Euroopa Liit

Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu (EL) nende õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel ning rakendamisel, mis puudutavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika küsimusi.

Eesti ja EL-i koostöö toimub põhiliselt Euroopa Komisjoni töögruppides ja Euroopa Liidu Nõukogus, lisaks osaleb Eesti haridus- ja noorteprogrammis Erasmus+ ja teadusuuringute ning innovatsiooni raamprogrammis Horisont2020.

 

Osalus EL-i õigusloomes

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga on Eesti kaasatud täieõigusliku liikmena EL-i otsustusprotsessidesse. EL-i õigusloomes osalevad Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon, mis esindab EL-i kui terviku huve. EL-i poliitika ja vastavad õigusaktid töötatakse välja ja rakendatakse nende kolme institutsiooni koostöös

Liikmesriikide valitsusi esindab Euroopa Liidu Nõukogu. Selle töö korraldamise eest vastutab eesistujariik. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. Kolm järjestikust eesistujamaad moodustavad niinimetatud trio, kes koostavad ühise eesistumisprogrammi ning koordineerivad tegevusi. Eesti saab eesistujariigiks 2017. aasta teisel poolel koos Bulgaariaga (2018 I poolaasta) ja Austriaga (2018 II poolaasta). Ettevalmistused eesistuja rolli täitmiseks on juba alanud, tegevusi koordineerib Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaat

Haridus- ja Teadusministeeriumi roll

Haridus-ja teadusminister esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ehk ministrite nõukogus teaduse, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, haridus- ja noorte küsimustes. Eesti valitsuse tegevus EL-is põhineb ühtsetel alustel, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud raamdokumendis „Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015-2019“ Samuti on raamdokumendis selgitatud valitsuse peamisi eesmärke erinevates poliitikavaldkondades.

Haridus- ja Teadusministeerium vastutab riiklike seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest ministeeriumi valitsemisala puudutavate Euroopa Liidu õigusaktide ja arengukavade väljatöötamisel. Selleks osalevad ministeeriumi poolt määratud ametnikud ja eksperdid Eesti esindajate või seisukoha kujundajatena EL-i otsustusprotsessis. Ametnike tasandil toimub tavapäraselt töö erinevates EL-i töögruppides, mida võib jagada tinglikult kaheks:
  • Euroopa Komisjoni loodud töögrupid, kus toimub eeltöö uute algatuste käivitamiseks - sealt toimub kogemuste jagamine ja parimate praktikate analüüs;
  • Euroopa Liidu Nõukogu töögrupid ja komiteed valmistavad ette EL-i õigusaktide eelnõud, mis esitatakse lõplikuks aruteluks ja vastuvõtmiseks ministrite nõukogule.

Uute õigusaktide eelnõud

EL-i töögruppides valmivate uute EL-i õigusaktide eelnõude osas vajab Eesti siseriiklikku seisukohta, mida saavad ministeeriumi ametnikud EL-i otsustusprotsessis esitada ja kaitsta. Eesti jaoks on oluline, et riiklikele huvidele vastav seisukoht väljendaks võimalikult laiapõhjalist arvamust ning süveneks koostöö partneritega erinevates valdkondades.

Tavakodanikel, huvilistel, haridus- ja teadusvaldkonna spetsialistidel, kohalike omavalitsuste, huvigruppide, vabaühenduste jt esindajatel on võimalik avaldada arvamust haridus- ja teadusvaldkonna EL-i õigusaktide eelnõude suhtes:

  • osaledes Euroopa Komisjoni algatatud veebipõhistes avalikes aruteludes ja konsultatsioonides, mis toimuvad portaalis Sinu hääl Euroopas
  • edastades oma arvamuse Haridus- ja Teadusministeeriumi EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonnale, mis koordineerib kogu EL-iga seonduvat koostööd ja infovahetust.

Avalikud konsultatsioonid

Avalikke konsultatsioone algatab Euroopa Komisjon, et saada teada kodanike ja sidusrühmade arvamusi konkreetsete poliitikavaldkondade arendamissuundade kohta. Konsultatsioonide põhjal koostab Euroopa Komisjon vastavas valdkonnas õigusakte. Konsultatsioonid avaldatakse komisjoni veebilehel ning seal on võimalik ka oma arvamus edastada.

Euroopa Liidu avalikud konsultatsioonid valdkondade kaupa

Lisainfo

  • Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, hels@hm.ee

 

Euroopa Liidu rollist haridus-, teadus- ja noortepoliitika küsimuste üle otsustamisel

Haridus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades on Euroopa Liidul toetav ja osaliselt koordineeriv roll. Selle, milliseks üks või teine poliitika kujuneb, määrab siiski iga liikmeriik ise, vastutades seejuures haridussüsteemi ja noortevaldkonna korralduse ning sisu eest. EL soodustab liikmesriikide hariduse ja teaduse arengut ning koostööd. Lissaboni lepingu kohaselt on EL-i eesmärgiks arendada Euroopa-mõõdet hariduses. Seda eelkõige liikmesriikide keelte õpetamise ja levitamise kaudu, kuid ka soodustades õppijate ja õpetajate õpirännet, haridusasutuste vahelist koostööd ja noorte rahvusvahelisi ettevõtmisi.

Hariduse ja noorte valdkondades toimib koostöö avatud koordinatsiooni meetodil, mis eeldab, et liikmesriigid töötavad ühiselt kokkulepitud eesmärkide suunas ilma oma seadusandlust ühtlustamata. Näiteks on Euroopa Liidu kümne aasta majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud 2020. aastaks viis ühist eesmärki, mille saavutamiseks tuleb samaaegselt rakendada meetmeid nii riiklikul kui ka EL-i tasandil. Neist kaks puudutavad haridusvaldkonda. Sihiks on vähendada varakult haridussüsteemist lahkumise määra allapoole 10% tasandit (Eesti eesmärk on 9,5%) ja jõuda selleni, et 30–34-aastaste seas oleks kolmanda taseme (kõrg)hariduse omandanuid vähemalt 40 %.

Nende ja ka teiste ühiselt määratletud eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon ellu kutsunud programmi Erasmus+

Teaduse ja tehnoloogia areng

Teaduse ja tehnoloogia areng on EL-i ja liikmesriikide vahel jagatud pädevusvaldkond. EL ja liikmesriigid kooskõlastavad oma teaduspoliitika ja tehnoloogia arendamise, et tagada liikmesriikide ja EL-i poliitika vastastikune sobivus.

Selle jaoks toetab EL teadlaste rahvusvahelist koostööd ning teadus- ja innovatsioonipoliitika eesmärkide saavutamist raamprogrammide kaudu alates 1984. aastast. 2014. aastast käivitus raamprogramm „Horisont 2020” mille eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse majanduslikku mõju ning leida lahendusi keerukatele ühiskonnaprobleemidele.

Samuti toetatakse Lissaboni lepinguga Euroopa teadusruumi loomist, kus toimub teadlaste, teadusliku teabe ning tehnoloogia vaba ringlus, sealhulgas võimalus teha vabalt piiriülest koostööd. Majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ näeb ette, et teadus- ja arendustegevusse tuleb investeerida 3% Euroopa Liidu SKPst.

 

Viimati uuendatud: 17. oktoober 2016