Tasuta kursused

Täiskasvanuid, kelle haridustee on katkenud enne keskhariduseni jõudmist, on tööealise elanikkonna hulgas ligi 100 tuhat. Nendest tagasi kooli on tulnud vähesed ning nendegi hulgas on õppest väljalangevus suur. Seetõttu on vaja muuta mittestatsionaarset üldharidusõpet paindlikumaks ja täiskasvanutele sobilikumaks.

Õppekorralduse muutmiseks üld- ja kutsehariduses töötatakse välja kontseptsioon ning viiakse õppe sisu ja maht vastavusse sihtgrupi vajadustega. 2017. aasta kevadel valmis uuring „Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel“. Lõpparuanne sisaldab ülevaadete Soome, Taani ja Läti, Rootsi ja Leedu täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise praktikatest koos järelduste ja soovitustega. Kutsehariduse valdkonnas viidi 2017. aastal läbi mitu olulist uuringut (õpingute katkestamine, vilistlaste uuring), mis puudutavad osalt ka täiskasvanute sihtrühma ning neile suunatud paindlikke õppevorme. Arutelud ja seisukohtade kaardistamine mittestatsionaarse õppe sisu asjakohasusest täiskasvanud õppija vaates on kavas ühendada riikliku õppekava ja ainekavade uuendamise protsessiga ning on kavandatud 2018. aastasse.

Lõpparuanne: Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel

Varasema õppe ja töö käigus omandatud kompetentside arvestamine võimaldab õppeaega paindlikumalt kasutada ning suurendada tööalast konkurentsivõimet ja motivatsiooni elukestvaks õppeks. Kutse- ja kõrgharidusõppes arvestatakse õppurite varasemat õpi- ja töökogemust, kuid üldhariduse tasemel ei ole VÕTA kontseptsiooni välja töötatud ning selle rakendamine on vähene.

VÕTA spetsiifika käsitlemiseks mittestatsionaarses üldharidusõppes moodustati 2016. aastal töörühm, kuhu kuulusid täiskasvanute gümnaasiumite esindajad, VÕTA eksperdid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Töö tulemusena kaardistati VÕTAga seotud korduma kippuvad küsimused, mis on õppeasutustele abimaterjaliks ning arutati läbi ja koostati VÕTA arvestamise näidiskord mittestatsionaarse üldhariduskooli jaoks. VÕTA rakendamise soodustamiseks korraldati täiskasvanute gümnaasiumidele ja kutse andjatele erinevaid koolitusi, mille teemadeks olid VÕTA üldpõhimõtted,  VÕTA  nõustamine ja hindamine. VÕTA võrgustiku käivitamiseks toimus 2017. aasta kevadel seminar, kus vahetati infot VÕTA rakendamisest kutseõppeasutustes ja täiskasvanute gümnaasiumides, jagati praktilisi kogemusi ning lahendati juhtumianalüüse. Seekord olid osalejateks täiskasvanute gümnaasiumid ja kutseõppeasutused, 2018. aastal kaasatakse ka kõrgkoolid.

Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamisel vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja arendada koolide võimekust ning tuua kokku võimalikud koostööpartnerid, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse.

Tegevusi aitab partnerina ellu viia Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes korraldab piirkondlikku koostööd kõigis maakondades.

Ühe tegevussuunana toetatakse täiskasvanute gümnaasiume, et suureneks nende võimekus täiskasvanuid tasemeõppesse tagasi tuua. Selleks korraldatakse ühiseid koostööseminar ja õppekäike. Lisaks on täiskasvanute gümnaasiumites käivitatud õppijate saadikute liikumine, mis aitab vähendada õppijate väljalangevust ning tõhustada õpilaste, juhtkonna ning personali vahelist infovahetust. Õppijate saadikud pakuvad tuge kaasõpilastele. Õppijate leidmiseks, aktiivsuse ärgitamiseks ja õppes püsimise toetamiseks toimub Täiskasvanud Õppijate Foorum (TÕF).

Teise suunana on piirkondliku koostöö tõhustamiseks üle Eesti korraldatud 25 seminari enam kui viiesajale osalejale. Selle tulemusena on koostöös Kodukandi liikumisega käivitatud võrgustik „Kogukonna toel õppima“, mis hõlmab kõiki maakondi ja aitab paremini jõuda nende inimesteni, kes võiksid keskhariduse omandamise õpingud lõpuni viia. Info viimiseks sihtrühmani toimub teavituskampaania TERITA - teisel ringil targaks.

Kõik inimesed ei taju ega oska enda kasuks tööle panna elukestva õppe võimalusi. Üleriigiliste ja piirkondlike kaasamis- ja teavitustegevustega motiveeritakse täiskasvanuid õppima ja innustatakse inimesi õpiteed jätkama. Panustatakse ka täiskasvanuõppe võrgustiku arendustegevustesse ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamisse.

Populariseerimistegevusi viib partnerina ellu Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS. 2016. aastal valmis täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia ning koostöös raamatukogudega toimus kampaania „Kingi võimalus“ õpivõimaluste infootsingu toetamiseks raamatukogus. 2017. aastal viidi nii raamatukogudes kui piirkondlike kampaaniatena läbi elukestvat õpet populariseeriv ja õpivõimaluste kohta infot levitav kampaania „Õige aeg on õppida“. Samal aastal viidi esmakordselt läbi üleriigiline täiskasvanuhariduse teavituskampaania „Jälle kooli“. Turu-Uuringute AS viis novembris 2017 läbi kampaania nähtavuse uuringu, mille tulemustega on võimalik tutvuda siin. Uuringu põhjal jõudis kampaania ühe või teise kanali kaudu 81%-ni Eesti elanikkonnast.

Täiskasvanuõppe võrgustikku kuulub liikmeid kõigist maakondadest ning võrgustik on tihedalt seotud Täiskasvanud õppija nädala tegevuste ettevalmistamisega. Arendustegevustena korraldatakse konverentse, õppekäike ja  nii maakondlikke kui riiklikke seminare. Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ette valmistavaid seminare.

Täienduskoolitust pakuvad paljud erinevad koolitusasutused ning pakutava koolituse kvaliteet ei ole ühtlane. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus täienduskoolitus on õppijakeskne, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ja toimub sobivas õpikeskkonnas.

2016. aastal uuendati väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjali.

Toetatakse koolitusasutusi koolituste kvaliteedi arendamisel ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Koostatakse ja levitatakse juhendmaterjale, korraldatakse seminare ja koolitusi. Infot Eestis tegutsevate täienduskoolitusasutuste kohta on koondab EHIS, mille registrisse on 2018, aasta kevade seisuga kantud pisut üle tuhande asutuse. Alates 2017. aasta kevadest esitavad need asutused oma tegevusnäitajaid, mis on kättesaadavad Haridussilmas.

Analüüsitakse kvaliteedimärgi/kvaliteedikokkuleppe rakendatavust.

Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse tööalaseid kursusi. Need kursused on suunatud eelkõige eri- ja kutsealase hariduseta madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega täiskasvanutele.

2016. ja 2017 aasta jooksul on neil kursustel uusi oskusi omandanud 25145 täiskasvanut. 2018. aastaks on kavandatud 911 kursust 11890-le õppijale. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes üle Eesti. Täpsem info samal teemal on lehe ülaosas.

Töötatakse välja täienduskoolituse rahastamispõhimõtted, mis õppija, riigi ning tööandja toel soodustavad koolituse kättesaadavust ja elukestvas õppes osalemist.

Tegevused käivitatakse 2018. aastal, kui on selgunud, kuidas on käivitunud Töötukassa poolt töötavatele inimestele suunatud koolitusmeetmed.