Sa oled siin

Nominendid 2018

Nominendid 2018

Aasta noorsootöötaja

Elisabeth Purga
Toila valla Spordi- ja Kultuurikeskuse Voka Avatud Noortekeskus, juhataja


Voka Avatud Noortekeskuse juhataja Elisabeth Purga on 2018. aastal toetanud olulisel määral noorte osalust otsustusprotsessides, aidates kaasa noortevolikogu loomisele ning viies koos noortega läbi väga edukaks osutunud üritust „Noored ja otsustajad". 
Elisabeth on kaasa aidanud ka noorsootöö rahvusvahelisemaks muutmisele ja käinud noortekeskuse esindusega noortevahetusel Rumeenias. Lisaks korraldas ta tänavu maleva, mis aitas kokku tuua uue ühinenud Toila valla noored ning viis koos noortega ellu kokaklubi. Samuti algatas ta projekti, mille raames külastasid noored viit erinevat noortekeskust üle Eesti, aidates seeläbi suurendada noortekeskuste koostöövõrgustikku. Elisabeth lähtub põhimõttest, et algatused ja ideed peavad tulema noorte endi poolt ja kunstlikult ei ole mõtet tegevusi korraldada.

Igor Malõšev
MTÜ Noorte Omaalgatuse Toetamise Organisatsioon ESN – Sillamäe Noortekeskus


Igor Malõšev on töötanud noortevaldkonnas üle 20 aasta. Sillamäe noortekeskus on tema eestvedamisel olnud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse liige juba alates 2011. aastast. Venekeelse kogukonna esindajana jagab ta alati Ida-Virumaa noorsootöö muresid, sõnumeid ja rõõme ning kannab infot edasi.

2018. aastal on Igor korraldanud väga mitmeid põnevaid tegevusi – „Rahvusvaheline noortepäev Narvas“, East Beach Fest 201, perepäev Narvas jne, kusjuures kõiki neid aitasid korraldada Sillamäe aktiivi noored. Veel on ta aidanud kaasa ESN Noorte TV arendamisele, mis tegutseb edukalt ilma alalise toetuseta ning just Igor on see, kes leiab vahendid, et noortetelevisioon saaks jätkata. Lisaks on Igor arendanud mobiilset noorsootööd nii Sillamäel kui laiemalt, pakkudes noortele abi ja suheldes nendega kriisiolukordades, sh läbi sotsiaalvõrgustike. Käesoleval aastal korraldas Igor ka mitmeid heategevuskontserte.
Kaie Pranno
Hiiumaa Noorsootöö Keskus, noorsootöö koordinaator


Kaie Pranno on Hiiumaa Noorsootöö Keskuse noorsootöö koordinaator, kes ei toimeta mitte ainult Hiiumaal, vaid tema panus valdkonda jõuab üle kogu Eesti. Hiiumaal on ta teinud näiteks projekti „Nutikas Hiiumaa“, viinud läbi maakonnaülese noortemaleva ja osalenud maakondliku kohalike omavalitsuste koostöögruppide innovatsioonikava hankes. Samal ajal on ta Hiiumaa noortevolikogu mentoriks, korraldab suvise puhkuse ajal Kõpus laste seiklus- ja loovuslaagrit ning veab vabatahtlikus korras Emmastes purjetamishuviliste noorte gruppi.

Lisaks on Kaie Eesti Noorsootöötajate Kogu esindaja riiklikus noorteinfo arendusgrupis ning Euroopa Noorteinfo- ja Nõustamise Agentuuri (ERYICA) koolitaja ning üks Digital Yintro läbiviijaid ja koolitajaid Eestis. Kaie on hakkamist täis noorsootöö spetsialist, kellel on huvi olla kõige uue ja põnevaga kursis. Tema südameasjaks on koolitada noorsootöötajaid üle Eesti.
Liisi Vesselov
Jõelähtme vallavalitsus, noorsootöö- ja spordispetsialist


Jõelähtme vallavalitsuse noorsootöö- ja spordispetsialist Liisi Vesselov on töötanud noortevaldkonnas 13 aastat. Ta alustas oma tööd Lagedi Põhikooli huvijuhina juba 2005. aastal ning alates 2016. aastast aitab ta arendada Jõelähtme valla noorte elu.

2017. aastal algatas Liisi Jõelähtme valla noortevaldkonna arengukava koostamise, mille jaoks loodi vallavalitsuse juurde töörühm ning viidi läbi andmete kogumiseks noorsootöö kvaliteedi hindamine. Arengukava elluviimisega alustati 2018. aastal, kui korraldati ka Jõelähtme õpilasmalev, mis sai sel korral täiesti uue ilme. Korraldusse kaasati esmakordselt valla ettevõtjaid ning malevast valmis ka video.

Malevas avati noorte huvidest lähtuvalt neli malevasuunda – ettevõtlus, tehnoloogia, riigikaitse ja pärimuskultuur.

Veel kutsub Liisi kokku valla noorsootöötajaid, koolide huvijuhte ja kultuuritöötajaid ning korraldab nendega perioodiliselt ümarlaudu. Ta arendab noortevaldkonda väga süsteemselt ja teadlikult, on väga uuendusmeelne ning kutsub ellu julgeid ülevallalisi sündmusi.

Mari-Liis Küüsmaa
Rae Noortekeskus, juhataja


Rae Noortekeskuse juhataja Mari-Liis Küüsmaa on tegelenud noorsootööga juba viis aastat. Varem töötas ta Rakvere Avatud Noortekeskuses, kuid alates 2017. aasta sügisest tõi elu teda Rae valda.

Mari-Liis on olnud toeks aktiivsetele noortegruppidele erinevate ideede teostamisel – näiteks Peetri bussipeatuste maalidega kaunistamine, mille jaoks kirjutati Nopi Üles! projekt ja saadi ka rahastus. Veel korraldati aktiivsete noorte, vallavalitsuse spetsialistide ja noorsootöötajate kaasabiga Rae valla noortefestival, kus osales üle 500 noore. Mari-Liis on muutnud Rae noorsootööd ka rahvusvahelisemaks, saades akrediteeringu välisvabatahtliku võtmiseks – 2018. aasta novembris saabuski esimene vabatahtlik Hispaaniast.

 

Mari-Liis ei panusta mitte ainult oma valla noorsootöösse, vaid ka üle-eestiliselt, samuti kuulub ta Eesti Noorsootöötajate Kogusse.

Aasta huvikool

Eesti Tantsuagentuuri Tantsukool


Eesti Tantsuagentuuri (ETA) Tantsukool on tantsukeskus, mis on tegutsenud juba 20 aastat ja mille eesmärk on tantsukunsti jätkusuutlikkuse ning kvaliteedi tagamine Eestis, pakkudes kaasaegset ja professionaalset tantsuõpet ning loome- ja esinemisvõimalusi noortele tantsijatele. Oluline osa ETA Tantsukooli tegevustest on suunatud lastele ja noortele festivali Koolitants tegevuste raames.

Tantsukool teeb koostööd erinevate tantsukoolidega üle Eesti ning pakub professionaalset tuge, sh nõustamist, esinemisvõimalusi ning õpetajate ja õpilaste vahetusi väikestele tantsuklubidele üle Eesti. Lisaks saab esile tuua tantsukooli hea näitena mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõimimisest – koostööd tehakse Vanalinna Hariduskolleegiumiga, mille õpilased käivad kehalise kasvatuse tundide raames saamas tantsutunde oma eriala professionaalide juures.
Tapa Muusika- ja Kunstikool

Tapa Muusika- ja Kunstikool loodi üle 60 aasta tagasi. Käesoleval aastal tegi Tapa Muusika- ja Kunstikool mitteformaalse õppimise IKT projekti, mis aitab muuta koolinoorte omaalgatuslikku kultuuritegevust noorte endi ja kogukonna jaoks haaravamaks, populaarsemaks ja kõrgetasemelisemaks. Koostöös partneritega antakse parimal tasemel meediaõpetust nii koolitunnis kui huvitegevusena.

Tapa Muusika- ja Kunstikool teeb koostööd Tamsalu Gümnaasiumi ning Eesti Rahvusringhäälinguga, kelle oskusteavet ja -kogemust on noortel võimalik kasutada „Koolimeedia – hüppelaud päris meediasse“ projekti raames.

Huvikool on saanud 2017. aastal Lääne-Virumaa aasta huvikooli tiitli ning esitatud ka samal aastal üle-eestilisele noortevaldkonna tunnustuskonkursile aasta huvikooli kategooriasse.
Tartu Lastekunstikool

Tartu Lastekunstikool asutati juba 1957. aasta augustis ehk on tänaseks on tegutsetud juba üle 60 aasta, millest tulenevalt on tegemist Eesti vanima kunstialast huviharidust pakkuva kooliga. Huvikool ei tee koostööd mitte ainult kohalikul tasandil, vaid ka laiemalt Eesti Kunstikoolide Liidu liikmena ning tehes koostööd õpilaste näituste avamiseks üle Eesti – näiteks olid kooli õpilaste tööd oktoobris-novembris esindatud näitusel “KooliMood(i)neKUNST” Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis.

Kunstikool on hea näide mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõimimisest, tehes suurt koostööd üldhariduskoolidega ja pakkudes neile kunstialaseid valikkursuseid, mille raames kasutatakse ka nutikat noorsootööd. Lisaks viiakse kunstitunde läbi Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Mart Reiniku Kooliga.

Tartu Lastekunstikool näitab, et digivõimalusi ja -vahendeid saab rakendada huvihariduse eesmärkide täitmiseks ja neid ei pea nägema õppetöö segajatena.

Aasta noortekeskus

Haabersti Vaba Aja Keskus (Haabersti Noortekeskus)


Haabersti Vaba Aja Keskus on tegutsenud juba 17 aastat ning pakub erinevaid tegevusi, sh nelja tasuta huviringi (kunst, käsitöö, kokandus ja mälumäng). Noortekeskus korraldab iga-aastaselt mitmeid suursündmusi, mis haaravad kogu linnaosa noori erinevatest üldhariduskoolidest.

Haabersti Vaba Aja Keskuse koostöö üldhariduskoolidega on ka laiemalt väga märkimisväärne, kuna noortekeskus kolis 2018. aasta sügisel lausa koolidesse kohapeale ja tutvustas seal oma tegevusi, lisaks käidi ka lasteaedades erinevaid töötubasid läbi viimas. Samuti tegeleb Haabersti Vaba Aja Keskus mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõimimisega, pakkudes koolidele 13 erinevat õpituba, mida klassid saavad endale tasuta tellida.

Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam

Tegemist on endise Kuressaare Noorte Huvikeskusega, mis alates 2016. aasta septembrikuust kannab nime Kuressaare Avatud Noortekeskus Noortejaam. Noortekeskus on pakkunud tuge erinevate noorteürituste korraldamisel ning teeb tihedat koostööd Kuressaare Gümnaasiumiga, kus noortekeskus vahendab võimalusi õpitubade ja projektide läbiviimiseks ning pakub koolile tuge rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimisel.

Noortejaam pakub aktiivselt välja uusi vorme ja meetodeid noorte loovuse arendamiseks ning ühistegevusteks, millest tulenevalt on noortekeskus saavutanud noorte seas populaarsuse ja hea maine. Koos noortega on keskuses korraldatud projekte, mis on suunatud noorte aktiivsemale kaasalöömisele kohaliku kogukonna elus ja pakutud neile reaalseid elulisi ülesandeid.
Pärnu Noorte Vabaajakeskus

Pärnu Noorte Vabaajakeskus on tegutsenud nüüdseks juba üle 10 aasta ja võimaldab noortele omaalgatust, osalust, heaolu ning arendab sotsiaalseid oskusi. Noortekeskus teeb igapäevast koostööd noori ümbritseva võrgustikuga, et pakkuda noortele laiemaid arenemisvõimalusi. Sellest tulenevalt soovivad ka noored ise panustada vabatahtlikult noortekeskuse arendamisse.


2018. aastal viidi läbi mitmeid tegevusi, nagu tasuta trummiring tõrjutusriskis noortele, noorte ja partnerite tunnustamissündmus, EV100 raames noorte disainnäitus-müük ja tasuta kontsert, aktiivsete koolivaheaegade sisustamine, ülelinnalise lastekaitsepäeva korraldamine, suvised teemalaagrid ja palju muudki. Lisaks ei jää noortekeskus eemale ka erinevate arengukavade või -strateegiate koostamisest nii Pärnus kui maakonnas laiemalt.

Taheva Avatud Noortekeskus

Taheva Avatud Noortekeskus on töötanud nüüdseks 15 aastat ning organisatsioon on eeskujuks noortevaldkonnale, tehes tugevat koostööd oma kogukonnaga – lisaks noortega tegelemisele kaasatakse aktiivselt kogukonda, seda läbi ühiste projektide, sündmuste, algatuste, õppepäevade jm.


Noortekeskus toetab väga tugevalt noorte omaalgatust, et noored saaksid ise oma ideid ellu viia. Nii on noortel tekkinud oma kodukohaga positiivne side. Seetõttu on noored hea meelega kaasa löönud erinevates projektides, mis on kodukohta muutnud või korrastanud – tulemused said eriti nähtavaks 2018. aastal, mil viidi ellu pinkide paigaldamine bussijaama, kiigeplatsi korrastamine, välisportimisvõimaluste loomine jne.

Noortekeskus aitab leida noortele lisavõimalusi ja fonde, mille abil nad saavad oma unistusi ellu viia, kusjuures kõikidesse projektidesse kaasatakse erinevaid noori, mitte ei keskenduta ainult aktiivsetele noortele. Noortekeskus pakub lisaks avatud noorsootöö teenusele üheksat erinevat huviringi, alates kokandusest ja lõpetades kalastamisega.
 

Aasta noorteühing või -organisatsioon

MTÜ Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester


Harjumaa Noorte Puhkpilliorkester on tegutsenud väga pikka aega ning 2018. aastal tähistati koguni 20. aastapäeva. Tegemist on Harjumaa ühendorkestriga, mille eesmärk on pakkuda eri vanuses noortele puhkpilliorkestris mängimise võimalusi ja kogemusi ning arendada puhkpillimängu traditsioone Harjumaal.

Igal aastal korraldatakse 5–6 laagrit ja mitmeid kontserte Harjumaa eri paikades, omavalitsuste muusika- ja üldhariduskoolides ning kultuurikeskustes. Oma 20. sünnipäeva tähistas orkester piduliku kontserdiga Estonia Kontserdisaalis.

MTÜ Tõrva Noorte Liit (Tõrva Raadio)

MTÜ Tõrva Noorte Liit alustas tegevust Tõrva noortevolikogu initsiatiivil ning on tänaseks tegutsenud neli aastat. Liit haldab koostöös noortevolikoguga üle Valgamaa levivat Tõrva Raadiot, mille tegijad kogunevad traditsiooniliselt kahel korral aastas ja tegutsevad aktiivselt 2–3 nädalat. 2017. aastal alustati ka miniraadioringiga, mis on suunatud 4.–6. klassi õpilastele.

 

Koostööd tehakse muu hulgas Eesti Rahvusringhäälinguga. 2018. aastal tegi Tõrva Raadio avatud saatepäeva, mis oli suunatud kõigile kodanikele, kes soovisid ise saadet teha ning selle tulemusena käis palju inimesi raadios oma tegemisi tutvustamas. 2018. aasta detsembris läks eetrisse Tõrva Raadio 10. hooaeg.

Aasta osaluskogu ja õpilasesindus

Vaimastvere kooli õpilasesindus


Vaimastvere kooli õpilasesindusse kuulub 17 õpilast, mis on antud kooli kogu õpilaste arvust ligi veerand. Esindatud on noored alates viiendast klassist kuni põhikooli lõpuni. Õpilasesindus võttis 2018. aasta alguses endale eesmärgiks kooli maine parandamise, et seda ei tuntaks ainult „raskete laste koolina“, vaid nähtaks ka teist külge. Vaimastvere kool ei ole mitmeid aastaid olnud nii suurelt oma positiivsete tegemistega „pildis“, kui seda oli 2018. aastal.

Läbi viidi mitmeid sündmusi, mis said laiema kajastuse – näiteks keeltekohvik, jõulunädal, spordinädal, vastlapäev, sõbrapäev. Keeltekohvik tõsteti esile ka üle-eestilise „Ettevõtliku kooli“ edulugude konkursi „Õppimine on põnev!“ nominendina kategoorias „Noorte/laste algatus“.

Viljandi Noortevolikogu

Viljandi Noortevolikogu (VNV) on üks esimesena loodud noortevolikogusid Eestis ja on tegutsenud juba 18 aastat. Aastate jooksul on noortevolikogu mõjutanud oluliselt Viljandi linna arengut, kuna neil on väga tihe koostöö linnavolikogu ja -valitsusega nii eelnõude väljatöötamisel, linna esindamisel kui jooksvate küsimuste lahendamisel. Väga sageli on noortevolikogu esindatud ka linna delegatsioonides (sh rahvusvahelistes).

Selliseid noortevolikogusid, kes saavad ise otsustada omavalitsuse raha üle, ei ole Eestis just palju. VNV on aga omavalitsuse toel saanud juba kaheksa aastat pakkuda säravate ideedega noortele rahastust projektide elluviimiseks. 2018. aastal korraldati VANT48 nime kandev inkubaator projektikavandite koostamiseks, mille põhjal jagati noorte ideedele 10 000 eurot.

Lisaks annab VNV välja igal aastal aasta noore ja aasta noorte- ja lastesõbraliku ettevõtte tiitleid, mis antakse üle pidulikul Viljandi linna EV aastapäeva vastuvõtul.

Aasta noortemalev

SA Õpilasmalev


SA Õpilasmalev (SA ÕM) on tegutsenud juba üle 15 aasta ja igal aastal on nad võimaldanud suvel töötada sadadel noortel. Kui noorte arv üldiselt on langemas, siis SA ÕM-i malevanoorte arvud on pigem tõusutrendis. Organisatsioonina pakub SA ÕM tuge nii noortele kui seal töötavatele inimestele.

16. malevasuvi hõlmas endas nii tööandjate leidmist, rühmajuhtide koolitamist ning rühmade komplekteerimist. Pakuti mitmeid teemarühmi, mida varasemalt pakutud ei ole – rahvatants, sotsiaalmeedia, riigikaitse. Lisaks korraldas SA ÕM üleriiklikku malevate kokkutulekut.

SA ÕM ei ole enam lihtsalt suviti tegutsev organisatsioon, vaid toimetab aastaringselt. Rühmajuhtidele korraldatakse erinevaid sündmusi – tänugala suve lõpus, jõuluaegsed üritused, talvepäevad, koolitused – ning loodud on oma rahvatantsurühm ja tegutsev noorteesindus Aktiiv. ÕM-ikad moodustavad omaette kogukonna, mille kaudu kaasatakse aina rohkem noori!

Tankla Õpilasmalev 2018

2018. aasta Tankla Õpilasmalev oli maakondlik õpilasmalev, mis ületab maakonna piire. Kahenädalases ööbimisega malevas sai osaleda 110 noort Valgamaalt, Antsla ja Rõngu piirkonnast, kellest 22 noort kuulusid sihtrühma, kes ei õpi, tööta ega osale koolitustel. Eelnevalt korraldati CV ja motivatsioonikirja kirjutamise töötoad ning seal osalenud noortel oli eelis malevarühma valimisel ja kandideerimisel.

Enamik maleva tööandjaid oli erasektorist, nt Sangaste loss, Hellenurme vesiveski, Kaagjärve mõis, Carma Motoklubi, Parmu Ökoküla. Tööandjatele tegi malevaga koostöö lihtsaks asjaolu, et Tankla sõlmis ise noortega töölepingud ning hiljem esitas tööandjale tööjõukulude osas vaid arve.

Malevas tehti lisaks tööle traditsioonilisi tegevusi ning osaleti maakondlikul malevate kokkutulekul. Õpilasmaleva loosung „ELUÄGE SUVI 2018“ kinnistus tänu sotsiaalmeediale ja see levis mitte ainult osalejate, vaid ka laiema kogukonna seas kaugele.

Viimsi Õpilasmalev

Viimsi Õpilasmalev on tegutsenud üle 19 aasta. Aasta aastalt on malevas esmase töökogemuse saanud noorte arv kasvanud ja on arenenud ka tööle kandideerimise protsess ning töö ja töötamise tingimused. 2018. aastal pakkus Viimsi Õpilasmalev tööd kokku 140-le noorele ning kõikidel kandideerinud noortel võimalik töökoht saada, kuna kõikide noorte esitatud dokumendid olid korrektsed ja noored osalesid nii töövestlustel kui koolitustel. Peale vestlusi sõlmiti noortega töölepingud ning noortele korraldati enne maleva algust vajalikud koolitused tööohutusest ja tööõigusest.

Viimsi Õpilasmalevas osalenud noored said võimaluse töötada innovaatilistel konkurentsivõimelistel töökohtadel, kus tööülesanneteks malevas tavapäraste lihttööde ja heakorratööde asemel väga vastutusrikkad ülesanded nagu administratiivsete ülesannete täitmine, klientide teenindamine ning klientidega suhtlemine. Noored said hea ülevaate ning kogemuse ettevõtete turundustööst, erinevatest tööülesannetest ning organisatsioonikultuurist.

Aasta noortelaager

Laoküla Merelaager

Laoküla Merelaagril täitus 2018. aastal 20. tegutsemisaasta. Laagri korraldaja Ahto Aaslav-Kaasik on oma tegemistes väga täpne ja alati on tal juba 1. jaanuari hommikul uue suve laagrivahetuste info kodulehel üleval.

Merelaagrist on välja kasvanud mitmeid noorsootöötajaid ning laagrite võrgustikus on laager oma suunalt väga silmapaistev, kuna merealaseid laagreid ei ole Eestis just väga palju. Lisaks toetab merelaager keskkonnasäästlikke ja tervislikke eluviise, kasutades koha peal päikesepaneelide energiat ning rajatud on aiamaa köögiviljade kasvatamiseks, mida noored saavad ise hooldada ning mis annab orgaanilist täiendust nende toidulauale.

Laoküla Merelaagris saavad osaleda kõik soovijad vanuses 8–16, sest eelnev merekogemus ei ole oluline. 12-päevased laagrivahetused on piisavad, et saada selgeks nii purjetamise, sõudmise kui muude meresõiduvahendite kasutamise algtõed.

Päästeala Noortelaager

Päästeala laagrit on Päästeamet korraldanud kokku juba üle 17 aasta ja tegemist on seega väga pikkade traditsioonidega laagriga. Kõikide aastate peale kokku on sellest osa saanud ligi 3 500 last, kellest umbes 200 oli laagris ka 2018. aastal. Kõik laagritegevused on ühel moel või teisel seotud päästetegevusega – tule kustutamine, suitsu täis ruumist evakueerumine, esmased päästevahendid veest päästmiseks, tuletõrjesport jne. Välja ei jää ka üldharivad igapäevaeluks vajalikud oskused nagu esmaabi, liiklus- ja elektriohutus, orienteerumine, metsas ellujäämine jne.

Laagris korratakse turvaliselt üle nii riskide ennetamise põhitõed kui ka tegutsemine ohuolukordades. Eesmärk on luua noortele keskkond, mis annab julguse end proovile panna erinevates olukordades, et tekiks julgus ka päriselus õigesti toimida.

Päästeala Noortelaager annab suure panuse Eesti turvalisemaks muutmisel ning seda suuresti vabatahtlike toel – kokku panustab laagri läbiviimisse 50 vabatahtlikku, et anda noortele mitmekülgseid teadmisi.

XIV Akordionistide suvelaager

Akordionistide suvelaagrit on juba üle 14 aasta korraldanud MTÜ Eesti Akordioniliit ning ellu kutsuti see põhjusega, et noori akordioniste hakkas vähenema, ei olnud taolist akordioniste kaasavat sündmust ning oli puudu millestki, mis motiveeriks noort oma eriala väärtustama ja seda innuga õppima. Suvelaager on aidanud suurepäraselt noori motiveerida ning seetõttu on see kujunenud traditsiooniks ja tänu sellele on Eestis olemas tugev ning kokkuhoidev akordionikogukond.

Laager on noorele nii erialane kui sotsiaalne tugisüsteem, kus pööratakse igale noorele tähelepanu ja ükski noor ei jää oma murega üksi. 2018. aastal oli laagris 42 noort, kellest kuue emakeeleks oli vene keel – ka nemad olid integreeritud kõikidesse tegevustesse ja suhtlesid omavahel teistega võrdselt.

XIV Akordionistide suvelaagris valmis EV100 raames akordionilaste kingitus Eestile, kus kõik laagri noored esitasid koondorkestris Uno Naissoo pala „Mu kodu“, mis filmiti üles.

Aasta noorsootööühing

MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla

Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla on tegutsenud juba kaheksa aastat. See loodi Valgamaa aktiivsete noorsootöö eestvedajate poolt eesmärgiga arendada ja toetada noorsootöö võrgustiku erinevaid osapooli ning tagada noorte ja noorsootöötajate huvide esindatus Valgamaal ja selle omavalitsustes. 2018. aasta septembrikuu seisuga oli ühingul 30 liiget ning selle igapäevaelu juhib 5-liikmeline juhatus.

Tankla on esindatud Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduses, Valgamaa Partnerluskogus, Valgamaa Tervisenõukogus. Lisaks on Tankla koht, kus noored saavad läbi noorteportaali, -lehe või -televisiooni uusi ideid ammutada. Välja antakse noortelehte, tehakse noortetelevisiooni Tankla TV, viiakse läbi koolitusi Tankla Koolituskeskuses, korraldatakse malevat, laagreid, suvekooli ja palju muud põnevat. Erinevate kogemuste mõtestamiseks on noortele loodud Tankla poolt ka Vabatahtliku Pass.

Aasta kohalik omavalitsus

Narva-Jõesuu linn

Narva-Jõesuus paranesid noorte võimalused märgatavalt alates 2016. aastast ehk pärast Narva-Jõesuu liitmist kohalike omavalitsuste koostöögruppide tegevussuunaga, mida rahastatakse ESFi programmist “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine”.

Arenguhüpe linna noorsootöö korraldamises algas siis, kui nimetatud programmi raames alustasid neli Ida-Virumaa omavalitsust (Narva, Sillamäe, endine Vaivara ja Narva-Jõesuu) koostöös noorsootöö valdkonda arendama. Positiivseid arenguid on tehtud kogu Kirde regiooni piirkonnas, kuid suuri arenguhüppeid on teinud just Narva-Jõesuu, kus kohaliku omavalitsuse tegevused on avaldanud positiivset mõju noortele ja kogukonnale tervikuna.

2018. aasta tippsündmuseks oli uue linna noortekeskuse avamine, mille ehitust finantseeris omavavalitsus täies ulatuses oma eelarvest, olles saanud ruumide renoveerimiseks mitmetest rahastusallikatest äraütlevad vastused. Lisaks väärtustavad linnajuhid noorsootöötajaid ja meeskonda.

Toila vald

Toila vald on tegelenud noorsootööga pidevalt, kuid eriline rõhk pandi valdkonnale just 2018. aastal. Siis loodi noorte ideest lähtuvalt valda noortevolikogu, mille teostus sündis valla ja noorte koostöös. Korraldati sündmus „Noored ja otsustajad“, mis toimus noorteaktiivi eestvedamisel koostöös vallaga, ning kuhu olid kutsutud nii noored kui otsustajad ja omavahel arutati noori puudutavate teemade üle.

Toila vallas kaasatakse nii noori kui noorsootöötajaid valla töösse läbi erinevate komisjonide ja arutelude ning võetakse kuulda noorte arvamust – enne otsuseid vastu ei võeta, kui ka noorte seisukoht on läbi analüüsitud ja kaalutud.

Toila vald tunnustab ja tõstab esile noori ja noortega töötavaid inimesi ning noorsootöö on oluline valla osa, mistõttu suunatakse sinna ka pidevalt rahalisi ressursse juurde. Peale 2017. aasta haldusreformi on Toila vald võtnud eesmärgiks olla noortesõbralik vald ning see on neil ka õnnestunud!

Valga vald

Valga vald on 2018. aastal olnud noorsootöö suhtes väga toetav. Kui haldusreformiga liideti noortekeskused üheks asutuseks kokku, jäid piirkondade noorsootöötajad siiski alles ning mitmel pool tõsteti ka ametikohtade hulka. Lisaks suurendati noorte omaalgatuse fondi, tänu millele on noortel võimalik oma ideid ellu viia.

Valga vald on silma paistnud suure noorsootöö toetamisega käesoleval aastal – on toetatud nii rahaliselt kui soositud erinevaid noorte ideid ning sündmusi. Ühinemiste raames, kus on palju erinevaid valdkondi ning kõik valdkonnad nõuavad suurt tähelepanu, on seesugune valla toetus noorsootöö valdkonnale edukaks arenemiseks ja toimimiseks äärmiselt oluline. Tänu valla märkimisväärsele toetusele on saanud ka areneda koostöö erinevate valdkondade vahel.

Noorsootöö aasta toetaja

Anneli Peterson ja Hele Kull

Anneli Peterson on Jõgevamaa Rajaleidja keskuse karjääriinfo spetsialist ja Hele Kull on sama keskuse karjäärinõustaja. Anneli ja Hele nägid, kuidas noorsootöötajad tegid omavalitsuste kaupa tihedat tööd, kuid maakonnasisene noorsootööalane koostöö oli vähene. Seejärel otsustasid nad võrgustiku tööle elu sisse puhuda ning kutsuda kokku noorsootöötajad ja teised spetsialistid üle Jõgevamaa ning panna nad ühise laua taha tutvuma, arutama ja koostööd tegema. Noorsootöötajate ümarlauale sai kutsutud lisaks noorsootöötajatele ka huvijuhid, sotsiaalpedagoogid ja teised noortega töötavad spetsialistid.

Anneli ja Hele on teinud väga head tööd Jõgevamaa Rajaleidja keskuses juba aastaid ja nende algatatud noorsootöötajate kokkutoomine on andnud juurde väga palju kõikidele noortega tegelevatele inimestele üle kogu Jõgevamaa.

Maria Kudrjakova

Maria on AS Loksa Kultuur juhatuse liige ning on aktiivselt tegutsenud noortevaldkonna toetajana juba aastaid. Eriti vajab esile tõstmist Maria töö projektidega, mida ta teeb eelkõige MTÜ Loksa Arenduskeskuse juures.

Projekte on kirjutanud Maria nii Kohaliku Omavalitsuse Programmile, Hasartmängumaksu Nõukogule kui läbi LEADER taotluste PRIA-le. Tema töö tulemusena on Loksale loodud uus skatepark, viidi läbi Loksa noorte meedialaager ning lisaks juhib ta ka Loksa, Kuusalu ning Haljala koostöögrupi tegevusi.

Maria toetab alati kõiki oma nõu ja jõuga, mõtleb kaasa ning tunnustab partnereid tehtud töö eest.

Noosootöö aasta tegu

Changemakers Academy


Changemakers Academy on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt korraldatav konkurss, mille käigus võistlevad noorte viieliikmelised tiimid mentorite abiga parima turunduslahenduse loomise ja teostamise nimel sotsiaalsetele ettevõtetele.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) tegelebki laiemalt noorte sotsiaalse ettevõtluse ning ettevõtlikkuse arendamisega.

Changemakers Academy konkursil on võimalik osaleda kõikidel 8.–12. klasside noortel. Programm koosneb turundusest, sotsiaalsest ettevõtlusest, disainist, noortest planeerimis- ja korraldamisoskuse arendamisest ning programmi mõju põhjalikust analüüsist.

Koostööd tehakse Briti Nõukoguga, kes on olnud programmi rahastaja ja võtmepartner. Projektis osalenud noorte ideede toel loodi 2018. aastal rahalist väärtust 86 900 euro ulatuses.

Koolitusprogramm „Digital Yintro – digitaalne noorteinfotöö“

Koolitusprogrammi „DigitalYIntro- digitaalne noorteinfotöö“ raames viidi Eestis esmakordselt ellu noorsootöötajatele suunatud 6-nädalane e-kursus noorsootöötaja kutsestandardi tase 6 ja 7 nimetatud noorteinfotöö ja digitaalsete pädevuste arendamiseks. Koolitusprogramm on 100 protsenti e-õppes läbitav ning võimaldab kursusel osaleda olenemata piirkonnast või osaleja materiaalsetest võimalustest.

DigitalYIntro e-kursus on oma ülesehituselt innovatiivne ja toetab nutikate, efektiivsete ja tõhusate lahenduste arendamist Eesti noorsootöös. Kursuse erinevad moodulid julgustavad ja juhendavad oma ülesehituselt osalejaid katsetama uusi digitaalse koostöö vorme ja töövahendeid noortega suhtlemisel.

Koolitusprogramm on kasutajasõbralik, arendab murranguliselt digitaalset noorteinfotööd ja mõjutab suurt hulka noorsootöö spetsialiste.
Inspiratsioonipäev „Mul on suhted“

Vaimse tervise inspiratsioonipäeva "Mul on suhted" korraldas Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 2018. aasta oktoobris. Idee sai alguse juba aprillis, kui kutsuti kokku töörühm, kuhu kuulusid erinevad esindajad, sh noored, kellega koos pandi paika murekohad, mõtted ja ideed vaimse tervise teemadel. Teemafookuseks valiti suhted.

Inspiratsioonipäeval pidasid erinevad inimesed inspiratsioonikõnesid ning lisaks sellele said noored ka kaasa praktilisi nippe, mida igapäevaelus on võimalik rakendada. Vaimse tervise teemasid küll teadvustatakse, kuid nendega tegeletakse siiski pigem lähtudes stressist või depressioonist, vähem mõeldakse sellele laiemalt. Antud üritus andis tugeva tõuke, et inimesed oskaksid näha laiemat pilti.

Valgamaa noorte ettevõtluskonkurss “Nupp nokib“

Valgamaa noorte ettevõtluskonkurssi „Nupp nokib“ korraldatakse juba aastast 2015 SA Valgamaa Arenguagentuuri poolt. Selle eesmärk on tekitada noorte seas huvi Valgamaa majanduse arenguperspektiivide vastu, ärgitada õppureid olema loovad ja ettevõtlikud ning tahtma ja julgema võtta vastutust ettevõtjana.

Valgamaa 7.–12. klasside õpilased teevad ühe õppeaasta jooksul läbi ettevõtte elutsükli: genereerivad äriidee, loovad mini- või õpilasfirma, valivad juhataja ja määravad töötajad ning palgatasemed. Samuti teevad valmis tooted/teenused ja turundavad neid laatadel ja sotsiaalmeedias, saades seeläbi selgeks ka raamatupidamise algtõed. Õppeaasta lõpus firma lõpetatakse.

2018. aastal osales konkursil 140 õpilast, esitati 35 äriideed ja loodi 18 mini- ning õpilasfirmat, kusjuures 50 protsenti mini- ja õpilasfirmadest tegutsevad noortekeskuste juures.
 

Pikaajaline panus noortevaldkonda

Reet Kost
SA Archimedese noorteagentuuri juhataja


Reet Kost on panustanud noortevaldkonda üle 20 aasta. Alates 1997. aastast juhib ta SA Archimedes Noorteagentuuri ning osaleb erinevates töögruppides, kus tegeletakse noortevaldkonna planeerimise, ettevalmistamise ja koordineerimisega ning seda nii Eesti kui Euroopa Liidu tasandil.

Reeda juhtimisel on alates 2015. aastast edukalt rakendatud ESFi kaasarahastusel elluviidavat programmi „Noorsootöötajate koolituste arendamine“. Reet on muu hulgas toetanud programmide „Noortekohtumised“ ning „Hooliv klass“ väljatöötamist ja elluviimist, oli 2017. aastal aktiivseks valdkondlikuks partneriks Eesti ELi eesistumise ajal, ELi programmi Eramus+ noortepeatüki ja Euroopa Nõukogu No Hate Speech kampaania elluviimist ning käivitas ja algatas SALTO ressursikeskuse tegutsemise Eestis.

Reet on andnud järjepideva panuse Eesti noortevaldkonna edendamisse, hoolivate väärtuste arendamisse ning sallivuse suurendamisse ja noorte enesearengu võimaluste avardamisse.

Marek Mekk
MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse ja MTÜ Sebra Koolitused juhatuse liige

Marek Mekk on tegutsenud noortevaldkonnas juba 15 aastat, kuid varasem kokkupuude õpilasfirma juhendajana oli tal noorsootööga juba aastal 1997. Marek oli Valgamaal üks esimesi, kes hakkas õpilasfirmadega tegelema ning nende käivitamist ja töös hoidmist huviringina läbi viima.

2004. aastal loodi Mareki eestvedamisel Tõlliste Avatud Noortekeskus TANK, mille juhatuse esimees on ta praeguseni. Marek on aktiivne Valgamaa Partnerluskogu koostööpartner ja lisaks MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla liige, kus ta on noorsootöö strateegia protsessi juht. Marek on ka Vabatahtliku Passi koordinaator, noortelehe ja Tankla TV mentor, õpilasmaleva korraldaja, koolitaja jne.

Väljapool maakonda annab ta oma panuse olles Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse juhatuse liige, noorsootöötaja kutsekomisjoni liige, Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna partner.
Juhan Anupõld
MTÜ Nõmme Spordiklubi juhatuse liige, Laagrijuhtide Nõukoja esimees

Juhan Anupõld on töötanud noortega juba üle 50 aasta. Ta on Kurgjärve Noortelaagri juhataja ja MTÜ Nõmme Spordiklubi juhatuse esimees ning on läbi oma elu olnud nii treener, kooli direktor kui spordiklubi juht. Juhan kuulub erinevatesse liitudesse ja ühingutesse, olles nende kõneisik ja aktiivne liige.

Lisaks on ta Laagrijuhtide Nõukoja üks kauaaegseim liige alates 1992. aastast ning selle esimees juba viimased 13 aastat. Tema panust on märganud ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee, andes talle innuka töö eest 2010. aastal preemia kategoorias „Sport – noorte inspireerija“.

Juhan on kohal igal traditsioonilisel laagrikorraldajate seminaril, et end järjepidevalt täiendada. Samuti aitab ta korraldada iga-aastast traditsioonilist talveseminari Kurgjärvel.

 

 

Viimati uuendatud: 9. jaanuar 2020