Haridus- ja koolituspoliitika

Haridus- ja koolitusvaldkonna alase koostöö strateegilised eesmärgid EL-is on sätestatud tööprogrammis "Haridus ja koolitus 2020". Tööprogrammis on määratletud ka põhimõtted ja meetodid, kuidas eesmärkide saavutamise poole liikuda.

Strateegilisi eesmärke on neli:

  • elukestva õppe ja õppurite liikuvuse reaalsuseks muutmine;
  • hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe parandamine;
  • võrdsete võimaluste, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikuaktiivsuse edendamine;
  • uuenduslikkuse ja loovuse, sh ettevõtlikkuse suurendamine kõikidel haridus- ja koolitustasanditel.

Et hinnata liikmesriikide edusamme nende eesmärkide poole liikumisel, on tööprogrammis määratletud ka vastavad indikaatorid ning sihttasemed, mille kohaselt aastaks 2020:

  • peaks vähemalt 15% täiskasvanutest osalema elukestvas õppes;
  • peaks madala õpiedukusega 15-aastaste noorte osakaal olema väiksem kui 15%;
  • peaks kolmanda taseme hariduse omandanud 30-34-aastaste isikute osatähtsus olema vähemalt 40%;
  • peaks varase koolisüsteemist väljalangemise määr olema väiksem kui 10%;
  • peaks vähemalt 95% 4-7-aastastest (kuni kohustusliku algkooli alguseni) lastest osalema alushariduses.

2014. aastast alustas Euroopa Liidu haridus-, noorte- ja spordiprogramm Erasmus+, millega toetatakse õpirännet, strateegilisi koostööprojekte ja poliitikareformide läbiviimist. Programmi toel viiakse ellu Euroopa Liidu tööprogrammi "Haridus ja koolitus 2020" eesmärke. Programmi rakendab Eestis SA Archimedes.

Kutseharidus

Kutsehariduse arendamisel lähtuvad liikmesriigid nn Kopenhaageni protsessist, mis käivitati 2002. aastal eesmärgiga parandada kutsehariduse ja –koolituse toimimist, kvaliteeti ja atraktiivsust tõhusama koostöö kaudu Euroopas. Protsess põhineb vastastikku kokkulepitud prioriteetidel, mida perioodiliselt üle vaadatakse. Viimati tehti seda 2010. aastal Brugges, kus määratleti 11 pikaajalist (kuni aastani 2020) eesmärki kutsehariduse arendamiseks. Lisaks liikmesriikidele on Kopenhaageni protsessiga liitunud ka EL-i kandidaatriigid, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning Euroopa Majanduspiirkonna riigid.

Kõrgharidus

Kõrghariduse arendamise aluseks on nn Bologna protsess, mis sai alguse 1999. aastal, kui 29 riigi haridusministrid allkirjastasid deklaratsiooni. Deklaratsioon seadis eesmärgiks Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomise 2010. aastaks. Bologna protsessi eesmärgiks oli kehtestada kergesti tunnustatavate ja võrreldavate akadeemiliste kraadide süsteem, edendada tudengite, õppejõudude ja teadlaste liikuvust, tõsta õpetamiskvaliteeti ning tuua kõrgharidusse Euroopa mõõdet. Deklaratsioonis määratleti kuus prioriteetset tegevussuunda. Praeguseks on Bologna protsessiga liitunud 49 riiki ehk protsess hõlmab oluliselt suuremat ala kui ainult Euroopa Liit, kuhu kuulub 28 liikmesriiki. Kõik liitunud riigid on ühinenud ka Euroopa kultuurikonventsiooniga. Bologna protsessi jätkutegevusena kuulutati 2010. aastal Budapestis ja Viinis toimunud haridus- ja teadusministrite konverentsil välja Euroopa Kõrgharidusruum.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF)

2008. aastal loodud EQF on ühtne kvalifikatsioonide võrdlusraamistik, mis toetab elukestvat õpet ja õpirännet. Selle kaheksa tasandit võimaldavad, siseriiklike kutse- ja hariduskvalifikatsioonide (üld-, kutse- ning kõrgharidus) omavahelist ja teiste riikidega võrdlemist. Eestis 

Üldharidus

Üldhariduse arendamise aluseks on neli omavahel tugevalt sidustatud põhiteemat: 1) kooli kvaliteedi ja arengu toetamine, 2) õppija arengu toetamise järjepidevus, 3) õpetajate ja koolijuhtide  professionaalsus, 4) koostöövõrgustike tegevused ja ressursikasutus. Nende teemade temaatilised poliitikasoovitused ja terviklik Euroopa Komisjoni aruanne (2018), mis keskendub üldhariduse juhtimise küsimustele.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal 2017.a. lepiti EL tasandil kokku järeldustes, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist. Järelduste aluseks oli Euroopa Komisjoni teatis koolide arendamisest ja õpetamise täiustamisest, et anda noortele edasiseks eluks hea stardipositsioon. Järeldustes nõustuvad liikmesriigid, et üldhariduse oluliste probleemide lahendamiseks on võimalik rakendada meetmeid, mis keskenduvad järgmisele:
  • kõikide õpilaste ja nende pädevuste arendamise toetamine;
  • uute koostöövõimaluste kasutamine õppimise edendamisel;
  • parema juurdepääsu loomine kvaliteetsetele alusharidus- ja lapsehoiuteenustele;
  • õpetajakarjääri atraktiivsemaks muutmine ja karjääri vältel professionaalse arengu võimaldamine ning koolide juhtimise toetamine.

Haridussüsteemi õiglasemaks ja tõhusamaks  juhtimiseks on vältimatu hakata  piiratud vahendeid kasutama parimal viisil ning ühendada  autonoomia ja kvaliteet.

2019-2020.a. on Euroopa Komisjoni üldhariduse fookusteemad õppe kvaliteedi tagamine ning õpetajate ja koolijuhtide karjäär.
Lisaks arvestatakse üldhariduse arendamisel Euroopa Liidu Nõukogu temaatiliste dokumentidega:

 

Viimati uuendatud: 17. jaanuar 2019