Sa oled siin

Haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetus

Lisaeelarvega määrati haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetuseks 15 miljonit eurot.

  • 18. juunil allkirjastas haridus- ja teadusminister Mailis Reps määruse, millega antakse lühilaagrite ja -malevate korraldajatele tänavuseks suveks täiendavat toetust "Terve Eesti suvi".  Taotuste esitamine on lõppenud!
  • Eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja huvikoolide pidajate ning huvitegevuse pakkujate kriisitoetuse taotluste esitamine on lõppenud. Juba rahuldatud taotluste käskkirjad leiab altpoolt.

Taotluste esitamine toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühtses Toetuste Menetlemise Infosüsteemis 

Toetuste taotlemise tingimused ning muu info leiab vastavast alajaotusest.

 

Toetused

Lühilaagrite ja -malevate kriisitoetus "Terve Eesti suvi"

Haridus- ja Teadusministeerium toetab tänavu suvel erakorraliselt ja täiendavalt lühilaagreid ja -malevaid, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse ning töökasvatuse pakkumine erinevatel eesmärkidel. Näiteks keelekümblus, integratsioon, vaimse ja füüsilise tervise toetamine või muudel noorte vajadusest lähtuvatel arendavatel ja noorte ühistegevust toetavatel eesmärkidel.

Toetuse eesmärk on vähendada koroonakriisi mõju noorte võimalustele osaleda arendavates tegevustes. 

Taotlusi sai esitada 25. juunist 10. juulini. Taotlusi menetletakse jooksvalt ning taotlejaid teavitatakse tulemustest.

Küsimustele vastab

Eriolukord on mõjutanud noorte võimalusi osaleda huvipakkuvates tegevustes koos eakaaslastega. Suuremat mõju on kriis avaldanud enim haavatavamatele gruppidele nagu erivajadustega, asenduskodudes elavatele, vähekindlustatud ja paljulapseliste perede või keskustest eemal elavatele noortele. Samuti on kriis mõjutanud lapsevanemaid, kellel töö kaotuse või sissetulekute vähenemise tõttu ei ole võimalik laste ja noorte laagri või maleva osalustasusid maksta. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeerium kavandanud sel aastal ühekordse toetusmeetme  lühilaagrite ja –malevate korraldajatele, et tegevusi saaks pakkuda rohkematele noortele. 

Toetuse tingimustest


Lühilaagri või - maleva korraldamiseks on võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, juhul kui osalevatele noortele korraldatakse ka ööbimine. Ilma ööbimiseta lühilaagri puhul eraldatakse toetust iga osaleva noore kohta 20 eurot päevas.

Toetust saavad taotleda maleva, päevalaagri või 3 – 5 ööpäeva kestva laagri korraldajad.

Toetuse taotleja peab vastama muuhulgas järgmistele tingimustele:

  • ta on tegutsenud vähemalt kuus kuud ning tema tegevusala on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine;
  • ta ei ole saanud ega taotle toetust samal eesmärgil teistest riigieelarvelistest meetmetest;

Toetust sai taotleda kuni 10. juulini.

Korduma kippuvad küsimused

Kes võivad toetust taotleda?

Taotleja peab olema eraõiguslik juriidiline isik, kelle tegevusalaks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine. Taotleja peab olema nimetatud valdkonnnas tegutsenud vähemalt kuus kuud. See tähendab, et noorsootöö peab organisatsiooni põhikirjas olema tegevusalana sätestatud vähemalt 6 kuud enne taotluse esitamist.

Taotleja suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimismenetlust ega pankrotiseaduse kohaselt nimetatud ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti ning taotlejal ei tohi olla kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. Samuti ei tohi toetuse taotlejal olla maksuvõlga riigi ees või peab maksuvõla tasumine olema ajatatud. Ei tohi olla esitamata majandusaasta aruanded ning puuduvad riigi ees varasemalt täitmata kohustused.

Mille jaoks võib toetust kasutada?

Toetust võib taotleda lühilaagri või lühimaleva korraldamiseks vajalike ja möödapääsmatute kulude katmiseks. Lühilaagri all peetakse silmas ööbimisega laagrit, mille kestus on kolm kuni viis ööpäeva või päevalaagrit, mille kestus on minimaalselt kolm päeva ning kus ei toimu ööbimist. Lühimaleva all peetakse silmas malevat, mille kestus on kolm kuni viis päeva või ööpäeva.

Toetust võib taotleda noorte majutus- ja ööbimiskulude ning toitlustuskulude katmiseks, samuti noortega töötavate isikute, näiteks tegevuste juhendajad, palgakuludeks. Toetust võib kasutada ka lühilaagri või lühimaleva korraldaja poolt organiseeritud transpordi korraldamiseks lühilaagrisse või lühimalevasse ja tagasi.

Miks saavad toetust just 3-5 päeva kestvad lühilaagrid ja -malevad?

Eriolukorra tõttu on noored olnud võimaluseta eakaaslastega suhelda. Toetusmeede on suunatud vähemalt kolm päeva kestvate ühistegevuste, lühilaagrite ja –malevate  korraldamisele, et võimaldada noortel sotsialiseeruda ja saada uusi sõpru. Üksikute ja lühemaajaliste tegevuste nt ekskursioonid, avastus- ja huvikeskuste külastused jmt võimaldavad küll osa saada huvipakkuvatest ja arendavatest tegevustest, kuid ei leevendada pikemaajaliselt kriisi mõjul tekkinud noorte stressi ja vaimse tervise probleeme.

Üle viie päeva kestvatele laagritele ja malevatele kehtivad Eestis noorsootöö seadusest tulenevad nõuded. Neile nõuetele vastavad laagrid ja malevad toimuvad ka 2020. aasta suvel Eesti Noorsootöö Keskuse taotlusvoorude „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ ning „Malevasuvi 2020“ kaudu. Käesolevast erakorralisest lisameetmest toetame lühemaajaliste laagrite ja malevate (kuni viie ööpäevaste) läbiviimist, sest see on korraldajatele operatiivsem – üle viie päeva kestva laagri või maleva korraldamiseks tuleb taotleda luba tegevuste läbiviimiseks kolm kuud enne laagri või maleva toimumist.

Milleks ei saa toetust taotleda ega kasutada?

Toetust ei saa taotleda alla kolme ja üle viie päevaste lühilaagrite ja lühimalevate korraldamiseks.

Toetust ei või taotleda tegevustele, milleks on juba toetust saadud teistest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmetest või Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2020. aasta toetusvoorude „Noorte tervistav ja arendav puhkus“ ja „Malevasuvi 2020“ kaudu toetatud laagritele ja malevatele.

Toetust ei või kasutada inventari ja muu põhivara soetamiseks.

Toetust ei või kasutada malevas töötavatele noortele palga maksmiseks. Samas tuleb tööandjal  sõlmida malevlastele töölepingud ning tööaeg, makstav palk ja muud tingimused peavad olema kooskõlas töölepingu seadusega. Maleva korraldamiseks tuleb töövahendid tagada tööandja poolt ja palga maksmisel arvestada vähemalt 2020. aasta tunnitasu alammääraga 3,48 eurot.

Kas toetust võib taotleda tagantjärele juba toimunud laagri eest?

Toetust võib taotleda lühilaagritele või lühimalevatele mis on korraldatud alates haridus- ja teadusministri määruse kehtima hakkamise hetkest, milleks on 23. juuni.

Millist infot on taotlejal vajalik taotluses kajastada?

Taotluses ootame esmalt infot korraldatava lühilaagri suunitluse kohta. Näiteks, kas tegu on tehnika, kunsti, looduse, spordi, muusika, kultuuri või keelekümbluse, integratsiooni või vaimse ja füüsilise tervise toetamiseks kavandatud laagriga.

Malevate puhul ootame taotluses infot noorte töö iseloomu kohta. Näiteks, kas tegu on heakorra, teeninduse, põllumajanduse või mõne muu sektori tööandjaga, kes noortele lühiajalist töötamise võimalust pakub.

Taotluses saab samuti välja tuua, milline on lühilaagri või lühimaleva peamine sihtrühm (sh noorte vanuserühm, erivajadused jm), palju noori tegevustes osaleb ja kuidas osalevad noored kaasatakse, millal ja kus tegevused läbi viiakse, keda täiskasvanutest noorte juhendajatena ja tegevuste läbiviijatena kaasatakse ning muu informatsioon, mida korraldaja toetuse saamiseks oluliseks peab.

Kui mul on plaanis korraldada suvel mitu lühilaagrit siis kas võin toetust küsida mitme laagri jaoks ja kas siis ühe taotlusega korraga või pean eraldi esitama mitu taotlust?

Arvestatud on, et lühilaagri või lühimaleva korraldajal võib olla soov korraldada mitu erinevat lühilaagri või -maleva vahetust. Sel juhul tuleb iga vahetuse kohta esitada eraldi taotlus, kuna noortele pakutavate tegevuste sisu, tegevuste läbiviimise asukoht, kaasatavate noorte hulk või malevate puhul näiteks tööandja võib erinevate vahetuste kaupa erineda.

Milliste tingimustega peab lühilaagri või lühimaleva korraldamisel arvestama?

Arvestades, et lühilaagrites ja -malevates, kus noortele on korraldatud ka ööbimine, on korraldaja noorte eest vastutav ööpäevaringselt ning ka päevalaagrites ja lühimalevates, mille raames noortele ööbimist ei korraldata, on sisutegevuste läbi viimisele lisaks vajalik tagada noorte ohutus ja turvalisus, on korraldajatel vajalik silmas pidada, et:

  • Toetuse saajal on kohustus tagada, et noortega ei töötaks isikud, kellele on kehtestatud lastekaitseseaduse § 20 kirjeldatud piirangud ning et noorte juhendajatel on oskused ja pädevused noortega lühilaagrites või lühimalevas töötamiseks. Noorte juhendajatena tuleb eelistada juhendajaid, kes töötavad noorsootöötajana, huvikooli õpetajana, huvijuhina, treenerina, haridustöötajana (sh noorte keeleõpetajana), tervishoiutöötajana, noorte nõustajana või sotsiaaltöötajana.
  • Toetuse saajal on kohustus tagada, et lühilaagri või lühimaleva tegevuste läbiviimisel on tagatud osalejate turvalisus ja heaolu ning et noorte toitlustamine ja ööbimine on korraldatud kas nimetatud tegevusteks luba omavate teenuse pakkujate juures või muul ohutul viisil (nt kasutades kokkuleppel koolidega nende sööklaid ja õpilaskodusid).
  • Tegevuste läbiviimisesse peab olema kogu tegevusaja vältel kaasatud nõutav arv täiskasvanud juhendajaid, st minimaalselt üks täiskasvanu 15 noore kohta.
  • Toetuse saajal on kohustus järgida Vabariigi Valitsuse 16. mai 2020. a korralduses nr 172 „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ kehtestatud nõudeid.

Ühtlasi on toetuse saajal kohustus teavitada lühilaagri või lühimaleva toimumise asukohast kohalikku omavalitsust, mille territooriumil tegevused läbi viiakse ning määrata lühilaagri või malevarühma vastutav kontaktisik, et lapsevanematel (k.a asendusperedes või -hooldusel olevate noorte puhul KOVi sotsiaaltöötajal ja lähetanud asenduskodu personalil), kelle noored lühilaagris või lühimalevas osalevad, oleks võimalus korraldajatega kontakti saada. Tegevuste toimumise koha ja kontakti avalikustamine on oluline, et vajadusel oleks päästeteenistustel võimalik operatiivselt reageerida ning korraldajal oleks võimalik saada ühendust lapsevanematega.

Kuidas toimub aruandlus?

Toetuse aruandlus ja toetuse tagasinõudmine toimub kehtiva määruse § 6 ja § 7 kohaselt. Toetuse saajal on kohustus esitada toetuse kasutamise kohta aruanne toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb esitada teave selle kohta, kus ja millal lühilaager või –malev läbi viidi, osalejate ja juhendajate nimekirjad, teave kasutatud toitlustus-, majutus- ja muudest teenustest ning malevate puhul ka info tööandja kohta.  Seega kokkuvõtlikult peab aruandes kajastuma taotlusega võrreldav informatsioon, mis annab ülevaate taotluse kasutamisest. Haridus- ja Teadusministeeriumil on õigus toetus taotlejalt tagasi nõuda, kui toetuse saaja on esitanud ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või toetuse eraldamise aluseks olevaid ja toetuse kasutamist kajastavaid andmeid või teavet varjanud.

Erahariduse ja huvitegevuse kriisitoetus

Eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja -huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad said taotleda kriisi leevenduseks toetust möödapääsmatute kulude katmiseks.

Tulenevalt suurest huvist toetuse vastu sai taotlusi esitada kahes voorus. Esimene voor lõppes 15. mail ja teine 29. mail.
Küsimuste korral kirjutage palun kriisitoetus@hm.ee

Menetletud taotluste käskkirjad:

Info taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta saabub taotluses esitatud meiliaadressile.

Kiiretele küsimustele vastavad

  • Üldised küsimused: Marika Tuusis 7350150
  • Erakoolid: Piret Sapp 7350318
  • Huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad: Gerttu Aavik 7350124
  • Lapsehoiud ja lasteaiad: Tiina Peterson 7350114

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad said taotlusi esitada kuues huviala valdkonnas: loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia, muusika, kunst, sport, tants ja üldkultuur. 

Taotluste esitamine toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühtses Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. 

Asutused, kes olid esimeses voorus taotluse juba esitanud, aga soovisid seda täiendada, said esitada uue taotluse. 

Toetuse tingimustest

Maksimaalne toetuse suurus lapse/õpilase kohta on 80 eurot kuu kohta ning seda sai taotleda maksimaalselt kolme kuu eest (märts, aprill, mai). Sealjuures sai toetust taotleda maksimaalselt 50% laste/õpilaste arvu ulatuses.

Taotluse aluseks võeti laste/õpilaste arv 1. märtsil 2020.

Taotleja pidi toetuse vajadust põhjendama ja teavitama ka sellest, kas on kavas taotleda toetusi teistest riigi kriisimeetmetest.

Korduma kippuvad küsimused

Kui taotleja  on pidajaks mitmele haridusasutustele (kool, lasteaed, huvikool), kas siis tuleb esitada mitu taotlust?

Taotlused tuleb esitada eraldi. Taotluskeskkonnas saate ise valida sobiva taotlusvormi.

Näiteks kui tegemist on pidajaga, kes peab nii üldhariduskooli, lasteaeda kui ka huvikooli, tuleb täita samas keskkonnas kolm taotlust. Kui tegemist on koolipidajaga, kellel on kaks üldhariduskooli sh erinevates õppekohtades, saab esitada ühe taotluse. Kui tegemist on lasteaed-kooliga, siis palume lasteaia osas esitada eraldi taotluse.  
 
Kui omavalitsus on eralapsehoiu pidajaga sõminud lepingu viiele raske- või sügava puudega lapsele, kas siis on võimalik saada toetust?

Toetust saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks ja kes osutab lapsehoiuteenust raske- või sügava puudega lapsele, sellisel juhul võib olla lapsehoiuteenusel viis või vähem last.

Kui detailselt on vajalik põhjendada eriolukorraga kaasnenud tulude vähenemist?

Taotluse vormis ootame infot kogu tulude mahu vähenemise kohta, sh palume eraldi välja tuua KOVidelt saadava toetuse vähenemine (kui see on vähenenud) ning lapsevanematelt laekunud õppemaksu tulu vähenemine. Selle kohta on vormis olemas ka eraldi väljad.

Kui üks laps käib eraüldhariduskoolis ja ka kahes erahuvialakoolis, kuidas toetust siis arvestatakse?

Toetust antakse selle lapse eest igale üksusele, mille tegevuses laps osaleb. Taotleja peab olema valmis tõestama, et laps on reaalselt taotleja teenuse saaja. 

Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotlemiseks peab organisatsiooni peamine tegevusala olema põhikirja järgselt huvihariduse või tegevuse korraldamine. Kas põhikirjas või FIE äriregistri sissekandes võib olla tehtud sellekohane muudatus alles aprillis või mais 2020? 

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkumine peab organisatsiooni põhikirjas olema reguleeritud peamise tegevusalana vähemalt 6 kuud. Põhikirja või FIE äriregistri muudatused, mis on tehtud alles aprillis või mais 2020 arvesse ei lähe. 
Kas esitatud peab olema ka 2019. majandusaasta aruanne, mille hiliseim lubatud tähtaeg on 30.06.2020?

Taotluse esitamise ajal ei pea esitama oma majandusaasta aruannet. Taotluse esitaja peab kinnitama taotluses, et ta on olnud seadus- ja maksukuulekas. Selle hulka kuulub ka õigeagsete majandusaasta aruannete esitamise kohustus. St, et taotluse esitamise hetkel puuduvad taotlejal varasemate aastate võlgnevused. 

Kas taotlejal on lubatud taotletava summa sisse arvestada ka sissemakseid uute arvutite ja seadmete ostuks või nt Varaaida või muu projekti omafinantseeringuid?

Püsikulud on kulud, mis tekivad ka siis, kui asutusel ei ole üldse/või on vähenenud käive ja oluliselt ka sissetulekud/tulud. Püsikuludeks on näiteks sõlmitud teenuste lepingud, palgafond, ülalpidamiskulud (rent, kommunaalmaksed).
Uute arvutite ja seadmete ost ning projektide omafinantseeringud ei ole vältimatud püsikulud ning neid taotlusesse ei lisata.

 

Viimati uuendatud: 14. juuli 2020