Sa oled siin

Muusika- ja balletikool

Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli ümberkorraldamiseks tegutseb töörühm, mille ülesandeks on valmistada ette kolme kooli baasil õppeasutuse/õppeasutuste jätkamine kaasaegsetes õppetingimustes. 

Püüame üheskoos luua lahenduse, et õppeasutus/õppeasutused töötaksid kolme kooli parimate õppevormide ja tegutsemistraditsioonide järgi, kuid pakuks kaasaegsetes tingimustes uusi võimalusi koostööks, üksteise rikastamiseks ning muusika- ja tantsuerialade lähendamiseks.

Uus koolihoone ehitatakse Tallinna, aadressile Pärnu mnt 59, mis on jalutuskäigu kaugusel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Hoone on uuendusliku ja kaasaegse arhitektuuriga, selle projekteeris tuntud Austria arhitekt Thomas Pucher.

Kaasaegsesse ja suuremasse õppekeskkonda liikudes arvestame, et kõik koolid on erilised. Iga kooli eripära tuleb kaasa võtta ning anda sellele võimalus areneda. Uues õppehoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused kõikidele koolides täna õpetatavatele erialadele.
Eesmärk on kiirustamata ja koostöös kooliperedega töötada välja parimad lahendused kõigile korralduslikele probleemidele.

Juunis 2017 arutati uue koolihoone ruumiprogrammi üle koos koolide esindajatega. Juulis töötatakse välja õppeasutuste juriidilise vormi alternatiivid ja struktuurikirjelduste ettepanekud, neid arutatakse koolide esindajatega augustis ja septembris ning vastavateemaliste otsusteni on kavas jõuda hiljemalt 1. oktoobriks. Koolihoone ehitus algab praeguste plaanide kohaselt mais 2018 ja uus koolihoone valmib 1. septembriks 2020, mil on ka Eesti professionaalse muusikahariduse 100. sünnipäev.

Vaata ka uue kooli projekti sise- ja välisvaateidhoone arhitekti esitlust ning eskiislahendust.

 

 

Uudised

   
6. oktooberil kajastus Õhtulehes:  EURORAHA PÄÄSTAB: kolme aasta pärast on Tallinna muusika- ja balletikoolil uus maja 
                      kajastus Õpetajate Lehes: Kaunite kunstide koolist saab tegelikkus
 

28. septembril kohtusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Teet Tiko, Indrek Riisaar ning Tallinna Muusikakeskkooli juht Timo Steiner Tallinna Balletikooli ja G. Otsa nimelise Muusikakooli töötajate ja õpilastega. Kohtumisel anti ülevaade ühendkooli projekti hetkeseisust ning vastati küsimustele. Juttu oli riigigümnaasiumi võimalikest õppesuundadest, ühendkooli toimemudelist ja ruumiprogrammist.

 
27. septembril saatis Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must Tallinna Muusikakeskkooli õpetajatele ja lapsevanematele kirja, kus tõdes, et muutused on koolide endi arenguks vajalikud ja ainuvõimalikud. Komisjonile teadaolevalt on uue hoone ehitamisel arvestatud suurimal võimalikul määral koolide vajadustega. Seda nii ruumi- kui ka ventilatsioonilahendustes. Riigikogu kultuurikomisjonil on alust arvata, et õppehoone ehitamisel arvestatakse tavapäraste õppimiseks vajalike tingimuste kõrval ka muusikaõppe vajadustega. Ministeerium on tõstatatud probleemidele pakkunud välja lahendusi ja otsitud on võimalikke kompromisse.  

25. september - Tallinna Muusikakeskkool toetab uut õppehoonet

Tallinna Muusikakeskkooli hoolekogu, õpetajad ja lapsevanemad toetavad kooli kolimist muusika- ja tantsukooli hoonesse, mis rajatakse Tallinna kesklinna 1. septembriks 2020.

Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad eesotsas kantsler Tea Varrakuga kohtusid Tallinna Muusikakeskkooli õpetajate ja lapsevanematega, et arutada tulevase muusika- ja tantsukooli ruumiprogrammiga ja töökorraldusega seotud küsimusi.  Paljud avalikkuse ees olnud küsimused said konstruktiivselt läbi räägitud ja leitud tee kõiki asjaosalisi rahuldava lahenduse suunas.

Muusika- ja tantsukooli hoone osaks saab ka riigigümnaasium, millele ehitatakse eraldi toimiv hooneosa ning selle ehitamise käigus muusika- ja tantsukooli ruumiprogramm ei vähene. Ruumide võimalik ristkasutus ning ühiselt arendatavad õppekavad loovad juurde võimalusi kõikidele kompleksi kasutavatele õpilastele.

Koosolekul arutati võimalust avada uues koolihoones Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste jaoks senise ühe klassikomplekti kõrvale teine paralleelklass, milles saab edendada ka koorilaulu eriala sarnaselt koorikoolidega teistes riikides. Kantsler toetas mõtet ja tegi koolijuhile ülesandeks leida paralleelklasside võimalus ruumiprogrammi võimalikult väheste ümberkorralduste raames. Kooli asukoht kesklinnas võimaldab senisest enamatele lastele üle Eesti juurdepääsu kõrgkvaliteetsele muusika- ja tantsuharidusele.

Tallinna Muusikakeskkooli õpetajate esindaja luges ette toetusavalduse, kus viidati, et tahe on  uue koolimaja ehitusega konstruktiivselt kaasa minna.  „Tallinna Muusikakeskkooli praegune füüsiline õpikeskkond meid ei rahulda. Kaasaegne ja mitmekülgsete võimalustega hoone ning selle atraktiivne asukoht suurendaks soovi pühendada end klassikalise muusika õppimisele professionaalsel tasemel,“ seisab avalduses. Koolipere ja ministeerium seisavad ühtsena Eesti muusikaelu edendava ja parandava õppeasutuse eest, mis saab olema maamärk ka rahvusvahelisel tasandil.

Kooli ja ministeeriumi töögrupid töötavad edasi ruumiprogrammiga ja see kinnitatakse septembri lõpus.

11. septembril kohtusid Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak ja minister Mailis Reps Riigikogu kultuurikomisjonis ühendkooli teemadel andes ülevaate senisest protsessist ning edasistest sammudest.  
14. augustil kohtusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Tallinna Balletikooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli töötajatega arutamaks loodava ühendkooli asukohta, ruumiprogrammi, struktuuri ja loomise tegevuskavaga seonduvat.

Kokku lepiti kolmes olulises küsimuses:
  1. Tallinna Balletikooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli baasil luuakse Tallinnasse, aadressile Pärnu mnt 59 õppeasutus, mis hakkab tegutsema ühendkoolina, kus ühe juhtimise all tegutsevad üldhariduskool ja kutseõppeasutused.
  2. Loodavasse uude õppeasutusse projekteeritakse koolide esindajate soovil ka võimla ja ujula.
  3. Muusika- ja balletiharidust pakkuv ühendkool alustab tööd 2020. aasta septembrikuus, mis võimaldab kooli loomist põhjalikult ette valmistada.
 
7. augusti juhtkomisjoni kohtumisel toodi välja, et muusika- ja balletikooli avamisaeg lükkub edasi aasta võrra, mis lubab võtta rohkem aega aruteludeks ja kooli tulevat toimimist põhjalikumalt planeerida. Edasilükkumise põhjused on esiteks ekspertide arvamused ehitustööde perioodi realistliku kestvuse kohta praegusel ehitusturul. Lisaks on oma osa mänginud kooli eri osapoolte esitatud ettepanekute läbitöötamine ruumide vajaduse, arvu ja paigutuse osas. Samuti ruumide kohandamine arutelul olnud riigigümnaasiumi õppesuundade jaoks ning kooli ehitamisega samas ajagraafikus võimla ja võimalusel ka ujula projekteerimine ning võimalusel ehitamine.
3. juulil kohtus kantsler Tea Varrak muusikarahva esindajatega ministeeriumi Tallinna esinduses. Arutelu all oli nii uus koolihoone kui ka riigigümnaasiumi ehitamine samale krundile, samuti õppeasutuste tegutsemisvormide võimalused ning Tallinna Muusikakeskkooli lapsevanemate ootus täiendava klassiparalleeli avamiseks.

Kohtumisel otsustati, et kõik kooli tegutsemisvormi alternatiivid analüüsitakse läbi ning jätkuarutelud koolide esindajatega toimuvad 15. augustist 10. septembrini. Kantsler kutsus üles mõtlema selle üle, kuidas tulevase riigigümnaasiumi õppesisu ning -korraldust sobitada kõige paremini muusika- ja balletiharidust andvate koolide tegevusega, näiteks produtsentide valikainete vms kaudu. Samuti analüüsitakse, kas oleks võimalik avada täiendav paralleel klassikomplekte muusika- ja balletiõppes  põhikooli tasemel.


 
29. juunil saadi kokku Tallinna Muusikakeskkoolis, kus olid koos kõigi kolme kooli esindajad. Kohtumise eesmärk oli arutada uue koolihoone ruumiprogrammi. Hoone arhitekt Thomas Pucher tutvustas projekti ja rõhutas, et koolihoone rajamise peamine märksõna oli „vaikne ja roheline ruum linnakeskkonnas“, misjärel tehti üheskoos virtuaalne ringkäik kogu loodavas hoonekvartalis.


Esitlusele järgnenud küsimustele vastasid nii arhitektimeeskond kui ka Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Küsimused puudutasid nii ruumide planeeringut ja mahutavust, laste turvalisust kui ka planeeritud väliala kasutamise ja kujundamise võimalusi, samuti riigigümnaasiumi loomist samale krundile.

Kohtumise kokkuvõtet loe edasi siit

14. juunil tutvustati Tallinna Balletikoolis, Muusikakeskkoolis ja Georg Otsa nimelises Muusikakoolis projekti, mille kohaselt rajatakse Tallinna kesklinna muusika- ja balletiõppeks nüüdisaegsed ja mahukad pinnad. Projekti on koostöös koolide juhtkondadega valmistatud ette juba pea kümme aasta ning praeguste plaanide järgi alustab ühendkool tööd natuke enam kui kahe aasta pärast.

Kohtumistel osalenud minister Mailis Repsi sõnul peab kaasaegsesse ja suuremasse õppekeskkonda liikudes arvestama, et kõik koolid on eripärased. „Iga kooli eripära tuleb kaasa võtta ning anda sellele võimalus areneda. Ma usun, et projekt on väga vahva ning sinna on püütud muusikuid ja tantsijaid silmas pidades panna sisse maksimum.“ Minister rõhutas, et kõik, mis puudutab tulevikus töökorraldust ja loodava kooli toimimise täpset juriidilist vormi, lepitakse aasta jooksul kokku koostöös kolme kooliga.

Praeguseni on kesklinna kaasaegse õppehoone ehitamine jäänud selle suure rahalise ja ajalise mahu taha, kuid pooleteise kuu eest leppis valitsus eelarvestrateegias kokku, et tantsu- ja muusikahariduse andmiseks mõeldud uue kooli ehitamisesse panustab riik 41 miljonit eurot. Tegemist on Eesti mõistes enneolematu investeeringuga muusika- ja tantsu üld- ning kutseharidusse. Uue koolihoone maksumus on hinnanguliselt neli kuni kümme korda suurem keskmise riigigümnaasiumi maksumusest, sest projekteerimisel võeti arvesse muusika- ja tantsuhariduse esipärasid. Uues õppehoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused.

Ühendkooli hoone on plaanis ehitada Tallinna kesklinna, aadressile Pärnu mnt 59. Asukoht võimaldab paremat koostööd nii valdkondade vahel kui ka kesklinnas asuvate kultuuriasutustega. Samuti muudab asukoht kesklinnas kvaliteetse muusika- ning tantsuhariduse paremini kättesaadavaks andekatele õpilastele üle Eesti.

Plaanitavas hoones on muusika- ja tantsuhariduse andmiseks umbes poole võrra rohkem pinda kui praegu kolmes koolis kokku. Hetkel on koolide kasutuses ca 10 300 ruutmeetrit, millest kasulikku pinda umbes 6000 ruutmeetrit. Need hooned on amortiseerunud ning ei vasta õpilaste ega õppetöö vajadustele. Tänapäevaste muusikaõppeklasside tingimusi on võimalik saavutada vaid täiesti uut hoonet ehitades. Plaanitud uue hoone pind on üle 15 500 ruutmeetri, millest kasulikku pinda üle 9600 ruutmeetri, kuid ka ülejäänud pind on planeeritud sääraselt, et seda saaks kasutada ära nii õppe- kui ka harjutustöö jaoks. Eelnevale lisandub pea 5000-ruutmeetrine hoonealune parka umbes 180 kohaga.

Kooli loomise protsessi on kaasatud kõigi kolme kooli esindajad, samuti ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Rahvusooperi esindajad. Juuni lõpus arutatakse koolidega ruumiprogrammi ning sisuliste aruteludega jätkatakse juuli alguses.

Kooli loomisel hoiab silma peab ja seda nõustab juhtkomisjon, mille liikmeteks on kolme kooli direktorid: Aarne Saluveer, Timo Steiner ja Kaie Kõrb. Lisaks EMTA rektor Peep Lassmann, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein, Rahvusooper Estonia balleti kunstiline juht Toomas Edur ning EMTA õppe- ja teadusprorektor Margus Pärtlas. Komisjoni juhib HTM-i kantsler Tea Varrak ning asejuht on koolivõrgu juht Kalle Küttis.

  
27. aprillil lepiti valitsuses eelarvestrateegiaga kokku uue kooli ehitamiseks vajalikud vahendid – aastatel 2018-2019 on 33 miljonit € (41 mln koos käibemaksuga). Lisandub eelarve sisustuse jaoks. See on väga suur investeering 4-10 korda suurem keskmise riigigümnaasiumi maksumusest.  

 

 

 

Korduma kippuvad küsimused

 

  • Kas ja miks on vaja kolm kooli ühendada ja kesklinna tuua?

    Tallinna kesklinna muusika- ja balletikooli ehitamise mõte on juba üle 20 aasta vana. Tallinna Muusikakeskkooli kunagine kolimine Nõmmele toimus koos Tallinna Konservatooriumiga (nüüdne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Koos kasutati õpperuume, raamatukogu, aulat, sööklat. 1999. a valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus õppehoone Tallinna kesklinnas ja senine sünergia vähenes.

    Kolme kooli kesklinna toomise konkreetse ettepaneku esitas 2004. aastal komisjon, mille liikmeteks olid ka koolide, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, rahvusooperi ja rahvusballeti esindajad. Koolidel on sarnased probleemid, mis puudutavad õppetööd, koolide haldamist ning majandamist. Efektiivsem ressursikasutus (halduskulud, ühtne personalipoliitika, administreerimine, ruumi-, aja- ja õppevahendite kasutamine) kooli majandamisel loob eeldused rohkem raha suunata sisulisse õppetöösse.

    Tegu on üleriigilise vastuvõtuga kooliga/koolidega ja asukoht kesklinnas loob väga head eeldused koostööks nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui teiste professionaalsete muusikute organisatsioonidega. Kesklinna asukoht muudab muusika- ja balletikooli atraktiivsemaks, mis võimaldab suurendada nii sisseastujate kui kooli lõpetajate arvu.

    See, kas tegemist on koolide ühendamisega või mõne muu koostöövormiga, selgub sügisel pärast arutelusid koolidega.


    Protsessi on kaasatud kultuuriavalikkuse esindajad, kõigi kolme kooli esindajad, samuti ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Rahvusballeti, Rahvusooperi, Kultuuriministeeriumi  esindajad, teiste hulgas Aarne Saluveer, Timo Steiner, Kaie Kõrb, Peep Lassmann, Hillar Sein, Toomas Edur ja Margus Pärtlas.

  • Mis on uue koolihoone eelised?

    Pikad ja väärikad muusika- ja balletiõppe traditsioonid seotakse kaasaegse tehnika ja loova mõtlemisega, uued saalid heli ja valguslahendustega inspireerivad nii õpetajaid kui õpilasi.

    Õpilastele luuakse paremad võimalused. Võimalik on oluliselt laiendada valikainete pakkumise ampluaad. Kaasaegsed saalid ja helitehnika võimaldavad korraldada konkursse, festivale ja kontserte.

    Balletitantsijatele ehitatakse 6 uut sobiva mõõdu ning kõrgusega saali ja avar harjutuslava. Muusikutele on planeeritud lavapraktika harjutamiseks 4 erineva suuruse ja olemusega harjutus- ja kontserdisaali ning 2 kammersaal-auditooriumi. Tulevane stuudiokompleks pakub kvaliteetseid salvestustingimusi nii rütmimuusikutele kui klassikalise muusika õppijatele, müravabalt saab salvestada kõikidest maja saalidest.

    Erinevate erialade õpetamine ühes koolis loob uusi võimalusi praktiliseks õppetööks, näiteks ooperi-, balleti- ja muusikalietendused erinevates žanrites. Seega saavad noored muusikud ja tantsijad senisest avaramaid võimalusi tööturul või õpingute jätkamisel kõrgkoolis.

    Ühes koolis muusikaliste ainete õpetamine lubab senisest oluliselt enam arvestada õpilaste individuaalsete võimete, oskuste, teadmiste ja huvidega ning luua erinevaid õpperühmi. Õpilased saavad õppetöös edasi liikuda sobiva tempoga.

    Õppimine rohkete erialavalikutega suures koolis loob õpilastele senisest enam koostöövõrgustikke ja kontakte, mis hõlbustab hiljem sisenemist tööturule.

    Õpilaste suurem arv võimaldab nii õpilaste vanust kui ka taset arvestades paremini komplekteerida muusiku kutse omandamiseks vajalikke ansambleid, orkestreid ja koore.


    Kui praegu õpib kolmes koolis kokku ca 600 õpilast, siis uues on kohti 700 õppurile.

    Hoone ruumiplaan arvestab erinevate kooliastmete ja õppekavade vajadustega, näiteks algklassid on koondatud kõik ühte hooneossa, et oleks tagatud järelevalve ja eakohane õppekeskkond. Kooli tuleb kaasaegne raamatukogu-noodihoidla, samuti haljastusega sisehoov, kus on võimalik korraldada ka üritusi ning kus on võimalik hea ilma korral aega veeta. Hoones saab läbi viia ka terrassikontserte, õpilastele kasutamiseks on koridoridesse disainitud loomeboksid jpm.
     
  • Miks ei kavandata praeguste koolide täielikku renoveerimist?

    Tänapäevaste muusikaõppeklasside akustikat on võimalik saavutada vaid täiesti uut hoonet ehitades. Ka põhjalike ümberehitustöödega ei ole võimalik praegustes hoonetes sellist tulemust saavutada.

  • Kuidas toimub õppetöö uues koolihoones?

    Uue koolihoone abiga tahame anda meie muusika- ja tantsuharidusele uue arengutõuke. Uues hoones hakatakse tegutsema seniste koolide parimate õppevormide ja tegutsemistraditsioonide järgi. Kooli eri osade õppekavad ning õppekorraldus on erinevad ja isikupära arvestavad. Kõik praegused õppekavad jätkuvad. Iga ühise katuse alla koonduva kooli eripära väärtustatakse ja säilitatakse. Vastuvõtt jätkub praegusel kombel erinevate valdkondade kaupa eraldi, samuti üldharidus ja kutseharidus eraldi. Kõik soovijad saavad uues koolis jätkata ilma täiendavate katseteta. Seega õpingud jätkuvad nagu praegu, kuid uues, kaasaegses ja suuremas hoones. Laheneb probleem, et praegustes koolihoonetes pole sobivaid tingimusi õppetööks, koolihooned on amortiseerunud ega vasta õpilaste-õpetajate vajadustele.

    Gümnaasiumiastmes võib teatud valikainete puhul korraldada ühisõpet, seda otsustab kooli tulevane juhtkond. Kindlasti on võimalik sünergia vaba- ja valikainete pakkumisel kolme õppesuuna õppijatele.

    Kooli ei muudeta kutseõppeasutuseks. Kool hakkab tegutsema kas ühendkoolina, kus ühe juhtimise all tegutsevad üldhariduskool ja kutseõppeasutus või mõne muu juriidilise vormina, kus kooli juhtimine tuuakse kokku.

  • Kui suur on uus koolihoone?

    Praegu on koolide kasutuses koos koridoride jms ca 10 300 m2, millest kasulikku pinda on arvestuslikult ca 6000 m2. Uues koolihoones on eskiisprojekti staadiumis ca 15 700 m2, kasulikku pinda on 9681 m2. Sellele lisandub praeguste plaanide kohaselt neljandas tiivas riigigümnaasium kogupinnaga ca 5730 m2 ning kasuliku pinnaga 3234 m2 ning parkla 4811 m2. Kokku on kompleks 26 200 m2.

    Lisaks pinna suurenemisele on uued ruumid ehitatud spetsiaalselt muusikahariduse andmise vajadusi silmas pidades ehk lisaks ruumimahu n-ö kvantitatiivsele kasvule toimub ka kvaliteedihüpe nii saalides kui ka õppe- ja harjutustingimustes.

    Kõik muusikaklassid on akustikanõuetele vastavad, seega saab ruume kasutada kõikide instrumentide õppimiseks. Praegu on Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis klassikaõppeks 66 klassi, uues majas 72, lisaks veel 23 harjutusklassi. Rütmimuusikas on Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis 11 ruumi, uues 18.

    Üldharidusklasse on 38. Kahte lükandseinaga eraldatavat suurt klassiruumi saab nende ühendamisel kasutada muusikasaalina üldharidusõppest vabal ajal. Arvutiklass on samuti lükandseinaga kaheks jagatav. Seega luuakse suurem paindlikkus ruumide kasutamises. Planeeritud on 18 suuremat klassi (50m2 ja enam).

    Kooli osaks on ka 100-kohaline õpilaskodu, mis on õhtusel ajal eraldi sissepääsuga, kuid päeval saab õpilaskodust otse kooliruumidesse liikuda.

  • Miks planeeritakse samale krundile riigigümnaasiumi?

    Gümnasistide arv Tallinnas on ca 9000, arengukava järgi aastaks 2030 ca 10 000. Riigigümnaasiumide loomine tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja on osa koolivõrgu korrastamisest. Riigigümnaasiumi loomisega tehakse kokkulepe, et Tallinn sulgeb osa oma gümnaasiumiastmetest ning võtab selle pinna kasutusele eelkõige põhikoolide jaoks, sest selles suhtes on linnas ruumipuudus. Riik pakub riigigümnaasiumis valikuterikast ning kaasaegset gümnaasiumiharidust, mida linn väikese gümnaasiumiastmega koolides korraldada ei saaks.

    Riigigümnaasiumi hoone ehitatakse muusika- ja balletikooli kõrvale. Tegemist on täiesti eraldiseisva kooliga koos oma juhi, õpilaste ja õppekavaga. Gümnaasiumis õpivad ainult 10.-12. klasside õpilased. Riigigümnaasiumil on oma sissepääs ning koolide õpilased on ruumiliselt eraldatud. Ka koolide postiaadressid tulevad erinevad.

 

Viimati uuendatud: 6. oktoober 2017