Alusharidus

 

Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Lapse heaolu ja õppimise toetamiseks saab lapsevanem teadlikult suunata väikelapse arengut ja loomulikku õpihimu läbi rääkimise, mängimise ja lihtsate oskuste õpetamise.

Hetkel oluline

Käimas on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kaasajastamine ja alushariduse seaduse uuendamine.

Valmimas on alushariduse seaduse eelnõu

Alushariduse seaduse eelnõu jõuab kooskõlastusringile 2020 sügisel.

Uus seadus muudab alushariduse korralduse süsteemi sidusamaks, et toetada kõigi laste koolivalmidust.

Eelkooliealistele lastele on suunatud nii lasteaiad kui ka lapsehoiud, millele on erinevad nõuded ja eesmärgid. Sageli pole vanematele selge, millisel tasemel haridust lasteaias või lapsehoius on võimalik saada. Lapsevanematel on ootus kvaliteetsema alushariduse kättesaadavusele ja laste sujuvale üleminekule lasteaiast kooli.

Uues alushariduse seaduses on fookus kõigi laste, sh koduste, alushariduse toetamisele ja lapsevanemate nõustamisele enne kooli; lasteaiakoha saamise lihtsustamisele; pere, kohaliku omavalitsuse ja lasteaia ühtsele vastusele alushariduse toetamisel; õpetajate ja abiõpetajate ning lasteaiajuhtide professionaalsusele, tugimeetmete korraldusele ning õpi- ja kasvukeskkonnale; lasteaedade ja lapsehoidude ning munitsipaal- ja eralasteaedade nõuete ühtlustamisele.

 

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava kaasajastamine

Tartu ja Tallinna ülikooli alushariduse eksperdid analüüsivad varasemate töörühmade tööd ja ministeeriumisse saabunud tagasisidet ning esitavad oma töö tulemuse ministeeriumile septembri jooksul.

Järgnevad arutelud huvigruppidega, parandusettepanekute tegemine ja kooskõlastusringid. Plaani kohaselt valmib õppekava tekst aasta lõpuks.

 

Alusharidus on kättesaadav kõigile lastele
 

Kõigil Eesti lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, kuid valdav enamik 81% 1,5 – 3-aastastest lastest ja ligi 94% 4-7a lastest osaleb enne kooli lasteaias.

Eelkooliealine laps ja lasteaed

Kui lapsevanem soovib last lasteaeda panna, peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega ning selgitama vastuvõtutingimused ja nõutavad dokumendid lähtudes valla - või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast. Valla- või linnavalitsus peab looma kõigile oma piirkonna 1,5 – 7-aastastele lastele, kelle vanemad soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias.

Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu kui neis on vabu kohti ja valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lasteaiad peavad omama koolitusluba, mida saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Eralasteaiad saavad kohalikult omavalitsuselt toetust linna- või vallavalitsuses kokkulepitud määras. Esmajärjekorras eelistatakse lasteaiakoha võimaldamisel samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Vabadele kohtadele võetakse lapsi ka teistest piirkondadest. Lasteaiakoha taotlus tuleks esitada lasteaiale võimalikult vara.

 

Eelkooliealine laps ja lastehoid

Alla 4-aastasele lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaia koha asemel lapsehoidu. Lähtuvalt seadusest võib kohalik omavalitsus sätestada lasteaias lapsevanema osalustasu, mis ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Samuti katab lapsevanem lasteaias lapse toidukulu kohaliku omavalitsuse sätestatud korras. Lapsevanema osalustasu ja toidukulu maksumus võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludes.

 

Alushariduse omandamine lasteaias

Lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:

Üldjuhul toimub lasteaia õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, ent kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka teises keeles. Eesti keelest erineva koduse keelega laps lasteaias alustab eesti keele kui teise keele õpet kolmeaastaselt.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

  • mina ja keskkond;
  • keel ja kõne;
  • eesti keel kui teine keel;
  • matemaatika;
  • kunst;
  • muusika;
  • liikumine.

 

Lasteaia õppekava

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soodustab lapsest lähtuvate aktiivõppe erinevate meetodite: Step by Step (Hea Algus), Montessori, Waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe rakendamist sarnaselt Põhjamaadega.

Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Muu koduse keelega lastele võimaldatakse riigi toel eesti keele õpet alates kolmandast eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.

Tuginedes rahvusvahelistele võrdlusuuringutele alushariduse valdkonnas on Eesti lasteaedades loodud head võimalused lapsest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks koostöös peredega. Suurt rõhku pööratakse Eesti lasteasutustes väärtuskasvatusele, sh laste heaolu ja turvalisuse toetamisele ning kiusamise ennetamisele, soodustades lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust.

Alates aastast 2010 toetab Haridus- ja Teadusministeerium Taani Save the Children ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed“, millega on liitunud suurem osa Eesti lasteaedasid. Lisaks kuuluvad Eesti lasteaiad ka tervist edendavate lasteaedade võrgustikku.

 

Logopeed ja eripedagoog lasteaias

Koolieelsetes lasteasutustes käivatele on lastele tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Neid tugiteenuseid rakendati 2017. aastal ca 14%-le lastest. Lisaks kasutavad kohalikud omavalitsused ja koolieelsed lasteasutused piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse.

 

Lasteasutuse osalustasu

Eestis võib lastevanemate osalustasu olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Otsuse lastevanemate osalusmäära kehtestamisel teeb kohalik omavalitsus, kes võib osalustasu diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

 

Lasteaiad omandivormiti


Alushariduse vormid peavad olema mitmekesised ning paindlikud, hõlmates nii era- kui munitsipaalsektorit ning samas olema lapsevanematele võrdsetel tingimustel kättesaadavad. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2017. a andmetel tegutses Eestis 568 (90%) munitsipaal- ja 60 (10%) eralasteasutust.

Munitsipaal- ja eralasteasutusedLasteasutuste jaotus era- ja avalikus sektoris

 

 

 

Viimati uuendatud: 25. august 2020