Teaduspoliitika

Euroopa Liidu (EL) teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada EL konkurentsivõimet ning leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele suurematele probleemidele.

Läbi teadusuuringute ja tehnoloogia arengu loodab EL leida lahendused suurematele probleemidele nagu kliimamuutused, energia-ja ressursinappus, tervishoid ja vananemise kvaliteet.

Seejuures on Euroopa Liidu jaoks suurimaks väljakutseks suurendada teadustulemuste rakendamist ning majanduslikku mõju, et toetada uute toodete ja teenuste arendamist ning majanduskriisist väljumist.

Strateegia „Euroopa 2020“ järgi on teadusuuringud ja innovatsioon üks võtmevaldkondadest tagamaks majanduskasvu, konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku arengut.  „Innovaatiline liit" on üks „Euroopa 2020“ juhtalgatustest, milles tuuakse välja 10 põhipunkti ning 37 ettepanekut uuteks tegevusteks või olemasolevate tegevuste ümberkorraldamiseks, et rakendada Euroopa teadus- ja  innovatsioonipotentsiaal. Muuhulgas plaanitakse ka Euroopa teadusruumi täielikku rakendumist ning piirkondlikku nutikat spetsialiseerumist.

EL teadus- ja innovatsioonipoliitikaga tegelevad Eestis kaks ministeeriumi. Teaduspoliitika küsimused kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumii ja innovatsioonipoliitika küsimused majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pädevusse.

Euroopa teadusruum

Idee luua Euroopa teadusruum ehk (European Research Area, ERA) tekkis 2000. aastal. Selle eesmärk on luua teadmiste, teadlaste ja teadustulemuste vaba ringlus Euroopa Liidus. Olulised aspektid selle juures on teadlaste mobiilsus, teadustaristud, rahvusvaheline koostöö riikidega väljaspool ELi ning teadmiste siire teadusasutuste ja erasektori vahel.

2012. aastal avaldas Euroopa Komisjon visiooni, kuidas ERA abil koostööd tõhustada. Ettepanekud konkreetseteks tegevusteks tehti viies valdkonnas:

  • tõhusamad teadussüsteemid liikmesriikides, sh rohkem konkurentsipõhist rahastamist ning suuremad investeeringud teadusesse;
  • piirideülene koostöö ja konkurents, sh ühiste uurimisplaanide koostamine, tipptaseme saavutamine läbi avatud üle-euroopalise konkurentsi ja teadustaristute rajamise;
  • teadlaste avatud tööturg, sh takistuste kõrvaldamine teadlaste mobiilsuselt, koolituselt ja karjäärivõimalustelt;
  • sugupooltevaheline tasakaal teaduses, sh talentide lahkumise takistamine, teaduslike lähenemiste mitmekesistamine ja tipptaseme laiendamine;
  • teadmiste vaba liikumine, ligipääs teadmistele, sh läbi digitaalse ERA.

Euroopa teadusruumi toimimisele aitab kaasa ka 2007. aastal loodud infoportaal ERAWATCH, mis kogub infot kohalike ja regionaalsete teadus- ja uurimisasutuste, rakendatava poliitika, võtmetegurite, uurimisprogrammide ja algatuste kohta.

 

Raamprogrammid

Alates 1984. aastast on Euroopa Liit oma eelarvest rahastanud teadust ja tehnoloogiat toetavaid raamprogramme. Esimesed kuus programmi olid viieaastased, edasised programmid kestavad seitse aastat. Eesti teadlased osalevad projektides alates 1994. aastal alanud 4. raamprogrammist. Raamprogrammid rahastavad erinevate riikide teadlaste ühisprojekte, koolitust ja õpirännet, Euroopa jaoks olulisi teadustaristuid, tippteadlaste personaalgrante, teadlaste ja ettevõtete koostööd, teaduskoostööd riikidega väljaspool ELi jpm.

2014. aastal alustas 8. raamprogramm „Horisont 2020", mis on põhiline vahend strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmise toetamisel ning juhtalgatuse „Innovaatiline liit” ellu viimisel (sh Euroopa teadusruumi rakendamine).

Programmiga „Horisont 2020” soovitakse kogu EL-is üles ehitada teadmiste- ja innovatsioonipõhine ühiskond ja majandus. Selleks leitakse teadus-, arendus- ja uuendustegevuse jaoks lisaraha ning aidatakse saavutada teadus- ja arendustegevuse eesmärke, sealhulgas eesmärki viia 2020. aastaks teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamine kogu EL 3%-ni SKP-st.

Programmi eelarve maht on 77 028 miljardit eurot, mis on 7,3% Euroopa Liidu eelarvest aastateks 2014-2020.

Eestis rakendab programmi Eesti Teadusagentuur.

Raamprogramm "Horisont 2020"

Järjekorras 8. raamprogrammi „Horisont 2020” on koondatud kõik senised Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid: teadusuuringute raamprogrammi, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevused.

Horisont 2020 tegevused jagunevad kolme prioriteedi vahel:

  • tipptasemel teadus;
  • juhtpositsioon tööstuses;
  • ühiskondlikud väljakutsed.

Horisont 2020 valdkonnaülesed eesmärgid on:

  • tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine nõrgema teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega riikidele;
  • teadus ühiskonnas ja ühiskonna heaks, millega lähendatakse teadust, inimesi ja asutusi;
  • Teadusuuringute Ühiskeskus, mis pakub Euroopa Liidule poliitikavaldkondade arendamiseks teaduslikku ja tehnilist toetust;
  • Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT), mille eesmärk on teadmiste- ja innovatsioonikogukondade kaudu lõimida teadmiste kolmnurk - teadusuuringud, innovatsioon ja kõrgharidus - ja toetada innovatsiooni, uute ettevõtete tekkimist ning arendada ettevõtlikkust uudsete õppekavade kaudu.
 

Euroopa Liidu teaduskoostöö

Alates 6. raamprogrammist on loodud erinevaid laiaulatuslikke suure rahalise mahuga teaduskoostöö viise, mille eesmärk on kaasata erasektorit ja liikmesriike nii uurimisteemade kavandamisel kui koostöö rahastamisel.

Avaliku ja erasektori koostöö toimub läbi ühiste tehnoloogiaalgatuste (JTI) ja lepinguliste partnerluste (cPPP). Avalikus sektoris viiakse ellu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 185 põhinevaid ühisprogramme, teadusuuringute ühise kavandamise algatusi (JPI) ja teadust rahastavate organisatsioonide koostöövõrgustiku vorme (ERANet). Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmiste- ja innovatsioonikogukonnad (KIC) lõimivad teadusuuringuid, innovatsiooni ja kõrgharidust. Euroopa Innovatsioonipartnerlused (EIP) on Euroopa Komisjoni eestvedamisel moodustatud valdkondlikud võrgustikud. COST on EL poolt osaliselt rahastatav koostöövõrgustik.

Tallinn Call for Action 2017

Osalemine üle-euroopalistes teadustaristutes

Euroopa teadustaristu strateegiline foorum (European Strategy Forum for Research Infrastructures, ESFRI) on Euroopa Liidu algatatud riikide mitteformaalne koostööorgan Euroopa ühise teadustaristu strateegia loomiseks ja koostööks, kus Eestit esindab Haridus- ja Teadusministeerium.

ESFRI eesmärgid:

  • pikaajalise visiooni ja poliitika kujundamine Euroopa teadustaristu valdkonnas (sh koostada üle-euroopalise teadustaristu vajaduste teekaart järgmiseks 10-20 aastaks);
  • teekaardi initsiatiivide ja projektide arendamisepoliitiline toetamine faasini, millest edasi on võimalikud otsused ja kokkulepped riikide tasemel;
  • ESFRI teekaart on abivahend otsuste tegemiseks ning sisend raamprogrammi tegevuste planeerimisel, kuid ei ole (rahastus-, asukoha ega muu) otsus.
 

Teaduskoostöö ja osalus teadustaristutes

Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine

Programm Horisont 2020 rahastab tegevusi nõrgema teadus- ja innovatsioonisuutlikkusega riikide ja piirkondade järeleaitamiseks:

  • teaming: tipptasemel teadusasutuste ning vähem tulemusliku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevusega piirkondade koostöö, mille eesmärk on luua uued tippkeskused või tõsta märkimisväärselt olemasolevate taset nõrgemates liikmesriikides ja piirkondades;
  • twinning: uurimisasutuste mestimine, mille eesmärk on olulisel määral tugevdada arenevas asutuses kindlaksmääratud teadusvaldkonda, luues sidemed vähemalt kahe selles valdkonnas rahvusvaheliselt juhtiva asutusega;
  • Euroopa teadusruumi (ERA) õppetoolide asutamine, et meelitada väljapaistvaid teadlasi asutustesse, millel on selge potentsiaal tipptasemel teadustööks, et aidata nendel asutustel seda potentsiaali täiel määral rakendada ning luua sellega võrdsed tingimused teadustööks ja innovatsiooniks Euroopa teadusruumis.

Ühised tenholoogiaalgatused (JTI)

Ühiste tehnoloogiaalgustega (Joint Technology Initiative - JTI) toetatakse tööstuse ja avaliku sektori koostöös valminud valdkondlike strateegiliste arengukavade elluviimist. Rahastatakse koostööprojekte ning koordineerimis- ja toetusmeetmeid. Üldiselt panustavad nii erasektor kui Euroopa Komisjon 50% eelarvest. Toetatavad projektid valitakse välja iga-aastastell avatud projektikonkurssidel, mis koosnevad ühe- või kaheetapilisest projektide esitamise ning hindamise protsessist.

Ühised tehnoloogiaalgatused soovitakse luua kuues strateegilises valdkonnas:

  • Lennundus ja lennutransport (Clean Sky), mille eesmärk on suurendada Euroopa lennutööstuse konkurentsivõimet ning samal ajal vähendada heitgaase ja müra;
  • Innovatiivsed ravimid (IMI), mille eesmärk on toetada patsientide jaoks paremate ja ohutumate ravimite väljaarendamist;
  • Kütuseelemendid ja vesinik (FCH), mille eesmärk on kiirendada kütuseelementide ja vesinikutehnoloogia arendamist ja kasutuselevõtmist;
  • Elektroonilised komponendid ja -süsteemid (ECSEL), mille eesmärk on hoida Euroopat elektrooniliste komponentide ja süsteemide alal esirinnas ja vähendada tootmiseks kuluvat aega;
  • Biotoorainel põhinevad tööstusharud (BBI), mille eesmärk on arendada välja uued konkurentsivõimelised biopõhised väärtusahelad, mis korvavad fossiilkütuste vajaduse ja avaldavad tugevat mõju maaelu arengule;
  • Raudteetööstus (Shift2Rail), mille eesmärk on uute tehnoloogialahenduste abil ajakohastada Euroopa raudteid, vähendada tegevus- ja taristukulusid ning luua Euroopa raudteetööstusele uusi ärivõimalusi.
Eesti osaleb elektrooniliste komponentide ja süsteemide ja innovatiivsete ravimite algatustes. Ühistest tehnoloogiaalgatustest lähemalt

Avaliku ja erasektori lepinguline partnelus (cPPP)

Avaliku ja erasektori lepingulise partnerlus (contractual Public-Private-Partnership - cPPP) on osa Euroopa majanduse elavdamise kavast, millega rahastati eelmise raamprogrammi vahenditest kolme avaliku ja erasektori partnerlust: tuleviku tehased, energiatõhusad ehitised ja rohelised autod. Orienteeruv rahastamise proportsioon on 50% Euroopa Komisjonilt ja 50% erasektorilt.

Raamprogrammist "Horisont 2020" rahastatakse kaheksat partnerlust kokku 6,2 miljardi euroga. Jätkuvad senised partnerlused, uute partnerluste valdkonnad on tuleviku internet, jätkusuutlik töötlev tööstus, robootika, fotoonika ja kõrgjõudlusega andmetöötlus (HPC).

Artiklil 185 põhinevad ühisprogrammid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 185 põhinevad programmid on Euroopa Liidu liikmesriikide vahelised temaatilised ühisprogrammid, milles osaleb ka Euroopa Komisjon. Liikmesriigid ja Komisjon panustavad 50% programmi eelarvest.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku nelja ühisprogrammi jätkamise kohta:

  • Euroopa ja arengumaade kliiniliste uuringute partnerlusprogramm;
  • Aktiivne ja intelligentne elukeskkond (Active Assisted Living);
  • väikeettevõtete TA&I koostöö toetamise programm EUROSTARS-2;
  • Euroopa metroloogia teadusprogramm.

Ühtlasi jätkub ka eelmisel perioodil loodud Läänemereuuringute programm BONUS.

Eesti osaleb programmides Eurostars-2, EMPIR ja BONUS. Artikkel 185 ühisprogrammide kohta lähemalt

ERA-NET ja ERA-NET+

ERA-NET ja ERA NET+ (European Research Area Network for Funding Agencies) on teadust rahastavate organisatsioonide koostöövõrgustiku vormid, mis on loodud selleks, et koordineerida riikide teadusprogramme. Programm Horisont 2020 ühendab endise ERA-NET ja ERA-NET+ üheks instrumendiks, kus kohustuslikuks elemendiks on ühiskonkursi väljakuulutamine (koos Euroopa Komisjoni lisarahastusega).

ERA-NET+ raames viiakse läbi ühiskonkursse valdkondades, mis on eelnevalt rahastavate organisatsioonide vahel kokku lepitud. Meede hõlmab rahvusvahelise konkursi ettevalmistamist, taotluste hindamist, rahastamisotsuste tegemist, samuti järelvalvet. Osalema peavad rahastavad organisatsioonid vähemalt viiest erinevast liikmesriigist või assotsieerunud riigist. Euroopa Komisjonilt saab lisatoetust kuni 33% ulatuses. Ühiskonkursi minimaalne eelarve on viis miljonit eurot ning projektide kestus ei tohi ületada viit aastat.

Teadusuuringute ühise kavandamise algatused (JPI)

Teadusuuringute ühise kavandamise algatuste (Joint Programming Initative - JPI) eesmärk on suurendada ja parandada liikmesriikide avalikest vahenditest rahastatavate teadusuuringute programmide vahelist koostööd, kooskõlastamist ja integratsiooni valitud teemadel. Liikmesriikide eestvedamisel toimuvas tegevuses Euroopa Komisjonil aktiivset rolli ei ole.

Mitmeid algatusi rahastatakse ERANet´ide kaudu programmist Horisont 2020.

Töös on järgmised algatused:

  • Alzheimer ja teised neurodegeneratiivsed haigused- Eesti on otsustanud mitte osaleda
  • Põllumajandus, toiduohutus ja kliimamuutused- osaleb Põllumajandusministeerium
  • Tervislik toitumisviis täisväärtuslikuks eluks - Sotsiaalministeerium analüüsib võimalusi osalemiseks
  • Kultuuripärand ja globaalsed muutused – Kultuuriministeerium osaleb vaatlejana
  • Linnastunud Euroopa – üleilmsed linnastumisprobleemid, Euroopa ühislahendused
  • Euroopa kliimateadmiste ühendamine – osaleb Keskkonnaministeerium
  • Rohkem aastaid, parem elu – demograafiliste muutuste võimalused ja väljakutsed
  • Mikroobide probleem – uus oht inimeste tervisele
  • Veeprobleemid muutuvas maailmas – osaleb Keskkonnaministeerium
  • Terved ja produktiivsed mered ja ookeanid – osaleb Keskkonnaministeerium

Teadmis- ja innovatsiooni kogukond (KIC)

Teadmis- ja innovatiooni kogukond (Knowledge and Innovation Communities - KIC) on Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) instrument, mis seob kõrgharidus-, teadus- ja ettevõtlussektori. Teadmis- ja innovatsiooni kogukonnad keskenduvad prioriteetsetele teemadele, millel on suur ühiskondlik mõju.

2010. aastal moodustati konkursi alusel kolm teadmis- ja innovatsiooni kogukonda:

  • säästva energia (InnoEnergy KIC);
  • kliimamuutusega kohanemise ja leevendamise (Climate-KIC);
  • tuleviku info- ja kommunikatsiooniühiskonna (EIT ICT Labs).

Programmiga Horisont 2020 luuakse kolmes faasis viis uut teadmis- ja innovatsiooni kogukonda:

  • 2014. aastal tervislike eluviiside ja aktiivse vananemisega seotud innovatsioon (Innovation for Healthy Living and Active Ageing) ja toorained (Raw Materials);
  • 2016. aastal tuleviku toit (Food4Future) ja lisandväärtusega tootmine (Added Value Manufacturing);
  • 2018. aastal linnaline liikumiskeskkond (Urban Mobility).

Programmist Horisont 2020 rahastab 25% teadmis- ja innovatsiooni kogukonna eelarvest, ülejäänud finantsvahendid peaks leidma erasektorit, partneritelt ja teistest projektidest.

Euroopa innovatsioonipartnerlused (EIP)

Euroopa innovatsioonipartnerlused (European Innovation Partnership - EIP) on valdkondlik võrgustik, mis luuakse Euroopa Komisjoni eestvedamisel ning kaasab erinevaid valdkonnas tegutsevaid sidusgruppe üle Euroopa. EIP eesmärgiks on välja töötada lahendusi Euroopa Liidu liikmesriikide ees seisvatele ühiskondlikele väljakutsetele vastamiseks ning turgude ja sektorite arendamiseks.

Euroopa innovatsioonipartnerlused tegelevad Euroopa teadusuuringute- ja innovatsioonisüsteemis esinevate puuduste, kitsaskohtade ja takistustega, mis pärsivad heade ideede väljatöötamist ja turule jõudmist. Seejuures pööratakse tähelepanu nii teadus- ja arendustegevusele, katse- ja näidisprojektidesse investeerimisele, õigusruumile kui ka nõudluspoole poliitikate (riigihanked jmt) arendamiseks.

Loodud on viis Euroopa innovatsioonipartnerlust:

  • toorained;
  • vesi;
  • aktiivne ja tervena vananemine;
  • põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus;
  • targad linnad ja kogukonnad.

Euroopa innoatsioonipartnerluse kohta lähemalt Euroopa Komisjoni üldlehelt ja juhtalgatuse "Innovaatiline liit" lehelt.

Euroopa teaduse- ja tehnoloogiaalane koostöö (COST)

Euroopa teaduse- ja tenholoogiaalane koostöö (European Cooperation in Science and Technology - COST) on valitsustevaheline raamprogramm, mis toetab teadlaste rahvusvahelist koostööd. Rahastatakse osalemist üritustel, töötubade, seminaride, konverentside korraldamist, noorteadlaste lühiajalisi visiite ja publitseerimist. Teadustöö läbiviimiseks vajalikud vahendid peavad osalejatel endil olema. Programmi Horisont 2020 rahastab osaliselt Europa teaduse- ja tehnoloogiaalast koostöötegevusi.

Eesti osaleb koostöös alates 1997. aastast. COST programmist lähemalt

Eesti osalus üle-Euroopalistes teadustaristutes (ESFRI)

Eesti osaleb asutajaliikmena järgmistes  ESFRI teekaardi objektides:

CLARIN –ERIC (Common Language Resources and Technology Infrastructure ehk ühiseid keeleressursse ja tehnoloogiat hõlmav infrastruktuur);

ESS –ERIC (European Social Survey ehk Euroopa Sotsiaaluuring);

BBMRI – ERIC (Biobanking and BioMolecular resources Research Infrastructure ehk biopankade ja biomolekulaarressursside infrastruktuur);

EATRIS – ERIC (European Infrastructure for Translational Medicine ehk Euroopa siirdemeditsiini infrastruktuur);

ELIXIR (The European Life-Science Infrastructure for Biological Information ehk Euroopa eluteaduste taristu bioloogiliste andmete haldamiseks);

Lisaks nendele osaleb Eesti ka ESFRI teekaardil oleva Euroopa neutronkiirgusallika (European Spallation Source) ettevalmistamisel ja juba olemasolevate suurte teaduskeskuste, teadusinfrastruktuuride nagu CERN projektides (assotsiatsiooni lepingu alusel) ja ESA PECS programmis.

Eesti ehitab koos Soome kolleegidega oma kiirekanalit Rootsi uuele sünkrotronile MAX IV.

Eesti teadlased on töötanud paljudes Euroopa teadustaristutes ja saanud selleks ka Euroopa teadus- ja arendustegevuse raamprogrammidest toetust.

 

 

Viimati uuendatud: 16. oktoober 2017