Soovitused õpetajale ja koolijuhile

Soovitused õppe korraldamiseks

  • Võtke aega, et mõelda ning laste ja lapsevanemate tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks. Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Keskenduge alguses  pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.
  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis distantsõppes kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja millisteks tähtaegadeks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.
  • Leppige vanematega kokku konkreetsed infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!
  • Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuste kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.
  • Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.
  • Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul/paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate pakkuda, seda ladusam on koostöö nii õpilaste kui lapsevanematega.
  • Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.
  • Distantsõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Mõelge läbi, kuidas on mõistlik läheneda õppetöö korraldamisele, et arvestada muuhulgas perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.
  • Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid nö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded erinevate abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.
  • Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust - õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!
  • Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.
  • Tundke huvi, milliseid õpistrateegiad lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimise viiside leidmisel suureks abiks.
  • Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike: (1)  ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), (2) usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja (3) siiras huvi selle suhtes, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.
  • Distantsõppe jätkudes suureneb iga päevaga üha enam laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge - eriti nooremates klassides - keskne võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.
  • Nii õpetajate kui perede koormus on distantsõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.
  • Vaadake ka ükslehte (pdf)
 

Kodused koolitööd

Kodune koolitöö on iseseisev töö, mis peab olema hästi eesmärgistatud. Distantsõppe puhul tuleb arvestada, et õpilaste iseseisva töö maht on tavapärasest palju suurem.

Kui ka tavatingimustes on õpilased tunnetanud, et kodutööde maht on sageli liiga suur, siis nüüd on mõistagi kodune õppekoormus veelgi kasvanud.

Seetõttu paneme õpetajatele südamele, et õpilastele antavate ülesannetega kaasnev töömaht ei ületaks tavaolukorra tingimusi, mil õpilased käivad füüsiliselt koolis ja teevad lisaks koduseid töid.

Palume õpetajatel koduseid ülesandeid andes mõelda läbi, kui palju aega võiks ülesande lahendamine õpilase vaates võtta ning paluda õpilastel omakorda hinnata aega, mida nad ülesande lahendamisele tegelikult kulutasid.

Kogu klassi tagasiside annab väärtuslikku infot selle kohta, kas õppetöö koormus on optimaalne, ülemäära suur või hoopis madal. Selge on see, et liiga suur koormus mõjub halvasti õpimotivatsioonile. Arvestada tuleb sedagi, et ülesandeid annavad ka teised aineõpetajad.

Kindlasti palume arvestada, et koduste ülesannete täitmiseks ei tohi saata õpilasi poodi selle tarbeks midagi hankima. See on vastuolus kehtivate eriolukorra reeglitega.

Palume silmas pidada ka, et distantsõppe tingimustes on väga oluline see, et õpetaja oleks õpilastele konsultatsioonideks ja vajadusel toe pakkumiseks kättesaadav – õpilase toetamine ja tema õppimise tagasisidestamine on praegu eriti vajalik.

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

  • Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
  • Suhtlus õpetajaga/kooliga - koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
  • Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
  • Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
  • Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida, millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.
 

10 soovitust õppimist toetava tagasiside andmiseks

Kui õpetajad distantsõppe tingimustes jätkuvalt õpilastele numbrilisi hindeid ei pane, siis see ei tähenda, et õpetaja õpilaste tööle hinnanguid ja tagasisidet ei annaks. Liiatigi ei motiveeri numbrilised hinnangud iseenesest kedagi õppima, vaid seda teeb ikkagi õiglane ja heatahtlik tagasiside. Distantsilt õppimise puhul on eriti oluline, et õpilased saaksid täpselt aru, mida neid oodatakse.

  • Õpetajate tagasiside on väga mõjus vahend õppimise soodustamiseks. Kui õpilastel on selge, milline on õpetajate hinnangul hea sooritus, siis oskavad nad selle poole püüelda. Õpetajalt eeldab see ülesande ja hindamiskriteeriumite selget sõnastamist, et anda õpilastele ettekujutus oodatud tulemusest.
  • Õpetajate tagasiside õpilaste tulemuste kohta peab olema informeeriv ning võimaldama õpilastel mõista, mis täpselt ootustele vastas ja mis mitte.
  • Õpilased ei suuda ega peagi suutma hindamistulemuste põhjal ise otsustada, kuidas edasi peaks õppima. Ammugi ei aita õpilast numbriline hinne, mille juures puudub selgitus, kuidas jõuda oodatava tulemuseni. Õpilased tahavad teada, kuidas ületada raskused. Neid ei abista pelgalt varasemate tööde analüüs, kui see ei sisalda teavet selle kohta, mida teha edasi. Seega peab õpetaja andma suuniseid, kuidas edasi õppida ning mida parema tulemuse saavutamiseks teha (nt lihtsamate ülesannete juurde naasmine, abimaterjalide kasutamine, näitlikustamine, õpistrateegia muutmine jne).
  • Sarnaselt lisakommentaarideta numbrilisele hindamisele tuleb hoiduda ka lakoonilisest tagasisidest nagu "tubli", "hästi", "püüa veel". See ei aita õpilasi edasi ega hoia ja tekita motivatsiooni.
  • Õpilased jätkavad pingutamist, kui nad tajuvad, et nende varasematesse pingutustesse suhtutakse tunnustavalt. Isegi kui õpilase tulemus jääb teistega võrreldes tagasihoidlikuks, kuid ta on kõvasti vaeva näinud, on tarvis õpetajal seda märgata ja tunnustada.
  • Kiituse jagamine ainult loomupärase andekuse eest vähendab pingutuse olulisust – andekus õpilastest ei sõltu, küll aga pingutus. Õppimist toetab mõtteviis, et raskused kuuluvad õppimise juurde ning on selle loomulik ja ootuspärane osa. Sellise mõtteviisi kujundamiseks on vajalik seda õpilastele meelde tuletada.
  • Olenevalt õppimise etapist toimib erinev tagasiside. Algajate puhul on sõnavara ja algteadmiste omandamisel toetavaks kindlust andev tagasiside stiilis "oled õigel teel", "oled leidnud sobiva viisi selle aine õppimiseks" vms. Järgnevas etapis on abiks tagasiside, mis pakub kinnitust, et õpilased oskavad näha seoseid või aitab õpetaja leida selleks alternatiivseid viise (nt suunatakse õpilane mõistekaarti joonistama vm). Edasijõudnute jaoks on tõhus tagasiside, mis toetab õpilaste püüdlusi süvendatud teadmiste omandamiseks ja ulatuslikumaks rakendamiseks.
  • Õpetajal on oluline selgusele jõuda takistustes ja põhjustes, miks õpilased ootuspärast taset ei ole saavutanud. See võib tähendada, et seni kasutatud õpetamismeetoditega jätkamine ei ole mõistlik, kuna ei vii õpilasi parema tulemuseni ning õpetajal tuleb leida õpetamiseks teistsugused viisid. Takistuste ja põhjuste väljaselgitamisel on abiks näiteks tunni lõpus 3-minutiline tagasiside küsimine õpilastelt (mis jäi nende jaoks arusaamatuks ning mille üle tunneb õpilane vajadust veel mõelda ja lisa uurida), samuti on abiks diagnostilised testid kiire tagasiside saamiseks).
  • Tagasiside kogumine oma õpetamise mõjude kohta annab õpetajale häid vihjeid, kas ja mida edaspidi teisiti teha. Paremaid tulemusi andvate õpetamismeetodite märkamine ning nendega arvestamine lihtsustab õpetaja tööd. Sellest saavad kasu ka õpilased.
  • Vigade tegemine ja uuesti proovimine on loomulik osa õppimisest. Vigade puhul tuleb välja tuua see, mis vajab hea tulemuse saavutamiseks tööd ja tähelepanu ning kuidas vigu parandada.

Lisaks soovitame õpetajatel pakkuda õpilastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja tagasisidestada. Hindamiseta testimine annab õpetajale infot õpilaste arengust ja osundavad puudujääkide korral vajadusele midagi oma õpetamises korrigeerida.

 

Soovitused õppetöö korraldamiseks KOOLIJUHTIDELE

  • Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus!
  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
  • Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.

 

 

Koolilõuna korraldamisest distantsõppe perioodil
 

Kas koolid peavad korraldama distantsõppe perioodil koolilõuna pakkumise?

Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat ei pakuta. Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt

Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele va kutseõppeasutustes, kus jätkub senine süsteem.

Palume koolidel, sõltumata omandivormist, välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat.

1. Kui õpilase registrijärgne elukoht on kooliga ühes omavalitsuses, siis tagab nende õpilastele koolilõuna kool või leiab lahenduse koostöös kohaliku omavalitsusega.

2. Kui õpilase registrijärgne elukoht on väljaspool kooli asupaiga omavalitsust, siis
edastab kool õpilase andmed tema registrijärgsele kohalikule omavalitsusele, kes võimaluse piires korraldab nende õpilaste toitlustamise.

Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele kooli pidajale arveid vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antavas toetuse määras, või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist.

Kohalikud omavalitsused võivad kasutada riigi poolt käesolevaks õppeaastaks koolide pidajatele koolilõunaks ette nähtud vahendeid distantsõppe ajal selliselt, et pärast distantsõpppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumisega. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras.

Vajadusel ja kokkuleppel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse järgmisi piiranguid:

1. Mistahes haigusnähtudega isikut ei lubata hoonesse.

2. Hoones ei korraldata toidu söömist ning valmissöök antakse üle transpordiks.

3. Hoones viibivate isikute kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal. Võimalusel kasutatakse üht sissepääsu sisenemiseks ja teist väljumiseks, välditakse käiguteede ristumist.

4. Hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja ennetusmeetmete (nt käte pesemine, desovahendid jms) rakendamine.

5. Töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajate (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt) töö korraldamisel.

6. Kooli hoones haigusnähtudega isiku tuvastamisel tagatakse viivitamatult isiku isolatsioon ja korraldatakse olukorra lahendamine nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.

Veterinaar- ja Toiduameti soovitused koolilõuna alternatiivina toidupakkide jagamiseks: 
 

1.     Inimesed, kes kaupu komplekteerivad, peavad desinfitseerima käed ja võimalusel kandma kindaid.

2.     Puhastage ja desinfitseerige kõiki sagedasti puudutatavaid ja toiduga kokku puutuvaid pindu tavapärasest sagedamini.

3.     Järgida tuleb tootja/valmistaja poolt määratud hoiutingimusi. Kindlat temperatuuri vajava toidukauba (nt lihatooted, piimatooted) jagamisel tohib esineda vaid lühiajalisi temperatuurierinevusi.

4.     Jagamisele kuluv aeg peab olema võimalikult lühike.

5.     Vältida tuleb jagatavate toidupakkide (sh kilekottides toidu) määrdumist ja sellega ka võimalikku saastumist. Pakke ei tohi hoida vahetult põrandal ega treppidel.

6.     Jagatavaid toidupakke (sh kilekottides toitu) ei tohi hoida päikese käes.

7.     Jälgige, et toidupakkidele järele tulles hoiaksid inimesed omavahel minimaalselt 2-meetrist distantsi.

8.     Asetage käte desinfitseerimisvahendid nähtavasse kohta.

9.     Toidu ümberpakendamine on lubatud vaid vastavat tegevusluba omavatel toidukäitlejatel.

 

 

Viimati uuendatud: 1. mai 2020