Sa oled siin

Täiskasvanuhariduse programm

Programmi eesmärk on motiveerida täiskasvanuid õppima ning luua kvaliteetsed, paindlikud ning tööturu vajadusi arvestavad õppimisvõimalused.

Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr tõusnud, kuid probleem on jätkuvalt kvalifikatsioonita täiskasvanute suur osakaal (29% ehk üle 200 000 inimese) ning tõsiasi, et järjest kasvab inimeste hulk, kelle õpingud katkevad keskhariduse tasemeni jõudmata.

Olukorra parandamiseks pakutakse programmi raames kvaliteetset täiendus- ja ümberõpet, arendatakse õppekavasid ja kutsesüsteemi ning käivitatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA. Koolitustegevuste peamine sihtgrupp on keskhariduseta, erialase väljaõppeta ning vananenud oskustega inimesed.

Täiskasvanuharidusprogramm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks. Täiskasvanuhariduse eesmärke aitavad saavutada ka digipöörde, õpetajate ja haridusasutuste juhtide, koolivõrgu, tööturu ja õppe tihedama seostamise, kutseharidus-, kõrgharidus- ning õppe- ja karjäärinõustamise programmid.

Eesmärgid

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 51 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

  • Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse ja eelduste loomine nende õppes püsimiseks ja tasemehariduse omandamiseks
  • Mitteformaalsele koolitusele ligipääsu suurendamine ja koolituse kvaliteedi tõstmine
  • Kutsesüsteemi arendamine ning elukestva õppe visiooni ellu viivate koostöövormide loomine ja toetamine täiskasvanuhariduses

Tegevused

Haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomine formaalharidusse

Üldhariduses töötatakse välja kontseptsioon õppekorralduse paindlikumaks muutmiseks ning viiakse täiskasvanute üldharidusõppe sisu ja maht vastavusse sihtgrupi vajadustega.

Loodava toetussüsteemiga vähendatakse õpingute katkestamist ja takistusi õppes osalemiseks.

Luuakse võimalused (lisaks kõrg- ja kutseharidusele) ka üldhariduses tunnustada varasema õppe ja töö käigus omandatud kompetentse, et suurendada tööalast konkurentsivõimet ja motivatsiooni elukestvaks õppeks.
Kutsehariduses analüüsitakse kutseõppeasutuste valmisolekut pakkuda kvaliteetset tasemekoolitust täiskasvanutele ja töötatakse välja kontseptsioon täiskasvanute tagasitoomiseks kutseharidusse.Võetakse kasutusele e-eksamid ning lõpueksamite ja riigieksamitega hinnatakse senisest enam võtmepädevuste ja probleemilahendusoskuste arengut.
Kõrghariduse võimaldatakse osakoormusega õppijatele õppelaenu, et pakkuda täiskasvanud õppijatele paindlikumaid võimalusi omandada kõrgharidus ja vähendada õpingute katkestamist.

Koolituste kättesaadavuse suurendamine ja kvaliteedi tõstmine

Toetatakse täiskasvanutele tööalase täienduskoolituse ja ümberõppe pakkumist, et võimaldada kiiret reageerimist tööturul toimuvatele muutustele
  • Kutseõppeasutustes ja kõrgkoolides toimuvad tööalased täienduskursused on suunatud eelkõige madalama haridustaseme ja konkurentsivõimega sihtrühmadele ning majanduse kasvuvaldkondades töötavatele või tööle asuvatele täiskasvanutele.
  • Pakutakse täienduskursusi võtmepädevuste (digipädevused, sotsiaalsed oskused, ettevõtlikkus, riigikeele- ja võõrkeelteoskus) arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks.
  • Pakutakse koolitusi täiskasvanute digioskuste uuendamiseks, et toetada digilahenduste laiemat kasutuselevõttu ning tõsta arvutikasutuse efektiivsust töökeskkonnas.
  • Kuna riigikeelt mitteoskavate täiskasvanute olukord tööturul on ebakindlam, siis pakutakse täienduskoolitust kombineerituna keeleõppega.
Täienduskoolitus on õppijakeskne – kohandatud täiskasvanud õppijate vajadustele, motiveeriv, asjakohane, paindlikult korraldatud ning toimub sobivas õpikeskkonnas.
Kvaliteedi ühtlustamiseks on täiskasvanute koolituse seadusega kehtestatud ühtsed nõuded täienduskoolitusasutuste tegevuse avalikustamisele, õppekavadele ja tunnistustele

Toetatakse koolitusasutusi väljundipõhiste õppekavade koostamisel, mis aitab saada täpsemat informatsiooni, mida koolitusega saavutatakse ning milliseid oskusi, teadmisi, väärtusi arendatakse.
Korraldatakse koolitusi ja seminare, et tõsta täiskasvanute koolitajate professionaalsust.

Haridussüsteemi ja tööturu sidustamine

Arendatakse kutsesüsteemi – ajakohased kompetentsipõhised kutsestandardid võimaldavad inimestel võrrelda oma kompetentsust kutsealal nõutavaga ning on aluseks õppekavade koostamisel.
Rakendatakse Eestis kehtivat 8-astmelist Euroopa kvalifikatsiooniraamistikule vastavat hariduslikke ja kutsekvalifikatsioone ühendavat kvalifikatsiooniraamistikku.
Arendatakse kutseeksameid – 1. septembril 2016 muutub kutseeksam kutseõppeasutuste lõpetajaile kohustuslikuks, mis omakorda lähendab õpet ja tööturu vajadusi.
Tuginedes teiste riikide praktikale ning Eesti vajadustele ja võimalustele töötatakse välja ja viiakse ellu täiendus- ja ümberõppe rahastamispõhimõtted.
 

Mõõdikud

Mõõdik

Algtase (2013)

2016

2020

Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25-64) osakaal (%)

29,6

27

25

Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr (%)

12,5 16,5 20

Õppetöö katkestajate määr mittestatsionaarses üldharidusõppes (% kõikidest õppijatest)

35

34

30  

25+ õppijad kutseharidusõppes (% kõikidest õppijatest)

26,3

30

33

25-64aastaste madala haridustasemega täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr (%) 4,6 5,5 6,5

 

Viimati uuendatud: 12. juuni 2018