Keelepoliitika

Keelelist mitmekesisust peetakse Euroopas rikkuseks ja just seetõttu on Euroopa Liidu keelepoliitika üks eesmärke see, et lisaks ema- või esimesele keelele oskaks iga Euroopa kodanik vähemalt kahte võõrkeelt.

EL-is tegeleb keelepoliitikaga peamiselt Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi mitmekeelsuspoliitika üksus, tehes koostööd liikmesriikidega.

Nii nagu hariduse ja kultuuri valdkonnas, kuulub ka keelepoliitika valdkonnas otsustusõigus liikmesriikidele. EL pakub suuniseid ja rahastust liikmesriikide tegevuste toetamiseks, koordineerimiseks ja täiendamiseks. Lliikmesriikide ametlikud keeled on ka EL-i ametlikud keeled. EL-i kodanikul on õigus pöörduda EL-i institutsioonide poole mis tahes ametlikus keeles ning saada vastus samas keeles. Kõik EL-i määrused ja muud seadusandlusega seotud dokumendid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes, v.a iiri keel (ajutise korralduse kohaselt tõlgitakse iiri keelde üksnes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ühiselt vastu võetud määrused). Euroopa Parlamendis on kodanike valitud esindajatel samuti õigus rääkida EL-i mis tahes ametlikus keeles.

EL tunnustab liikmesriikide keelepoliitikaid, kui need on kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega ega takista Liidu toimimist. Samas arendab EL ka ise aktiivset keele(haridus)poliitikat: väärtustab keelte paljusust, võõrkeelte õppimist ja õpetamist võimalikult varases eas ning ühiskonna ja inimeste mitmekeelsust. Lisaks sellele peetakse võõrkeelteoskust inimese põhipädevuseks.

2014. aastast alustas EL-i haridus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+, millega toetatakse õpirännet, strateegilisi koostööprojekte ja poliitikareformide läbiviimist.

 

Viimati uuendatud: 12. juuni 2014