Eestlased välismaal

Väljaspool Eestit elab ligikaudu 20% eestlastest. Täpset arvu on raske öelda, sest paljud riigid ei pea arvestust oma elanike etnilise päritolu kohta ning suur osa välja rännanud eestlaste järglastest on sulanud asukohamaa rahvastikku ja ühiskonda.

Eestist on lahkutud erinevatel põhjustel ja aegadel. Suured rühmad eestlasi siirdusid välismaale juba XIX sajandi teisel poolel ning I ja II maailmasõja ajal, kuid märkimisväärne hulk asus välismaale elama ja õppima ka pärast Eesti taasiseseisvumist.

Lahkumine välismaale koos pere ja lastega toob kaasa mitmesuguseid just viimastega seotud küsimusi:  kuidas on korraldatud kooliminek teises riigis, kas välismaal on võimalik õppida eesti keelt, millist abi pakub Eesti riik välismaal elavatele eesti lastele emakeele õppimisel, tagasipöördumisel jne.

Käesolev veebileht püüab nendele ja teistele küsimustele vastata; samas on selle koostajad avatud kõikidele uutele mõtetele, mis aitavad materjali edasi arendada ning veelgi kasulikumaks muuta. Kõik ettepanekud on oodatud aadressil andero.adamson@hm.ee

Eestist lahkumine

Välismaale minnakse nii õppima kui ka tööle, mistõttu Eestist äraoleku aeg võib ulatuda mõnest kuust kümnete aastateni. Olenemata sellest, kas lahkutakse lühemaks või pikemaks perioodiks või ei plaanita Eestisse üldse tagasi pöörduda, tuleks perega välismaale elama asudes kindlasti informeerida kooli, kus laps Eestis elades õppis, ning ka siinset kohalikku omavalitsust kui koolipidajat.

Selline teavitamine aitab läbi rääkida ja kokku leppida võimalused eesti keele ja teistegi ainete õpingute jätkamiseks Eestist ära olles. Kuna mitmetel Eesti koolidel on varasemaid kogemusi välismaale asunud õpilastega, oskavad nad jagada nõuandeid, mis kergendavad välismaal toimetulekut. Ühtlasi lihtsustab kooli, sh klassijuhatajaga kontaktide hoidmine lapse võimalikku tagasipöördumist, õpingute jätkamist ja taaskohanemist Eestis.

Haridusvõimalused välismaal

Kooliminekuga seonduva info täpsustamiseks tuleb lapsevanemal nii ELi liikmesriikides kui ka mujal pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, saamaks teada, millistel tingimustel on lapsel võimalik kooliteed jätkata. ELi kodanike lastel on õigus selle mis tahes liikmesriigis käia koolis samadel tingimustel sealsete lastega. Keeleoskuse tasemest olenemata saavad nad õppida oma päritoluriigi klassiga samal tasemel olevas klassis koos omavanuste õpilastega.

Euroopa Liidu asutustes töötavate vanemate lastel on võimalik õppida Euroopa koolides. Info saamiseks kolmandate riikide haridussüsteemide kohta on soovitav ühendust võtta Eestis asuva vastava riigi välisesindusega. Tuleb valmis olla selleks, et välisriigi haridussüsteem võib Eesti omast märgatavalt erineda –  varajasema spetsialiseerumise, õppekavade ja -ainete, hindamispõhimõtete jms poolest. Paljudes riikides on olemas ka erakoolid, kuid peaaegu alati on need tasulised ning kohati võib õppemaks olla väga kõrge.

Ametlik ülevaade kõikide ELi liikmesriikide haridussüsteemide kohta

Välisriikide saatkonnad Eestis

Eesti riigi toetus

Eesti riik toetab Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu ja koostöös Eesti Instituudi ja Emakeele Seltsiga eesti keele õpetamist ja säilitamist välismaal rahvuskaaslaste programmi kaudu. Toetatakse välismaal asuvaid eesti koole ja kursusi ning sealsete õpetajate täienduskoolitust, lähetatakse eestikeelseid õppematerjale, töötatakse välja ja arendatakse e-õppevara, korraldatakse keelelaagreid välismaal elavatele lastele; on olemas stipendiumid väliseesti noorte õpinguteks Eesti kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides;  eesti keele päevad toimuvad eestlaste kogukondades üle maailma.

Eesti keele ja kultuuri õpe toimub välismaa üldhariduskoolides, pühapäeva- ja täienduskoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel. Väliseestlaskonna noorenedes on suurenenud ka välismaal elavate eesti laste arv ning seetõttu on kasvanud viimastel aastatel välismaal loodud eesti keele õpetuskohtade hulk: 2014/2015. õppeaastal oli neid üle maailma ligikaudu 80. Eesti riigi poolt lähetatud õpetajad töötavad üldhariduskoolides Riias, Petseris, Ülem-Suetukis ning Euroopa koolides Brüsselis ja Luksemburgis.

Eesti keele välisõpe

Välismaal eesti keelt õpetavad koolid

Rahvuskaaslaste programmi haridusprojektide konkurss

Rahvuskaaslaste stipendiumiprogramm

Rahvuskaaslaste programmi konverents

e-õppevara

Eesti keele omandamiseks on olemas küllalt palju e-õppematerjale. Kui alguses piirdus enamik neist sarnaste ja üsna kitsaste teemadega, siis viimaste aastate jooksul on lisandunud ka mitmeid tervikkursusi. Vaata lähemalt

Helsingis asuv Eestikeelse Hariduse Selts pakub 2015/2016 õppeaastal Haridus-ja Teadusministeeriumi toel erinevaid e-kursusi väljaspool Eestit elavatele põhikooli II ja III kooliastme õpilastele (eesti keel- ja kirjandus; eesti ajalugu ja geograafia; matemaatika).

Mitmekeelsus

Mitmekeelsus on mitme keele vaba valdamine. Tihti on neid keeli kaks ja sellisel juhul räägitakse kakskeelsusest, kuid keeli võib olla ka rohkem. Maailmas tervikuna on mitmekeelsus pigem reegel kui erand, sest väga paljudes kultuurides on mitme keele kasutamine argielus tavaline.

Kuna paljudes Eestist lahkunud peredes on kasvamas lapsi, kes on sündinud välismaal ning kellel ei ole olnud võimalust õppida eesti keelt selle loomulikus keskkonnas, omandavad need lapsed tihti korraga mitu keelt, sh ka eesti keele. On ka selliseid peresid, kus lapsed erikeelsete vanemate tõttu omandavad võrdselt kaks keelt – millele võivad lisanduda asukohamaa- ja koolikeelgi. Tänapäeva teadlased arvavad üldiselt, et lapse loomulik keeleõppimisvõime hakkab taanduma alates 5. eluaastast, seega on mõistlik alustada keele omandamisega võimalikult vara.

Korraga kahte või kolme keelt omandavate väikeste laste puhul on täiesti normaalne, et algul lähevad erinevate keelte sõnad ja grammatika omavahel segi. Keeleoskuse arenedes jääb seda järjest vähemaks ja laps suudab eri keeled lahus hoida. Mõnikord võib juhtuda, et sellise lapse keeleline areng jääb mingil hetkel maha ainult üht keelt õppiva lapse omast. See tuleneb sellest, et mitmekeelseks arenev laps peab omandama korraga rohkem informatsiooni. Hiljem jõuab ta teistele järele ja  ette, sest tal on mitu keelt, mida ta hästi oskab.

Kartus, et üks keel omandatakse teise arvelt, on alusetu – tavaarenguga laps suudab selgeks saada palju keeli. Oluline on ka mõista, et ükski keel ega rahvas pole parem kui teine. Kui pere ja sugulased armastavad ja hoiavad oma emakeelt ning kultuuri, hakkavad seda tegema ka lapsed. Oma keelt ja kultuuri pole põhjust häbeneda, aga neid ei tohi ka ühestki teisest keelest paremaks pidada.

Praktilisi soovitusi mitmekeelse lapse vanematele saab rohkem lugeda Tuglase seltsi koostatud teatmikust „Emakeel on oma keel: kuidas hoida emakeelt võõrsil“

Tagasipöördumine Eestisse

Kui laps on välismaal viibides õppinud eesti keelt ning olemas on side endise kodukooliga, ei valmista Eestisse naasmine üldjuhul probleeme, sest laps saab minna tagasi kooli, kus ta varem Eestis elades õppis. Tagasipöördumine võib keerukam olla siis, kui ära on oldud pikemat aega või kui laps alustas kooliteed välismaal. Kõikide koolivaliku küsimuste üle tuleks kõigepealt nõu pidada kohaliku omavalitsusega, kes aitab valida lapsele kooli. Seejärel saab lapsevanem juba kooliga läbi rääkida ja kokku leppida, millises klassis laps õppima hakkab. Põhiharidust omandavale lapsele määratakse Eestis üldjuhul kool elukoha alusel, gümnaasiumisse astumine toimub katsete põhjal, mis on kooliti erinevad. Haridus on kõigile lastele kuni gümnaasiumi lõpuni tasuta. Erakoolides õppimine on üldjuhul tasuline.

Levinuimad kooliprobleemid Eestisse tagasipöördumisel on seotud ebapiisava eesti keele oskuse või välisriigi ja Eesti haridussüsteemide erinevustega. Võimalikest probleemidest tuleks kindlasti teavitada kohalikku omavalitsust. Kui lapse eesti keele oskus ja eelnevad teadmised ei ole piisavad põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud õpitulemuste saavutamiseks, tuleb taotleda, et kool koostaks lapsele individuaalse õppekava. Selle raames on lapse vajadustest lähtuvalt võimalik esialgu õpetadagi vaid eesti keelt.

Välisriikidest pärit ja eesti keelest erineva emakeelega laste õpetamise kogemusi on mitmetel Eesti koolidel. Vajadusel toetab riik eesti keele tugiõpet (ainult eesti õppekeelega koolis) 10% ulatuses õpilase nn pearahast eeldusel, et õpilasele on koostatud individuaalne õppekava.

Rahvusvaheline haridus Eestis

EB- (European baccalaureut) ja IB- (International baccalaureut) õppe peamiseks sihtgrupiks on diplomaatilise korpuse või rahvusvaheliste ettevõtete töötajate lapsed, kes rändavad vanemate töö tõttu maailmas palju ringi. EB-õpet pakub Tallinna Euroopa Kool, IB-õpet korraldavad munitsipaalkoolidena Tallinna Inglise Kolledž ja Miina Härma Gümnaasium Tartus, erakoolidena Tallinna Rahvusvaheline Kool ja Audentese Erakool.

Inglisekeelset õpet saab edukalt kohandada ka Eesti riiklikule õppekavale, nagu on näidanud erakoolina tegutseva Tartu Rahvusvahelise Kooli kogemus.

Eesti keele säilitamine

Eesti keele oskus annab lapsele võimaluse vabaks suhtluseks oma Eestis asuvate pereliikmete, sõprade ja sugulastega, võimaldab naasta Eesti haridussüsteemi, osaleda eesti kultuuri- ja ühiskonnaelus ning siirduda tulevikus Eesti tööturule. Samuti toetab hea emakeeleoskus uute keelte omandamist. Seetõttu on väga tähtis, et laps ei unustaks välismaal elades oma emakeelt ja et see areneks koos lapsega.

Sõltuvalt välismaale elama asumise east on lapsed jõudnud kodumaal omandada eesti keele erineval määral. Mõned eestlaste lapsed on sündinud välismaal. Esmaeeldused eesti keele säilitamiseks või omandamiseks välismaal saavad luua vaid vanemad oma lapsega suheldes. Oluline on meeles pidada, et emakeel ei säili iseenesest, vaid et selle hoidmine on suur töö, mis eeldab vaeva ja pühendumist nii vanematelt kui ka lapselt.

Vastupidiselt laialt levinud arvamusele ei piisa keeleoskuse arenguks ainult sellest, kui lapsega kodus tema emakeeles rääkida. See on vaid eeldus. Last tuleb innustada oma eakaaslastega eesti keeles  suhtlema, suunata teda eestikeelset virtuaalmeediat jälgima; tuleb selgitada vajadust kasutada välismaal olemas olevaid eesti keele õppe võimalusi (nt e-õpe, keelelaagrid, pühapäevakoolid).

 

Viimati uuendatud: 9. juuni 2016