Hariduslike erivajadustega õpilane

Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse kaasava hariduse põhimõttest, mille kohaselt õpivad hariduslike erivajadustega õpilased üldjuhul elukohajärgses tavakoolis.

  • Eriõppekorraldus

    Kui õpilane vajab tingituna tema raskest puudest või häirest väga spetsiifilist eriõppekorraldust ja ressursimahukaid tugiteenuseid, luuakse talle võimalused õppeks eriklassis või erikoolis. Lapsevanemale jääb valikuvabadus otsustada, kas tema lapsele sobib paremini õpe tava- või erikoolis. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse riiklikult koordineeritud arendustegevuse suundumused on kirjeldatud hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioonis.

  • Hariduslike erivajadustega õpilaste tugimeetmed

    Kui õpilasel ilmneb hariduslik erivajadus, siis algatatakse kooli hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija juhtimisel vajalikud pedagoogilised või psühholoogilised uuringud ning võetakse kasutusele täiendavad tugimeetmed. Õpilasele peab olema vajadusel tagatud eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi teenuse kättesaadavus. Enimlevinud esmased kooli poolt rakendatavad tugimeetmed on diferentseeritud õpetamine klassis, abistamine väljaspool õppetunde, eripedagoogiline või logopeediline abi õpiabirühmas ja individuaalse õppekava koostamine.

  • Individuaalne õppekava

    Individuaalne õppekava on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, milles kirjeldatakse õpilasele vajalikke tingimusi võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks. Õppekava koostatakse mistahes koolis või klassis väga erinevatel juhtudel. Selle võib koostada ühes, mitmes või kõikides õppeainetes. Abiks õpetajale on koostatud juhendmaterjal „Individuaalne õppekava kui õpilase individuaalse arengu toetamise üks tugimeede“.

  • Maakondlikud nõustamiskeskused

    Kui kooli tugimeetmed ei anna soovitud tulemusi, on nii koolil kui lapsevanematel võimalus pöörduda maakondliku nõustamiskeskuse poole täiendavate soovituste saamiseks.

    Vajadusel tehakse täiendavad psühholoogilised või meditsiinilised uuringud ning lapse jaoks parima õppekorralduse soovituse annab nõustamiskomisjon. Nõustamiskomisjoni soovitused on kooli jaoks täitmiseks kohustuslikud. Info maakondlike nõustamiskeskuste kohta leiab sihtasutuse Innove kodulehelt.

  • Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara

    Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe korralduses on oluline jõukohase õppekava ja selleks kohandatud õppevara rakendamine. Juhendmaterjalid õppevara jõukohastamiseks õpiraskustega õpilastele ja õppevara lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivatele õpilastele on kättesaadavad hariduslike erivajadustega õpilaste kodulehelt.

  • Hariduslike erivajadustega õpilaste hindamine

    Hariduslike erivajadustega õpilaste puhul on oluline koostöös õpilase ja lapsevanemaga kindlaks määrata, milliseid oskusi ja teadmisi õpilaselt eeldatakse ja kuidas neid hinnatakse. Lähtuda tuleb põhimõttest, et motiveeritud ja sihikindla õppimise korral on õpilasel võimalik saada hindeid „rahuldavast“ kuni „väga heani“. Kui õpilasele on võimaldatud õppeprotsessi käigus kasutada teatud eritingimusi (sõnaraamatute, valemite, arvuti kasutamine, rohkem aega töö sooritamiseks jne), siis rakendatakse neidsamu tingimusi ka kontrolltööde, tasemetööde ja põhikooli lõpueksamite sooritamisel.

    Hariduslike erivajadustega õpilaste lõpueksamite eritingimustel sooritamise info on leitav sihtasutuse Innove kodulehelt.

  • Riigi toetus

    Riik toetab eriõpet vajavate hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldust õpilasepõhiselt, kusjuures arvestuse aluseks on eriklasside täitumusnorm ja õppe eripära arvestavad riiklikud õppekavad. Iga-aastased haridustoetuste ülevaated.

  • Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuur

    Eesti on Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuri liige. Agentuuri eesmärk on töötada välja ühtsed poliitilised suunised hariduslike erivajadustega õppurite paremaks õppekorralduseks ning kaasava hariduspoliitika rakendamiseks, toetudes sealjuures liikmesriikide kogemustele ning heale praktikale. Agentuur viib läbi nii lühi- kui pikaajalisi projekte ning uuringuid, millest on võimalik osa võtta kõikidel liikmesriikidel.

 

Hariduslike erivajadustega õpilaste koolid

Riik peab koole nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu-ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele.

 

Viimati uuendatud: 14. november 2016