Sa oled siin

Soovitused õpetajale, koolijuhile, lapsevanemale, noortevaldkonnale

Valik soovitusi üldiseks õppimise toetamiseks LAPSEVANEMATELE

  • Säilitage ise rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on üks tõhusa õppimise suurim vaenlane.
  • Paluge (vajadusel aidake) lapsel püstitada endale päeva õpieesmärgid – mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks võiks vajada. Kirja pandud eesmärgid aitavad lapsel hoida oma õppimist järje peal.
  • Arutage lapsega, miks on õppimise plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine hetkel eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi). Arutlege, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemusel kõige paremini toetada ja pakkuge omalt poolt vajadusel lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine jne). Vajadusel paluge õpetajalt abi.
  • Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada, põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab.
  • Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada või paluge uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks.
  • Võimaldage alates 7. klassist lapsele motivatsiooni hoidmiseks iseseisvust valikutes. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õpiülesandeid täidab.
  • Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, meelde jäetud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.
  • Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega. 
  • Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse kui pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku.
  • Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest.
  • Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist
 

Soovitused õppe korraldamiseks ÕPETAJATELE:

  • Võtke aega, et mõelda ning laste ja lapsevanemate tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks. Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Keskenduge alguses  pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.
  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis distantsõppes kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja millisteks tähtaegadeks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.
  • Leppige vanematega kokku konkreetsed infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!
  • Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuste kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.
  • Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.
  • Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul/paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate pakkuda, seda ladusam on koostöö nii õpilaste kui lapsevanematega.
  • Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.
  • Distantsõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Mõelge läbi, kuidas on mõistlik läheneda õppetöö korraldamisele, et arvestada muuhulgas perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.
  • Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid nö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded erinevate abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.
  • Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust - õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!
  • Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.
  • Tundke huvi, milliseid õpistrateegiad lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimise viiside leidmisel suureks abiks.
  • Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike: (1)  ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), (2) usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja (3) siiras huvi selle suhtes, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.
  • Distantsõppe jätkudes suureneb iga päevaga üha enam laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge - eriti nooremates klassides - keskne võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.
  • Nii õpetajate kui perede koormus on distantsõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.
  • Vaadake ka ükslehte (pdf)
 

Soovitused õppetöö korraldamiseks KOOLIJUHTIDELE:

  • Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus!
  • Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
  • Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.
 

Juhised noortevaldkonna kohta, 23.03.2020

Valitsuskabinet otsustas, et seoses COVID-19 haiguse levikuga on huvikoolide ja avatud noortekeskuste ruumid alates 16. märtsist suletud – kõik tegevused noorsootöös (sh huviringid, treeningud) tuleb ümber korraldada kasutades selleks kontaktivabade tegevuste võimalusi. Iga kahe nädala järel hinnatakse olukorda ja tehakse otsus eriolukorrast tulenevate ümberkorralduste perioodi pikendamise vajalikkuse kohta.

Eriolukorras on eriti oluline noorte vajaduste märkamine ja noorte positiivse arengu toetamine – selleks tuleb tagada noorsootöö, sh huvihariduse ja -tegevuse võimaluste kättesaadavus noortele. Pidage meeles, et lastel ja noortel peab olema aega ka endale, st koostöös kooliga tuleb leida tasakaal aja kasutusel ning noori mitte üle koormata. Samuti tuleb toetada noori nende arvamuse avaldamisel koolikorralduse ning kohaliku tegevuse kohta, kui see vajab muutmist ja/või optimeerimist.

KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE:

  • Eriolukorras kehtib jätkuvalt kohalike omavalitsuse seaduslik kohustus tagada noorsootöö korraldamine. Vajadusel saab eriolukorras noorsootöö korraldamiseks küsida nõu Eesti Noorsootöö Keskuselt.
  • Kohalikel omavalitsustel on otstarbekas töötajaskonda (huvikoolides, avatud noortekeskustes, noorteühingutes jm) kaugtöötajatena hõives hoida ning jätkata palkade täismahus maksmist. Samuti toetada teenuste pakkumist noortele digilahenduste abil. Juhul kui jätkatakse osaliselt mobiilsete noorsootöö teenuste osutamist pöörata täiendavat tähelepanu töötajate turvalisuse tagamisele.
  • Huvihariduse ja huvitegevuse riigipoolse täiendava toetuse kasutamine peab jätkuma eesmärgipäraselt, sh on toetust lubatud kasutada selleks, et aidata teenuste pakkujatel eriolukorras oma teenused ümber korraldada, kasutades toetust digilahenduste hankimiseks, litsentsi-vm tasudeks, kompenseerimaks noorte osalustasusid vms.
  • Eriolukorra finantsmõjudes on eriti haavatavad erasektori noorsootöö teenuste pakkujad (näiteks erahuviharidus ja -tegevus), mistõttu on oluline, et kohalik omavalitsus leiaks viise ka nende jätkuvaks toetamiseks ja/või käivitaks võimalusel uusi tugimeetmeid (sh jätkata toetuse maksmist, garanteerida ruumide rendile andjatele KOV toetuse jätkumine, kompenseerida osalustasud).
  • Levitage noorsootöö teenuste pakkujatele infot riigi poolt ellu kutsutud tugimeetmetest, sh Töötukassa palgatoetus.
  • Töötage välja lahendused selleks, et aidata noori ja noorsootööasutusi varustusega, nt kasutuseta arvutid, spordivarustus, muusikainstrumendid, internetiühendus, digipädevuste arendamist toetavad koolitused jm.
  • Tehke koostööd nii oma piirkonna noorsootöötajate kui ka teiste noorsootöö korraldajatega, et leida üheskoos parimaid lahendusi noortele suunatud teenuste ümber korraldamiseks.
  • Kohalikel omavalitsustel, kellele esitatakse projektlaagrite korraldajate poolt taotlus projektlaagri läbiviimiseks, palume taotlused läbi vaadata ja teha otsus, kas laager võib toimuda juhul, kui selleks ajaks on kogunemispiirangud lõppenud.
  • Vajadusel tõhustada noortele suunatud infot eriolukorrast ja kehtestatud meetmetest noortesõbralikult, neile mõistetaval moel.
  • Võimalusel jagada kohaliku omavalitsuse kodulehel ja/või sotsiaalmeedia kanalites informatsiooni selles osas, kuhu on võimalik pöörduda, kui märgatakse abivajavat noort.

LAPSEVANEMATELE:

  • Eriolukorra tingimustes vajavad noored erilist tähelepanu ja tuge, et mõista praegust olukorda, kehtestatud erimeetmete olulisust (sh vajadust vältida kohtumist ja kogunemisi sõpradega ning meelistegevusi harjumuspärasel moel). Soovitame noortega neil teemadel siiralt ja avameelselt rääkida, vajadusel leiate noortele sobivaid soovitusi ja infot noorteportaalist Teeviit.
  • Noorsootöö on olemas ja toimub noorte heaks uuel moel.
  • Kutsume üles jätkama võimalusel noorsootöö teenuse eest tasumist ka eriolukorras, mis aitab tagada teenuse elujõulisuse ka eriolukorra järgselt. Julgustame otsima selleks sobivamaid finantskorralduse viise koostöös kohaliku omavalitsuse ja teenusepakkujaga.
  • Kui olukord on majanduslikult kriitiline, soovitame teavitada sellest kohalikku omavalitsust ettepanekuga käivitada abimeetmed noorsootöö (sh huvihariduse ja huvitegevuse) jätkumiseks (nt täielikult või osaline osamaksust vabastamine mõneks kuuks vm).
  • Eriolukorras on keeruline ka lapsevanematel endil. Soovitame vanematel pöörata tähelepanu sellele, et oleks võimalus ka puhata ning pöörata tähelepanu enda vaimsele tervise hoidmisele.

NOORTELE:

  • Eriolukord on ajutine ning piirangud on kehtestatud selleks, et võimalikult väikeste kahjudega tavapärase elukorralduse juurde naasta. Piirangute mitte jälgimisega – näiteks kogunedes sõpradega, et koos aega veeta, ühiselt õppida või trenni teha – sead sa lisaks endale ohtu ka oma lähedaste tervise.
  • Eriolukord ei tähenda, et tavapärane elu jääks pausile – selle jaoks tuleb leida lihtsalt teistsugused vahendid.
  • Keskendu õppimisele, kuid jäta aega ka iseendale ning oma huvidele.
  • Noorsootöö toimub nüüd nutikalt –  leia sotsiaalmeediast üles oma kohaliku noortekeskuse leht või külasta Teeviit portaali või Teeviit Facebooki lehte, et erinevaid tegevusi leida. Kui tegeled mõne huvialaga, siis hoia ühendust oma juhendaja või õpetajaga ning järgi ka tema soovitusi ja ülesandeid.
  • Liigu võimaluse piires õues, ent väldi lähikontakte teistega ning pööra tähelepanu ohutusele: pese käsi ning jälgi oma tervist.
  • Ära jää keerulises olukorras üksi! Leia koos sõpradega suhtlemis- ja ühiseid ajaveetmise võimalusi, mis ei eelda samas kohas viibimist.
  • Jaga oma mõtteid, soove ning vajadusi sõprade või lähedastega. Vajadusel pöördu usaldusväärse inimese poole (nt noorsootöötaja) ning jaga oma rõõme või muresid läbi digitaalsete kanalite.
  • Anna ohust teada kas otse või läbi usaldusväärse isiku (sõber, noorsootöötaja, õpetaja, juhendaja, Rajaleidja online nõustaja). Soovi korral kasuta lasteabitelefoni 116 111, www.palunabi.ee, vaata ja küsi nõu www.peaasi.ee.

HUVIKOOLE puudutav:

  • Huvikoolides on kontaktõpe keelatud. Õpe jätkub distantsõppe vormis, kasutades digilahendusi ja muid kontaktivabade tegevuste võimalusi.
  • Noore arengu järjepidevuse tagamiseks tuleb nendel huvialadel, kus võimalik, jätkata juhendatud iseseisvat tööd huvihariduses. Õppe toetamiseks tasub võimalusel kaaluda veebiülekande formaadis huvikooli tundide või konsultatsioonide läbiviimist, noorelt noorele tuge ja koosõppimist distantsõppe tingimustes jm võimalusi.
  • Võimalusel soovitame kaaluda muusikainstrumentide jm vahendite kontaktivaba laenutuse korraldamise võimalusi, et tagada noortele võimalused iseseisvaks tööks.
  • Distantsõppe materjalide loomisel soovitame maksimaalselt kaasata nende välja töötamisse noori, tagades materjalide asjakohase sisu (sh sisu toetava visuaali video, pildi vm formaadis) ja kasulikkuse. Häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.

HUVIRINGE ja TRENNE puudutav:

  • Huviringide ja trennide tegevus on kas peatatud (nt üldhariduskoolide juures toimuvad huviringid seoses eriolukorra ja koolide sulgemisega ei toimu) või toimub kontaktivabade tegevustena.
  • Noore huvi ja arengu järjepidevuse tagamiseks tuleb nendel huvialadel, kus see on võimalik, ergutada noori jätkama iseseisvat tööd, luues ja levitades seda toetavaid materjale digikeskkondades vm. Häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.
  • Juhul kui distantsõppe vormis antakse ülesandeid individuaalseks sportimiseks välistes tingimustes tuleb rangelt kinni pidada eriolukorra nõuetest ning neid vajadusel täiendavalt ülesannete andmisel noortele selgitada.

 

LISAINFO: 

Küsige julgelt nõu ja abi ministeeriumi infotelefonidelt ja e-postilt:

AVATUD NOORTEKESKUSI puudutav:

  • Noortekeskustes kogunemine on keelatud. Piirangu alla kuuluvad ka ühisüritused ja -tegevused välitingimustes – noorte kogunemine tuleb ära hoida.
  • Avatud noorsootöö, sh noortekeskuste töö peab jätkuma, kuna ebaselge aeg toob ka noorte jaoks palju uut ja tuge vajatakse just sellisel ajal. Võimalusel tasub kaaluda digilahenduste jm kontaktivabade tegevuste kasutamist (suhtlus sotsiaalmeedias ja otseülekanded, virtuaalsete noortekeskuste käivitamine jm). Häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt.
  • Noorsootöötajatel soovitatame koostada oma piirkonna noorte vajaduste põhjal loetelu teenustest, mis on noortele kättesaadavad ja abiks eriolukorra tingimustes nt info, nõustamine, arendavad tegevused, ühistegevused jpm veebis ning tagada sellekohase info jõudmine noorteni.

NOORTEORGANISATSIOONE puudutav:

  • Noorteorganisatsioonide kogunemised tuleb edasi lükata kuni eriolukorra lõppemiseni. Ka siis kui kogunemised taas lubatakse, on soovitatav neid mitte korraldada eriolukorra lõppemise järgselt kahe esimese nädala jooksul.
  • Organisatsiooni juhtimine tuleb eriolukorras korraldada kaugtöö vormis, eelistatavalt kodukontoritest.
  • Noorteorganisatsiooni tegevuse jätkumise seisukohalt vajalikud koosolekud, mille edasilükkamine määramata ajaks ei ole võimalik, tuleb korraldada otsest kontakti vältides, kasutades selleks organisatsioonis juba tuttavaid keskkondi ja kanaleid.
  • Praktilist infot organisatsiooni sisutegevuste võimalikuks jätkamiseks soovitame jälgida Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Noorsootöö Keskuse erilehtedelt:

https://noorteliit.sendsmaily.net/template/preview/id/105
https://entk.ee/noortevaldkonnale-eriolukorras/ 

NOORTELAAGREID puudutav:

  • Tulenevalt eriolukorrast ei saa korraldada üheski vormis noorte projekt- või püsilaagrit enne kui kogunemispiirangud on lõppenud.
  • Projektlaagrite pidajatel soovitame loa taotlemisel kohalikult omavalitsuselt arvestada sellega, et piirangute püsimise korral laagrit läbi viia ei saa.

 

Viimati uuendatud: 28. märts 2020