Sa oled siin

Küsitluse läbiviimine

Rahvusvahelise uuringu PIAAC prooviküsitlus toimus 2010. aasta suvel, põhiuuringu andmeid koguti 2011. aasta augustist kuni 2012. aasta maini.

Kõigile valimisse sattunud inimestele, keda oli Eestis 13 000, saadeti koju kiri, kus oli ka palve oma küsitlejaga telefonitsi ühendust võtta. Küsitlejal oli omakorda eesmärk saada esimene kontakt vastajaga silmast silma. Kui vastaja oli andnud nõusoleku uuringus osalemiseks, viidi küsitlus läbi vastaja kodus või mõnes muus, nii küsitlejale kui ka vastajale, sobivas kohas. Vastaja sai Eestis valida kahe keele vahel, kusjuures soovi korral võis keelt pärast taustaküsimustiku täitmist ja enne ülesannete lahendamise juurde asumist vahetada.

Küsitlus algas taustaküsimustiku täitmisega, kus küsitleja kandis uuringus osaleja antud vastused pärast küsimuse esitamist ja vastuse saamist arvutisse. Taustaküsimustiku täitmine võttis aega keskmiselt 30-45 minutit.

Oskuste taseme hindamiseks pidid uuringus osalenud inimesed lahendama erineva raskusega ülesandeid. Ülesanded valiti uuringusse rahvusvaheliste ekspertgruppide poolt. Ülesannete adapteerimisel ja tõlkimisel osales kaks sõltumatut tõlki, toimetaja ja nn verifitseerija ehk tekstide õigeks tunnistaja, kes kontrollis tõlke ja originaali vastavust olulistest kriteeriumidest lähtuvalt.

Ülesannete lahendamine algas  põhiosaga, mida täitsid kõik vastajad kas arvutis (eraldi IKT baasoskuste test ning kolm lugemis- ja kolm arvutamisülesannet) või paberil (neli lugemis- ja neli arvutamisülesannet).

Edasised ülesanded sõltusid põhiosa tulemustest ning sellest, milline oli vastaja haridustase ja emakeel. Kõrgema haridustasemega emakeeles vastajad, kes lahendasid põhiosa hästi, said alguses keerukamad ülesanded. Järgmiste ülesannete raskusaste sõltus esimese etapi tulemustest. Selline kohandatud testimine toimis vaid arvutis (vt ülevaatlikku skeemi alltoodud joonisel).

Paberülesannete täitjad vastasid kas ainult matemaatilise kirjaoskuse (20 küsimust) või funktsionaalse lugemisoskuse (20 küsimust) küsimustele, arvutis tuli lahendada kas ühte või mitut erinevat oskust mõõtvaid ülesandeid.

Konkreetse vastaja saadud ülesannete valik sõltus nii tema varasematest tulemustest (sellest sõltus ülesannete raskus) kui ka ette programmeeritud juhuslikust valikust (ülesannete liik). Nii lahendas 50% vastajatest arvutis lugemis- ja arvutamisülesandeid, 33% probleemilahendus- ja lugemis- või arvutamisülesandeid ning 17% ainult probleemilahendusülesandeid.

Kõik paberülesannete lahendajad vastasid ka baasiliste lugemisoskuste küsimustele. Ainult baasilise lugemisoskuse ülesandeid lahendasid inimesed, kes kukkusid kas paberi- (4+4 ülesannet) või arvutipõhise hindamise põhiosa (3+3 ülesannet) lihtsatest ülesannetest läbi. Rahvusvaheliselt oli neid arvutis vastajate hulgas 0,7% ja paberil vastajate hulgas 1%; Eestis vastavalt 0,5% ja 1,4%.

Ülesannete lahendamine võttis aega umbes 40-50 minutit, kuid oli ka vastajaid, kes tegid seda mitu tundi, kuna ajalist piirangut uuringus osalemisel ei olnud.

Kokku vastas Eestis 7632 inimest, korrigeeritud vastamismäär oli 63%. Lõplikus andmebaasis on arvestatud mittevastamisest tingitud nihet, andmed on kaalutud ning esinduslikud 16–65-aastaste inimeste kohta.

Kuna kõik vastajad ei lahendanud kõiki ülesandeid, siis arvutati üksikvastuste teooria (Item Response Theory) abil igale vastajale oskuste koondtulemused. Üksikvastuste teooria võimaldab ülesannete parameetreid (raskusastet ja diskrimineerimisfaktorit) ning inimeste taustatunnuseid ja lahendatud ülesannete tulemusi teades arvutada igale inimesele tema oskuste võimaliku jaotuse nii nende oskuste kohta, mida mõõtvaid ülesandeid inimene lahendas, kui ka nende kohta, mille ülesandeid ta ei lahendanud. Kuna selle meetodi puhul jääb alles vea võimalus, leitakse igale inimesele sellest jaotusest 10 võimalikku tulemust ehk tõepärast väärtust (plausible values). Seesugune lähenemine on ebatäpne üksikisiku oskuste mõõtmiseks, kuid asjakohane suuremate gruppide puhul.

Ülesannete lahendamine arvutis ja paberil: erineval viisil ülesandeid täitnud vastajate osakaalud

 

Märkus: Vastajate osakaalud on näidatud osalevate riikide kohta keskmiselt (enne kaldkriipsu) ja Eesti kohta eraldi (pärast kaldkriipsu). Punased jooned tähistavad vastavas osas läbikukkumist.

Viimati uuendatud: 22. mai 2014