Haridus 2030

2018. aastal kooli läinud lapsed on 2030. aastal noored täiskasvanud. Koolid seisavad silmitsi kasvavate nõudmistega valmistada õpilasi ette kiireteks majandus-, keskkonna- ja ühiskonnamuutusteks, töökohtadeks, mida pole veel loodud, tehnoloogiateks, mida pole praeguseks leiutatud, ja selliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, mida täna ei osata veel ette näha. Haridus saab anda õppijatele tegutsemis-võimekuse, pädevused ja sihikindluse, et kujundada oma elukäiku ja olla kasulik teistele. Seetõttu on muutused paratamatud.

Projektist "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" saab lähemalt saab lugeda OECD veebilehelt

 

 

Mis on OECD projekt "Hariduse ja oskuste tulevik 2030"?
 

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) käivitas 2015. aastal õppimise ja oskuste koostööprojekti "Hariduse ja oskuste tulevik 2030".

Projekti üldeesmärk on kujundada ühine arusaam teadmistest, oskustest, hoiakutest ja väärtustest, mida õpilased ja õpetajad 21. sajandil õppimiseks, õpetamiseks ning üldise heaolu loomiseks vajavad. Selleks on oluline toetada riike leidmaks vastused kahele  fundamentaalsele tulevikuharidust puudutavale küsimusele:

  • milliseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid vajavad tänased õpilased, et olla edukad maailmas aastal 2030. ning seda maailma kujundada?
  • kuidas saab haridussüsteem neid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid tõhusalt arendada?

Eesti õppekava mõistes keskendub "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" küll põhikooli kolmandale kooliastmele, kuid samavõrd oluline on, et õppimise edenemisele pöörataks tähelepanu läbi kõikide haridustasemete ja ka elukestvas õppes, muutes õppekava ümberkujundamise protsessi tõenduspõhisemaks ja süstemaatilisemaks. Uuenenud õppekavad eeldavad muudatusi nii õppimises kui ka õpetamises, õpilaste ja õpetajate toimevõimekuse avardumist.

 

Projekti "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" ajakava
 

I etapp: 2015 - 2018

Projekti esimeses etapis uuriti hariduse ees seisvaid pikemaajalisi väljakutseid, viidi läbi rahvusvaheline õppekavaanalüüs ja töötati välja kontseptuaalne õpperaamistik 2030 (Learning Framework 2030). Põhiküsimuseks oli MIDA õpetatakse: millised peaksid olema noorte teadmised, oskused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis on vajalikud tuleviku kujundamiseks. Koostati Õppekompass. 

I faasi tulemusena valmisid mitmed OECD raportid.

II etapp: 2019 ja edasi

Projekti teise etapi põhiküsimuseks on see, KUIDAS õpetatakse. Vaatluse all on kolm valdkonda:

  • õpetaja pädevused, õpetajate toimevõimekus (agentsus) ning heaolu
  • õpetaja professionaalne areng ja
  • õpetajakoolituse ning õpetamis- ja hindamisstrateegiate vastavusse viimine õppekava uuendustega.

Koostatakse õpetamisraamistik 2030 (Teaching Framework 2030) st Õpetamiskompass.

Virtuaalne globaalne foorum 10. - 12.05.2021
 

Projekti „Hariduse ja oskuste tulevik 2030“ raames korraldab Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel 10.-12. mail 2021 virtuaalse globaalse foorumi. Foorumi keskmes on OECD projekt "Haridus 2030", kuid tutvustame ka Eesti haridussüsteemi ja meie hariduspraktikaid.

Foorumil osaleb OECD hariduse ja osksute direktoraadi juht Andreas Schleicher, kes tutvustab OECD vastvalminud raportit „Ensuring Equity through Curriculum Innovatsions“, mis käsitleb digitaalset õppekava ning selle paindlikkust ja personaliseeritust. Eesti haridus- ja teadusminister Liina Kersna annab ülevaate Eesti haridusedu mõjutanud valikutest.

Foorumit korraldavad OECD, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Eesti Õpilasesinduste liit. Osalejate seas on haridusametnikud ja -spetsialistid ning haridustöötajad ja õpilased nii Eestist kui ka teistest OECD liikmesriikidest.

 

OECD raportid

 

Viimati uuendatud: 5. mai 2021