Rahulolu haridusega

Üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlused toimuvad 8. veebruarist kuni 14. märtsini 2021

2021. aastal osalevad küsitlustes üldhariduskoolide kõik sihtgrupid (sh õpilased, õpetajad ja lapsevanemad):

  • 4. klassi õpilased; 
  • 8. klassi õpilased;
  • 11. klassi õpilased;
  • täiskasvanute gümnaasiumite kõik õppijad;
  • 1.-12. klassi õpetajad;
  • 1.-9. klassi õpilaste lapsevanemad.

Õpilastel on küsimustikku võimalik täita nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Andmeid kogutakse õpilaste kooliga rahulolu ja sellega seotud tegurite kohta tagasiside andmiseks.

Rahuloluküsitlused toimuvad elektroonselt. Küsitluste läbiviimiseks edastatakse igale koolile vajalike sihtgruppide pöördumised, küsitluste läbiviimise juhised ja koolipõhised küsitluste veebilingid. Enda kooli veebilinke teiste koolidega jagada ei tohi. Koolipõhised veebilingid välistavad olukorra, kus vastaja võiks mõne teise kooli kohta tagasisidet anda. Hiljemalt õppeaasta lõpuks on igal koolil võimalik tagasisidekeskkonnas tutvuda enda kooli personaalse tagasisidega. Kool saab objektiivset ja võrreldavat tagasisidet eri osapoolte rahulolu ja seda mõjutavate tegurite kohta ning kõrvutatakse kooli hinnanguid riigi keskmiste tulemustega. Tagasisidet saab kool kasutada oma seniste tegevuste analüüsimiseks ja arengu kavandamiseks. Tagasisidet antakse iga sihtgrupi kohta kuhu kuulub vähemalt viis vastajat.

Haridussüsteem peab tagama inimestele ettevalmistuse nii ühiskonnas kui tööturul toimetulekuks ning valmisoleku oma oskusi vastavalt aja jooksul muutuvatele vajadustele uuendada.

Õppimisvõimaluste pakkumisel on olulised nii õppe kvaliteet (asjakohaste teadmiste ja oskuste tase), õppekorralduse efektiivsus kui ka osapoolte rahulolu õppeprotsessi ja õppimisvõimalustega. Eesti kool on seni silma paistnud väga heade õpitulemustega, kuid mitte nii kõrge rahuloluga.

Eesti elukestva õppe strateegia seab sihiks erinevaid osapooli puudutavate muutuste esile kutsumise mitmetes olulistes haridusvaldkondades. Strateegia elluviimise tulemusena peaks kasvama nii õppes osalemise määr, õppijate oskuste tase kui oskuste vastavus tööturu vajadustele. Üheks võtmenäitajaks muutuste hindamisel on „erinevate osapoolte rahulolu elukestva õppe toimimisega“.

2016. aastal koostas Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus RAKE Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ühtse kontseptsiooni alusel rahuloluküsimustikud kõigile haridusega seotud sihtgruppidele alates alusharidusest kuni täiskasvanute täienduskoolituseni. Kontseptsioon põhineb teaduskirjanduse analüüsil ja varasemalt läbi viidud rahulolu-uuringutel. Loodud küsimustikke piloteeriti 2016. a sügisel. Küsimustikke katsetati 2017. aastal ja hakati täies mahus rakendama 2018. aastal.

Küsitlusi korraldab ja viib läbi Haridus- ja Noorteamet koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on rahulolu ja mida tähendab rahulolu kooliga?

Teoorias jaotub rahulolu peamiselt kaheks: üldiseks rahuloluks ning rahuloluks erinevate elu aspektidega, sh haridusega.
Õpilaste ja õpetajate rahulolu uuringutes on eristatud komponente, mida jagatakse keskkonnaga seotud ehk rahulolematuse ja sisemisteks ehk motivatsioonilisteks faktoriteks. Kõige olulisemad teooriad ja lähenemised, mida on kasutatud otseselt hariduskeskkonnaga seoses olevate sihtrühmade uurimisel, on Herzbergi kahe-faktori teooria (Herzberg jt 1959) koos selle edasiarendusega (kolme valdkonna mudel (Dinham ja Scott 2000), ning enesemääratlusteooria (Deci ja Ryan 2000).
Herzberg näitas kahe-faktori teoorias, et rahulolu vastand ei ole mitte rahulolematus, vaid rahulolu puudumine. Rahulolematuse vähendamine ei too endaga kaasa rahulolu. Sellest ajast on teooria leidnud üha enam kinnitust ja kõlapinda mitmetes valdkondades. Hilisemad Herzbergi teoorial põhinevad uuringud on näidanud, et haridusvaldkonnas on põhjust jagada rahulolematuse faktor kaheks – koolisisesed (school-based) ja koolivälised faktorid (extrinsic factors) (Dinham ja Scott 2000). Autorid nimetavad kolmese jaotusega lahendit kolme valdkonna mudeliks (Three Domain Model). Uue lähenemise vajadus tulenes autorite sõnul sellest, kuidas koolid on seotud rahulolematuse faktoritega.
Üha enam mõjutavad haridusasutusi välised mõjud (näiteks ühiskonna ootused, muudatused seadusandluses), mis ei ole kooli enda kontrolli all. Seetõttu võivad koolisisesed rahulolukomponendid võivad seostuda nii rahulolu kui rahulolematusega.
Käesoleva rahuloluküsitluste kontseptsiooni välja töötamisel lähtuti eelkõige kolme valdkonna mudelist ning enesemääratlusteooriast ning jagati õppimis- ja õpetamisprotsessiga seotud rahulolu valdkonnad kolmeks:
  • motivatsioonilised (sisemine motivatsioon) ehk rahuloluga seotud;
  • ​koolikeskkonnaga seotud ehk rahulolu ja rahulolematus;
  • koolivälised ehk rahulolematuse komponendid.

Õppijate, õpetajate ja vanemate hulgas mõõdetakse ennekõike protsessiga seotud rahulolu aspekte ning vilistlaste ja tööandjate puhul ennekõike tulemuste ning vähem ka ootustega seotud rahulolu aspekte. Vt ka rahulolu mõõtmise kontseptsiooni.

Miks on vajalik keskne rahulolu uurimine?

Enamik õppeasutusi küsib ka praegu ühel või teisel viisil õppuritelt tagasisidet õppetöö kohta, kuid vähem uuritakse teiste osapoolte rahulolu. Rahulolu uurimine üleriigilise küsitlusega asendab samm-sammult seni eraldi tehtud küsitlused.

Kuigi ühes koolis või ühe koolipidaja poolt läbiviidud küsitlused võimaldavad küsitlemisel arvesse võtta omi eripärasid, annavad üleriigilised rahulolu küsitlused võrreldava tulemuse. Need põhinevad teaduslikul ja analüütilisel alusel ning lisaks võimaldab ühine küsitlemine hoida kokku nii aega kui raha.

Ühiselt tehtud rahuloluküsitluse eesmärk on:

1. uurida tagasisidet rahulolu kohta teadusuuringutel põhinevate kontrollitud küsimustikega, mis katavad erinevaid olulisi rahulolu komponente;
2. vähendada keskselt loodud küsitluskeskkonna ja -süsteemiga üksikute õppeasutuste ja koolipidajate töökoormust andmete kogumisel ja hoida kokku raha;
3. muuta tagasisideraportite koostamine automaatseks ja teha analüütiline tagasiside kõigile osapooltele (sh koolipidajad) kättesaadavaks, pakkuda koolidele analüütilist tuge küsitlustulemuste tõlgendamisel;
4. koguda võrreldavat infot ja anda koolidele seeläbi võimalus üksteiselt õppida;
5. jagada tagasisidet rahulolu kohta eri osapooltega, sh õpilaste, lapsevanemate, koolipidajatega;
6. luua keskse andmete kogumise süsteemiga kindlus, et üksiktulemused jäävad konfidentsiaalseks;
7. anda uurijatele võimalus teha kogutud andmete baasil teadustöid ja arendada nii edasi Eesti haridust  ning rahulolu sellega.

Kuidas toimub rahulolu uuringute läbiviimine?

Rahuloluküsitluste toimumisest teavitamine

Alus-, üld- ja kutsehariduse asutustele edastab Haridus- ja Noorteamet eelteavituse vähemalt 2 nädalat enne küsitluse toimumist.
Küsitluse avamise päeval edastatakse küsitluste lingid uuringus osalevatele asutustele. Asutused edastavad informatsiooni uuringus osalevatele sihtgruppidele.

Haridus- ja Noorteamet koondab kogu vajaliku informatsiooni (küsitluse veebilingid, uuringu taustainformatsiooni ja juhised küsimustike täitmiseks) infokirjadesse, mida asutused saavad kiirelt ja hõlpsasti edastada. Uuringus osalevatele sihtgruppidele edastatakse informatsioon e-posti aadressile, vajadusel saab infot levitada kasutades plakateid või välja prinditud infokirju.
Küsimustike keskkond

Kõikide sihtgruppide rahuloluküsitlused viiakse läbi elektroonselt.

Küsimustik esitatakse osalejatele Lime Survey internetipõhise küsitlusteenuse kaudu ning vastamise ajal peab arvuti olema pidevalt internetiga ühendatud.
Küsimustikele vastamise aeg

Küsitluse vastamine võtab aega ca 20 - 30 minutit.
Küsimustike täitmine

Õpilaste rahuloluküsitlused viiakse läbi koolides.

Õpetajad ja lapsevanemad saavad küsitlusele vastata elektroonselt endale vabalt valitud kohas ja ajal. Mugav on täita küsimustik laua- või sülearvutis, kasutades arvutihiirt, aga võimalik on vastata ka (suurema ekraaniga) tahvelarvuti netibrauseris.
Küsitlus anonüümsus ja konfidentsiaalsus

Küsimustikule vastamine on anonüümne ning konfidentsiaalne ehk vastaja vastuseid ei ole võimalik isikuga seostada. Üksiku õpetaja või lapsevanema vastuste kohta tagasisidet ei anta.
Tagasiside

Analüüsitulemuste põhjal  saavad tagasisidet kõik sihtgrupid. Tagasiside on asutuse põhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku osaleja vastuste kohta tagasisidet ei anta. Tagasiside on mõeldud jagamiseks kõikide sihtgruppidega. Tagasisidet oma koolide ja lasteaedade kohta saavad ka koolide pidajad - kohalikud omavalitused.

Lisaks koostatakse  iga sihtgrupi tulemuste põhjal üks üldine riiklik aruanne.

Soovi korral saab kool või lasteaed küsida enda kohta kogutud algandmeid Haridus- ja Noorteametilt va juhul, kui mõnes grupis on andmeid liiga vähe, mis võib ohustada konfidentsiaalsust.

Tulevikus saab küsitlustulemusi võrrelda ka ajas. Eraldi analüüsime hariduse eri osapoolte rahulolu riiklikul tasemel, jälgides selle muutumist ajas.

Rahulolu teemasid sisaldavad aruanded

Lasteaedade rahuloluküsitlus

Küsitluse eesmärk

Rahuloluküsitluste lasteaedades läbiviimise eesmärgiks on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused lasteaia laste ja õpetajate heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks lasteaias.
Küsitluse läbiviimise aeg

Küsitlusi hakatakse läbi viima aprillis – mais üle kolme aasta. Esimene kõiki kaasav küsitlus toimus 2018. aastal, järgmine küsitlus toimub lasteaedades 2021. aastal.
Küsitluse käigus kogutakse järgmist teavet

Küsimustikega kogutud andmeid kasutatakse lasteaedadele tagasiside andmiseks töö- ja õpikeskkonna kvaliteedi ning lastevanemate lasteaiaga rahulolu kohta.
Küsitluse sihtgrupid
  • lasteaia õpetajad ja õpetaja abid;
  • lapsevanemad.
Küsimustikule vastamine

Küsitlusele saab vastata elektroonselt endale vabalt valitud kohas ja ajal.

Küsimustiku täitmiseks tuleb avada arvutis küsitluse link. Küsitluse veebilingid edastab sihtrühmale lasteaed.

Kui ühel vanemal käib samas lasteaias kaks last, tuleks küsitlusele vastata eraldi kõikide laste kohta. Kui kogemused ühes lasteaias käivate laste puhul on samad, võib vastata ka ühe korra.

Küsimustikku on võimalik täita nii eesti, inglise kui ka vene keeles. Vastata soovitame selles keeles, mida vastaja paremini valdab.
Uuringu tagasiside

Analüüsitulemuste põhjal antakse tagasisidet kõikidele uuringus osalenud lasteaedadele ja nende pidajatele. Tagasiside on koolipõhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku õpetaja või lapsevanema vastuste kohta tagasisidet ei anta. Tagasiside on mõeldud nii juhtkonnale, õpetajatele, lapsevanematele kui ka pidajatele.

Üldhariduskoolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlus

Küsitluse eesmärk

Rahuloluküsitluste läbiviimise eesmärgiks on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused õpilaste heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks koolis. Õpilaste kooliga rahulolu on alates 2016. aastast ka koolide ametlik tegevusnäitaja.
Küsitluse läbiviimise aeg

Riiklike rahulolu ja koolikeskkonna küsitlusi viiakse üldhariduskoolides läbi viiendat aastat.
  • 2017. aastal katsetati üldhariduskoolides lisaks põhiküsitlusele ka uusi Tartu Ülikooli poolt koostatud küsimustikke.
  • 2018. aastal osalesid rahuloluküsitlustes kõik koolid sealhulgas kõik sihtgrupid.
  • 2019. ja 2020. aastal toimusid üldhariduse rahulolu ja koolikeskkonna küsitlused vaid õpilaste hulgas. Õpetajad ja lapsevanemad antud aastatel ei osalenud.
  • 2021. aastal viiakse üldhariduskoolides rahulolu ja koolikeskkonna küsitlusi läbi kõigi sihtgruppide hulgas (sh õpilased, õpetajad ja lapsevanemad).

Küsitlusi viiakse läbi igal aastal veebruaris ja märtsis.

Õpilasi küsitletakse igal aastal, lapsevanemaid ja õpetajaid üle kolme aasta.
 
Küsimustikega hindame: 
  • õppijate heaolu koolis – koolirõõmu ja rahulolu erinevate koolikeskkonna aspektidega;
  • õpetajate töö- ja õpikeskkonnaga rahulolu ning;
  • lastevanemate kooli ja õpikeskkonnaga rahulolu.

2018. aasta rahuloluküsitlustes arendati paljude rahulolu komponentide  mõõtmist, samuti muudeti küsimustikke eakohasemaks. Lisaks uuriti 2018. aastal kõikide sihtgruppide hulgas kutsehariduse mainet, need küsimused olid rahuloluküsitlustesse kaasatud ainult 2018. aastal. 2019. aastal olid 11. klasside õpilaste ja täiskasvanute gümnaasiumile õppijate küsitlustele lisatud mõned küsimused, mis puudutavad õppija kaasalöömist ja seisukohti Eesti ühiskonna jaoks olulistel teemadel, et paremini mõista, millised neist teemadest pakuvad noortele rohkem huvi ning kuidas paremini korraldada ja kaasata noori neile suunatud tegevustesse.

Küsitluse sihtgrupid
  • 4., 8. ja 11. klassi õpilased;
  • 1.-12. klassi õpetajad;
  • 1.-9. klassi õpilaste lapsevanemad;
  • täiskasvanute gümnaasiumi õpilased;
  • täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad.
Küsimustikule vastamine

Õpilased vastavad rahuloluküsitlusele kooli arvutiklassis. Õpetajad ja lapsevanemad saavad küsitlusele vastata endale vabalt valitud kohas ja ajal.

Küsimustikku on võimalik täita eesti, vene ja inglise keeles. Vastata soovitame selles keeles, mida vastaja paremini valdab.

Tagasiside

Analüüsitulemuste põhjal antakse tagasisidet kõikidele uuringus osalenud koolidele, samuti jagame tagasisidet koolipidajatega. Tagasiside on koolipõhine ja esitatakse võrdluses riigi keskmisega. Üksiku õpilase, õpetaja või lapsevanema vastuste kohta tagasisidet ei anta. Tagasiside on mõeldud jagamiseks nii juhtkonna, õpetajate, lapsevanemate kui ka õpilastega.

  • 2018. aasta rahulolu-uuringu tagasisideraportid edastati osalenud koolidele õppeaasta lõpus. Raportite koostamisel võeti arvesse 2017. aasta lõpus koolijuhtidelt infopäevade käigus saadud tagasisidet ning muudeti tagasisideraporteid lugeja- ja kasutajasõbralikumaks.
  • 2019. aastal arendati välja koolipidajate koondraport, mis edastati koolipidajatele õppeaasta lõpuks.
  • 2020. aastal arendati tagasisidekeskkond, mida saavad kasutada nii koolid kui ka koolipidajad. Tagasisidekeskkond arendati, et anda haridusasutustele tagasisidet iga-aastaste riiklike rahuloluküsitluste tulemuste kohta. Rakendusse on koondatud kõik rahuloluküsitluste tulemused alates 2017. aastast. Ka järgnevate aastate tulemusi jagatakse haridusasutustega läbi selle keskkonna. Igal haridusasutusel on tulemuste vaatamiseks oma veebilink.
2019. aasta üldhariduskoolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste tagasiside näidis
2019. aasta õpilaste rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste riigi tasandi tulemused

Kutsehariduse rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlused

Küsitluste eesmärk

Rahuloluküsitluste eesmärk on mitmekesistada õppe kvaliteedi kohta saadavat tagasisidet ning luua võimalused kutsekoolide õppijate ja õpetajate heaolu ja toimetuleku süstemaatiliseks jälgimiseks kutsekoolis.
Küsitlustes osalemisega saavad nii õppijad kui ka õpetajad läbi tagasiside andmise osaleda koolikeskkonna arendamises, juhtides tähelepanu valdkondadele, kus muutuste esilekutsumine oleks vajalik.
Küsitluse aeg

2021. aasta riiklikud rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlused kutsehariduskoolides toimuvad 15. märtsist 11. aprillini.
Küsitluse sihtgrupid

Osalema on oodatud kõik kutsehariduse kõikidel haridustasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppijad ja kõik õpetajad.
Küsitluste läbiviimine

Rahuloluküsitlus toimub elektroonselt. Küsitluste läbiviimiseks vajalik informatsioon koos koolipõhiste veebilinkidega edastatakse õppeasutustele hiljemalt 12. märtsil 2021. Küsitlusi on võimalik täita nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Tagasiside

Hiljemalt õppeaasta lõpuks anname igale koolile läbi tagasisidekeskkonna küsitlustulemuste kohta tagasisidet. Kool saab eri osapoolte rahulolu ja seda mõjutavate tegurite hinnanguid kõrvutada riigi keskmiste tulemustega. Tagasisidet saab õppeasutus kasutada oma seniste tegevuste analüüsimiseks ja parendustegevuste kavandamiseks. Tagasisidet antakse iga sihtrühma kohta, kuhu kuulub vähemalt viis vastajat.

Kutse- ja kõrgkoolide vilistlaste rahulolu-uuring

Kõrgkoolide üle-eestilisi vilistlasuuringuid on varem läbi viidud kolme-aastase sammuga Eelmine uuring oli 2015. aastal 2012. aastal lõpetanud Eesti üliõpilaste ja 2010-2012 Eesti kõrgkooli lõpetanud välisüliõpilaste kohta (Cumulus Consulting 2015). Viimane küsitlus viidi läbi 2017. a kevadel 2015. a lõpetanud üliõpilaste kohta.

Kutsehariduses pole regulaarseid vilistlasuuringuid tehtud. Varasemalt on läbi viidud üks keskne kutsekoolide vilistlasuuring: 2008 - 2010 a vilistlasi uuris 2012. aastal SA Praxis. Lisaks on läbi viidud erinevaid üksikute koolide vilistlasuuringuid.

2017. a kevadel-suvel viis HTMi tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi nii kutse- kui kõrghariduse vilistlasuuringud, mille vaatluse all neli suuremat teemaplokki, sh rahulolu õpingute, elu ja tänase tööga:
  • vilistlaste õpingutega seotud taust (nt erialavaliku põhjendused, töötamine õpingute ajal, õpiränne);
  • vilistlaste õpingutejärgne tegevus (õppimine, töötamine);
  • vilistlaste hinnangud kutse- või kõrgkooli õppetöö kvaliteedile ning omandatud pädevustele;
  • kõrghariduse puhul välismaalt pärit lõpetanute tagasiside õpingutele Eestis.
  • Kõrghariduse vilistlasuuringu aruanne valmis 2017. a suve lõpus, kutsehariduse aruanne oktoobris. Kõik koolid saavad soovi korral oma andmed. Kutsekoolid saavad oma kooli puudutava tagasiside.

KKK

Miks peaks osalema küsitluses?

Küsitlus annab objektiivse ja võrreldava pildi eri osapoolte rahulolust ja rahulolematusest ning nende põhjustest. Kõik osalenud asutused saavad tagasiside oma tulemuste kohta. Oluline on seda eri osapooltega jagada ning ühiselt tegeleda probleemidega. Läbi selle aitab uuring kaasa sellele, et lapsed ja õpetajad oleksid lasteaias ja koolis rõõmsamad.

Uuringud näitavad, et heaolu koolis või lasteaias on seotud nii laste tervise kui õpitulemustega. Kesksel küsitlemisel on palju plusse, näiteks raha kokkuhoid võrreldes sellega, kui küsitlust korraldaks asutuse ise või kohalik omavalituses iseseisvalt. Keskne küsitlus annab võimaluse ka tulemusi võrrelda, andes nii oluliselt parema pildi iga üksiku asutuse kohta.

Lisaks on kasutatav küsimustik teadus-uuringutele põhinevalt koostatud ning selle tagasiside on seeläbi usaldusväärsem. Küsitluste aluseks olev ühine kontseptsioon võimaldab võrrelda küsimustike tulemusi hariduse kõikide osapoolte vahel.
Kes peaksid küsitlusele vastama?

1. Õppijad: üldhariduskooli 4. klassi, 8. klassi ja 11. klassi õpilased; kutsekoolide õpilased.
2. Lapsevanemad: lasteaia ja põhikooli õpilaste vanemad
3. Õpetajad kõigil haridustasemetel
4. Vilistlased: kutsekoolide ja kõrgkoolide vilistlased
Kui kaua võtab aega küsitlusele vastamine?

Küsitluse vastamine võtab aega ca 15- 20 minutit. Mugav on täita küsimustik laua- või sülearvutis, kasutades arvutihiirt, aga võimalik on vastata ka (suurema ekraaniga) tahvelarvuti netibrauseris.
Tehnilised nõuded vastamisel

Mugav on täita küsimustik laua- või sülearvutis, kasutades arvutihiirt, aga võimalik on vastata ka (suurema ekraaniga) tahvelarvuti netibrauseris. Soovituslik on küsimustik täita järjest vahepeal vastamist katkestamata. Kui jätate küsimustiku liiga kauaks avatult seisma, võib hiljem jätkamisel probleeme tekkida.

Kui soovite siiski küsimustiku täitmise pooleli jätta ja hiljem vastamist jätkata, on selleks küsimustiku all vasakul nupp „Jätka hiljem“. Seejärel saate luua endale kasutaja ja parooli, mille abil saate pooliku ankeedi salvestada ja hiljem küsitlusele vastamist jätkata pooleli jäänud kohast.
 

Kontakt

 

Viimati uuendatud: 15. veebruar 2021