Tasuta kursused

Euroopa Sotsiaalfondi toetatava tegevuse  „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed, paindlikud ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused. Sihiks on jõuda täiskasvanuteni, kes seni elukestvas õppes ei ole osalenud, aga vajavad seda kõige enam.

Kursustele registreerimise info leiate õppeasutuste kodulehtedelt.

Информацию о регистрации на курсы можно найти на страничках учебных заведений.

 

Lisainfo

Tasuta kursused 2020 otsing

Учебные заведения на русском языке находятся в конце списка.
Сферы обучения на русском языке находятся в конце списка.
Pealkiri Õppeasutus Valdkond Kursuse keel Kursuse maht
Uued tehnilised oskused juuksuri töös (soengukujundamisel) Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Juuksuritöö ja iluteenindus eesti 60
Uus- ja taaskasutusmaterjalidest individuaalrõivaste disain Räpina Aianduskool Käsitöö eesti 110
Vähelevinud söödavate viljadega puittaime liikide ja sortide kasvatamine Räpina Aianduskool Aiandus eesti 26
Vähemviljeletud köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamine, kasutamine, säilitamine Räpina Aianduskool Põllundus ja loomakasvatus eesti 32
Väikeettevõtja raamatupidamine pilvetarkvaraga Merit Tallinna Majanduskool Majandusarvestus ja maksundus eesti 40
Väikeettevõtte kodulehe loomine ja haldamine WordPressi baasil Rakvere Ametikool Arvutikasutus eesti 30
Vaimne enesehoid klienditöös Haapsalu Kutsehariduskeskus Isikuareng eesti 26
Vaimne tervis vanemas eas Tartu Tervishoiu Kõrgkool Eakate ja puudega täiskasvanute hooldamine eesti 26
Valgustusraied erineva liigilise koosseisuga ja eri vanusega puistutes Pärnumaa Kutsehariduskeskus Metsandus eesti 30
Väljaõpe 3. taseme korstnapühkija tööks I moodul Järvamaa Kutsehariduskeskus Ehitus ja tsiviilrajatised eesti 130
Väljaõpe 3. taseme korstnapühkija tööks II moodul Järvamaa Kutsehariduskeskus Ehitus ja tsiviilrajatised eesti 110
Värvilise pitsi kasutamine käsitöötoodete kaunistamiseks ja valmistamiseks Räpina Aianduskool Käsitöö eesti 40
Vedude korraldamine ja dokumentatsioon Rakvere Ametikool Transporditeenused eesti 40
Veebilehe loomine ja haldamine sisuhaldussüsteemiga Tartu Kutsehariduskeskus Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine eesti 26
Veebilehe loomine ja haldus sisuhaldussüsteemiga Joomla! Pärnumaa Kutsehariduskeskus Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine eesti 60
Veebipoe loomise koolitus Järvamaa Kutsehariduskeskus Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine eesti 60
Veelindude (haned, pardid) kasvatamise põhitõed ja iseärasused Järvamaa Kutsehariduskeskus Põllundus ja loomakasvatus eesti 50
Vegantoitude koolitus Tartu Kutsehariduskeskus Kokandus eesti 30
Viljapuude ja marjapõõsaste kujundus- ja noorenduslõikus Valgamaa Kutseõppekeskus Aiandus eesti 26
Viljapuude ja marjapõõsaste kujundus- ja noorenduslõikus Pärnumaa Kutsehariduskeskus Aiandus eesti 26

Lehed

 

„Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine“ eesmärgid 2015-2018

Elukestvas õppes osaleb aastas ligikaudu 100 000 inimest. Madalama haridustasemega inimesi on nende hulgas siiski vähe. Uuringute kohaselt võivad seda põhjustada barjäärid, mis on seotud nii suhtumisega õppimisse, elustiiliga kui ka täiskasvanuhariduse võimalustega.

Tasuta kursustele lisaks kavandatud toetusmeetmed ja arendustegevused aitavad neid barjääre ületada.

Toetuse andmise tingimused "Täiskasvanuhariduse edendamine
ja õppimisvõimaluste avardamine"

  • 34 300 täiskasvanut on läbinud täienduskoolituse ja saanud selle kohta tunnistuse

  • Madalama haridustasemega inimeste õppesse toomiseks on sisse töötatud jätkusuutlikud koostöömudelid
  • Teadlikkus õppimisvõimalustest ja valmisolek õppida on suurenenud
  • Kasvanud on täiskasvanute koolituse seaduse nõudeid täitvate täienduskoolitusasutuste arv. Vähemalt 500 täienduskoolitusasutust täidab täiskasvanute koolituse seadusest tulenevaid nõudeid
  • Varasema õpi- ja töökogemuse arvestamist kasutatakse lisaks kõrg- ja kutseharidusele ka mittestatsionaarses üldharidusõppes
  • Välja on töötatud täiendus- ja ümberõppe kättesaadavust soodustav täiskasvanute koolituse rahastamise uus kontseptsioon

 

 

Tegevused

Täiskasvanute üld- ja kutsehariduse korralduse kaasajastamine

Täiskasvanuid, kelle haridustee on katkenud enne keskhariduseni jõudmist, on tööealise elanikkonna hulgas ligi 100 tuhat. Nendest tagasi kooli on tulnud vähesed ning nendegi hulgas on õppest väljalangevus suur. Seetõttu on vaja muuta mittestatsionaarset üldharidusõpet paindlikumaks ja täiskasvanutele sobilikumaks.
Õppekorralduse muutmiseks üld- ja kutsehariduses töötatakse välja kontseptsioon ning viiakse õppe sisu ja maht vastavusse sihtgrupi vajadustega. 2017. aasta kevadel valmis uuring „Välisriikide kogemus madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomisel ja nn teise võimaluse hariduse korraldamisel“. Lõpparuanne sisaldab ülevaadete Soome, Taani ja Läti, Rootsi ja Leedu täiskasvanute tasemeõppesse tagasitoomise praktikatest koos järelduste ja soovitustega. Kutsehariduse valdkonnas viidi 2017. aastal läbi mitu olulist uuringut (õpingute katkestamine, vilistlaste uuring), mis puudutavad osalt ka täiskasvanute sihtrühma ning neile suunatud paindlikke õppevorme. Arutelud ja seisukohtade kaardistamine mittestatsionaarse õppe sisu asjakohasusest täiskasvanud õppija vaates on kavas ühendada riikliku õppekava ja ainekavade uuendamise protsessiga ning on kavandatud 2018. aastasse.

VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine

Varasema õppe ja töö käigus omandatud kompetentside arvestamine võimaldab õppeaega paindlikumalt kasutada ning suurendada tööalast konkurentsivõimet ja motivatsiooni elukestvaks õppeks. Kutse- ja kõrgharidusõppes arvestatakse õppurite varasemat õpi- ja töökogemust, kuid üldhariduse tasemel ei ole VÕTA kontseptsiooni välja töötatud ning selle rakendamine on vähene.
VÕTA spetsiifika käsitlemiseks mittestatsionaarses üldharidusõppes moodustati 2016. aastal töörühm, kuhu kuulusid täiskasvanute gümnaasiumite esindajad, VÕTA eksperdid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Töö tulemusena kaardistati VÕTAga seotud korduma kippuvad küsimused, mis on õppeasutustele abimaterjaliks ning arutati läbi ja koostati VÕTA arvestamise näidiskord mittestatsionaarse üldhariduskooli jaoks. VÕTA rakendamise soodustamiseks korraldati täiskasvanute gümnaasiumidele ja kutse andjatele erinevaid koolitusi, mille teemadeks olid VÕTA üldpõhimõtted,  VÕTA  nõustamine ja hindamine. VÕTA võrgustiku käivitamiseks toimus 2017. aasta kevadel seminar, kus vahetati infot VÕTA rakendamisest kutseõppeasutustes ja täiskasvanute gümnaasiumides, jagati praktilisi kogemusi ning lahendati juhtumianalüüse. Seekord olid osalejateks täiskasvanute gümnaasiumid ja kutseõppeasutused, 2018. aastal kaasatakse ka kõrgkoolid.

Piirkondliku koostöö arendamine täiskasvanute õppesse toomiseks

Madalama haridustasemega täiskasvanud on enesetäiendamisel vähem motiveeritud ning nende hoiakud õppimise suhtes on sageli negatiivsed. Nende täiskasvanute õppimise juurde toomiseks on vaja arendada koolide võimekust ning tuua kokku võimalikud koostööpartnerid, kes saavad panustada potentsiaalsete õppijate leidmisesse ja motiveerimisse.
Tegevusi aitab partnerina ellu viia Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes korraldab piirkondlikku koostööd kõigis maakondades.
Ühe tegevussuunana toetatakse täiskasvanute gümnaasiume, et suureneks nende võimekus täiskasvanuid tasemeõppesse tagasi tuua. Selleks korraldatakse ühiseid koostööseminar ja õppekäike. Lisaks on täiskasvanute gümnaasiumites käivitatud õppijate saadikute liikumine, mis aitab vähendada õppijate väljalangevust ning tõhustada õpilaste, juhtkonna ning personali vahelist infovahetust. Õppijate saadikud pakuvad tuge kaasõpilastele. Õppijate leidmiseks, aktiivsuse ärgitamiseks ja õppes püsimise toetamiseks toimub Täiskasvanud Õppijate Foorum (TÕF).
Teise suunana on piirkondliku koostöö tõhustamiseks üle Eesti korraldatud 25 seminari enam kui viiesajale osalejale. Selle tulemusena on koostöös Kodukandi liikumisega käivitatud võrgustik „Kogukonna toel õppima“, mis hõlmab kõiki maakondi ja aitab paremini jõuda nende inimesteni, kes võiksid keskhariduse omandamise õpingud lõpuni viia. Info viimiseks sihtrühmani toimub teavituskampaania TERITA - teisel ringil targaks.

Elukestva õppe populariseerimine

Kõik inimesed ei taju ega oska enda kasuks tööle panna elukestva õppe võimalusi. Üleriigiliste ja piirkondlike kaasamis- ja teavitustegevustega motiveeritakse täiskasvanuid õppima ja innustatakse inimesi õpiteed jätkama. Panustatakse ka täiskasvanuõppe võrgustiku arendustegevustesse ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamisse.
Populariseerimistegevusi viib partnerina ellu Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS. 2016. aastal valmis täiskasvanuhariduse kommunikatsioonistrateegia ning koostöös raamatukogudega toimus kampaania „Kingi võimalus“ õpivõimaluste infootsingu toetamiseks raamatukogus. 2017. aastal viidi nii raamatukogudes kui piirkondlike kampaaniatena läbi elukestvat õpet populariseeriv ja õpivõimaluste kohta infot levitav kampaania „Õige aeg on õppida“. Samal aastal viidi esmakordselt läbi üleriigiline täiskasvanuhariduse teavituskampaania „Jälle kooli“. Turu-Uuringute AS viis novembris 2017 läbi kampaania nähtavuse uuringu, mille tulemustega on võimalik tutvuda siin. Uuringu põhjal jõudis kampaania ühe või teise kanali kaudu 81%-ni Eesti elanikkonnast.
Täiskasvanuõppe võrgustikku kuulub liikmeid kõigist maakondadest ning võrgustik on tihedalt seotud Täiskasvanud õppija nädala tegevuste ettevalmistamisega. Arendustegevustena korraldatakse konverentse, õppekäike ja  nii maakondlikke kui riiklikke seminare. Koolitajate koostöö edendamiseks korraldatakse konverentse, töötubasid, meistriklasse, sümpoosione ning kutse taotlemist või taastõendamist ette valmistavaid seminare.

Täiskasvanute täienduskoolituse kvaliteedi arendamine

Täienduskoolitust pakuvad paljud erinevad koolitusasutused ning pakutava koolituse kvaliteet ei ole ühtlane. Eesmärk on jõuda olukorrani, kus täienduskoolitus on õppijakeskne, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ja toimub sobivas õpikeskkonnas.

2016. aastal uuendati väljundipõhise õppekava koostamise juhendmaterjali.
Toetatakse koolitusasutusi koolituste kvaliteedi arendamisel ja täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete täitmisel. Koostatakse ja levitatakse juhendmaterjale, korraldatakse seminare ja koolitusi. Infot Eestis tegutsevate täienduskoolitusasutuste kohta on koondab EHIS, mille registrisse on 2018, aasta kevade seisuga kantud pisut üle tuhande asutuse. Alates 2017. aasta kevadest esitavad need asutused oma tegevusnäitajaid, mis on kättesaadavad Haridussilmas.
Analüüsitakse kvaliteedimärgi/kvaliteedikokkuleppe rakendatavust.

Täienduskoolituse pakkumine täiskasvanutele

Täienduskoolituse riikliku koolitustellimuse kaudu pakutakse tööalaseid kursusi. Need kursused on suunatud eelkõige eri- ja kutsealase hariduseta madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega täiskasvanutele.
2016. ja 2017 aasta jooksul on neil kursustel uusi oskusi omandanud 25145 täiskasvanut. 2018. aastaks on kavandatud 911 kursust 11890-le õppijale. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes üle Eesti. Täpsem info samal teemal on lehe ülaosas.

Täiskasvanute koolituse rahastamispõhimõtete väljatöötamine

Töötatakse välja täienduskoolituse rahastamispõhimõtted, mis õppija, riigi ning tööandja toel soodustavad koolituse kättesaadavust ja elukestvas õppes osalemist.
Tegevused käivitatakse 2018. aastal, kui on selgunud, kuidas on käivitunud Töötukassa poolt töötavatele inimestele suunatud koolitusmeetmed.
 
Viimati uuendatud: 6. jaanuar 2020