Haridus- ja noortevaldkonna kriisitoetus

Eraüldhariduskoolide ning erahuvihariduse ja -tegevuse pakkujatele on 2021. aasta jaanuaris ette nähtud eelarvelised vahendid kogusummas 4 259 750 eurot.

• Ministri määrus

Toetus on mõeldud vältimatute püsikulude katmiseks.

Ida-Virumaa ja Harjumaa erahuvihariduse  ja -tegevuse toetused on suuremad kui mujal Eestis, sest neis maakondades on piirangud olnud rangemad. Toetused on nähtud ette üle Eesti 12. detsembrist kuni 10. jaanuarini ning Ida-Virumaal ja Harjumaal kuni 17. jaanuarini kehtivate piirangute mõju leevendamiseks.

15. jaanuaril otsustas valitsus eraldada ka täiendava toetussumma Ida-Virumaal ja Harjumaal pikenenud piirangute kompenseerimiseks. Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb taotlusvooru ettevalmistamisega.

Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnas https://noored.konkursiveeb.edu.ee/

Keskkonnas tuleb valida konkurss, kus soovid osaleda:

• Huviharidus (EHIS)
• Huvitegevus

18.01 toimus toetuste taotlemise teemaline infopäev, mis on järelvaadatav:

• video eesti keeles ja taotlemisvõimalusi tutvustavad slaidid (PDF)
• video vene keeles ja taotlemisvõimalusi tutvustavad slaidid (PDF)

Lisainfo:

• Kerli Kängsepp: kriisitoetus@harno.ee 58853624 (eesti keeles)
• Nadežda Skatško: nadezda.skatsko@harno.ee 7350376 (vene keeles)

• Erahuvihariduse pakkujate toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga. 
• Erahuvitegevuse puhul saavad toetust taotleda ettevõtted, kelle jaoks on see põhikirjajärgne peamine tegevusala ning valdkonnas ollakse tegutsetud vähemalt üks kalendriaasta. Tegevusi peab olema pakutud lastele ja noortele regulaarselt vähemalt üks kord nädalas ning seda peavad olema läbi viinud kvalifitseeritud juhendajad.
• Taotlejad, kes taotlevad perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar eest toetust Haridus-ja Teadusministeeriumilt, ei saa täiendavalt toetust Töötukassast.

Ida-Virumaa ja Harjumaa

• Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse Harjumaal kokku 40 euroga ja Ida-Virumaal 50 euroga osaleja kohta:  perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal 30 euroga osaleja kohta.
• Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse Harjumaal kokku kuni 40 euroga ja Ida-Virumaal kuni 50 euroga osaleja kohta: perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks Harjumaal 10 euroga osaleja kohta ja Ida-Virumaal 20 euroga osaleja kohta. Perioodi 28. detsember kuni 17. jaanuar kehtestatud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks toetatakse neid nii Harjumaal kui Ida-Virumaal kuni 30 euroga osaleja kohta.

Kõik teised maakonnad

• Erahuvihariduse pakkujaid toetatakse kokku 20 euroga osaleja kohta: perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid  4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks 10 euroga osaleja kohta.
• Erahuvitegevuse pakkujaid toetatakse kokku kuni 20 euroga osaleja kohta: perioodi 12. detsember kuni 3. jaanuar piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks ühekordselt kuni 10 euroga osaleja kohta. Samuti toetatakse erahuvihariduse pakkujaid  4. jaanuarist kuni 10. jaanuarini kehtinud piirangutest tulenevate mõjude leevendamiseks kuni 10 euroga osaleja kohta.

Eraüldhariduskoole, kellel on kehtiv tegevusluba, toetatakse ühekordse summaga:

• Ida-Virumaal 20 eurot õpilase kohta
• Teistes maakondades 10 eurot õpilase kohta

Eraüldhariduskoolide toetuse arvestamise aluseks on Eesti hariduse infosüsteemis (EHISes) olevad andmed 10. novembri 2020 seisuga.

Toetuse saamiseks tuleb täita taotlusvorm ja saata see aadressile hm@hm.ee 

Lisainfo: Piret Sapp piret.sapp@hm.ee (735 0318)

Haridus- ja Teadusministeerium toetas 2020. aasta suvel erakorraliselt ja täiendavalt lühilaagreid ja -malevaid, mille sisuks on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse ning töökasvatuse pakkumine erinevatel eesmärkidel. Näiteks keelekümblus, integratsioon, vaimse ja füüsilise tervise toetamine või muudel noorte vajadusest lähtuvatel arendavatel ja noorte ühistegevust toetavatel eesmärkidel.

Toetuse eesmärk on vähendada koroonakriisi mõju noorte võimalustele osaleda arendavates tegevustes. 

Taotlusi sai esitada 25. juunist 10. juulini. Kõik taotlused on menetletud ning taotlejaid tulemustest teavitatud.

Menetletud taotluste käskkirjad:

• Ministri käskkiri 20.07.2020
• Ministri käskkiri 30.07.2020

Toetusest:

• Ministri määrus (terviktekst)
• Ministri määrus (lühilaagrite ja –malevate punktid)
• Määruse seletuskiri

Küsimustele vastab

• Laagrid ja malevad: Aare Vilu, laagritoetused@hm.ee, 7350 218

Eriolukord mõjutas noorte võimalusi osaleda huvipakkuvates tegevustes koos eakaaslastega. Suuremat mõju avaldas kriis enim haavatavamatele gruppidele nagu erivajadustega, asenduskodudes elavatele, vähekindlustatud ja paljulapseliste perede või keskustest eemal elavatele noortele. Samuti mõjutas kriis lapsevanemaid, kellel töö kaotuse või sissetulekute vähenemise tõttu ei olnud võimalik laste ja noorte laagri või maleva osalustasusid maksta. Seetõttu pakkus Haridus- ja Teadusministeerium sel aastal ühekordset toetusmeedet ühilaagrite ja –malevate korraldajatele, et tegevusi saaks pakkuda rohkematele noortele. 

Lühilaagri või - maleva korraldamiseks on võimalik saada toetust kuni 40 eurot ühe osaleva noore kohta ööpäevas, juhul kui osalevatele noortele korraldatakse ka ööbimine. Ilma ööbimiseta lühilaagri puhul eraldatakse toetust iga osaleva noore kohta 20 eurot päevas.

Toetust saavad taotleda maleva, päevalaagri või 3 – 5 ööpäeva kestva laagri korraldajad.

Toetuse taotleja peab vastama muuhulgas järgmistele tingimustele:

• ta on tegutsenud vähemalt kuus kuud ning tema tegevusala on noorsootöö, sealhulgas huvihariduse ja huvitegevuse korraldamine, noorte tervise edendamine, noorte juhendamine ning õpetamine või nõustamine;
• ta ei ole saanud ega taotle toetust samal eesmärgil teistest riigieelarvelistest meetmetest;

Toetust sai taotleda kuni 10. juulini.

Eraüldhariduskoolide, -lapsehoidude, -lasteaedade ja -huvikoolide pidajad ning huvitegevuse pakkujad said taotleda kriisi leevenduseks toetust möödapääsmatute kulude katmiseks.

Tulenevalt suurest huvist toetuse vastu sai taotlusi esitada kahes voorus. Esimene voor lõppes 15. mail ja teine 29. mail.

Menetletud taotluste käskkirjad:

• Ministri käskkiri 27.05.2020
• Ministri käskkiri 03.06.2020
• Ministri käskkiri 18.06.2020
• Ministri käskkiri 25.06.2020
• Ministri käskkiri 20.07.2020

Info taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta saabub taotluses esitatud meiliaadressile.

Kiiretele küsimustele vastavad

• Üldised küsimused: Marika Tuusis 7350150
• Erakoolid: Piret Sapp 7350318
• Huvikoolid ja huvitegevuse pakkujad: Gerttu Aavik 7350124
• Lapsehoiud ja lasteaiad: Tiina Peterson 7350114

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad said taotlusi esitada kuues huviala valdkonnas: loodus- ja täppisteadused ning tehnoloogia, muusika, kunst, sport, tants ja üldkultuur. 

Taotluste esitamine toimus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühtses Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. 

Asutused, kes olid esimeses voorus taotluse juba esitanud, aga soovisid seda täiendada, said esitada uue taotluse. 

Toetuse tingimustest

• Ministri määrus
• Määruse seletuskiri

Maksimaalne toetuse suurus lapse/õpilase kohta on 80 eurot kuu kohta ning seda sai taotleda maksimaalselt kolme kuu eest (märts, aprill, mai). Sealjuures sai toetust taotleda maksimaalselt 50% laste/õpilaste arvu ulatuses.

Taotluse aluseks võeti laste/õpilaste arv 1. märtsil 2020.

Taotleja pidi toetuse vajadust põhjendama ja teavitama ka sellest, kas on kavas taotleda toetusi teistest riigi kriisimeetmetest.

Kui taotleja  on pidajaks mitmele haridusasutustele (kool, lasteaed, huvikool), kas siis tuleb esitada mitu taotlust?

Taotlused tuleb esitada eraldi. Taotluskeskkonnas saate ise valida sobiva taotlusvormi.

Näiteks kui tegemist on pidajaga, kes peab nii üldhariduskooli, lasteaeda kui ka huvikooli, tuleb täita samas keskkonnas kolm taotlust. Kui tegemist on koolipidajaga, kellel on kaks üldhariduskooli sh erinevates õppekohtades, saab esitada ühe taotluse. Kui tegemist on lasteaed-kooliga, siis palume lasteaia osas esitada eraldi taotluse.  
 

Kui omavalitsus on eralapsehoiu pidajaga sõminud lepingu viiele raske- või sügava puudega lapsele, kas siis on võimalik saada toetust?

Toetust saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, kellel on tegevusluba lapsehoiuteenuse osutamiseks ja kes osutab lapsehoiuteenust raske- või sügava puudega lapsele, sellisel juhul võib olla lapsehoiuteenusel viis või vähem last.

Kui detailselt on vajalik põhjendada eriolukorraga kaasnenud tulude vähenemist?

Taotluse vormis ootame infot kogu tulude mahu vähenemise kohta, sh palume eraldi välja tuua KOVidelt saadava toetuse vähenemine (kui see on vähenenud) ning lapsevanematelt laekunud õppemaksu tulu vähenemine. Selle kohta on vormis olemas ka eraldi väljad.

Kui üks laps käib eraüldhariduskoolis ja ka kahes erahuvialakoolis, kuidas toetust siis arvestatakse?

Toetust antakse selle lapse eest igale üksusele, mille tegevuses laps osaleb. Taotleja peab olema valmis tõestama, et laps on reaalselt taotleja teenuse saaja. 

Huvihariduse ja huvitegevuse toetuse taotlemiseks peab organisatsiooni peamine tegevusala olema põhikirja järgselt huvihariduse või tegevuse korraldamine. Kas põhikirjas või FIE äriregistri sissekandes võib olla tehtud sellekohane muudatus alles aprillis või mais 2020? 

Huvihariduse ja huvitegevuse pakkumine peab organisatsiooni põhikirjas olema reguleeritud peamise tegevusalana vähemalt 6 kuud. Põhikirja või FIE äriregistri muudatused, mis on tehtud alles aprillis või mais 2020 arvesse ei lähe. 

Kas esitatud peab olema ka 2019. majandusaasta aruanne, mille hiliseim lubatud tähtaeg on 30.06.2020?

Taotluse esitamise ajal ei pea esitama oma majandusaasta aruannet. Taotluse esitaja peab kinnitama taotluses, et ta on olnud seadus- ja maksukuulekas. Selle hulka kuulub ka õigeagsete majandusaasta aruannete esitamise kohustus. St, et taotluse esitamise hetkel puuduvad taotlejal varasemate aastate võlgnevused. 

Kas taotlejal on lubatud taotletava summa sisse arvestada ka sissemakseid uute arvutite ja seadmete ostuks või nt Varaaida või muu projekti omafinantseeringuid?

Püsikulud on kulud, mis tekivad ka siis, kui asutusel ei ole üldse/või on vähenenud käive ja oluliselt ka sissetulekud/tulud. Püsikuludeks on näiteks sõlmitud teenuste lepingud, palgafond, ülalpidamiskulud (rent, kommunaalmaksed).
Uute arvutite ja seadmete ost ning projektide omafinantseeringud ei ole vältimatud püsikulud ning neid taotlusesse ei lisata.