Sa oled siin

Ministeeriumi ajalugu

Haridus- ja Teadusministeerium on loodud haridusvaldkonda kureeriva ministeeriumina 12. novembril 1919 Maanõukogu Vanematekogu otsusega. Tänast nime – Haridus- ja Teadusministeerium – kannab ministeerium alates 2003. aasta jaanuarist, kusjuures vahepeal on ministeerium kandnud ka nimesid nagu Haridus- ja Kultuuriministeerium ning Haridusministeerium. 2019. aastal on ministeeriumi vastutusvaldkondadeks haridus-, teadus-, noorte-, arhiivi- ning keelepoliitika valdkonnad.

2001. aasta suvel kolis ministeerium Tartusse 1936. aastal ehitatud endisesse Eesti Panga hoonesse aadressil Munga 18. Ministeeriumi senine maja Tallinnas aadressil Tõnismägi 11, mis on ehitatud 1921. aastal, jäi täitma ministeeriumi Tallinna esinduse funktsiooni ning hoones tegutsevad lisaks ministeeriumi allasutused. 2017. aasta suvest avati ministeeriumi esindus ka ministeeriumide ühishoones aadressil Suur-Ameerika 1. 2019. aasta sügisel kolisid ministeeriumi Tallinna esindused kokku ühte hoonesse aadressil Tõnismägi 5a. 

 

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi hoonete ajalugu


Peahoone välisvaadeMunga 18, Tartu

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi praegune peahoone Tartus aadressil Munga 18 on endine Eesti Panga Tartu osakonna hoone, mis on projekteeritud 1935. aastal Arnold Matteusi ja Karl Burmani poolt. 1936. aastal valminud hoone näol on tegu ühe silmapaistvama 1930. aastate saksamõjulise esindustraditsionalismi näitega Eestis. 

Hoones on viis maapealset korrust ning üks maa-alune korrus. Hoone kõrgus on 22 meetrit. Hoone suletud netopind on 3700 m2.

Hoone on L-kujulise põhiplaaniga kolmekordne võimsa kelpkatusega kivihoone, mille sümmeetriline ja klassikaliste dekoorelementidega peafassaad on suunaga Munga tänava äärse haljasala poole. Hoone on tulenevalt pinnaseoludest rajatud massiivsele betoonplaadile.

Algselt olid siseruumid jagunenud ameti- ja eluruumideks ning põhilised pangaruumid paiknesid teisel korrusel, kus on keskseks Munga tänavaga külgnev ja läbi kahe korruse ulatuv pangasaal ning kuhu pääses läbi esimese korruse peavestibüülist. Peamised panga kontoriruumid paiknesid Vabaduse pst äärses külgtiivas. Esimesel korrusel paiknesid pangajuhataja viie-toaline ja tema abi nelja-toaline esinduskorter. Ülemisel korrusel asusid lisaks veel kaks väiksemat ametikorterit ja panga puhkeruumid. Keldrikorrusel asusid katlamaja, hoiuruumid ja korterite abiruumid, pööning polnud kasutusel.

Fassaadikujunduses on keskseks püstliigendus – krohvitud ja klaasitud pindadele vastanduvad dolomiidiga vooderdatud liseenid. Sümmeetriline peafassaad on kujundatud rangelt pidulikuks, mida rõhutab fassaadi kesksel asuv ristkülikukujuline punakaspruunis poleeritud graniidist portaal ning seal asuv art deco stiilis sepisvõre. Peafassaadi külgosadel paiknevad kaarjates niššides Juhan Raudsepa pronksfiguurid „Kaubandus ja Tööstus“ ning „Põllumajandus“. Graniitelemendid on pärit Rootists, katusekivid Saksamaalt ning fasaaadi pilastrid Saremaa dolomiidist. 

Pangahoone sisekujundus oli lihtne, kuid rikkalikumalt oli dekoreeritud pangasaali lagi ning eeskoda, kus asuvad Aleksander Elleri pronksreljeefid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Siseviimistlus, mis oli mõjutatud tolleaegsest saksa sisearhitektuurist, oli kõrgetasemeline, kus ohtralt on kasutatud tammespooni ning läbimõeldud värvilahendust. 

Teise Maailmasõja ajal ei saanud hoone eriti kannatada. Pärast sõda kuni aastani 2000 oli hoone erinevate pangaasutuste kasutusel (NSVLi Riigipank, Tartu Kommertspank, Sotsiaalpank, Ühispank) ning ametiruumid koos pangasaaliga säilitasid oma algupärase otstarbe ja ilme. Ümber on ehitatud endised ametikorterid kontoriruumideks. Säilinud on ehitise algne struktuur, välisilme ja esindusruumide sisekujunduse laad, lisaks on säilinud ka 1930. aastatest mööblit.

Hoones toimusid suuremad ümberehitustööd 2000. aastal, mille projektikontseptsiooni töötas välja AS Pindidisain (Aivar Roosaar) ja sisekujundusprojekti Uku Künnap. Ümberehituse puhul oli eesmärgiks säilitada arhitektuurimälestise välisilme ja suures osas sisearhitektuur, kuid tagada hoones kaasaegne bürookeskkond. Esimesel korrusel muudeti korteritest ümberehitatud ametiruumide plaani lahendust. Teisel korrusel muudeti lisaks ametiruumide plaanilahendusele suure pangasaali otstarve avalike ürituste läbiviimiseks. Kolmandal korrusel muudeti samuti ametiruumide plaanilahendust ning ehitati välja pööningukorrus koos trepikojaga. Lisaks renoveeriti hoone välisfassaad ning lisati katuseaknad ja rõdu hooviküljel. Sisekujunduses lähtuti algsest kavandist ja võimaluste piires säilitati algsed sisustusdetailid (uksed, kellad, valgustid) ning võeti kasutusele originaalmööbel.

Hoonet on rekonstrueeritud 2017. aastal, kui ehitati välja hoone viimane korrus ning remonditi teisi korruseid. 

Munga 18 hoone on arhitektuurimälestisena registreeritud alates 1997. aastast ning asub Tartu vanalinna muinsuskaitsealal.

Lisainfo Kultuurimälestiste riiklikust registrist.

Tõnismägi 5a, Tallinn


Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esindus asub 2019. aasta sügisest aadressil Tõnismägi 5a.

Juugendstiilis neljakordne hoone rajati 1908.-1909. aastal Arthur von Hoyningen-Heune projekti järgi eluhooneks. Tegemist oli Tallinna ühe esimestest mitmekorruselistest üürimajadest. 1937. aastal ehitati hoone ringi Ühise Haigekassa jaoks ning hiljem sai sellest osa Tõnismäe ja Hariduse tänava vahel paiknenud haiglakompleksist koos Tõnismägi 5/Hariduse 6 asuva polikliiniku ja Hariduse 8 asuva tänase koolihoonega. 1977-1994. aastani tegutses hoones nn Seppo kliinik. 1994. aastast 2017. aastani asus hoones Justiitsministeerium.

Arhitektuurselt on hoone väga silmapaistev juugendstiili näide. Hoone fassaadi ilmestavad klombitud paekivist sokli- ja esimesed korrused, millele heidavad kontrasti heledad krohvitud seinapinnad koos kolmnurksete frontoonidega külgrisaliidid. Fassaadi kesksel on juugendportaal, millest kahel pool läbi teise ja kolmanda korruse ulatuvad rõdudega lõppevad ärklid. Puidust peaust ehivad metallist detailid. Hoone hoovipoolsel küljel on ebasümmeetriliselt kumeralt eenduvad trepikojamahud ja sepistatud rõdupiirded, mille ornament on sarnane peatrepile. Hoones on pea terviklikult säilinud hoone ruumiplaneering, algsed uksed, paekivist tripid ja kiviparkett trepikodades. Hoonet on renoveeritud mitmeid kordi, viimati 2019. aastal.

Eelneva ülevaate koostamiseks on kasutatud raamatut "Jalutaja teejuht. Tallinna kesklinn" (2013, Robert Nerman ja Karen Jagodin) ning Kultuurimälestiste riikliku registrit

 

Ministeeriumi juhtimine ja töötajad


Haridus- ja Teadusministeeriumit juhib minister koos kantsleri ja asekantsleritest koosneva juhtkonnaga. 2019. aastal on ministeeriumis 19 osakonda ning 210 töötajat. Rohkem infot personali kohta leiab siit.

Läbi aegade on olnud erinevaid haridusvaldkonna juhi ametiaegasid 61. ENSV ajal oli tänane haridusministeeriumi vastutusvaldkond jagatud mitme asutuse vahel või ühendatud teiste valdkondadega: töö-, hoolekande- ja haridusministeerium, haridus- ja sotsiaalministeerium, haridus- ja kultuuriministeerium, haridusdirektoorium, hariduse rahvakomissariaat, tööjõureservide valitsus, kutsehariduse komitee, hariduskomitee ning ENSV haridusministeerium.

Kõige pikaajalisem haridusvaldkonna juht on olnud Ferdinand Eisen (18.04.1960 - 22.07.1980). Taasiseseisvunud Eesti kõige pikemalt ametis on olnud Tõnis Lukas (2007-2011) ning kõige enam, neli korda, on haridusminister olnud Mailis Reps (2002-2003, 2005-2007, 2016-2019 ja 2019-...).

Haridusvaldkonna ministrid
 

Mailis Reps haridus- ja teadusminister 29.04.2019 - ...
Mailis Reps haridus- ja teadusminister 23.11.2016 - 29.04.2019
Maris Lauri haridus- ja teadusminister 13.09.2016 - 23.11.2016
Jürgen Ligi haridus- ja teadusminister 9.04.2015 - 19.09.2016
Jevgeni Ossinovski haridus- ja teadusminister 26.03.2014 - 9.04.2015
Jaak Aaviksoo haridus- ja teadusminister 6.04.2011 - 26.03.2014
Tõnis Lukas haridus- ja teadusminister 5.04.2007 - 6.04.2011
Mailis Reps haridus- ja teadusminister 13.04.2005 - 5.04.2007
Toivo Maimets haridus- ja teadusminister 10.04.2003 - 13.04.2005
Mailis Rand (Reps) haridusminister
(alates 15.10.2002
haridus- ja teadusminister)
28.01.2002 - 10.04.2003
Tõnis Lukas haridusminister 25.03.1999 - 28.01.2002
Mait Klaassen haridus- ja kultuuriminister 17.03.1997 - 25.03.1999
Rein Loik haridus- ja kultuuriminister 30.11.1996 - 17.03.1997
Jaak Aaviksoo haridus- ja kultuuriminister
(alates 01.01.1996
haridusminister)
6.11.1995 - 30.11.1996
Peeter Kreitzberg haridus- ja kultuuriminister 17.04.1995 - 6.11.1995
Peeter Olesk haridus- ja kultuuriminister 27.06.1994 - 17.04.1995
Paul-Erik Rummo

haridusminister 
(alates 01.02.1993
haridus- ja kultuuriminister)

22.10.1992 - 27.06.1994
Rein Loik haridusminister 21.12.1989 - 22.10.1992

 

Haridusvaldkonna ministeeriumi kantslerid
 

Mart Laidmets 24.01.2019 - ...
Tea Varrak 27.03.2017 - 20.01.2019
Janar Holm 11.04.2008 - 26.03.2017
Sirje Jõgiste 15.09.2006 - 10.04.2008
Jaan Kallas 5.01.2004 - 14.09.2006
Peep Ratas 14.04.1999 - 4.01.2004
Georg Aher 22.12.1995 - 13.04.1999
Enn Siim 4.07.1995 - 6.11.1995
Veiko Jürisson 2.11.1992 - 19.05.1995

 

HTM 1919

Fotol on haridusministeeriumi töötajad 1919. aastal, keskel on minister Kartau.

htm 2018

Fotol on haridus- ja teadusministeeriumi töötajad 2019. aastal. 

 

Kasulikku

 

Viimati uuendatud: 9. jaanuar 2020