Noortevaldkonna tunnustussündmus

Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Eesti Noorsootöö Keskusega tunnustab igal aastal üleriigiliselt noorsootöö valdkonna parimaid tegijaid, isikuid ja organisatsioone, kes on panustanud noorsootöösse, valdkonda edendanud, algatanud uusi tegemisi ja mõjutanud valdkonna arengut kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Eesti Noorsootöö Keskus kuulutab välja igal aastal kandidaatide esitamise, mille tähtaeg on novembri alguses.
 

Oluline

  • Laureaadid kuulutatakse 12. korda välja pidulikul tunnustussündmusel 26. jaanuaril 2018.
     


 

Noortevaldkonna tunnustussündmuse kategooriad

Noortevaldkonna tunnustussündmusel tunnustatakse tegijaid 12 kategoorias.

  • Aasta noorsootöötaja
  • Aasta noorteühing või -organisatsioon
  • Aasta noortelaager
  • Aasta toetaja noorsootöös
  • Aasta huvikool
  • Aasta osaluskogu ja õpilasesindus
  • Aasta noorsootööühing
  • Aasta tegu noorsootöös
  • Aasta noortekeskus
  • Aasta noortemalev
  • Aasta kohalik omavalitsus
  • Pikaajaline panus noortevaldkonda

 

Nominendid 2017

Aasta noorsootöötaja

Andres Truman
Võsu Kool, huvijuht ja MTÜ Vihula valla Noorteklubi, juhatuse liige

Võsu Kooli huvijuht ja MTÜ Vihula valla Noorteklubi juhatuse liige Andres Truman on 2017. aasta jooksul korraldanud mitmeid noortele mõeldud ja väga hea tagasiside saanud üritusi: suvine foto- ja filmilaager, teatriprojekt koos töötubade (näidendite kirjutamise koolitus) ja teatrikülastustega ning maskipidu. Lisaks on tööd alustanud ka kunstitöötuba ja on loodud lauluansambel.
Kuna Vihula vallas ametlikku noortekeskust ei ole, on MTÜ loomine aidanud kaasata valla noored isetegevusse ja kohaliku tasandi asjaajamistesse. Seda kõike tänu Andrese isiklikule initsiatiivile ja noorte igakülgsele toetamisele.
Andrese kõige suuremaks saavutuseks on noorte n-ö pildile toomine. Tema eestvedamisel ja innustusel on valla noored hakanud eelkõige just möödunud aastal osa võtma vallas toimuvatest sündmustest, esinema, ise kaasa rääkima ja arutlema ning tegelema piirkonna ajaloouurimuse talletamisega.

Triin Ollema
Uuemõisa Lasteaed-Algkool, huvijuht

Triin Ollema on Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis õpetaja aastast 2005, kooli huvijuhina alustas ta tööd 2011. aastal. Lisaks huvijuhi tööle annab ta koolis rütmika ja informaatika tunde ning on ringijuhendaja.

Koolis tegeleb Triin väga palju erinevate projektiga, mida koostöös kooli juhtkonna ning õpetajatega kirjutatakse ja selle järel läbi viiakse. Projekte on nii rahvusvahelisi kui Eesti-siseseid. Triin on aastaid koos kooliga korraldanud näiteks heategevuslikku “Playback show'd", olles ühtlasi selle algataja. Samuti veavad kooli direktor ja Triin lõimimise projekti, mille käigus on kohtutud vene kooli õpilastega.

Triin on panustanud läbi mitme projekti noorsootöö üldisesse ja eriti just rahvusvahelisse arengusse, kaasates terve Uuemõisa Lasteaed-Algkooli koolipere. Erinevate projektide kaudu on Triin koostöös õpetajate ja kooli juhtkonnaga leidnud erinevaid võimalusi mitteformaalõppe ja formaalõppe sidumiseks, mis on üks noorsootöö prioriteete.

Ivo Visak
Eesti Noorteühenduste Liit, juhatuse esimees 2016-2017


Ivo on olnud Tartu Noortevolikogu esimees aastatel 2011 kuni 2012. Tema panus noortevolikogu ülesehitamisel, populariseerimisel ning Eesti üheks tugevaimaks osaluskoguks arendamisel on taganud Tartu Noortevolikogu jätkusuutlikkuse ka aastaid pärast tema ametist lahkumist.

Oma tegevuse kaudu on Ivo aidanud üles ehitada Eesti noorte osalusmaastikku. Näiteks oli ta aastatel 2015 kuni 2016 Eesti Noorteühenduste Liidu osaluskogude koordinaator, kus tema põhipanuseks oli noortevolikogudele suunatud arenguprogrammi ülesehitamine ning rakendamine. Ivo poolt ellu kutsutud arenguprogrammi rakendatakse noortevolikogude arendamisel ka täna, mistõttu on tema panusel otsene ja pikaajaline mõju noortevolikogude jätkusuutlikkuse tagamisel.

Ivo eestvedamisel on möödunud aastal ellu viidud mitmeid noortevaldkonna jaoks olulisi tegevusi. Näiteks toimus Ivo eestvedamisel ja koordineerimisel koostöös Haridus-ja Teadusministeeriumi ning Õiguskantlsleri bürooga noortele suunatud projekt nimega "Noored Valimisvalvurid". Projektiga loodi esimest korda noortele võimalus kogeda Eesti valimissüsteemi erinevaid tahke.

Riin Luks
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Nopi Üles projektijuht


Nopi Üles projektijuht Riin Luks tegeleb Eesti Avatud Noortekeskuses igapäevaselt noorte omaalgatuste elluviimise toetamisega läbi Nopi Üles tegevuste, mille kaudu saavad noored oma idee elluviimiseks nii üldist koolitust kui ka individuaalset nõustamist.

Lisaks noorte igapäevasele nõustamisele ja toetamisele teeb Riin head koostööd ka teiste osapooltega, et võimalikult palju noori saaks oma idee ellu viia ka siis, kui idee ei kvalifitseeru Nopi Üles tingimustele (näiteks koostöö Eesti Noorteühenduste Liiduga) ja on alati valmis erinevatel sündmustel kaasa lööma, et info oma ideede elluviimise võimaluste kohta jõuaks kõikide Eesti noorteni.

2017. aastal oli esimene täispikk aasta Nopi Üles formaadis noorte omaalgatuste elluviimise toetamisel. Esimese 10 kuuga viidi ellu 56 ideed ning tegevustest saab osa üha enam noori. Nopi Üles hästi toimivat ja noorte seas populaarset formaati omaalgatuste elluviimisel on märganud ka teised partnerid, mis võimaldab omakorda kaasata veel enam noori.

Aasta huvikool

Narva Noorte Meremeeste Klubi

Narva Noorte Meremeeste Klubi tegeleb noorte merekasvatusega ja mereasjanduse õpetamisega. Kursuslased õpivad 18 õppekava järgi, kus põhilisteks suundadeks on noor meremees, jahiroolimees, laevamudelism, veeturism ja skautlus. Kõik klubi kursuslased käivad paadimatkadel, osalevad võistlustel, õpivad ujumist ja tegelevad üldise kehalise ettevalmistusega. Alates 2017. aasta septembrist saavad klubis osaleda ka erivajadustega lapsed keskusest „LAD“.

Narva Noorte Meremeeste Klubi annab noortele kindla elusuuna. Lisaks oskustele ja teadmistele leiavad kursuslased asendamatuid sõpru ja avarduvad nende individuaalsed võimalused. Huvikool on avatud kõigile ja teeb aktiivset koostööd Narva koolide, linna ja Eesti noorteorganisatsioonidega, samuti erinevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Möödunud juubeliaasta, mil klubi tähistas oma 60. sünnipäeva, oli eriti üritusterohke – juubelitähtpäevale pühendatud 70 üritusest võttis osa 2500 noort. Osalejad ja partnerid andsid sündmustele kõrge hinnangu.

Shaté Tantsukool

Shaté Tantsukool on 20 aastat panustanud laste ja noorte huvitegevuse arendamisse, õpetades erinevaid tantsustiile. Aja jooksul on kool märkimisväärselt kasvanud ning tänaseks õpib ja töötab koolis umbes 650 inimest. See tähendab igapäevast tööd suure hulga laste ja noortega, pakkudes neile võimalusi huvihariduseks, arenguks ning vaba aja veetmiseks.

Shaté Tantsukool pakub tantsijatele mitmeid koostöövõimalusi erinevate valdkondadega. Näiteks on tehtud muusikavideoid koostöös Laulupesa laulustuudioga ja osaletud moedemonstratsioonidel. Tantsijad õpivad ka tantsuteooriat vastavalt nende vanuseastmele. Selleks on eraldi tunnid ja materjalid ning see lõpeb laste- ja noortesõbraliku tagasisidega, mis annab motivatsiooni edasi areneda.

Shaté Tantsukool kasutab väärtustepõhist õpetamisviisi, mille tulemusena ei õpi lapsed ja noored huvikoolis ainult tantsusamme, vaid saavad kogemusi ja avardavad silmaringi palju laiemalt. 2017. aasta ehk Shaté tantsukooli 20. juubeliaasta krooniks kolis tantsukool uutesse ruumidesse, mis on lastele ja noortele koht, kus õppida tantsu, areneda inimesena ning vajadusel teha ka koolitükke.
Pernova Hariduskeskus

Pernova Hariduskeskuse huvikooli sildi all tegutsevad loodusmaja, tehnikamaja ja motomaja. Üheaegselt pakutakse 34 erinevat huviringi, kuhu on kaasatud sadu Pärnu linna ja valdade lapsi ja noori. Noored saavad osaleda tegevuste väljatöötamises, mis tähendab, et noorsootööd tehakse koos noortega, mitte noortele kui sihtrühmale.
Pernova Hariduskeskuse üheks peamiseks eesmärgiks on ühtse õpperuumi arendamine Pärnu haridusmaastikul. Hariduskeskus on ülelinnalise koostööprogrammi „Pärnu linn kui õpikeskus“ idee ja põhimõtete edasikandja, tegevuste eestvedaja ning õpikeskkonna arendaja.

2017. aasta oli hariduskeskusele olulise tähtsusega aasta: lisaks tavapärasele huvikooli õppetegevuse korraldamisele panustas keskus alus- ja üldharidusvaldkonna ühistegevuste toetamisse, aitas kaasa nüüdisaegsete õpivõimaluste loomisele, õpikeskkonna mitmekesistamisele ja oma kogemuste levitamisele. Keskuse tegevuse ja linna koostöömudeli vastu on olnud suur huvi kogu Eestis ja kaugemalgi. Pärnu mudelit on eeskujuks võtnud Tartu ja Viljandi linn, kus on alustatud oma mudeli väljatöötamist.

Aasta noortekeskus

Viljandi Avatud Noortetuba

Viljandi Avatud Noortetuba (VANT) pakub Viljandi linna noortele erinevaid noorsootöö teenuseid, korraldab vaba aja sisustamist ja võimaldab arendavat tegevust väljaspool perekonda, koolitunde ning tööaega.

2017. aastal oli noortetoa tegevus süsteemne, põhjalik ning koostööle suunatud. Näiteks koostöös Viljandimaa Arenduskeskusega toimusid järjekordsed noorte suvepäevad, taaskord mindi koos Teeviidale ning lisaks jätkati noorteklubi kohtumistega.


Arendati tugevat ja toimivat meeskonda, tutvuti on ümberkaudsete olude ja kontekstiga ning tutvustati noortekeskuse tegevusi laiemalt ja lähemalt nii sihtgrupile kui ka võimalikele partneritele. VANT teeb tihedat koostööd teiste piirkondlike asutustega ning möödunud aastal võeti fookusesse võimalike koostööpartnerite kaardistamine ja külastamine ning üksteise tundmaõppimine. Lisaks kohapealsele tegevusele on haaratud kinni erinevatest üleriigilistest ja rahvusvahelistest võimalustest.

Võru Noortekeskus

Võru Noortekeskuse eesmärgiks on noorte kaasamine ja toetamine nende ideede elluviimisel. Oma ettevõtlikkuse ning sooviga Võru linna noortele midagi uut pakkuda on noortekeskus eeskujuks tervele piirkonnale.

Koostööd tehakse mitmete linna- ja maakonnasiseste ürituste korraldamisel, samuti toimub mobiilne noorsootöö. Noortekeskuse meeskond käib regulaarselt nii linna kui ka naabervalla koolides erinevate aktiivsete tegevustega vahetunde sisustamas.

Viimase aasta jooksul on Võru Noortekeskuse uuenenud meeskond jäänud silma positiivsete muutustega. 2017. aasta jooksul algatati mitmeid erinevaid projekte, mille kaudu on noortekeskus muutunud nähtavamaks, innovaatilisemaks ja atraktiivsemaks. Näiteks valmis projekti "Võru Noortekeskus vabatahtliku koostöö tulemusena nähtavaks ja atraktiivseks" käigus puidust element, mille kujundasid noored ise ja mis teeb noortekeskuse linnaruumis silmapaistvamaks.
Valga Avatud Noortekeskus


Valga Avatud Noortekeskus on viimastel aastatel tugevalt panustanud noorte arengusse ja pakkunud noortele võimalusi, et nende ideid ellu viia. Samuti on noortekeskusesse loodud võimalusi, et noored saaksid oma vaba aega sisukalt veeta. Näiteks toetab noortekeskus vabatahtlikku tööd ning annab seeläbi noortele võimalusi panustada kogukonda ning saada uusi kogemusi.

Valga Avatud Noortekeskus teeb tihedat koostööd politsei, kaitseliidu, koolide ning teiste noortega tegelevate asutustega. Lisaks panustab noortekeskus suuresti just probleemkäitumisega noorte arengusse, toetades neid läbi mitteformaalse hariduse.


Alates 1. veebruarist 2017 tegutseb Valga Avatud Noortekeskus Valga Linnavalitsuse hallatava asutusena, tänu millele on noortekeskus saanud uue hingamise ja sisu. Valga Avatud Noortekeskus on kujunenud märkimisväärsele hulgale noortele oluliseks kohaks nende igapäevases elus.

Aasta noorteühing või -organisatsioon

MTÜ Vabadussport

Värskas üles kasvanud kolmel noormehel tekkis ühine huvi parkuuri vastu, kuid mitmeid aastaid minimaalsetes tingimustes treenimine ei võimaldanud kuigi kiiret arengut. See olukord pani poiste loovuse tööle ja kooli huvijuhi abiga loodi MTÜ, mille kaudu hakati oma unistusi elu viima. Peagi saigi võimalikuks harrastada oma lemmikspordiala selleks sobiva treeningvarustusega.

Nüüdseks on noormehed piirkonnas väga olulised juhendajad, tänu kellele toimuvad Värskas regulaarsed parkuuri ja slackline´i treeningud. Möödunud aastal lisandus noormeeste tegevuste hulka ka kiiking, mida soovitakse piirkonnas jõuliselt edasi arendada.

Lisaks on Vabadusspordi algatanud noored viinud kõikjal Eestis läbi sporditeemalisi töötubasid. Külastatud on nii noortekeskusi, koole, festivale ja mitmesuguseid noortele suunatud üritusi.

Vabadusspordi noormeeste tegevus on loonud piirkonda väga atraktiivse vaba aja veetmise võimaluse, mille kaudu on suudetud liikuma ja tegutsema panna ka need noored, kes ei osale huvikoolis ega kuulu spordiringidesse.

Võru Noortekeskuse Noorteaktiiv

2017. aastal korraldas Võru Noortekeskuse Noorteaktiiv Võrumaa Noortekonverentsi, tuues kokku ligi 200 noort. Konverents keskendus just noortelt endilt tulnud mõtetele ja muredele, pannes noored nõnda mõtlema ja kaasa rääkima.

Võru Noortekeskuse Noorteaktiivi liikmed näitasid konverentsi korraldades, et kuigi kogemusi võib vähe olla, on heade ideedega võimalus midagi suurepärast ära teha. Julgete ja ettevõtlike noortena võtsid Võru Noortekeskuse Noorteaktiivi liikmed ette väga suure ülesande ja said sellega suurepäraselt hakkama. Sellega on nad olnud eeskujuks mitte ainult Võru linna ja valla, vaid kogu maakonna noortele.

Samuti on Noorteaktiiv löönud kaasa mitmetel teistel noortekeskuse ja linna üritustel ning  tegevustes. Kuigi tegemist on alles 2017. aastal alustanud noortegrupiga, on nad juba andnud olulise panuse noorte kaasamise arendamiseks oma kogukonnas ning jätnud jälje oma kodulinna ja -valda.

Eesti Väitlusselts

Eesti Väitlusseltsi põhitegevuseks on väitluskultuuri arendamine, noortele väitlemise kogemuse andmine ja sisukate arutelude loomine aktuaalsetel teemadel. Nende tegemiste heaks näiteks oli ürituste sari Argument 2017, kus noored omandasid lisaks argumenteerimisoskustele ka oskuse ära tunda erinevaid demagoogilisi võtteid.

2017. aastast võib Eesti Väitlusseltsi põhitegevustena välja tuua mitmeid erinevaid tegevusi. Peale üldise väitluskultuuri arendamise, väitlusklubide töö koordineerimise ning väitlejate koolitamise andis Eesti Väitlusselts ka tugeva panuse noortevaldkonna, kodanikuühiskonna ning kogu Eesti ühiskonna arendamisesse.

Näiteks käivitus Eesti Väitlusseltsi ning Delfi ja Eesti Päevalehe koostöös Faktikontroll, mis asus testima sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel poliitikute väiteid. Lisaks viis Eesti Väitlusselts koostöös Postimehega läbi väitlusi, kus kohtunikeks olid tihti noored väitlejad.

Aasta osaluskogu või õpilasesindus

Paide linna noortevolikogu

Paide linna noortevolikogu on tegutsenud Paide linnas nõuandva organisatsioonina alates 2014. aastast. Noortevolikogu on oma aktiivse tegevusega paistnud silma nii kohalikul kui ka üleriigilisel tasandil, kuna ei karda avaldada oma arvamust, tuua esile probleeme ja seista oma õiguste eest.

Kui 2016. aastal pööras Paide linna noortevolikogu tähelepanu näiteks muusikakooli halbadele tingimustele nii koolimaja seisukorra kui õppetöö osas, siis aastal 2017 oli fookus positiivsematel suundadel. Noortevolikogu lähenes möödunud aasta kohalike omavalitsuste valimistele noorest lähtuvalt ning tegi aktiivset tööd selle nimel, et 16-17-aastased noored kasutaksid neile antud võimalust esmakordselt valida.

Noortevolikogu tõstis kohalike noorte teadlikkust läbi erinevate ettevõtmiste. Näiteks viisid noored läbi projekti "Noored teadlikumaks valijaks", mille eesmärk oli tõsta üle 16-aastaste noorte teadlikkust valimiste kohta, suurendada nende valimisaktiivsust ning tutvustada kõikide erakondade ja isikute vaateid.

Koeru Keskkooli õpilasesindus

Koeru Keskkooli õpilasesinduse koosseis suurenes juba 2016/2017. õppeaasta alguses. Nüüdseks kuulub 284 õpilasega kooli õpilasesindusse koguni 33 õpilast 5.-12. klassini.

Sedavõrd suure meeskonnaga tehti 2017. aastal märkimisväärseid tegusid: anti hoog sisse koolilehe Koikera tegevusele, algatati kooliraadio ning korraldati kaks uut üritust – „Mõttetalgud“ ja „Õpime professionaalidelt“, mis saavutasid üle-eestilisel konkursil „Õppimine on põnev!“ kahes kategoorias esikoha (põnevaim tund ja parim koostöö partneriga). Nende ettevõtmiste kõrval on õpilasesindus väga palju panustanud kooli noorsootöösse ja andnud oma panuse ka arvamusfestivali korraldamisse.

Kokkuvõttes paistis õpilasesindus möödunud aastal silma eelkõige uute algatuste ja tugeva ning jätkusuutliku meeskonna poolest. Motiveeritud noored võtsid julgelt vastu uusi väljakutseid, pälvisid nii vabariiklikku tuntust kui ka koolikaaslaste ja kogukonna toetuse.

Tartu Kutsehariduskeskuse õpilasesindus

Tartu Kutsehariduskeskuse (TKHK) õpilasesindus on juba aastaid olnud kooli juhtkonna ja õpilaste jaoks oluline noorteorganisatsioon. Õpilasesindus tegeleb aktiivselt ülekooliliste sündmuste korraldamisega. Õpilasesinduse liikmed on kaasatud mitmesugustesse töörühmadesse ja komisjonidesse, näiteks õppetoetuste komisjoni, õpilaskodu toetuste komisjoni, kooli aastapäeva tähistamise töörühma jne.

Igal aastal on õpilasesinduse liikmed viinud kooli õpilaste seas läbi küsitlusi või ideeturge, et kaasata võimalikult palju õppureid koolielu puudutavate küsimuste arutelusse, eesmärgiga edendada koolielu ja muuta koolikeskkond paremaks. Näiteks on uuritud, kuidas muuta õppimist tulemuslikumaks ja meeldivamaks. Küsimustele püütakse vastused leida koostöös õpetajatega.

Arendades koostööd kooli õpetajate, töötajate ja juhtkonna vahel, hoolitseb õpilasesindus igapäevaselt selle eest, et õpilaste hääl oleks esindatud mitmesugustes koolielu edendavates komisjonides ja töörühmades.

Aasta noortemalev

Lihula noorte töömalev „Piiridest välja“

Lihula noorte töömaleva koostöö kohalike noorte, vallavalitsuse ja ettevõtjatega
andis 2017. aasta suvel malevas osalenud noortele võimaluse tutvuda nelja kohaliku ettevõtte juhi ja nende ettevõtete tegevustega.

Maleva "Piiridest välja" idee on kombineerida ühelt poolt malevale omaseid kergemaid, noortele sobivaid töid, kuid samas anda neile võimalus näha ja kuulda, mis toimub piirkonna suuremates ja igapäevaselt ekspordiga tegelevates ettevõtetes ning tutvuda nende juhtidega. See on oluline selleks, et noored õpiksid ja saaksid kogemusi, teadmisi ning ettevõtjatega kaasa mõelda.


Uudse lähenemisega maleva korraldamisega suutsid Lihula vallavalitsuse noorsootöötajad astuda n-ö piiridest välja: avada noortele ukse kohalikesse ettevõtetesse, kaasata ettevõtjaid noorsootöösse ning jagada noortele kohalike ettevõtete edulugusid. Noored said koostöös ettevõtjatega malevas nii väärtusliku töökogemuse kui ka võimaluse siseneda enesekindlamalt ja teadlikumalt tööturule.

Paide linna töömalev


Paide Avatud Noortekeskuse korraldatav Paide linna töömalev toetab Paide eesmärke noorsootöö valdkonnas – pakkuda noortele võimalust saada töökogemust ja suhelda eakaaslastega, tekitada ja hoida tööharjumusi ning pakkuda vaba aja veetmise võimalusi.

Möödunud aasta suvel toimunud töömaleva üheks märkimisväärsemaks saavutuseks oli senise ühe tööandja asemel 12 erineva asutuse ja ettevõtte kaasamine malevategevustesse. See andis noortele varasemaga võrreldes oluliselt rohkem võimalusi proovida kätt erinevatel töökohtadel. Lisaks tegi Paide Avatud Noortekeskus koostööd Tugila programmi noortega, et anda väärtuslik tööalane kogemus ka nendele noortele, kes ei tööta ega õpi.


Paide linna noored said malevast uusi kogemusi, proovida erinevaid töövõtteid ning töötada ka väiksemates gruppides, et arendada individuaalseid oskuseid. Samuti said Malevas osalenud noored käia põnevatel väljasõitudel, mille käigus tutvustati noortele innovaatilisi võimalusi, mida tööturg ja tööandjad pakuvad tööturule sisenejatele.

Aasta noortelaager

KutiMuti Noortelaager


KutiMuti laager on loomisest peale olnud intelligentsust arendava ja samas sportliku suunitlusega laager, kus lapsed arenevad ja õpivad loomingulises keskkonnas. Laager on seisnud aastaid laste huvihariduse edendamise ja kvaliteetse vaba aja programmide koostamise eest.

Traditsioonilistele teatri- ja spordivahetustele lisandus 2017. aastal süvendatud muusikaõpe ja bänditegemise võimalus. Noortebändi loomiseks ja muusikaõppeks ostis laager bändile täisvarustusega pillide komplekti ja suvel tegutsesid noored innukalt muusikaõpetajate professionaalse käe all. Noortebändis kaasa löömine innustas mitmeid noori arendama edasi laagrist saadud pillimänguoskusi muusikakoolis.


2017. aasta laagrisuvi lõppes sarnaselt varasematele aastatele laagri korraldatud festivaliga "Pärtlipäeva pärlid". Traditsiooniks kujunenud festivali külaliste arv kasvab iga aastaga, eelmisel aastal oli osalejaid juba üle viiesaja. Festivalil saavad laval üles astuda KutiMutis käinud noored nii muusika, teatri, poeesia, laulu, pillimängu kui ka tantsu ja liikumise vallas.

Eesti Skautide Ühingu rahvusvaheline suurlaager „Seiklusratas“


Eesti Skautide Ühing korraldab aastaringselt erinevaid tegevusi lastele ja noortele, arendades seeläbi laste iseseisvust ja hakkamasaamist keerulistes olukordades. Iga nelja aasta tagant korraldatava rahvusvahelise suurlaagri "Seiklusratas" eesmärk on pakkuda noortele rahvusvahelist kogemust ja tutvustada skautide tegevusi üle maailma.

Rahvusvahelist suurlaagrit korraldav Eesti Skautide Ühing koosneb suurest grupist inimestest, kes on võtnud skautluse arendamise oma südameasjaks. Rahvusvaheline suurlaager annab täiskasvanud juhtidele võimaluse korraldada laager, kus neil on võimalik anda noortele edasi oma teadmisi skautlusest, olla eeskujuks ning saada ka ise kogemuse võrra rikkamaks.


Eesti Skautide Ühing teeb laagri korraldamisel koostööd paljude koostööpartneritega ning 2017. aastal oli laagrinoortel võimalik valida koguni üle 123 erineva tegevuse seast.

Möödunud aasta suvel toiminud laagrist võttis osa ligi 500 noort, nende seas ka erivajadustega ning majanduslikes raskustes noored.

Aasta noorsootööühing 

MTÜ SPARK Makerlab

Möödunud aastal tegevust alustanud SPARK Makerlab on avalik töökoda ja infokeskus Tartu südalinnas, kus korraldatakse kooliõpilastele erinevaid, peamiselt loodus-, tehnika- ja täppisteaduste (LTT) valdkonna töötubasid. Kohapeal on ideede realiseerimiseks näiteks mitmesugused puutöömasinad, keevitamisnurk, õmblusmasinad, 3D-printerid, laserlõikur ja palju erinevaid tööriistu. Lisaks saab osaleda mitmes lastele ja noortele mõeldud ringis.

SPARK Makerlab'i silmapaistvaim tegevus 2017. aastal oli Tartus Anne kanali ääres korraldatud suveprogramm „Rannalabor“, kus leidsid aset mitmesugused tegevused alates lauamänguõhtutest ja improteatrist ning lõpetades elektroonika töötubade ja kodukeemia katsetega. Noortele suunatud tegevuse eesmärgiks oli loodus- ja täppisteaduste populariseerimine ning teaduse vastu huvi äratamine.

Tartu huvihariduse ja huvitegevuse kitsaskohtadena on välja toodud, et uuenduslike huvialade ning LTT valdkonna võimalused on vähesed. Tänu SPARK Makerlab´i tegevusele on oluliselt kasvanud selle valdkonna võimalused Tartu noortele.

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus

16-aastase kogemusega Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (ANK) vastutab 154 noortekeskuse töö eest üle Eesti. Noortekeskuste katusorganisatsioonina on oma liikmeid hoitud kursis kõige noorsootöös toimuvaga, et noortekeskused oskaksid oma töös teha olulisi valikuid ja tõsta järjepidevalt töö kvaliteeti.

Eesti ANK on teinud väga tõhusat tööd noorsootööasutuste ja noorsootöötajate eestkostjana alates ühingu asutamisaastatest. Ühing on selle rolliga väga hästi toime tulnud. Seda ilmestab Eesti ANK esindajate osalemine erinevates komisjonides ja töörühmades riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Eesti ANK märkimisväärseimate tegevuste hulgas on näiteks 2015. aastal loodud Noorte Tugila programm, mille kaudu on tuhanded noored saanud abi ühiskonnaellu naasmisel. Noorte Tugilast on saanud kõige mahukam noortele suunatud riiklik noortekeskuste programm Eesti ajaloos. 2017. aastast väärib esiletõstmist noorte omaalgatuslikke projekte toetava Nopi Üles programmi elluviimine.

Aasta kohalik omavalitsus

Tartu linn

Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus on möödunud aasta jooksul väga tõhusalt ja jõuliselt arendanud noorsootööteenuseid ja panustanud noorsootöö arengusse. Järjekindlalt on arendatud koostööd erasektori (MTÜ-de) ja munitsipaalsektori noortekeskuste vahel, korraldades ümarlaudu, koosolekuid ja võrgustikukohtumisi, mis on ülelinnaliselt taganud laiapõhjalise noorsootööteenuse kättesaadavuse.

2017. aastal läbi viidud riigihankega anti võimalus paljudele MTÜ-dele kaasa rääkida Tartu linna noorsootöö korraldamises. Töötati välja ka Tartu linna noortekeskuste teenusekirjeldus, kus on lahti kirjutatud noortekeskuse tegevuste pakett koos mahtudega, noorte vanus ning nõuded noortekeskustele.

Tartu linna üheks eripäraks võib lugeda pearahasüsteemi ehk noored vanuses 7-19, kes osalevad huvitegevuses, spordis või noorsootöö tegevustes, saavad end registreerida vastavas netikeskkonnas, millest lähtuvalt eraldatakse noortega tegelevatele organisatsioonidele toetust.

Võru linn

Võru linnavalitsus on teinud viimastel aastatel jõulisi samme, et muuta Võru linn võimalikult lastesõbralikuks. Haridusasutuste korrastamise kõrval on linn väga palju panustanud linnaruumi arendamisse, et oleks piisavalt rohealasid, kergliiklusteid ning mänguväljakuid.

2017. aastal paistis Võru linn silma kahe olulise sündmusega. Üheks neist oli Võru linnavalitsuse korraldatud lastefestival, kuhu oli kaasatud palju erinevaid organisatsioone ning toimusid paljud töötoad, tegevused, laadad, esinemised ja võistlused. Programmi koostamiseks kogus linnavalitsus mõtteid lastelt ja noortelt. Teise oluline sündmus oli Eestis ainulaadse betoonist rulapargi valmimine. Ka selle ettevalmistusse, kavandamisse ja rajamisse olid noored aktiivselt kaasatud.

Võru linn on heaks eeskujuks teistele selles osas, et uue arengukava koostamisel on olulise sihtgrupina välja toodud just noored ja lapsed. Noorsootöö ei asu arengukavas ühe või paari lausena arengukava kultuuri või hariduse peatükis, vaid noortel on oma programm ja noorte heaolu soovitakse uurida ning ühiselt nendega linnaelu planeerida.

Rõuge vald

Rõuge vald on pälvinud laialdaselt tuntust noorte tegevust väärtustava ja toetava omavalitsusena, olles noorsootöösse panustanud juba viimased 20 aastat. Tänu oma pikaajalisele edukale tööle on Rõuge valla poole pöördunud nii oma maakonna kui ka naabermaakondade vallad, et saada nõu ja abi noorsootöö kujundamisel.

Rõuge valla noortesõbralik kuvand ahvatleb noori peresid paikseks jääma ning meelitab rahvast juurde ka kaugematest paikadest. Suure panuse sellise atmosfääri kujunemisse on andnud just noorte kaasamine, mida valla juhid on teinud nii kohalike arengukavade koostamisel kui ka kohalikku elu puudutavate küsimuste aruteludel. Näiteks kohtuvad vallajuhid noortega kord kuus, et kõik päevakajalised punktid noortega läbi arutada.

Rõuge noored on saanud osaleda valla juhtimises kõikidel eelnevatel aastatel ja ka uue valla loomise valguses, kus uue vallavolikogu töös osaleb kolm noorsootööga seotud spetsialisti. Valla soov teha koostööd noorsootöö valdkonna tegijatega on võimaldanud hoida piirkonna noored aktiivsena, motiveerituna ja kodukohta hoidvana.

Aasta toetaja noorsootöös

S.H.A.R.K Animationem Studio OÜ

Animatsioonistuudio S.H.A.R.K. loob arvutigraafikas videomänge, lühianimafilme ning mitmesuguseid videoklippe. Igapäevatöö kõrval tegutseb ettevõte lastele ja noortele kaasaegsete arvutiprogrammide õpetamisega. Vaatamata sellele, et stuudio S.H.A.R.K. põhiülesandeks ei ole noorsootööga tegelemine, soovivad stuudio spetsialistid teha võimalikult palju selleks, et pakkuda noortele midagi uut ja kaasahaaravat.

Stuudios õpib regulaarselt arvutiprogramme rohkem kui 50 erinevas vanuses koolilast. Õppetöö käigus on noortel võimalik luua unikaalseid projekte ja õppida graafiliste programmide kasutamist ning arvutiga töötamist.

Animatsioonistuudio S.H.A.R.K. on aktiivne ja kiiresti arenev organisatsioon, mis seisab infotehnoloogia valdkonna arengu eest ning teeb koostööd erinevate asutuste ja organisatsioonidega, näiteks Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnaga. Selle kaudu on ettevõte andnud olulise panuse Narva linna ja kogu regiooni noorsootöösse.

Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Kultuuriministeerium

Eesti Lastekirjanduse Keskus kogub, säilitab ja vahendab kõikidele huvilistele uurimuslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel laste- ja noortekirjandust kui eesti kultuuripärandi osa. Lisaks korraldab keskus lastele kirjanduse ja raamatutega seotud ülevabariigilisi ettevõtmisi ning vabaaja- ja huvitegevust.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse üheks suuremaks ettevõtmiseks möödunud aastal oli lastele ja peredele mõeldud ettevõtmiste sari Laste Vabariik, mille eesmärgiks oli viia Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti ning tutvustada selle kaudu lastele ja noortele meie kultuuri. Aasta 2017 oli laste ja noorte kultuuriaasta, millega väärtustati last ja noort nii looja kui ka publikuna. Teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium, läbiviimist koordineeris Eesti Lastekirjanduse Keskus ja partneriks oli Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Laste Vabariigi käigus korraldati 61 mängulist ja lõbusat Laste Vabariigi päeva, mis sidusid erinevaid valdkondi ning pakkusid lastele arendavat ja loovat tegevust ning harivat meelelahutust. Ettevõtmiste sarja kaasati ligi 60 noortekeskust või noortega tegutsevat institutsiooni ja 400 vabatahtlikku, kes aitasid tegevuste korraldamisel. Lisaks said ligi 2000 last kogemuse esineda koos professionaalsete näitlejatega samal laval ning panustada oma kogukonna arengusse.

Aasta tegu noorsootöös

"Klassiväljakutse 2017"

Möödunud aastal kutsus Hiiumaa Noorsootöö Keskus koole üle Eesti osalema projektis "Klassiväljakutse 2017", mille eesmärgiks oli vähendada koolikiusamist ja luua rõõmsam koolikeskkond. Selle eesmärgi täitmise nimel õnnestus Hiiumaa Noorsootöö Keskusel kaasata üle-eestilisse aktsiooni tuhandeid õpilasi ja sadu õpetajaid.

Klassiväljakutse käigus said väljakutsega liitunud klassid iga päev ühe ülesande ning päeva lõpuks pidid saatma ülesande täitmise kohta tõestava foto või video. Auhinnad panid välja sponsorid, kes nägid ettevõtmise ulatust, eesmärki ja olulist väärtust ühiskonnale.

Projekti kaasati mitmeid partnereid, see levis üle Eesti ning osutus populaarseks nii laste kui ka klassijuhatajate seas. Klassiväljakutse oli oluline algatus, mis hõlmas nii ennetustööd, teavitustööd kui mitteformaalset õpet. Seega sidus Hiiumaa Noorsootöö Keskuse projekt edukalt noorsootöö mitteformaalse õppe meetodid ja koolikeskkonna.

Noorte töömess „Suveks tööle“

2017. aasta kevadel toimunud noorte töömess "Suveks tööle 2017" oli suunatud eelkõige alla 18-aastastele noortele, kes soovisid endale suveks rakendust leida. Messil ootasid noori tööandjad väga erinevatest tegevusvaldkondadest ning kohal olid noorteorganisatsioonid, kes aitasid töö leidmisel või vahendasid vabatahtlikku tööd.

Messi eesmärgiks oli viia kokku noored ja tööandjad, et noored saaksid töökogemuse, oleksid ühiskondlikult aktiivsed, koguksid uusi teadmisi ja tutvusi ning saaksid ettekujutuse päris oma raha teenimisest. Samuti oli see tööandjatele hea võimalus tutvustada enda ettevõtet ja vabu töökohti vahetult enne suvist tipphooaega.

Kui varasematel aastatel korraldas Põhja-Eesti Rajaleidja Keskus messi vaid oma meeskonnaga, siis 2017. aastal tehti seda koostöös Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga. Mõlemad noortega tegelevad organisatsioonid soovisid toetada noori oma tulevikuplaanide tegemisel ning kahe asutuse vahelise koostöö tulemusena korraldati veelgi suurem ja huvitavam mess kui eelnevatel aastatel.

EV100: "Kas hundil on pojad või kutsikad?"

Möödunud aastal Eesti Vabariigi 100. aasta sünnipäeva tähistamiseks loodud üle-eestilise matkaprojekti "Kas hundil on pojad või kutsikad?" käigus kasutati matka kui meetodit noorsootöös oluliste eesmärkide saavutamiseks.

Projekt "Kas hundil on pojad või kutsikad?" kaasas ühistegevusse ja matkadesse noortekeskusi, noori ja noorsootöötajaid üle terve Eesti, kuid olulise panuse andsid ka teised organisatsioonid, kes soovisid projektis kaasa lüüa. Projekt tõi noored ja noorsootöötajad värske õhu kätte ning tutvustas looduses liikumise võimalusi, valmistas noorsootöötajad ette matkategevuste läbiviimiseks, kujundas noortest vastutustundlikke matkajaid ning pakkus toreda ja meeldejääva ühise kogemuse.

Projekt andis märkimisväärse panuse noortekeskuste omavahelisse suhtlusesse, koostöösse, noorsootöötajate pädevuse tõstmisesse ja noorte sotsiaalsete oskuste arendamisse. Samuti aitas projekt tutvustada noorsootöötajatele üle Eesti matkamist kui noorsootöö meetodit.

Pikaajaline panus noortevaldkonda

Anne Kivimäe
Suurandmete projektijuht, Eesti Noorsootöö Keskus; Tartu Ülikooli Narva kolledž, noorsootöö lektor

Anne Kivimäe on olnud noortevaldkonna edendaja alates aastast 1997, mil ta alustas tööd noorsootöötajana. Tema juhtimisel loodi esimene teadaolev ametlik noortekeskus ja esimene noorte osaluskogu Eestis. Anne aktiivsel osalusel on loodud ka Eesti Noorsoonõunike Ühendus ehk praeguse Eesti Noorsootöötajate Kogu eelkäija, mis on pea 20 aastat seisnud noorsootöötajate eest.

Anne on noortevaldkonnas paljude nii kohalike, üleriigiliste kui ka rahvusvaheliste koostööprojektide algataja või toetav ja inspireeriv kaaskorraldaja. Samuti on ta praeguse noortevaldkonna arengukava 2014–2020 üks peamistest väljatöötajatest ning rakendajatest, olles seega rajanäitajaks kõigile noortevaldkonnas tegutsevatele ühendustele ja asutustele.

Tema aastatepikkune panus Eesti noorsootöö arendamisel on taganud valdkonna jätkusuutlikkuse ning pideva arengu. Anne juhtimisel on Eesti noorsootöö leidnud äramärkimist ka Euroopa Liidus kui positiivne ja eeskujulik näide, kuidas kaasata noori, edendada noorte kodanikualgatust ja ettevõtlikkust ning kaasata otsustamisse võrdsete partneritena nii noorsootööd korraldavaid ametiasutusi, noorsootööorganisatsioone, noorteorganisatsioone kui ka noori.

Ilona-Evelyn Rannala
Eesti Noorsootöötajate Kogu juhatuse esimees, Tallinna Linnavalitsuse spordi- ja noorsooameti juhtivspetsialist, Tallinna Ülikooli noorsootöö lektor ja noorsootöö korralduse MA õppekava kuraator

Ilona-Evelyn Rannala on noorsootöö valdkonnas tegutsenud juba ligi 15 aastat. Ta on panustanud noorsootöösse nii professionaalse noorsootöötaja ja juhina, vabatahtlikuna, noorsootöö õppejõuna, noorsootöö magistriprogrammi rajajana, uurijana kui ka väliskoostöö projektide eestvedajana.

Ilona-Evelyn on osalenud noorsootöö arengukava ja strateegia väljatöötamise töögruppides, kutsekomisjonis, noorsootöö identiteedi töögrupis, kuulunud Noortepoliitika Nõukogusse, osalenud Noorsootöö Foorumitel ning algatanud koostöö UNICEFiga. Tema algatusel on Tallinnas toimunud järjepidevalt noorsootöötajate pädevuste tõstmisele suunatud olulisi ettevõtmisi, mis on pakkunud Tallinna noortega töötavatele inimestele arvukalt võimalusi oma professionaalsete oskuste arendamiseks.

Tema olulisemate tegevuste hulka 2017. aastal kuulub viie riigi ülikoolide noorsootöö õppekavade koostööprojekt „Youth Work eLearning Partnership“ (YWeLP), mis käivitus Ilona-Evelyni Eesti-poolsel koordineerimisel ja eestvedamisel. YWeLP on seni suurima haardega rahvusvaheline koostööprojekt noorsootööhariduse valdkonnas Eestis.

Tiiu Kadak
Tallinna Linnavalitsuse spordi- ja noorsooameti peaspetsialist

Tiiu Kadak on Eesti noorsootöö maastikul aktiivselt osalenud juba 20 aastat. Ta on olnud Eesti Noorsootöötajate Ühenduse ja Eesti Noorsootöötajate Kogu aktiivne liige, kes on panustanud pidevalt valdkonna arengusse. Seejuures on ta osalenud mitmetes olulistes rahvusvahelistes projektides.

Tiiu igapäevane töö Tallinna linnavalitsuse spordi- ja noorsooametis hõlmab noorteprojektide taotlejate nõustamist projektide kirjutamisel ja esitamisel. Samuti nõustab ta Tallinnas tegutsevaid noorteühinguid ja õpilasmalevat.

Tiiu on olnud ka üheks eestvedajaks Laagrijuhtide Nõukojas ning osalenud laagritegevuste arendamisel, koolitussüsteemi väljatöötamisel ja rahastussüsteemi arendamisel. Igal aastal korraldab ta laagrikasvatajate ja -juhtide koolitusi ning annab oma teadmisi edasi Tallinna Ülikooli üliõpilastele, kellele korraldab ka laagripraktikat. Seeläbi on ta andnud suure panuse, et noortelaagrite tegevus nii Tallinnas kui ka Eestis laiemalt oleks süsteemne, kvaliteetne, turvaline ja arendav.

 

 

Viimati uuendatud: 25. jaanuar 2018