Õppetoetus

Vajaduspõhine õppetoetus

Alates 2013/2014. õppeaastast toetab riik vähemkindlustatud perekondadest pärit tudengeid kõrghariduse omandamisega kaasnevate lisakulude katmisel. Vajaduspõhine õppetoetus on kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega.

Alates 2016/2017. õppeaastast saavad vajaduspõhist õppetoetust taotleda ka üliõpilased, kes immatrikuleeriti enne 2013/2014. õppeaastat.

Vajaduspõhist õppetoetust saab tudeng:

  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 358 eurot.

Doktorantidele vajaduspõhine õppetoetus ei laiene, nemad saavad taotleda doktoranditoetust.

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Näiteks suundub 19-aastane tartlane TTÜ-sse õppima ning kirjutab end sisse ka Tallinna linna. Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel võetakse arvesse, et ta kuulub oma Tartus elavate vanematega ühte perekonda. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires.Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.

Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna. Näiteks 22-aastane tudengist lapsevanem, kes elab küll oma vanematega koos ühel aadressil, moodustab sellegipoolest koos oma lapsega iseseisva perekonna.

25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa. Näiteks kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele toetuse saamise jooksval kuul enne 7. tööpäeva, siis jooksva kuu eest toetust ei saa, kui läheb peale 7. tööpäeva, saab toetust ka jooksva kuu eest.

Kui üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt sel samal semestril, mil taotles õppetoetust, jätkatakse maksmist automaatselt puhkuse lõppemise kuule järgneval kuul. Tulles puhkuselt õppetoetuse saamise semestrile järgneval semestril, tuleb esitada uus taotlus.

Õppetoetuse suurus

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta

kuni 89,50 eurot

89,51–179,0 eurot

179,01–358 eurot

Õppetoetuse suurus

220 eurot

135 eurot

75 eurot

Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel. 2016/2017. õppeaastal võetakse aluseks 2015. aasta andmed.

Õppetoetuse taotlemine

Taotlus tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee.

Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast soovitame siiski taotlus esitada semestri esimesel kuul - septembris või veebruaris.

Ühes semestris on võimalik õppetoetuse taotlemise positiivne otsus saada üks kord. Otsus kehtib terve semestri jooksul ning toetuse summa määramisel lähtutakse taotluse esitamise ajahetkel kehtivatest andmetest. Juhul, kui üliõpilane saab semestri jooksul 25-aastaseks, aga on toetuse taotlusele saanud eelnevalt (24-aastaselt) positiivse otsuse, ei ole võimalik enam uut taotlust esitada ega seega ka toetuse summat semestri jooksul muuta.

Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Õppeasutused täiendavad õppekava täitmise andmeid Eesti Hariduse Infosüsteemis kevadsemestri kohta kuni septembrikuu ning sügissemestri kohta kuni veebruarikuu lõpuni. Õppeasutus saab õppekava täitmise protsendi andmeid muuta kuni vastava kuu lõpuni. Enne taotluse esitamist soovitame pöörduda õppimise andmete kontrollimiseks õppeasutuse poole.

Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui süsteemi sisestatud õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik õppetoetust saada.

Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.

Õppetoetuste taotluste menetlustele, mille puhul on vajalik taotleja poolt esitatud andmete täpsustamine või täiendavate dokumentide esitamine või kui andmed on riigiportaali esitatud failidena, lisandub menetlusaeg kuni 10 tööpäeva alates kõikide vajalike andmete esitamisest. Esitatud andmete täpsustamiseks või täiendavate dokumentide esitamiseks on taotlejal aega kuni 15 tööpäeva alates hetkest, mil menetleja teda sellest teavitab. Taotleja poolt vastava kohustuse mittetäitmisel jäetakse taotlust rahuldamata.

Välisriigis õppivad tudengid

Välisriigis õppides ei saa vajaduspõhise õppetoetuse taotlust esitada läbi riigiportaali eesti.ee. Taotlus koos dokumentidega tuleb esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile oppetoetused@hm.ee või posti teel (Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, 50088 Tartu).

Vajalikud dokumendid:

  • vajaduspõhise õppetoetuse taotlus;
  • isikut tõendava dokumendi koopia;
  • perekonnaliikmete andmed (Rahvastikuregister) vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele. Esitada tuleb ka õdede, vendade, poolõdede, poolvendade isikut tõendavate dokumentide koopiad. Täisealiste õppivate õdede, vendade, poolõdede, poolvendade puhul tuleb esitada  õppimist tõendav dokument (õppeasutus);
  • perekonnaliikmete 2015. a tulud. Iga pereliikme kohta eraldi väljavõte (Maksu- ja Tolliamet);
  • tõend  täiskoormusega õppimise (edaspidi iga kuu alguses) kohta, sh peab olema märgitud õppetase, tudengi õppekava nominaalaeg (õppeasutus);
  • tõend eelneval semestril täidetud ainepunktide kohta (ei kehti esimesel semestril õppimise kohta),  Õppekava järgi täitmisele kuuluvad ainepunktid (EAP) ja arvestatud ainepunktid (kumulatiivne õppekava täitmise protsent, õppeasutus).

Muukeelsed dokumendid peavad olema tõlgitud eesti keelde, notariaalselt kinnitatud tõlget vaja esitada ei ole. Palun esitage dokument koos tõlkebüroo  kinnitusega (pitsat/allkiri).

Õppetoetuse väljamaksmine

Taotluse esitamise kuul makstakse toetus välja seitse päeva pärast taotluse rahuldamist.

Kui tudeng esitab õppetoetuse taotluse kuu viimastel päevadel, hiljem kui seitse tööpäeva enne kuu lõppu, siis makstakse taotluse kuu toetus talle välja järgmisel kuul koos jooksva kuu toetusega.

Semestri teistel kuudel makstakse toetust iga kuu esimese seitsme tööpäeva jooksul.

Kui tudeng on lisanud taotluskeskkonnas täiendavaid dokumente, pikeneb dokumentide menetluse tõttu toetuse väljamaksmine maksimaalselt 10 päeva.

Toetus kantakse tudengi pangakontole, mille numbri ta taotlemisel esitab.

Vajaduspõhine eritoetus

Alates 2014/2015. õppeaasta kevadsemestrist on tudengitel võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust 135 eurot kuus.

Vajaduspõhine eritoetus on mõeldud neile üliõpilastele, kes jäid vajaduspõhisest õppetoetusest ilma põhjusel, et nende varasem sissetulek ületas toetuse saamiseks kehtestatud piiri, kuid viimasel ajal on sissetulek märkimisväärselt vähenenud.

Alates 2016/2017. õppeaastast on võimalik taotleda vajaduspõhist eritoetust ka üliõpilastel, kes on immatrikuleeritud enne 2013/2014. õppeaastat.

Vajaduspõhist eritoetust määravad ja maksavad õppeasutused, kes küsivad taotlejatelt vajadusel lisadokumente.

Informatsiooni vajaduspõhise eritoetuse kohta saab õppeasutustest.

Doktoranditoetus

Doktoranditoetust on õigus saada doktorandil:

  • kes on läbinud atesteerimise ülikooli kehtestatud tingimustel ja korras või kes on esimese aasta doktorant;
  • kui ta õpib doktoriõppes kas täiskoormusega või osakoormusega juhul, kui temalt ei nõuta õppekulude hüvitamist;
  • kes ei ole ületanud õppekava nominaalkestust.

Doktorandi toetuse suurus on 422 eurot kuus, mida makstakse 12 kuu jooksul aastas. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles.

Lisainfo

 

Viimati uuendatud: 24. august 2016