Tasuta kursused

Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse  „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed, paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Sihiks on jõuda täiskasvanuteni, kes seni elukestvas õppes ei ole osalenud, aga vajavad seda kõige enam.

Kursustele registreerimise info leiate õppeasutuste kodulehtedelt.

Информацию о регистрации на курсы можно найти на страничках учебных заведений.

 

Lisainfo

Tasuta kursused 2018 otsing

Учебные заведения на русском языке находятся в конце списка.
Сферы обучения на русском языке находятся в конце списка.
Pealkiri Õppeasutus Valdkond Kursuse keel Kursuse maht
APJ metallilõikepinkide esmatasandi programmeerimine Tallinna Tööstushariduskeskus Mehaanika ja metallitöö eesti 80
Arenguvestluste läbiviimine Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Isikuareng eesti 8
Arhailine tikand ning selle kasutusvõimalused kaasaegsete tekstiiltoodete kaunistamisel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Käsitöö eesti 24
Äriplaani intensiivkursus Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Juhtimine ja haldus eesti 36
Äritegevuse arendamine sotsiaalmeedias Tallinna Majanduskool Juhtimine ja haldus eesti 40
Arvjuhitava freesimis- ja puurimiskeskuse (CNC pingi) operaatori väljaõpe Tartu Kutsehariduskeskus Materjalide töötlemine (puu, paber, plast, klaas) eesti 50
Arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator-seadistaja täienduskoolitus Järvamaa Kutsehariduskeskus Mehaanika ja metallitöö eesti 60
Arvjuhtimisega metallipingi operaator - seadistaja Võrumaa Kutsehariduskeskus Mehaanika ja metallitöö eesti 80
Arvuti algõpe koos veebipõhiste töövahendite kasutamisega Pärnumaa Kutsehariduskeskus Arvutikasutus eesti 62
Arvuti baaskursus Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutikasutus eesti 40
Arvuti kasutamine igapäevatöös edasijõudnutele Pärnumaa Kutsehariduskeskus Arvutikasutus eesti 30
Arvuti riistvara algajatele Tallinna Polütehnikum Arvutikasutus eesti 30
Arvuti tööalase kasutamise baaskoolitus Tallinna Majanduskool Arvutikasutus eesti 40
Arvuti tööalase kasutamise baaskoolitus algajatele Valgamaa Kutseõppekeskus Arvutikasutus eesti 60
Arvuti tööalase kasutamise baaskoolitus edasijõudnutele Tallinna Majanduskool Arvutikasutus eesti 28
Arvutikasutaja baasõpe Tallinna Ehituskool Arvutikasutus eesti 40
Arvutikasutus taasalustajale Pärnu Saksa Tehnoloogiakool Arvutikasutus eesti 30
Arvutikasutuse algõpe Pärnumaa Kutsehariduskeskus Arvutikasutus eesti 20
Arvutikirja kümnesõrme pimesüsteemi koolitus Tallinna Majanduskool Isikuareng eesti 32
AutoCAD aiakujundajale Räpina Aianduskool Arvutikasutus eesti 40

Lehed

 

„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärgid 2015-2018

Elukestvas õppes osaleb aastas ligikaudu 100 000 inimest. Madalama haridustasemega inimesi on nende hulgas siiski vähe. Uuringute kohaselt võivad seda põhjustada barjäärid, mis on seotud nii suhtumisega õppimisse, elustiiliga kui ka täiskasvanuhariduse võimalustega.

Tasuta kursustele lisaks kavandatud toetusmeetmed ja arendustegevused aitavad neid barjääre ületada.

Toetuse andmise tingimused "Täiskasvanuhariduse edendamine
ja õppimisvõimaluste avardamine"

  • 34 300 täiskasvanut on läbinud täienduskoolituse ja saanud selle kohta tunnistuse

  • Madalama haridustasemega inimeste õppesse toomiseks on sisse töötatud jätkusuutlikud koostöömudelid
  • Teadlikkus õppimisvõimalustest ja valmisolek õppida on suurenenud
  • Kasvanud on täiskasvanute koolituse seaduse nõudeid täitvate täienduskoolitusasutuste arv. Vähemalt 500 täienduskoolitusasutust täidab täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid nõudeid
  • Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist kasutatakse lisaks kõrg- ja kutseharidusele ka mittestatsionaarses üldharidusõppes
  • Välja on töötatud täiendus- ja ümberõppe kättesaadavust soodustav täiskasvanute koolituse rahastamise uus kontseptsioon

 

 

Tegevused

Täiskasvanute üld- ja kutsehariduse korralduse kaasajastamine

Täiskasvanuid, kelle haridustee on katkenud enne keskhariduseni jõudmist, on tööealise elanikkonna hulgas ligi 100 tuhat. Nendest tagasi kooli on tulnud vähesed ning nendegi hulgas on õppest väljalangevus suur. Seetõttu on vaja muuta mittestatsionaarset üldharidusõpet paindlikumaks ja täiskasvanutele sobilikumaks.
Õppekorralduse muutmiseks üld- ja kutsehariduses töötatakse välja kontseptsioon ning viiakse õppe sisu ja maht vastavusse sihtgrupi vajadustega. 2017. aasta kevadel valmis uuring „Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel“. Lõpparuanne sisaldab ülevaadete Soome, Taani ja Läti, Rootsi ja Leedu täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise praktikatest koos järelduste ja soovitustega. Kutsehariduse valdkonnas viidi 2017. aastal läbi mitu olulist uuringut (õpingute katkestamine, vilistlaste uuring), mis puudutavad osalt ka täiskasvanute sihtrühma ning neile suunatud paindlikke õppevorme. Arutelud ja seisukohtade kaardistamine mittestatsionaarse õppe sisu asjakohasusest täiskasvanud õppija vaates on kavas ühendada riikliku õppekava ja ainekavade uuendamise protsessiga ning on kavandatud 2018. aastasse.

VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine

Varasema õppe ja töö käigus omandatud kompetentside arvestamine võimaldab õppeaega paindlikumalt kasutada ning suurendada tööalast konkurentsivõimet ja motivatsiooni elukestvaks õppeks. Kutse- ja kõrgharidusõppes arvestatakse õppurite varasemat õpi- ja töökogemust, kuid üldhariduse tasemel ei ole VÕTA kontseptsiooni välja töötatud ning selle rakendamine on vähene.
VÕTA spetsiifika käsitlemiseks mittestatsionaarses üldharidusõppes moodustati 2016. aastal töörühm, kuhu kuulusid täiskasvanute gümnaasiumite esindajad, VÕTA eksperdid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Töö tulemusena kaardistati VÕTAga seotud korduma kippuvad küsimused, mis on õppeasutustele abimaterjaliks ning arutati läbi ja koostati VÕTA arvestamise näidiskord mittestatsionaarse üldhariduskooli jaoks. VÕTA rakendamise soodustamiseks korraldati täiskasvanute gümnaasiumidele ja kutse andjatele erinevaid koolitusi, mille teemadeks olid VÕTA üldpõhimõtted,  VÕTA  nõustamine ja hindamine. VÕTA võrgustiku käivitamiseks toimus 2017. aasta kevadel seminar, kus vahetati infot VÕTA rakendamisest kutseõppeasutustes ja täiskasvanute gümnaasiumides, jagati praktilisi kogemusi ning lahendati juhtumianalüüse. Seekord olid osalejateks täiskasvanute gümnaasiumid ja kutseõppeasutused, 2018. aastal kaasatakse ka kõrgkoolid.

Piirkondliku koostöö arendamine täiskasvanute õppesse toomiseks

Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamisel vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja arendada koolide võimekust ning tuua kokku võimalikud koostööpartnerid, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse.
Tegevusi aitab partnerina ellu viia Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes korraldab piirkondlikku koostööd kõigis maakondades.
Ühe tegevussuunana toetatakse täiskasvanute gümnaasiume, et suureneks nende võimekus täiskasvanuid tasemeõppesse tagasi tuua. Selleks korraldatakse ühiseid koostööseminar ja õppekäike. Lisaks on täiskasvanute gümnaasiumites käivitatud õppijate saadikute liikumine, mis aitab vähendada õppijate väljalangevust ning tõhustada õpilaste, juhtkonna ning personali vahelist infovahetust. Õppijate saadikud pakuvad tuge kaasõpilastele. Õppijate leidmiseks, aktiivsuse ärgitamiseks ja õppes püsimise toetamiseks toimub Täiskasvanud Õppijate Foorum (TÕF).
Teise suunana on piirkondliku koostöö tõhustamiseks üle Eesti korraldatud 25 seminari enam kui viiesajale osalejale. Selle tulemusena on koostöös Kodukandi liikumisega käivitatud võrgustik „Kogukonna toel õppima“, mis hõlmab kõiki maakondi ja aitab paremini jõuda nende inimesteni, kes võiksid keskhariduse omandamise õpingud lõpuni viia. Info viimiseks sihtrühmani toimub teavituskampaania TERITA - teisel ringil targaks.

Elukestva õppe populariseerimine

Kõik inimesed ei taju ega oska enda kasuks tööle panna elukestva õppe võimalusi. Üleriigiliste ja piirkondlike kaasamis- ja teavitustegevustega motiveeritakse täiskasvanuid õppima ja innustatakse inimesi õpiteed jätkama. Panustatakse ka täiskasvanuõppe võrgustiku arendustegevustesse ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamisse.
Populariseerimistegevusi viib partnerina ellu Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS. 2016. aastal valmis täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia ning koostöös raamatukogudega toimus kampaania „Kingi võimalus“ õpivõimaluste infootsingu toetamiseks raamatukogus. 2017. aastal viidi nii raamatukogudes kui piirkondlike kampaaniatena läbi elukestvat õpet populariseeriv ja õpivõimaluste kohta infot levitav kampaania „Õige aeg on õppida“. Samal aastal viidi esmakordselt läbi üleriigiline täiskasvanuhariduse teavituskampaania „Jälle kooli“. Turu-Uuringute AS viis novembris 2017 läbi kampaania nähtavuse uuringu, mille tulemustega on võimalik tutvuda siin. Uuringu põhjal jõudis kampaania ühe või teise kanali kaudu 81%-ni Eesti elanikkonnast.
Täiskasvanuõppe võrgustikku kuulub liikmeid kõigist maakondadest ning võrgustik on tihedalt seotud Täiskasvanud õppija nädala tegevuste ettevalmistamisega. Arendustegevustena korraldatakse konverentse, õppekäike ja  nii maakondlikke kui riiklikke seminare. Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ette valmistavaid seminare.

Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine

Täienduskoolitust pakuvad paljud erinevad koolitusasutused ning pakutava koolituse kvaliteet ei ole ühtlane. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus täienduskoolitus on õppijakeskne, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ja toimub sobivas õpikeskkonnas.

2016. aastal uuendati väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjali.
Toetatakse koolitusasutusi koolituste kvaliteedi arendamisel ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Koostatakse ja levitatakse juhendmaterjale, korraldatakse seminare ja koolitusi. Infot Eestis tegutsevate täienduskoolitusasutuste kohta on koondab EHIS, mille registrisse on 2018, aasta kevade seisuga kantud pisut üle tuhande asutuse. Alates 2017. aasta kevadest esitavad need asutused oma tegevusnäitajaid, mis on kättesaadavad Haridussilmas.
Analüüsitakse kvaliteedimärgi/kvaliteedikokkuleppe rakendatavust.

Täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele

Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse tööalaseid kursusi. Need kursused on suunatud eelkõige eri- ja kutsealase hariduseta madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega täiskasvanutele.
2016. ja 2017 aasta jooksul on neil kursustel uusi oskusi omandanud 25145 täiskasvanut. 2018. aastaks on kavandatud 911 kursust 11890-le õppijale. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes üle Eesti. Täpsem info samal teemal on lehe ülaosas.

Täiskasvanute koolituse rahastamispõhimõtete väljatöötamine

Töötatakse välja täienduskoolituse rahastamispõhimõtted, mis õppija, riigi ning tööandja toel soodustavad koolituse kättesaadavust ja elukestvas õppes osalemist.
Tegevused käivitatakse 2018. aastal, kui on selgunud, kuidas on käivitunud Töötukassa poolt töötavatele inimestele suunatud koolitusmeetmed.
 
Viimati uuendatud: 19. september 2018