Tasuta kursused

Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse  „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed, paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. 

Kursustele registreerimise info leiate õppeasutuste kodulehtedelt.

Информацию о регистрации на курсы можно найти на страничках учебных заведений.

 

Lisainfo

Tasuta kursused 2020 otsing

Учебные заведения на русском языке находятся в конце списка.
Сферы обучения на русском языке находятся в конце списка.
Pealkiri Õppeasutus Valdkond Kursuse keel Kursuse maht
Повышение квалификации поваров-приготовление десертов Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Нарва) Гостиничное обслуживание, Гостиничное обслуживание, рестораны и сфера питания vene 40
Повышение квалификации поваров-приготовление десертов Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Йыхви) Гостиничное обслуживание, рестораны и сфера питания vene 40
Подготовка к печати Таллиннский политехникум Аудиовизуальные средства и медиа производство vene 40
Полуавтоматическая сварка и обработка деталей Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Силламяе) Механика и металлообработка vene 80
Полуавтоматическая сварка и обработка деталей Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Нарва) Механика и металлообработка vene 80
Пошив домашнего текстиля Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Йыхви) Текстиль (одежда, обувь и кожаные изделия) vene 120
Пошив трикотажных изделий Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Нарва) Текстиль (одежда, обувь и кожаные изделия) vene 60
Практический курс по бухгалтерии с использованием веб-программ Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Нарва) Бухгалтерское дело и налогообложение vene 60
Практический курс по составлению налоговых деклараций Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Нарва) Бухгалтерское дело и налогообложение vene 48
Предотвращение пищевых отходов и потери пищевых продуктов на пищевом предприятии Таллиннская школа обслуживания Гостиничное обслуживание, рестораны и сфера питания vene 26
Применение специальных технологий в приготовлении пищи Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Йыхви) Гостиничное обслуживание, Гостиничное обслуживание, рестораны и сфера питания vene 60
Проведение горноспасательных работ Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Йыхви) Добыча и обогащение vene 160
Проведение каменных работ Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Нарва) Строительство и гражданские сооружения vene 60
Программирование для мобильных устройств Таллиннский технологический университет Использование компьютера vene 100
Программирование и визуализация систем автоматики Таллиннская Ласнамяэская школа механики Электроника и автоматизация vene 60
Программирование промышленных роботов Таллиннский технологический университет Электроника и автоматизация vene 40
Проектирование компьютерных сетей для малого и среднего офиса Таллиннский технологический университет Создание баз данных и информационных сетей и их администрирование vene 140
Промышленные трубопроводы Таллиннский технологический университет Химия и технология процессов vene 40
Профилактика и консервативное лечение пролежни Таллиннская высшая школа здравоохранения Уход за престарелыми и инвалидами vene 26
Работа на высоте и управление не самоходным подъемником с люлькой Ида-Вирумааский центр профессионального образования (Йыхви) Строительство и гражданские сооружения vene 26

Lehed

 

„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärgid 2015-2023

Elukestvas õppes osaleb aastas ligikaudu 150 000 inimest. Madalama haridustasemega inimesi on nende hulgas siiski vähe. Uuringute kohaselt võivad takistused olla seotud nii õppimisse suhtumise, elustiili kui ka täiskasvanuhariduse võimalustega.

Tasuta kursustele lisaks kavandatud toetusmeetmed ja arendustegevused aitavad neid takistusi ületada ning tagada kvaliteetsete õppekavade alusel asjakohase ja õppija vajadusi arvestava õppe korraldamise.

Toetuse andmise tingimused "Täiskasvanuhariduse edendamine
ja õppimisvõimaluste avardamine"

86500 täiskasvanut on läbinud täienduskoolituse ja saanud selle kohta tunnistuse.

Madalama haridustasemega inimeste õppesse toomiseks on sisse töötatud jätkusuutlikud koostöömudelid.

Teadlikkus õppimisvõimalustest ja valmisolek õppida on suurenenud.

Kasvanud on kvaliteedinõudeid täitvate täienduskoolitusasutuste arv.

Tõuseb elanikkonna teadlikkus varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) võimalustest ning VÕTA-t hakatakse rohkem kasutama.

Tegevused

Täiskasvanute üld- ja kutsehariduse korralduse kaasajastamine

Täiskasvanuid, kelle haridustee on katkenud enne keskhariduseni jõudmist, on tööealise elanikkonna hulgas ligi 100 000. Nendest tagasi kooli on tulnud vähesed ning nendegi hulgas on õppest väljalangevus suur. Seetõttu on vaja muuta mittestatsionaarset üldharidusõpet paindlikumaks ja täiskasvanutele sobilikumaks ning suurendada osapoolte koostööd heade praktikate kasutuse laiendamiseks.

2017. aasta kevadel valmis uuring „Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel“. Lõpparuanne sisaldab ülevaadete Soome, Taani ja Läti, Rootsi ja Leedu täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise praktikatest koos järelduste ja soovitustega. 2018. aastal valmis analüüs täiskasvanutele pakutavast mittestatsionaarse üldharidusõppe parematest praktikatest koos soovitustega tasemeõppe täiskasvanud õppijatele sobivamaks ja toetavamaks kujundamisest. 2019. aastal valmis uuringufirma Praxis uuring „Kutsekeskharidusõpe keskhariduseta täiskasvanutele ― võimaluste ja/või soovi puudus“.

VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine

Varasema õppe ja töö käigus omandatud kompetentside arvestamine võimaldab õppeaega paindlikumalt kasutada ning suurendada tööalast konkurentsivõimet ja motivatsiooni elukestvaks õppeks. Tegevuse raames arendatakse juba toimivat võrgustikku, töötatakse välja VÕTA- kontseptsioon mittestatsionaarsele üldharidusele ja rakendatakse seda ellu.
Aastatel 2016-2019 on VÕTA spetsiifika käsitlemiseks mittestatsionaarses üldharidusõppes kaardistatud VÕTAga seotud korduma kippuvad küsimused, mis on õppeasutustele abimaterjaliks ning koostatud VÕTA arvestamise näidiskord mittestatsionaarse üldhariduskooli jaoks. Täiskasvanute gümnaasiumitele, kõrg- ja kutsekoolidele ning kutse andjatele on korraldatud erinevaid koolitusi VÕTA üldpõhimõtete, nõustamise ja  hindamise läbiviimise kohta. VÕTA rakendamise kogemuste jagamiseks on toimunud koostööseminarid VÕTA kontaktisikutele erinevatest õppeasutustest. 2019. aastal  leidis aset erinevate haridusasutuste  ühendvõrgustiku seminar VÕTAme ette!, kus toimus ideekorje VÕTA juhendmaterjalide uuendamiseks, mille tulemusel valmib digitaalne ja interaktiivne õppematerjal aastal 2021.

Piirkondliku koostöö arendamine täiskasvanute õppesse toomiseks

Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamisel vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja arendada koolide võimekust ning tuua kokku võimalikud koostööpartnerid, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse.

Tegevusi aitab partnerina ellu viia Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes korraldab piirkondlikku koostööd kõigis maakondades. Toimuvad ühised arutelud täiskasvanuhariduse võrgustike ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Seal jagatakse ülevaadet täiskasvanuharidusest riigi ja maakonna tasandil ning arutletakse koostöövõimaluste üle täiskasvanuõppe edendamisel. Arendustegevustena korraldatakse nii maakondlikke kui riiklikke seminare ja õppekäike. 

Ühe tegevussuunana toetatakse täiskasvanute gümnaasiume, et suureneks nende võimekus täiskasvanuid tasemeõppesse tagasi tuua. Selleks korraldatakse ühiseid koostööseminare ja õppekäike. Lisaks on käivitatud õppijate saadikute liikumine, mis aitab vähendada õppijate väljalangevust ning tõhustada õpilaste, juhtkonna ning personali vahelist infovahetust. Õppijate saadikud pakuvad tuge kaasõpilastele. Õppijate leidmiseks, aktiivsuse ärgitamiseks ja õppes püsimise toetamiseks toimub Täiskasvanud Õppijate Foorum (TÕF).

Piirkondliku koostöö tõhustamiseks on koos Kodukandi liikumisega käivitatud võrgustik „Kogukonna toel õppima“, mis hõlmab kõiki maakondi ja aitab paremini jõuda nende inimesteni, kes võiksid keskhariduse omandamise lõpuni viia. Info viimine sihtrühmani toimub Facebooki lehel TERITA - teisel ringil targaks.

Elukestva õppe populariseerimine

Elukestva õppe vajadus ja võimalused võiksid jõuda kõigi inimesteni. Üleriigiliste ja piirkondlike kaasamis- ja teavitustegevustega motiveeritakse täiskasvanuid õppima ja innustatakse inimesi õpiteed jätkama. Panustatakse täiskasvanuõppe võrgustiku arendustegevustesse ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamisse.

Populariseerimistegevusi viib partnerina ellu Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS. 2016. aastal valmis täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia ning koostöös raamatukogudega toimus kampaania „Kingi võimalus“ õpivõimaluste infootsingu toetamiseks raamatukogus. 2017. aastal viidi nii raamatukogudes kui piirkondlike kampaaniatena läbi elukestvat õpet populariseeriv ja õpivõimaluste kohta infot levitav kampaania „Õige aeg on õppida“. Aastatel 2017-2018  viidi esmakordselt läbi üleriigiline täiskasvanuhariduse teavituskampaania „Jälle kooli“. Turu-Uuringute AS viis läbi kampaania nähtavuse uuringu, mille põhjal jõudis kampaania ühe või teise kanali kaudu 2017. aastal lausa 81%-ni ja 2018. aastal 78%-ni Eesti elanikkonnast. 2018. aastal tutvustati õppimisvõimalusi ka kahe telesaadete sarja kaudu. 2019-2020. aastal on käimas uus üleriigiline kampaania sõnumiga „Õpi midagi uut koos teiste täiskasvanutega!“.

Täiskasvanuõppe võrgustikku kuulub liikmeid kõigist maakondadest ning võrgustik on tihedalt seotud Täiskasvanud õppija nädala tegevuste ettevalmistamisega. Arendustegevustena korraldatakse konverentse, õppekäike ja  nii maakondlikke kui riiklikke seminare. Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ette valmistavaid seminare.

Valdkonna iga-aastane tähtsündmus on Täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mille  eesmärk on populariseerida elukestvat õppimist ja tutvustada väga mitmekesiseid õppimisvõimalusi. Fookuses on inimese õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. TÕNi raames toimub erinevais Eestimaa paigus arvukalt tegevusi – loengud, õpitoad, näitused, avatud uste päevad, koolitused, ekskursioonid. Nädala oluline osa on silmapaistvamate täiskasvanud õppijate, õpitegude ja õppimise toetajate tunnustamine nii maakondlikult kui üleriigiliselt.

Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ettevalmistavaid seminare.

Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine

Täienduskoolitust pakuvad paljud erinevad koolitusasutused, kuid pakutava koolituse kvaliteet ei ole ühtlane. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus täienduskoolitus on õppijakeskne, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ja toimub sobivas õpikeskkonnas.

2016. aastal uuendati väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjali. 2018. aastal valmis ministeeriumi ekspertide ja koolitajate koostöös juhendmaterjal täienduskoolitusasutuse pidajale.

Toetatakse koolitusasutusi koolituste kvaliteedi arendamisel ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Koostatakse ja levitatakse juhendmaterjale, korraldatakse seminare ja koolitusi. Infot Eestis tegutsevate täienduskoolitusasutuste kohta koondab Eesti hariduse infosüsteem (EHIS), mille registrisse on 2020, aasta 1. jaanuari seisuga kantud 1227 koolitusasutust. Alates 2017. aasta kevadest esitavad need asutused oma tegevusnäitajaid, mis on kättesaadavad Haridussilmas.

2018. aasta septembrist alustas täienduskoolituse kvaliteedi arendamise partnerina Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA). Piloteeritakse täienduskoolitusasutuste lävendipõhist hindamist ja töötatakse välja ettepanekud täienduskoolituse kvaliteedi tagamiseks.

Täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele

Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse inimestele võimalust täiendada ja uuendada oma tööalaseid oskusi tasuta kursustel. Eestis on jätkuvalt suur erialase hariduseta tööjõu osakaal. Samuti on väljakutseks see, et paljudel neist, kes teevad erialast tööd, on kooliajast aastaid möödas, mistõttu võivad oskused olla vananenud.
Tööandjad kirjeldavad igal kutsealal vajaminevaid kaasaegseid kompetentse kutsestandardites, mille alusel tellib riik koolitustellimuse kursused. See võimaldab inimestel tasuta omandada tänapäevaseid tööturul vajalikke oskusi. Kutseõppeasutustes toimuvad kursused on suunatud eelkõige eri- ja kutsealase hariduseta madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega täiskasvanutele.
Aastatel 2016-2019 omandas neil kursustel uusi oskusi kokku üle 55000 täiskasvanu. 2020. aastaks on kavandatud ligi 700 kursust 9500-le õppijale. Täpsema kursuste nimekirja leiate lehe ülaosas.

Alates 2020. aastast pakuvad tasuta kursusi ka kõrgkoolid. Lähtuvalt tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA soovitustest on need kursused põhiliselt suunatud spetsialistide erialaste IKT-oskuste täiendamiseks. See aitab toetada erinevate majandussektorite ettevõtteid uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ning ettevõtetel ja organisatsioonidel digitaliseerida oma tooteid, teenuseid ja äriprotsesse.

 
Viimati uuendatud: 3. september 2020