Haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetus

Õpihuvi laagrite eesmärk on põhi- või keskhariduse tasemel õppijate (1.-12. klassi ja kutsekoolide õppijad) õpimotivatsiooni ja vaimse tervise turgutamine ning üldpädevuste ja ainevaldkondade vastu huvi kujundamise toetamine.  Õpihuvi laagrite toetuse taotlusvooruks on nähtud ette 6 miljonit eurot.

Taotlusi saab esitada 11. juunini. Taotluste vastused selguvad hiljemalt juuli keskpaigas. Pärast positiivse otsuse saamist laekub raha toetuse saaja kontole hiljemalt 14 päeva jooksul.

Tegevusi saab alustada pärast taotluse rahuldamise otsust. 

• Järelvaadatav infotund ja Infotunni slaidid

Taotlemine toimub veebikeskkonnas https://toetused.kul.ee/

Laagritoetust saavad taotleda:

• üldhariduskoolid, kutsekoolid, ülikoolid;
• kohalikud omavalitsused, koolide ja huvikoolide pidajad;
• huvihariduse ja -tegevuse pakkujad;
• noorteorganisatsioonid ja noortega tegelevad MTÜd

Lisaeelarvega eraldati Haridus- ja Teadusministeeriumile 6 miljonit suvisteks õpihuvi laagriteks.

Õpihuvi laagrite toetuse määrus:

• Haridus- ja teadusministri määrus "Õpihuvilaagrite korraldamiseks mõeldud toetusmeetme tingimused COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks haridus- ja noortevaldkonnas"
• Seletuskiri
• Hindamiskriteeriumid

Toetuse üldised tingimused

• Laagri tegevused kavandatakse ja/või viiakse läbi haridus- ja noortevaldkonna koostöös. 

• Õpihuvilaagri ühe vahetuse kestus on kolm päeva kuni viis ööpäeva.

• Toetus ühe osaleja kohta on maksimaalselt 120 eurot.
• Eraldatud toetust on taotlejal õigus kasutada kuni 31. detsembrini 2021.
• Laager on osalejatele tasuta.

Laagrid saavad toimuda, kui viiruse leviku oht on vähenenud ja piiranguid on leevendatud.

Taotlus esitab üks asutus, ent taotluses tuleb näidata ära partnerid. Toetust saab taotleja ehk kui taotleb haridusasutus, siis haridusasutus ja kui noorsootööga seotud organisatsioon, siis tema.

Laagreid ei pea viima läbi vaid kutsetunnistusega laagrikasvatajad, kuid olulised kinnitused peab taotleja andma: kindlasti peab laagri korraldaja olema täisealine, tohib töötada lastega, on pädev laste ja noortega töötama jms. Taotleja annab vormil kinnituse tema poolt kaasatavate juhendajate osas.

 

Kui MTÜ alla kuulub nii erakool kui erahuvikool, kas see kvalifitseerub taotlejaks?

Jah. Olukord sama, mis KOVil, kes peab üldhariduskooli ja huvikooli.

Kas (era)huviharidus on haridusvaldkond?

Ei.

Kas huvitegevus on noortevaldkond?

Jah.

Kui koostööd teevad (era)huvihariduse ja huvitegevuse pakkuja, kas siis on hariduse- ja noorsootöövaldkonna koostöö nõue täidetud?

Ei. Tegemist ei ole kahe erineva valdkonna vaid valkonnasisese koostööga. 

Kas muusikakool saab olla taotleja?

Saab, kui tal on partner üldharidusvaldkonnast ja kui tegevused lähtuvad meetme eesmärgist. Individuaalne pilliõpe ei ole kooskõlas eesmärgiga. Orkestriline tegevus on võimalik kui üks tegevustest, kui on täidetud teised meetme tingimused.

Kas erahuvikool saab taotleda toetust ka ilma partnerita?

Ei. Tuleb leida partner (näiteks üldhariduskool) vähemalt laagri ettevalmistavasse etappi. 

Kas üks taotleja võib esitada mitme laagri peale ühe taotluse?

Jah. Kõik kavandatud õpihuvilaagrite vahetused ja saab ära märkida ühes taotluses.

Kas tegevusteks võivad olla muuseumiprogrammid/keeleõpe/ajaloorännakud vms?

Jah, kui muud määruse tingimused on täidetud.

Mis siis saab, kui laagrit ei saa läbi viia planeeritud ajal?

Aega läbiviimiseks on 2021. aasta lõpuni. Haridus- ja Teadusministeeriumil on eelarve tagasinõude osas kaalutlusõigus ehk iga üksiku juhtumi puhul vaadatakse ka põhjendusi.

Kas rühma suurus võib olla rohkem kui 16?

Ei. Küll aga võib ühes laagris olla rohkem rühmi. Kui palju lapsi ja noori korraga laagris olla võib, sõltub kehtivatest piirangutest. 

Kas toetus makstakse välja enne või pärast laagrit?

Toetus makstakse välja pärast taotluse rahuldamise otsust.

Milliseid kulusid võib laagri toetusest katta?

Abikõlblikud on vaid otseselt laagri tegevustega seotud kulud. Abikõlbulik võib olla nt personalikulu, transport laagrisse, ööbimine, toitlustus, tegevuste korraldamine, tegevuste läbi viimiseks vajalike vahendite soetamine. Laagrikorraldaja püsikulud siia ei kuulu.

Osalejale peab laager olema tasuta.

Kas laagri võib teha linnalaagrina? Kas ööbimine on kohustuslik?

Laagri võib teha linnalaagrina ja ööbimist ei pea toimuma. Sõltumata laagri kestusest on maksimaalne toetuse summa noore kohta 120 eurot.

Mis on laagri sihtgruppide ametlik vanusevahemik?

Vanusevahemikku pole kindlaks määratud. Laager võib olla suunatud kõigile põhi- ja keskhariduse tasemel õppijatele. Eelkoolilapsed ei ole sihtrühm.

Mis saab, kui lapsi ei tule laagrisse piisavalt?

Laager on õpilastele vabatahtlik. Haridus- ja Teadusministeeriumil on sel juhul õigus osa toetusest tagasi küsida, kuid rakendada võib kaalutlusõigust ehk siis toetust võib ka mitte tagasi küsida, kui olukord on taotleja poolt piisavalt põhjendatud.
 

Lisaeelarvega eraldati 6 miljonit erahuvihariduse, -huvitegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajate toetamiseks kriisi mõjude leevendamisel

Kriisitoetuste taotlusvoor lõppes 21. mail.f

Erahuvihariduse ja -tegevuse taotlejate INFOTUND:

• Järelvaatamine

• Slaidid: Ülevaade taotlemisest erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele 

Kontaktid:

• Erahuviharidus ja -tegevus: Aare Vilu, tel 7350218, e-post aare.vilu@hm.ee 
• Eraüldhariduskoolid, eralasteaiad ja -hoiud: Salle Andresson, tel 7350145, e-post salle.andresson@hm.ee

Kriisitoetuse määrus:

• Haridus- ja teadusministri määrus "COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmed haridus- ja noortevaldkonnas"
• Määruse seletuskiri

Tingimused

Toetuse suurus on kuni 40 eurot õpilase kohta. Taotluse aluseks on tegevuses osalevate õpilaste/laste/noorte arv seisuga 1. märts 2021.

Taotleja peab esitama ülevaate  püsikulude kohta, mida ei ole kriisist tulenevalt võimalik katta ja näitama ära nii Töötukassast taotletud hüvitised kui muudest meetmetest taotletud püsikulude toetused.

Kriisitoetus ja Töötukassa palgatoetus ei ole teineteist välistavad. Loe lähemalt: COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimused

Kui taotleja  on pidajaks mitmele haridusasutustele (kool, lasteaed, huvikool), kas siis tuleb esitada mitu taotlust?

Taotlused tuleb esitada eraldi. Taotluskeskkonnas saate ise valida sobiva taotlusvormi.

Näiteks kui tegemist on pidajaga, kes peab nii üldhariduskooli, lasteaeda kui ka huvikooli, tuleb täita samas keskkonnas kolm taotlust. Kui tegemist on koolipidajaga, kellel on kaks üldhariduskooli sh erinevates õppekohtades, saab esitada ühe taotluse. Kui tegemist on lasteaed-kooliga, siis palume lasteaia osas esitada eraldi taotluse.  
 

Kas esitatud peab olema ka 2020. majandusaasta aruanne, mille hiliseim lubatud tähtaeg on 30.06.2021?

Taotluse esitamise ajal ei pea esitama oma majandusaasta aruannet. Taotluse esitaja peab kinnitama taotluses, et ta on olnud seadus- ja maksukuulekas. Selle hulka kuulub ka õigeagsete majandusaasta aruannete esitamise kohustus. St, et taotluse esitamise hetkel puuduvad taotlejal varasemate aastate võlgnevused.

Kui detailselt on vajalik põhjendada eriolukorraga kaasnenud tulude vähenemist?

Taotluse vormis ootame infot kogu tulude mahu vähenemise kohta, sh palume eraldi välja tuua KOVidelt saadava toetuse vähenemine (kui see on vähenenud) ning lapsevanematelt laekunud õppemaksu tulu vähenemine. Selle kohta on vormis olemas ka eraldi väljad.

Kui üks laps käib eraüldhariduskoolis ja ka kahes erahuvialakoolis, kuidas toetust siis arvestatakse?

Toetust antakse selle lapse eest igale üksusele, mille tegevuses laps osaleb. Taotleja peab olema valmis tõestama, et laps on reaalselt taotleja teenuse saaja. 

Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotlemiseks peab organisatsiooni peamine tegevusala olema põhikirja järgselt huvihariduse või tegevuse korraldamine.

Kas põhikirjas või FIE äriregistri sissekandes võib olla tehtud sellekohane muudatus alles aprillis või mais 2021? 

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkumine peab organisatsiooni põhikirjas olema reguleeritud peamise tegevusalana vähemalt 12 kuud. Põhikirja või FIE äriregistri muudatused, mis on tehtud alles aprillis või mais 2021 arvesse ei lähe. 

Kui omavalitsus on eralapsehoiu pidajaga sõminud lepingu viiele raske- või sügava puudega lapsele, kas siis on võimalik saada toetust?

Toetust saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks ja kes osutab lapsehoiuteenust raske- või sügava puudega lapsele, sellisel juhul võib olla lapsehoiuteenusel viis või vähem last.

Kas taotlejal on lubatud taotletava summa sisse arvestada ka sissemakseid uute arvutite ja seadmete ostuks või mistahes muu projekti omafinantseeringuid?

Püsikulud on kulud, mis tekivad ka siis, kui asutusel ei ole üldse/või on vähenenud käive ja oluliselt ka sissetulekud/tulud. Püsikuludeks on näiteks sõlmitud teenuste lepingud, palgafond, ülalpidamiskulud (rent, kommunaalmaksed).
Uute arvutite ja seadmete ost ning projektide omafinantseeringud ei ole vältimatud püsikulud ning neid taotlusesse ei lisata.

Eraüldhariduskoolide ning erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele olid 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot.

15. jaanuaril otsustas valitsus eraldada ka täiendava toetussumma Ida-Virumaal ja Harjumaal pikenenud piirangute kompenseerimiseks. Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb taotlusvooru ettevalmistamisega. Selle toetuse taotlemine hakkab 1. veebruaril.

• Ministri määrus

Toetus oli mõeldud vältimatute püsikulude katmiseks.

Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetati ühekordse summaga:

• Ida-Virumaal 20 eurot õpilase kohta
• Teistes maakondades 10 eurot õpilase kohta.

Eraüldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks oli Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga. Toetuse saamiseks tuli täita taotlusvorm.

Ida-Virumaa ja Harjumaa erahuvihariduse  ja -tegevuse toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

Erahuvihariduse- ja tegevuse toetuse saamiseks tuli esitada taotlus keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

18.01 toimus erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

• video eesti keeles ja taotlemisvõimalusi tutvustavad slaidid (PDF)
• video vene keeles ja taotlemisvõimalusi tutvustavad slaidid (PDF)

18.01 toimus toetuste erahuvihariduse- ja tegevuse pakkujatele taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

• video eesti keeles ja taotlemisvõimalusi tutvustavad slaidid (PDF)
• video vene keeles ja taotlemisvõimalusi tutvustavad slaidid (PDF)

 

• Erahuvihariduse pakkujate toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga. 
• Erahuvitegevuse puhul saavad toetust taotleda ettevõtted, kelle jaoks on see põhikirjajärgne peamine tegevusala ning valdkonnas ollakse tegutsetud vähemalt üks kalendriaasta. Tegevusi peab olema pakutud lastele ja noortele regulaarselt vähemalt üks kord nädalas ning seda peavad olema läbi viinud kvalifitseeritud juhendajad.
• Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus-ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavalt toetust Töötukassast.

Ida-Virumaa ja Harjumaa

• Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse Harjumaal kokku 40 euroga ja Ida-Virumaal 50 euroga osaleja kohta:  perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
• Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse Harjumaal kokku kuni 40 euroga ja Ida-Virumaal kuni 50 euroga osaleja kohta: perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.
• Alates 1. veebruarist on Harjumaa ja Ida-Virumaa erahuvihariduse ja –tegevuse pakkujatel võimalik taotleda toetust 18. jaanuarist kuni 31. jaanuarini kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks. Toetuse suurus on kuni 20 eurot osaleja kohta.

Kõik teised maakonnad

• Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse kokku 20 euroga osaleja kohta: perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid  4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks 10 euroga osaleja kohta.
• Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse kokku kuni 20 euroga osaleja kohta: perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt kuni 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid  4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks kuni 10 euroga osaleja kohta.

Haridus- ja Teadusministeerium toetas 2020. aasta suvel erakorraliselt ja täiendavalt lühilaagreid ja -malevaid, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse ning töökasvatuse pakkumine erinevatel eesmärkidel. Näiteks keelekümblus, integratsioon, vaimse ja füüsilise tervise toetamine või muudel noorte vajadusest lähtuvatel arendavatel ja noorte ühistegevust toetavatel eesmärkidel.

Toetuse eesmärk on vähendada koroonakriisi mõju noorte võimalustele osaleda arendavates tegevustes. 

Taotlusi sai esitada 25. juunist 10. juulini. Kõik taotlused on menetletud ning taotlejaid tulemustest teavitatud.

Menetletud taotluste käskkirjad:

• Ministri käskkiri 20.07.2020
• Ministri käskkiri 30.07.2020

Toetusest:

• Ministri määrus (terviktekst)
• Ministri määrus (lühilaagrite ja –malevate punktid)
• Määruse seletuskiri

Küsimustele vastab

• Laagrid ja malevad: Aare Vilu, laagritoetused@hm.ee, 7350 218

Eriolukord mõjutas noorte võimalusi osaleda huvipakkuvates tegevustes koos eakaaslastega. Suuremat mõju avaldas kriis enim haavatavamatele gruppidele nagu erivajadustega, asenduskodudes elavatele, vähekindlustatud ja paljulapseliste perede või keskustest eemal elavatele noortele. Samuti mõjutas kriis lapsevanemaid, kellel töö kaotuse või sissetulekute vähenemise tõttu ei olnud võimalik laste ja noorte laagri või maleva osalustasusid maksta. Seetõttu pakkus Haridus- ja Teadusministeerium sel aastal ühekordset toetusmeedet ühilaagrite ja –malevate korraldajatele, et tegevusi saaks pakkuda rohkematele noortele. 

Lühilaagri või - maleva korraldamiseks on võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, juhul kui osalevatele noortele korraldatakse ka ööbimine. Ilma ööbimiseta lühilaagri puhul eraldatakse toetust iga osaleva noore kohta 20 eurot päevas.

Toetust saavad taotleda maleva, päevalaagri või 3 – 5 ööpäeva kestva laagri korraldajad.

Toetuse taotleja peab vastama muuhulgas järgmistele tingimustele:

• ta on tegutsenud vähemalt kuus kuud ning tema tegevusala on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine;
• ta ei ole saanud ega taotle toetust samal eesmärgil teistest riigieelarvelistest meetmetest;

Toetust sai taotleda kuni 10. juulini.

Eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja -huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad said taotleda kriisi leevenduseks toetust möödapääsmatute kulude katmiseks.

Tulenevalt suurest huvist toetuse vastu sai taotlusi esitada kahes voorus. Esimene voor lõppes 15. mail ja teine 29. mail.

Menetletud taotluste käskkirjad:

• Ministri käskkiri 27.05.2020
• Ministri käskkiri 03.06.2020
• Ministri käskkiri 18.06.2020
• Ministri käskkiri 25.06.2020
• Ministri käskkiri 20.07.2020

Info taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta saabub taotluses esitatud meiliaadressile.

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad said taotlusi esitada kuues huviala valdkonnas: loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia, muusika, kunst, sport, tants ja üldkultuur. 

Taotluste esitamine toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühtses Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. 

Asutused, kes olid esimeses voorus taotluse juba esitanud, aga soovisid seda täiendada, said esitada uue taotluse. 

Toetuse tingimustest

• Ministri määrus
• Määruse seletuskiri

Maksimaalne toetuse suurus lapse/õpilase kohta on 80 eurot kuu kohta ning seda sai taotleda maksimaalselt kolme kuu eest (märts, aprill, mai). Sealjuures sai toetust taotleda maksimaalselt 50% laste/õpilaste arvu ulatuses.

Taotluse aluseks võeti laste/õpilaste arv 1. märtsil 2020.

Taotleja pidi toetuse vajadust põhjendama ja teavitama ka sellest, kas on kavas taotleda toetusi teistest riigi kriisimeetmetest.