Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) valitsemisala kulud (838,6 mln) ja investeeringud (65,3 mln) on 2022. aastal kokku ca 903,6 mln eurot. Valitsemisala kulud moodustavad 6% ja investeeringud 9% riigieelarve kogu kulude ja investeeringute mahust. Koos KOV üldhariduse ja huvitegevuse toetusega on 2022. a maht 1,3 mld eurot.
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 2022. aasta riigieelarve eelnõu
|
2022 RE |
2022 RE |
Osakaal 2022 RE kogumahust |
|
|---|---|---|---|
|
Tulud |
13 130 809 |
199 846 |
2% |
|
Kulud |
-13 638 494 |
-838 630 |
6% |
|
Investeeringud |
-715 975 |
-65 355 |
9% |
|
Finantseerimis- |
647 348 |
261 |
0% |
Kokku otsustas Vabariigi Valitsus eraldada valitsemisalale lisavahendeid 2022. aastaks ca 54,29 mln eurot sh:
- Õpetajate palgakasv 20,7 mln eurot.
- Kultuuritöötajate palgakasv 0,26 mln eurot.
- Õpilünkadega tegelemine koolides 12 mln eurot.
- Eesti keelne haridus 5 mln eurot (ei kajastu HTMi eelarves vaid VV reservis).
- Teaduse rahastamine 16,33 mln eurot.
Kulude kokkuhoiu meede moodustab kokku 7,8 mln eurot (sh Hasartmängumaksu lahti sidumine kuludest 0,3 mln ja Riigigümnaasiumide ehitus 1 mln).
Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala varasemate aastate eelarved leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Olulised märksõnad valitsemisala 2022. a eelarvest
Õpetajate väärtustamine
- 2022. aasta riigieelarves on õpetajate palgafondiks (sh riigi-, era- ja KOV üldharidus- ja kutsekoolides) 419 mln eurot. Õpetaja arvestuslik keskmine palk tõuseb 7,3%, mis kasvatab õpetaja arvestuslikku keskmist palka 1653 euroni (kasv 113 eurot), mis on samal tasemel riigi keskmise palgaga. Palga alamäär tõuseb 1412 euroni (kasv 97 eurot). Selleks eraldati Vabariigi Valitsuse otsusega 20,7 mln eurot ning lisaks ministeeriumi investeeringute ja tegevuste kokkuhoiu arvelt 9,3 mln eurot.
- Jätkub lasteaiaõpetajate motiveerimine eesmärgiga hoida õpetajate palk 90% ning magistrikraadiga õpetajate palk 100% üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.
- Esimest korda tööle asuvate õpetajate ja tugispetsialistide toetamiseks eraldati riigieelarvest 2,9 miljonit eurot lähtetoetusteks. Toetuse summa on 12 783 eurot ühe inimese kohta ning käesolevast õppeaastast makstakse seda ühes osas, mis annab alustavatele spetsialistidele parema stardipositsiooni.
- Toetatakse õpetajate, koolijuhtide kompetentside ja pädevuste kasvu, jätkatakse omavalitsuste haridusjuhtide professionaalse võimekuse tõstmise programmidega.
Kõrgharidus
- Toetatakse 201,1 mln euroga kõrgharidusõppe pakkumist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides, tagatakse õppija toimetulekut ja õppe tulemuslikkust toetavad teenused ja toetused. Kõrghariduse tegevustoetuseks avalik-õiguslikele ülikoolidele ja ministeeriumi hallatavatele rakenduskõrgkoolidele on planeeritud 162,5 mln eurot.
- Alates 2022/2023. õppeaasta algusest minnakse järk-järgult üle doktoranditoetuselt nooremteaduri ametikohtade toetusele. 2022. aastal on doktorantide üleviimiseks nooremteaduriteks planeeritud kõrghariduse ja teaduse valdkonnas kokku 2,3 mln eurot, koos varem doktoriõpinguid alustanute doktoranditoetusega kokku 10,7 mln eurot ning doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksukuluks on kavandatud 4,2 mln eurot. ( reformi mõju kajastub ka teadusevaldkonnas kuludes).
Teadus
-
2022. aasta riigieelarves püsib teadusrahastus 1% sisemajanduse koguproduktist. Võrreldes tänavuse aastaga lisandub teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetuseks uuel aastal üle 40 miljoni euro. Lisanduvast rahast suunatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu teadussüsteemi toimimise kindlustamiseks 16,3 miljonit eurot. Haridus- ja teadusministeeriumi lisaraha suunatakse ennekõike teadussüsteemi jätkusuutliku toimimise kindlustamisse, suurendades nii uurimistoetuste mahtu kui teadusasutuste baasfinantseerimist. Tähtsal kohal on noorteadlaste järelkasvu kindlustamine, toetades doktorantide üleminekut nooremteadurite ametikohtadele. Lisatähelepanu pööratakse haridusuuringute ja haridusinnovatsiooni tegevuste hoogustumisele.
Õpilünkade tasandamine
12,0 mln eurot, eraldatakse koolidele, et pakkuda 2021/2022. õppeaastal tuge õpilastele, kel on tekkinud COVID-19 kriisist tingitud õpiraskused.
Eesti keelne kool (sh koolieelsed lasteasutused)
Eesti keelest erineva emakeelega laste toetamiseks eesti keele omandamisel on kavandatud kokku 8 miljonit eurot, millest 5 mln eurot on kavandatud VV reservi. Koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides tagatakse muu emakeelega laste rühmadesse eestikeelne lisaõpetaja.
Elukestev õpe ja tööturg
6,2 mln eurot on planeeritud täiendus- ja ümberõppevõimaluste pakkumiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse.
Kõigil haridustasemetel arendatakse ettevõtlusõpet 2,1 mln euroga, eesmärgiga rakendada ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlus- ning karjääriõpet süsteemselt kõigil haridustasemetel ja -liikides.
Täiendavate töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 2,6 mln euroga.
Noored
Arendatakse institutsioonide võrgustikke ning toetatakse noorte sotsialiseerumist ja ühistegevust soodustavaid algatusi noorsootööasutustes ja noorteühingutes. Noorte riskikäitumise vähendamiseks ja tõrjutusriski ennetamiseks toetatakse 2,1 mln euroga noorsootöö piirkondliku kättesaadavuse parandamist ja noorte noorsootöösse kaasamist.
Noortele kvaliteetse ja mitmekesise huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse parandamist toetatakse 11 mln euroga, millest 10,3 mln eurot moodustab kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus.
Koolivõrk
Korrastatakse tuge vajavate õpilaste koolide võrk, parandatakse õppetingimusi ja teenuste kättesaadavust.
Kohalikud omavalitsused ja erakoolide pidajad saavad toetust väikelahenduste loomiseks, et tuge vajavaid lapsi oleks võimalik kaasata tavakooli.
2022. a alustavad õppetegevust uued Rakvere ja Saue riigigümnaasiumid. Avatakse Tallinna Muusika- ja Balletikool.