Riiklikud kohad

Riiklikult toetatud õpilaskodu kohale saab direktor vastu võtta põhiharidust omandavaid, toimetulekuraskustes peredest pärit õpilasi, et toetada koolikohustuse täitmist. Riigi poolt eraldatav toetus ei kata kõiki õpilaskodu kulusid. Õpilaskodu koha maksumuse hinnakirja kehtestab koolijuht pidaja poolt kehtestatud nõuete alusel. Vastavalt sellele on koolil õigus küsida õpilase elukohajärgselt omavalitsuselt puudu oleva õpilaskodu kohamaksumuse osa, mida riiklik toetus ei kata. Õpilaskodu toetust eraldatakse nende õpilaste kohta, kes vajavad õpilaskodu teenust kogu õppeaasta vältel, mitte perioodiliselt. Rahastamine toimub riigieelarvest ja toetust eraldatakse lepingute alusel. Ühtlasi võtab kooli pidaja lepinguga kohustuse tagada iga riiklikult toetatud õpilaskodu kohal oleva õpilase kohta vajalik dokumentatsioon ja nõusolekute olemasolu vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõigetele 7 ja 8. Järgneva eelarveaasta rahastamise otsused tehakse Eesti Hariduse Infosüsteemi andmete põhjal, võttes arvesse eelmise aasta 10. novembri seisu andmeid.

Nõuded õpilaskodu koosseisule

Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele "Õpilaskodu tegutsemise tingimused ja kord" peab riiklikul kohal olevate õpilaste juures õpilaskodus olema iga 15 õpilase kohta ööpäevaringselt vähemalt üks kasvataja. Lisaks sellele peab päevasel ajal olema veel üks õppe- ja kasvatusalal töötav isik. Kui muidu võib õpilaskodu rühma suurus olla kuni 24 õpilast, siis riiklikult toetatud kohtade puhul on rühma suurus kuni 15 õpilast.

Õpilaste vastuvõtmine riiklikult toetatud kohale

Õpilase vastuvõtmiseks tehakse taotlus ajahetkel, kui tekib vajadus õpilase õpilaskodusse paigutamiseks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 39 lõigete 7 ja 8 järgi on riiklikult toetavale õpilaskodu kohale õpilase vastuvõtmise aluseks elukohajärgse valla- või linnavalitsuse põhjendatud taotlus (näidis allpool), mille on allkirjastanud lapsevanem või eestkostja.

Omavalitsuse põhjendatud taotluses, millele tuleb lisada ka lapsevanema (eestkostja) nõusolek, märgitakse:

  • tähtaeg, mille jooksul õpilasele õpilaskodus elamine tuleb võimaldada;

  • puudused õpilase hooldamisel ja kasvatamisel või muud asjaolud, mis takistavad õpilasel koolikohustuse täitmist (sh pere sotsiaalmajanduslik toimetulek);

  • õpilase ja vanema suhtes kasutusele võetud muud sotsiaalhoolekandelised abinõud koos põhjendusega, miks need ei ole osutunud küllaldaseks või nende kasutamine ei ole võimalik;

  • õpilasele ja vanemale õpilase õpilaskodus viibimise ajal osutatava abi liigid ja ulatus.

Taotluse põhjal peab olema võimalik kindlaks teha, kas õpilase taotlus on piisavalt põhjendatud, et ta saaks asuda riiklikult toetatud õpilaskodu kohale. Seega on põhjenduse sisukus väga oluline. Õpilase vastuvõtmiseks tehakse taotlus ajahetkel, kui tekib vajadus õpilase õpilaskodusse paigutamiseks. Taotlus esitatakse õpilaskoduga koolile, sest on oluline, et koolil on valmisolek õpilane vastu võtta (koolis on vaba õppekoht, õpilaskodu koht jm).

Selleks, et kool saaks õpilase vormistada riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale  on vaja Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastust. Seega tuleb õpilaskoduga koolil küsida kooskõlastus Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Ministeeriumile (aadressil [email protected]) esitab direktor allkirjastatud koondtaotluse (näidis allpool), millele on lisatud iga õpilase individuaalne taotlus koos vajalike kinnitustega (vanem ja KOV). Kui õpilane vajab õpilaskodu kohta mitme õppeaasta vältel, esitab omavalitsus enne iga õppeaasta algust uue taotluse ministeeriumile kooskõlastamiseks.

Iga kool kehtestab nõuded, millised dokumendid tuleb direktorile esitada õpilase kooli vastuvõtmiseks. Kui nõusolekud/kooskõlastus on olemas, saab direktor vormistada õpilase riiklikult toetatud õpilaskodu kohale. Õpilaskodu kodukord peab olema kättesaadav kooli kodulehel.

Viimati uuendatud 31.05.2023