õppe vajadus ja võimalused võiksid jõuda kõigi inimesteni. Üleriigiliste ja piirkondlike kaasamis- ja teavitustegevustega motiveeritakse täiskasvanuid õppima ja innustatakse inimesi õpiteed jätkama. Panustatakse täiskasvanuõppe võrgustiku arendustegevustesse ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamisse.

Populariseerimistegevusi viib partnerina ellu Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS. 2016. aastal valmis täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia ning koostöös raamatukogudega toimus kampaania „Kingi võimalus“ õpivõimaluste infootsingu toetamiseks raamatukogus. 2017. aastal viidi nii raamatukogudes kui piirkondlike kampaaniatena läbi elukestvat õpet populariseeriv ja õpivõimaluste kohta infot levitav kampaania „Õige aeg on õppida“. Aastatel 2017-2018  viidi esmakordselt läbi üleriigiline täiskasvanuhariduse teavituskampaania „Jälle kooli“. Turu-Uuringute AS viis läbi kampaania nähtavuse uuringu, mille põhjal jõudis kampaania ühe või teise kanali kaudu 2017. aastal lausa 81%-ni ja 2018. aastal 78%-ni Eesti elanikkonnast. 2018. aastal tutvustati õppimisvõimalusi ka kahe telesaadete sarja kaudu. 2019-2020. aastal on käimas uus üleriigiline kampaania sõnumiga „Õpi midagi uut koos teiste täiskasvanutega!“.

Täiskasvanuõppe võrgustikku kuulub liikmeid kõigist maakondadest ning võrgustik on tihedalt seotud Täiskasvanud õppija nädala tegevuste ettevalmistamisega. Arendustegevustena korraldatakse konverentse, õppekäike ja  nii maakondlikke kui riiklikke seminare. Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ette valmistavaid seminare.

Valdkonna iga-aastane tähtsündmus on Täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille  eesmärk on populariseerida elukestvat õppimist ja tutvustada väga mitmekesiseid õppimisvõimalusi. Fookuses on inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. TÕNi raames toimub erinevais Eestimaa paigus arvukalt tegevusi – loengud, õpitoad, näitused, avatud uste päevad, koolitused, ekskursioonid. Nädala oluline osa on silmapaistvamate täiskasvanud õppijate, õpitegude ja õppimise toetajate tunnustamine nii maakondlikult kui üleriigiliselt.

Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ettevalmistavaid seminare.

Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine

Täienduskoolitust pakuvad paljud erinevad koolitusasutused, kuid pakutava koolituse kvaliteet ei ole ühtlane. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus täienduskoolitus on õppijakeskne, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ja toimub sobivas õpikeskkonnas.

2016. aastal uuendati väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjali. 2018. aastal valmis ministeeriumi ekspertide ja koolitajate koostöös juhendmaterjal täienduskoolitusasutuse pidajale.

Toetatakse koolitusasutusi koolituste kvaliteedi arendamisel ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Koostatakse ja levitatakse juhendmaterjale, korraldatakse seminare ja koolitusi. Infot Eestis tegutsevate täienduskoolitusasutuste kohta koondab Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), mille registrisse on 2020, aasta 1. jaanuari seisuga kantud 1227 koolitusasutust. Alates 2017. aasta kevadest esitavad need asutused oma tegevusnäitajaid, mis on kättesaadavad Haridussilmas.

2018. aasta septembrist alustas täienduskoolituse kvaliteedi arendamise partnerina Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Piloteeritakse täienduskoolitusasutuste lävendipõhist hindamist ja töötatakse välja ettepanekud täienduskoolituse kvaliteedi tagamiseks.

Täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele

Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse inimestele võimalust täiendada ja uuendada oma tööalaseid oskusi tasuta kursustel. Eestis on jätkuvalt suur erialase hariduseta tööjõu osakaal. Samuti on väljakutseks see, et paljudel neist, kes teevad erialast tööd, on kooliajast aastaid möödas, mistõttu võivad oskused olla vananenud.
Tööandjad kirjeldavad igal kutsealal vajaminevaid kaasaegseid kompetentse kutsestandardites, mille alusel tellib riik koolitustellimuse kursused. See võimaldab inimestel tasuta omandada tänapäevaseid tööturul vajalikke oskusi. Kutseõppeasutustes toimuvad kursused on suunatud eelkõige eri- ja kutsealase hariduseta madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega täiskasvanutele.
Aastatel 2016-2019 omandas neil kursustel uusi oskusi kokku üle 55000 täiskasvanu. 2020. aastaks on kavandatud ligi 700 kursust 9500-le õppijale. Täpsema kursuste nimekirja leiate lehe ülaosas.

Alates 2020. aastast pakuvad tasuta kursusi ka kõrgkoolid. Lähtuvalt tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA soovitustest on need kursused põhiliselt suunatud spetsialistide erialaste IKT-oskuste täiendamiseks. See aitab toetada erinevate majandussektorite ettevõtteid uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ning ettevõtetel ja organisatsioonidel digitaliseerida oma tooteid, teenuseid ja äriprotsesse.

 
Viimati uuendatud: 3. september 2020