Programmi eesmärk on luua Eesti elanikkonnale kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.
Eesti väljakutse on aastaid olnud erialase hariduseta ning ainult põhiharidusega või õpinguid mittejätkavate 18– kuni 24aastaste inimeste suur hulk. Kutseõppe kõrge kvaliteet tagatakse koostöös tööandjatega.
Eesmärkide saavutamiseks arendatakse õppekavu ja praktikakorraldust, võetakse laiemalt kasutusele õpipoisiõpe, kutseõppe lõpetamisel kutseeksam. Kutseõppurite põhjalikku ettevalmistust töötamiseks täiendavad karjäärinõustamine, ettevõtlusõpe, IKT oskused ja vajadusel eesti keele õpe. Õppe kättesaadavust soodustab uuenev toetuste süsteem.
Eesmärkide saavutamise eeldus on koostöö haridussüsteemi ja tööandjate vahel, et tagada õppe vastavus tööturu vajadustele. Selle juures tuleb arvestada demograafiliste muutustega. Samuti tuleb tööturule ja kutseõppesse kaasata hariduslike erivajadustega noored. Karjäärinõustamise ja avalikkuse teavitamise kaudu saame kaotada kutseharidusega seotud eelarvamusi ja anda noortele võimaluse otsustada kutseõppe kasuks.
Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud 326 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.
Programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks. Kutsehariduse valdkonna eesmärke aitavad ellu viia ka digipöörde, pädevate ja motiveeritud õpetajate ja haridusasutuste juhtide, õppe- ja karjäärinõustamise, täiskasvanuhariduse, koolivõrgu ning tööturu ja õppe tihedama seostamise programmid.
Tegevused
Kutseõppe kvaliteet ja rohkem praktilist ning õpipoisiõpet
Kutseõpetajate täiendkoolitus ja praktikud õpetama
Kutseõppurite mitmekesisemad õppevõimalused valmistavad neid tööeluks paremini ette
Muudatused kutseõppeasutuste võrgus
Mõõdikud
Mõõdik |
Algtase (2012) |
2016 |
2018 |
Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24 aastaste osakaal (%) |
10,5 |
10,5 |
<10 |
Kutsehariduse statsionaarses õppes õpinguid jätkavate põhikoolilõpetajate määr (%) |
28,6 |
30 |
32 |
Keskhariduse tasemel õppurite jagunemine (%) üldkeskhariduse ja kutsekeskhariduse vahel |
67:33 |
64:36 |
62:38 |
Õppetöö katkestajate määr (%) kutseõppeasutustes (kutsekeskhariduse tasemel 1. õppeaastal) |
25,8 |
23 |
22 |
Eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute (25−64) osakaal (%) |
30,3 |
28 |
26 |
1−3 aastat tagasi õpingud lõpetanud 20−34aastaste inimeste tööhõive määr (%) |
73,9
|
77 |
80 |
25−64aastaste täiskasvanute elukestvas õppes osaluse määr |
12,9 |
15 |
18 |