Sa oled siin

Säästvat arengut toetava hariduse edendamine kui riiklik prioriteet

Rahvusvahelises võrdluses paistame silma sellega, et tähtsustame säästvat arengut toetava hariduse edendamist ja panustame riigi tasandil märkimisväärseid rahalisi vahendeid selle edendamiseks ning parendamiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatavast meetmest "Keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamine“ on eelmisel  eelarveperioodil ehitatud uusi või renoveeritud keskkonda ja säästvat arengut toetava hariduse edendamisega tegelevaid keskusi 22,3 miljoni euro ulatuses. Lisaks eraldati eraldati ESFi vahenditest veel ~3,2 miljonit eurot keskkonnahariduse edendamiseks sh õpetajate pädevuse tõstmiseks.

Eesti oli üks esimesi riike, kus säästev areng riiklikusse õppekavasse kirjutati 

Rääkides läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng ellurakendamisest, saab esile tuua kaks omavahel seotud poolt:

  • õppekavaga määratletud keskkonnahariduse ja jätkusuutliku hariduse sisu ning korraldus ja
  • klassiväline tegevus, programmid, projektid, huvikoolid jne.

Eesti riik on tõhusalt panustanud mõema aspekti toetamisse. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist vastu võetud riiklikud õppekavad (1996, 2002, 2011, 2014) on kõik tähtsustanud keskkonna ja säästva arengu temaatikat ning eeldanud läbiva teema näol vastavasisulise hariduse ellurakendamist.

Eesti oli üks esimesi riike, kus säästev areng läbiva teemana riiklikusse õppekavasse kirjutati. 1996. aasta riiklikus õppekavas oli läbiva teemana keskkond, 2002. aastast juba keskkond ja säästev areng.

Üheks oluliseks raamdokumendiks, mida Eesti on rakendanud, on UNECE (Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjoni) säästva arengu hariduse strateegia.

Ülemaailmne probleem 

Ülemaailmselt tõstatusid keskkonna- ja inimarenguprobleemid teravalt eelmise sajandi 60ndail.1992. aasta Rio de Janeiro ÜRO keskkonna ja inimarengu konverentsil formuleeriti prioriteedina säästev areng, mis hõlmab nii ökoloogilist kui ka sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist aspekti.

Keskkonnahariduse ümbermõtestamine lõi eeldused säästvat arengut toetava hariduse kujunemisele. Rio +10 2002. aasta konverentsil nenditi, et eelnev kümnend ei toonud globaalprobleemides leevendust ja seetõttu kuulutas ÜRO aastaiks 2005–2014 välja säästvat arengut toetava hariduse dekaadi

    Dekaadi eesmärk oli lõimida säästvale arengule omased väärtushinnangud kõigisse õppimisaspektidesse. UNESCO SAHi dekaadi lõppedes korraldati Jaapanis 2014. aastal UNESCO säästvat arengut toetava hariduse konverents, kus võeti vastu Aichi Nagoya säästvat arengut toetava hariduse deklaratsioon, noortedeklaratsioon ning kuulutati välja üleilmne tegevusprogramm GAP (Global Action Programme on ESD). Dekaadi põhiliste saavutustena märgiti, et haridussüsteemid tegelevad varasemast rohkem jätkusuutlikkuse teemadega ning mitmes riigis, sh Eestis, on see temaatika integreeritud õppekavasse.

    GAPi prioriteetideks seati:

    • poliitikasuundade kujundamine;
    • terviksüsteemne käsitlus institutsiooni tasandil;
    • õpetajate ja koolitajate pädevuste arendamine;
    • noorte kaasamine;
    • kohaliku tasandi jätkusuutlikkus.

     

    Teemad: 
    Viimati uuendatud: 31. mai 2016