Välishindamine kõrghariduses

Aastatel 2009-2012 läks Eesti üle uuele kõrghariduse kvaliteedi hindamise ja õppe läbiviimise õiguse andmise süsteemile.

Kõrgharidusõpet võivad läbi viia ja väljastada riiklikult tunnustatud diplomeid kõrgkoolid, kellele on Vabariigi Valitsus andnud õiguse õpet läbi viia. Õppe läbiviimise õigused on kinnitatud kõrgharidusstandardi lisas.

Kui kõrgkool on saanud õppe läbiviimise õiguse, järgneb kohustuslik kvaliteedihindamine: iga seitsme aasta järel institutsionaalne akrediteerimine ja õppekavagrupi kvaliteedi hindamine.

Tähtajalise õppe läbiviimise õiguse saanud õppekavagrupid läbivad tähtaja möödudes kordushindamise. Hindamist korraldab sõltumatu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur, mis on SA Archimedese struktuuriüksus.

Institutsionaalne akrediteerimine

Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mis annab tagasisidet kõrgkooli toimimise kohta tervikuna. Hindamise käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimist, töökorraldust, õppe- ja teadustegevust ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, ülikooli eesmärkidele ja arengukavale.

Protsessi eesmärgiks on toetada strateegilise juhtimise ja kvaliteedikultuuri arengut kõrgkoolis. Kõrgkoolid peavad institutsionaalse akrediteerimise läbima vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Institutsionaalse akrediteerimise otsused võtab vastu Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu. Kõik institutsionaalse akrediteerimise edukalt läbinud kõrgkoolid saavad õiguse oma kodulehel kasutada kvaliteediagentuuri kvaliteedimärki.

Kõrgkoolide eneseanalüüsi aruanded, hindamisotsused ja -aruanded ning institutsionaalse akrediteerimise täpsemad tingimused ja kord on kättesaadavad kvaliteediagentuuri kodulehel.

Institutsionaalse akrediteerimise seaduslikud alused on kehtestatud ülikooliseadusega.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine käivitub pärast seda, kui kõrgkoolid on üleminekuhindamise või (uues õppekavagrupis õppe läbiviimise taotlemisel) õppe kvaliteedi hindamise tulemusel saanud õppekavagrupis õppe läbiviimise õiguse. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine tuleb läbida kord seitsme aasta jooksul. Seda juhul, kui kõrgkoolile ei ole kehtestatud eelmise kvaliteedi hindamise tulemustest lähtuvalt kuni kolme aasta pikkust tähtaega.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamise eesmärk on kõrgkooli sisehindamise ja enesearenduse toetamine. Õppekavagruppide kvaliteedi hindamisele ei järgne sanktsioone, hindamise tulemus on tagasiside kõrgkoolile. Hindamistulemusena toovad eksperdid välja õppekavagrupi õppekavade tugevused ja parendusvaldkonnad viies hindamisvaldkonnas: õppekava ja õppekavaarendus, ressursid, õppeprotsess, õppejõud, üliõpilased. Hindamiskomisjonidesse kuuluvad üldjuhul eksperdid nii Eestist kui välismaalt.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamise korralduse ja läbiviimise eest vastutab Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur. Hindamiste ajakava, otsused ja komisjonide aruanded on kättesaadavad Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri kodulehel.

Õppekavagrupi kvaliteedi hindamise seaduslikud alused on kehtestatud ülikooliseadusega.

Õppe läbiviimise õiguse taotlemine

Õppekavagrupi (ühisõppekava ja rakenduskõrgkoolis magistriõppe õppekava avamise korral ühe õppekava) esmahindamisel hinnatakse seda, kas õppe kvaliteet, sealhulgas ülikooli nõukogu kehtestatud õppejõudude kvalifikatsiooninõuded ja õppetöösse kaasatud õppejõudude kvalifikatsioon ning õppe läbiviimiseks vajalikud ressursid on piisavad. Samuti hinnatakse seda, kas kirjeldatud õpiväljundid on õppekavaga saavutatavad ja vastavad kõrgharidustaseme õppe läbiviimise nõuetele, pidades silmas Eesti Vabariigi kõrgharidusstandardit, Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardeid ja suuniseid ning muid kõrghariduse kvaliteedikindlustust reguleerivaid õigusakte ja normdokumente.

Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks peab kõrgkool esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile vastava taotluse vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust.

Uues õppekavagrupis õppekava avamiseks peab kõrgkool esitama Haridus- ja Teadusministeeriumile vastava taotluse vähemalt üheksa kuud enne õppeaasta algust. Taotlus esitatakse läbi Eesti Hariduse Infosüsteemi ning sellele lisatakse järgmised andmed:

  • õppekavad, mille alusel soovitakse õpet läbi viia, sh õppekavade eesmärgid ja õpiväljundid ning õppekava ja kõrgharidusstandardi õpiväljundite võrdlusanalüüs (soovituslik vorm);

  • põhjendused õppe avamise vajaduse kohta, sealhulgas andmed sihtrühma kohta ning kutse- ja erialaliitude ettepanekud;

  • õppeasutuse arengukava;

  • andmed õppetöö läbiviimisse kaasatavate õppejõudude (doktoriõppe puhul ka doktoritööde juhendajate) ning nende kvalifikatsiooni kohta: õppejõu nimi, ametikoht, kvalifikatsioon, õppekavagrupi õppekavadel õpetatavad ained; ülevaade viimase 5 aasta õppe- või teadustööst väliskõrgkoolide juures; viimase 5 aasta olulisemad publikatsioonid ning teadus- ja arendusprojektid, mis toetavad õpet hinnatavas õppekavagrupis;

  • andmed õppe- ja teadustegevuseks vajaliku õppemateriaalse baasi, investeeringute ning õppe finantseerimise allikate kohta (soovituslikud vormid kvaliteediagentuuri kodulehelt);

  • informatsioon õppekavagrupi õppekavadega seotus olulisemate andmebaaside, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste, tugistruktuuri ja –personali kohta;

  • ülevaade õppekavagrupi eelmisel hindamisel (kui on hinnatud) välja toodud puuduste kõrvaldamisest, tegevuskava selle kohta;

  • doktoriõppe avamise taotluse korral andmed õppe aluseks oleva teadusvaldkonna teadustegevuse positiivse evalveerimise kohta;

  • muud andmed, millest nähtub õppekavagrupi kvaliteet või mida õppeasutus peab vajalikuks taotlusele lisada;

  • ühisõppekava korral andmed ühisõppekava vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22¹ ja andmed ühisõppekava koostöölepingu vastavuse kohta ülikooliseaduse §-le 22²

Haridus- ja Teadusministeerium korraldab taotluse ja lisatud andmete ekspertiisi, kaasates õppe kvaliteedi hindamisse Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri. Kui taotluse hindamisse kaasatakse väliseksperte, informeerib agentuur kõrgkooli vajadusest esitada taotlusdokumendid ka inglise keeles.

Ekspertiisi kulud kannab taotleja. Ekspertiisi tasumäärad ja nende aluseks olev kuluarvestus on kehtestatud SA Archimedes juhatuse esimehe käskkirjaga. Alates 2013. aasta algusest on baastasumäär 6870 EUR.

Erakõrgkoolil tuleb kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õiguse saamise taotluse läbivaatamise eest tasuda lisaks riigilõivu 500 eurot õppekavagrupi kohta (riigilõivuseaduse § 53 lg 2). Riigilõivu saaja: Rahandusministeerium, SEB Pank AS: EE891010220034796011 viitenumber 2900073546 või Swedbank AS: EE932200221023778606 viitenumber 2900073546.

Kvaliteediagentuuri kodulehelt on leitav õppekavagrupi esmahindamise juhend ja muu oluline info hindamiste (sealhulgas kordushindamise) kohta. Seaduslik alus tuleneb ülikooliseadusest.

Õppekava registreerimine ja muutmine

Kui õppeasutusele on kõrgharidustaseme õppekavagrupis õppe läbiviimise õigus antud, ei ole uue õppekava avamisel vaja läbida esmahindamist (välja arvatud juhul, kui tegemist on rakenduskõrgkooli magistriõppe õppekavaga või ühisõppekavaga). Enne uue õppekava registreerimist õppekavagrupis, kus on õppe läbiviimise õigus juba olemas, kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium, kas õppekava vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele.

Eesti Hariduse Infosüsteemis õppekava registreerimiseks tuleb taotlus koos vajalike andmetega esitada samuti elektrooniliselt infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade registri kaudu. Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakond kontrollib taotlusdokumentide vastavust õigusaktidele ning vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud kõrghariduse õppekavade ja programmide liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise komisjoni (ehk nn koodikomisjoni) otsusele registreeritakse õppekavad ja residentuuri programmid elektrooniliselt 3 kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

Vajalikud dokumendid, mis tuleb õppekava avamise taotlusele lisada:

  • õppekava koondfail (vorm);
  • õppekava õpiväljundite ja kõrgharidusstandardis kirjeldatud vastava kõrgharidustaseme astme õpiväljundite võrdlus;
  • õppejõudude nimekiri ja kvalifikatsioonid, kes õppekaval õpetama hakkavad;
  • õppekava avamise põhjendus.

Residentuuri programmi avamiseks tuleb taotlusele lisada residentuuri programmi terviktekst.

Õppekava muutmiseks tuleb taotlus esitada samuti läbi Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade registri. Õppekavade avamise ja muutmise tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse määrusega „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“.

Eesti Hariduse Infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade registri kasutusjuhend. Tehnilisi küsimusi aitab lahendada infosüsteemi kasutajatugi: ehis.tugi(at)hm.ee, 735 0577 või 735 0574.

Ühisõppekava avamiseks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada taotlus vähemalt 9 kuud enne õppeaasta algust. Juhul, kui ühisõppekava registreerimiseks esitatud taotluse ja sellele lisatud andmete kontrollimisel ei selgu, kas ühisõppekava alusel läbiviidava õppe kvaliteet on piisav ja ühisõppekavas kirjeldatud õpiväljundid õppekavaga saavutatavad, kaasab Haridus- ja Teadusministeerium ühisõppekava hindamisse Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri. Täpsemat infot saab ühisõppekava hindamise juhendist.

Ühisõppekavale ja ühisõppekava koostöölepingule esitatavad nõuded ja avamise tingimused on välja toodud ülikooliseaduses.

Õppekava tuleb registreerida enne õppekavale vastuvõtu väljakuulutamist. Seega, kui vastuvõtt õppekavale kuulutatakse välja juunis, siis taotlus õppekava avamiseks on soovitatav esitada hiljemalt märtsis.

Järelevalve

Riiklikku ja teenistuslikku järelevalvet kõrghariduse õppeasutuste üle teostab Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrgharidusosakond, kellel on järelevalve teostamiseks õigus kaasata eksperte.

Riiklikku järelevalvet viiakse läbi ülikoolide ja erakõrgkoolide tegevuse õiguspärasuse üle kooskõlas ülikooliseaduse ja erakooliseadusega.  Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse mitte kuuluva rakenduskõrgkooli õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium riiklikku järelevalvet kooskõlastatult ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse kool kuulub.

Oma valitsemisalasse kuuluvate rakenduskõrgkoolide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldab Haridus- ja Teadusministeerium teenistuslikku järelevalvet.

Lisainfo

 

Viimati uuendatud: 8. september 2015