Alusharidus

Lapsevanem saab teadlikult toetada ja suunata väikelapse arengut ja loomulikku õpihimu läbi rääkimise, mängimise ja lihtsate oskuste õpetamise. Siinkohal on oluline lapsevanema täielik kohalolu ning tähelepanu pühendamine lapsele – kõik see aitab lapsel kujuneda terveks ja tugevaks ühiskonna liikmeks.

Eelkooliealine laps ja lasteaed

Kui lapsevanem soovib last lasteaeda panna peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega ning selgitama vastuvõtutingimused ja nõutavad dokumendid lähtudes valla - või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast. Valla- või linnavalitsus peab looma kõigile oma piirkonna 1,5 – 7-aastastele lastele, kelle vanemad soovivad, võimaluse käia elukohajärgses lasteaias.

Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu kui neis on vabu kohti ja valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lasteaiad peavad omama koolitusluba, mida saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.

Eralasteaiad saavad kohalikult omavalitsuselt toetust linna- või vallavalitsuses kokkulepitud määras. Esmajärjekorras eelistatakse lasteaiakoha võimaldamisel samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Vabadele kohtadele võetakse lapsi ka teistest piirkondadest. Lasteaiakoha taotlus tuleks esitada lasteaiale võimalikult vara.

 

Eelkooliealine laps ja lastehoid

Alla 4-aastasele lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaia koha asemel lapsehoidu. Lähtuvalt seadusest võib kohalik omavalitsus sätestada lasteaias lapsevanema osalustasu, mis ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Samuti katab lapsevanem lasteaias lapse toidukulu kohaliku omavalitsuse sätestatud korras. Lapsevanema osalustasu ja toidukulu maksumus võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludes.

 

Alushariduse omandamine lasteaias

Lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:

Üldjuhul toimub lasteaia õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, ent kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka teises keeles. Eesti keelest erineva koduse keelega laps lasteaias alustab eesti keele kui teise keele õpet kolmeaastaselt.

Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.

  • mina ja keskkond;
  • keel ja kõne;
  • eesti keel kui teine keel;
  • matemaatika;
  • kunst;
  • muusika;
  • liikumine.

 

Lasteaia õppekava

Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soodustab lapsest lähtuvate aktiivõppe erinevate meetodite: Step by Step (Hea Algus), Montessori, Waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe rakendamist sarnaselt Põhjamaadega.

Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Muu koduse keelega lastele võimaldatakse riigi toel eesti keele õpet alates kolmandast eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.

Tuginedes rahvusvahelistele võrdlusuuringutele alushariduse valdkonnas on Eesti lasteaedades loodud head võimalused lapsest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks koostöös peredega. Suurt rõhku pööratakse Eesti lasteasutustes väärtuskasvatusele, sh laste heaolu ja turvalisuse toetamisele ning kiusamise ennetamisele, soodustades lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust.

Alates aastast 2010 toetab Haridus- ja Teadusministeerium Taani Save the Children ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed“, millega on liitunud suurem osa Eesti lasteaedasid. Lisaks kuuluvad Eesti lasteaiad ka tervist edendavate lasteaedade võrgustikku.

 

Logopeed ja eripedagoog lasteaias

Koolieelsetes lasteasutustes käivatele on lastele tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2012. aasta andmetel on võimaldatud tugisüsteemid ligikaudu 14%-le koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele.

Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Sotsiaalministeeriumi 2012. aasta andmetel on 11% koolieelsetes lasteasutustes käivatest lastest erivajadusega. Lisaks kasutavad kohalikud omavalitsused ja koolieelsed lasteasutused piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse.

 

Lasteasutuse osalustasu

Eestis jääb lastevanemate osalustasu alla 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Otsuse lastevanemate osalusmäära sätestamisel teeb kohalik omavalitsus, kes võib osalustasu diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest. Lastevanemate osalustasu erineb Eesti erinevates piirkondades mahtudes vahemikku 0–58 eurot. Keskmine lastevanemate panus toidukulu maksumusse ühes kuus lapse kohta on 26,1 eurot. Lastevanemate osalustasu on diferentseeritud lähtudes pere majanduslikust toimetulekust.

 
 

Lasteaiad omandivormiti


Alushariduse vormid peavad olema mitmekesised ning paindlikud, hõlmates nii era- kui munitsipaalsektorit ning samas olema lapsevanematele võrdsetel tingimustel kättesaadavad.

Munitsipaal- ja eralasteasutusedLasteasutuste jaotus era- ja avalikus sektoris

Eesti Hariduse Infosüsteemi 2012. a andmetel on 596 (93%) munitsipaal- ja 47 (7%) eralasteasutust. Lapsehoidudest on 18 (6%) munitsipaal- ja 277 (94%) eralapsehoiud. Kõigist koolieelsetes lasteasutustes käivate laste koguarvust osaleb munitsipaallasteasutustes 97,1% lastest ja eralasteasutustes 2,9% lastest. OECD keskmine näitaja on avalikku sektori puhul ligikaudu 68,1% lastest ja erasektori puhul ligikaudu 31,9% lastest, Euroopa Liidu keskmine näitaja avaliku sektori puhul ligikaudu 74,2% lastest ja erasektori puhul ligikaudu 25,8% lastest.

 

 

Viimati uuendatud: 1. oktoober 2015