Koroonaviiruse leviku tõkestamine: info haridusasutustele, lapsevanematele, õpilastele

 

Alates esmaspäevast, 16. märtsist viidi Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad distantsõppele. Distantsõpe jätkub tõenäoliselt vähemalt eriolukorra lõpuni. 

Siit leiate haridusasutuste tööd ja noortevaldkonda puudutavad vastused. 

Küsimuste korral pöörduge palun info@hm.ee või telefonitsi numbritel 56 900 340 või 56 900 353.

Kui teil on küsimusi õpikeskkondade E-koolikott, Opiq ja Foxcademy kasutamise kohta, saate abi:

Kõige ajakohasema info COVID-19 haiguse kohta leiate Terviseameti kodulehelt.


Valitsuskabinet otsustas viia nakkusohu tõttu haridusasutused distantsõppele

Valitsuskabinet otsustas, et seoses COVID-19 haiguse levikuga sulgevad kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad, uksed alates esmaspäevast, 16. märtsist ning lähevad üle distantsõppele. Iga kahe nädala järel hinnatakse olukorda ja tehakse otsus distantsõppe perioodi pikendamise vajalikkuse kohta.

Esmaspäevast, 16. märtsist tuleb sulgeda kõigi üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned õppetööks. Reedel, 13. märtsil saavad õpetajad õpilastega kokku leppida edasistes tegevustes ja ülesannetes ning õpilased viia koolimajast kaasa kõik kodus õppimiseks vajalikud õppevahendid ja –materjalid.

Ülikoolides ja teadusasutustes jätkub teadus- ja arendustegevus.

Lasteaiad jätkavad esialgu tegevust, lasteaedade sulgemine otsustatakse juhtumipõhiselt. Sellegipoolest kutsume üles kõiki lapsevanemaid, kellel see vähegi võimalik, jätta lapsed koju.

Tööd saavad esialgu jätkata ka hariduslike erivajadustega õpilaste koolid ja kinnised lasteasutused, mille puhul tehakse otsused koostöös koolide ja koolide pidajatega juhtumipõhiselt.

Haridus- ja Teadusministeerium juhib tähelepanu, et distantsõppe perioodil ei tohi toimuda ka huviringid, treeningud jms. Rõhutame, et õppuritel tuleb teha paus koolivälistes huvitegevustes ning palume õppuritel viibida kodus. Lapsevanematel palume jälgida, et lapsed peaksid kinni koduväliste tegevuste keelust.

Paneme omavalitsustele ja koolipidajatele südamele, et teave tegevuse peatamisest tuleb edastada kõigile, kes tegelevad õpilaste koolivälise aja sisustamisega.

Haridus- ja Teadusministeerium annab regulaarselt täpsustavat infot, sh edasistes õppekorralduslikes küsimustes.

Viimased uudised: 

 

Korduma kippuvad küsimused

Haridusasutuste töö

Kui kauaks haridusasutused suletakse?

Kõik Eesti haridusasutused, välja arvatud lasteaiad on suletud õppetööks alates 16. märtsist. Õppetööd ei ole peatatud, see jätkub distantsõppe vormis. Distantsõpe jätkub vähemalt 12. aprillini, ent suure tõenäosusega vähemalt eriolukorra lõpuni. Olukorda hinnatakse iga kahe nädala möödumisel.

 

Millised asutused on suletud?

Õppetegevuseks on suletud kõigi haridusasutuste, sealhulgas üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, kõrgkoolide, noortekeskuste ja huvikoolide hooned. Lasteaedade ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab kohalik omavalitsus või muu lasteaia pidaja. Erivajadustega õppurite ja kinniste haridusasutuste õppetööd käsitletakse eraldi ning otsused õppekorralduse osas tehakse kooli, koolipidaja ja lastevanemate koostöös.
Kas õpetajad peavad töötama kodust?

Kui on vähegi võimalik, palume koolijuhil koostöös koolipidajaga korraldada õppetöö nii, et õpetajad saavad töötada kodus. Eesmärk on vältida inimeste kogunemist. Vajadusel tohivad õpetajad töötada koolis oma ruumides, kui välditakse suuri kogunemisi ja igal hetkel on võimalik tuvastada kontaktide ring.

Kindlasti peavad koju jääma need õpetajad, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Kindlasti ei tohi korraldada koolitusi ja seminare ja nõuda neil osalemist muul viisil kui distantsõppe korras.

Soovitusi lapsevanematele

Valik soovitusi üldiseks õppimise toetamiseks LAPSEVANEMATELE:

  1. Säilitage ise rahu ja püüdke hoida enda stressitase võimalikult madal. Teie stress mõjutab ka last. Stress on üks tõhusa õppimise suurim vaenlane.
  2. Paluge (vajadusel aidake) lapsel püstitada endale päeva õpieesmärgid – mida ta planeerib ära teha, millist abi ja tuge ta selleks võiks vajada. Kirja pandud eesmärgid aitavad lapsel hoida oma õppimist järje peal. 
  3. Arutage lapsega, miks on õppimise plaanide ja reeglite kokkuleppimine ning nende järgimine praegu eriti oluline (olukord on uus, tõhus õppimine nõuab kindlaid tingimusi). Arutlege, milline õppimise viis võiks last tema enda kogemusel kõige paremini toetada ja pakkuge omalt poolt vajadusel lisandusi (nt vaikne ruum, märkmete tegemine, kaaslase või vanemaga arutamine, endale valjult jutustamine jne). Vajadusel paluge õpetajalt abi.
  4. Suhelge lapsega pigem rohkem kui vähem. Küsige küsimusi selle kohta, kuidas õppimine läks, milliseid õppimise viise ta kasutas ja milliseid uusi avastas, mis teda kõige enam aitasid. Last saate selle juures aidata, paludes tal tehtut kirjeldada, põhjendada, miks ta nii tegi ja kuidas ta oma tegevuse tulemust ise hindab.
  5. Suunake last õpitu üle mõtlema ja laske tal õpitut oma sõnadega endale jutustada või paluge uus teadmine kirja panna. See on hea meetod õpitu kinnistamiseks ning ka tulevikus kasulik õpistrateegia iseseisvaks õppimiseks.
  6. Võimaldage alates 7. klassist lapsele motivatsiooni hoidmiseks iseseisvust valikutes. Kui kooli töökorraldus võimaldab, laske tal ise valida aeg ja viisid, millal ja kuidas ta oma õpiülesandeid täidab.
  7. Lapsele võiks meenutada seda, et pingutamine ja ülesande kallal pusimine on hädavajalik ja normaalne õppimise osa. Õpitu omandamisel ei ole edukuse näitajaks kui kiiresti asjad tehtud saavad, vaid kas õpitust on aru saadud, meelde jäetud ja kas seda osatakse tulevikus kasutada.
  8. Õpihuvi säilitamiseks toetage last pigem suunavaid küsimusi küsides kui valmis vastuseid pakkudes. Innustage seejuures last ja ärge peletage uudishimu negatiivsete hinnangutega. 
  9. Tunnustage last mitte niivõrd tulemuse kui pingutuse eest. Sel moel toetate tema eneseusku.
  10. Üks tõhusamaid õppimise viise on teiste õpetamine. Laske lapsel igal õhtul endale üks uus teadmine õpetada ja kiitke teda selle eest.

Lisalugemist leiate Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudi koostatud materjalist ja Innove kodulehelt.

Nõuandeid koolilapsele eriolukorraga hästi toime tulemiseks leiate Innove kodulehelt.

Soovitusi õpetajatele / koolijuhtidele

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab õpetajatel distantsõppe tingimustes hoiduda vähemalt esimesel kahel nädalal numbrilisest hindamisest. Keskenduma ei peaks niivõrd laste õpitulemuste numbrilisele hindamisele, kuivõrd suunama tähelepanu õppekorraldusele ning uues olukorras toimetulekule. Numbrilise hindamise asemel on sõnaline kujundav hindamine sobivam õpilaste tagasisidestamise ja motiveerimise viis.

SOOVITUSED ÕPETAJATELE ÕPPE KORRALDAMISEKS

Võtke aega, et mõelda ning laste ja lapsevanemate tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise toetamiseks ja tõendamiseks. Koguge lastelt ja nende vanematelt süsteemselt tagasisidet ja leidke võimalusi selle arvestamiseks. Keskenduge alguses  pigem protsessi parandamisele kui laste õpitulemustele.
Kaardistage e-õppe keskkonnad ja e-vahendid, mida oma koolis distantsõppes kasutate. Püüdke hoida erinevate vahendite ja keskkondade hulk võimalikult väike, et kasutada õppimise aega otstarbekalt. Vajadusel aidake lastel luua süsteem, kuidas orienteeruda erinevates keskkondades: kust ülesandeid leida ja millisteks tähtaegadeks esitada. Olgu selleks süsteemiks tabel arvutis, post-it tahvlid, check-list vms. Lisaks korrastatumale õppetegevusele saab laps süsteemi luues väärtusliku kogemuse ja harjutab eluks vajalikku planeerimisoskust.
Leppige vanematega kokku konkreetsed infovahetuse kanalid ja ajavahemik päevas (nt 16-17), millal on võimalik õpetajaga ühendust võtta. Püüdke lapsevanemate võimalusi arvestades leida selleks parim ajavahemik, kuid ärge unustage, et teiegi vajate puhkust ja isiklikku aega. Õpetaja ei pea olema 24 tundi kättesaadav!
Säilitage rahu, kui lapsed ja lapsevanemad ei suuda kohe kokkulepetest kinni pidada. Iseseisva töö harjumuste kujundamine võtabki aega, aga tasub end tulevikus (ka peale kriisi) kuhjaga ära.
Andke õpiülesannete esitamisele tähtajad, mis on pigem pikemad kui lühemad (mitte päeval kell 14, vaid õhtul kell 20). Eriti oluline on see nooremate laste puhul, kes vajavad õppimisel vanemate abi. Nooremate klasside puhul võib kaaluda ka õppetöö korraldamist nädalase tsüklina, andes järgmise nädala ülesanded kätte eelmise lõpus, et lapsed saaksid koos vanematega õppetööks valmistuda.
Püüdke anda ülesandeid nii, et vanemad saavad nendega enne õppimise algust ja tööle minekut tutvuda. See võimaldab neil vajadusel paremini oma last ka eemal olles toetada. Püüdke planeerida nädala õppetööd nii, et saaksite ülesanded edastada igal õhtul/paar korda nädalas võimalikult samal kellaajal. Mida kindlama rutiini suudate pakkuda, seda ladusam on koostöö nii õpilaste kui lapsevanematega.
Pakkuge lastele ülesannete eel ja järel hindamiseta testide tegemise võimalust. See võimaldab eelnevalt õpitut meelde tuletada, sügavamalt õppida ja ise õpitut kontrollida.
Kindlasti on õpilased ja nende õpiharjumused, samuti iseseisva töö võimekus ja lapsevanemate võimalused laste toetamiseks erinevad. Kui võimalik, andke õpiülesandeid nö keskmist õpilast silmas pidades, kuid mõelge läbi ka võimalused, kuidas usinamad saaksid teha lisaülesandeid ning vähem võimekamad täita endale jõukohaseid ülesandeid ilma õpimotivatsiooni kaotamata. Varustage ülesanded erinevate abimaterjalidega, mida uurides on võimalik jõuda õigete lahendusteni.
Tuletage lastele ja nende vanematele järjepidevalt meelde, et õppimine eeldab pingutust - õppimise edukust ei näita ülesannete tegemise kiirus, vaid õpitust arusaamine. Kui millegi õppimine tundub raske, ei tähenda see, et laps on vähe võimekas ja õpitav ei ole tema valdkond. Tunnustage lapsi pingutuse, mitte tulemuse eest!
Suunake lapsi püstitama endale päevaks õpieesmärke (mida planeerid ära teha, millist abi või tuge selleks vajad), mis aitavad hoida õppimist järje peal. Julgustage neid tegema õhtul oma õppimisest kokkuvõtet ja andma oma pingutusele hinnangut. Kasutage ära võimalus suunata sel moel lapsi saama õppimises ja enesejuhtimises meisterlikumaks.
Distantsõpe ei tähenda üksnes digivahendite kasutamist ja e-õpet. Digivahendid on abiks info edastamisel, suhte hoidmisel, aeg-ajalt erinevate õppeülesannete läbiviimisel ja ühiste arutelude pidamisel. Oluline on leida tasakaal ekraaniga ja ekraanita õppimise vahel. Mõelge läbi, kuidas on mõistlik läheneda õppetöö korraldamisele, et arvestada muuhulgas perekondade erinevaid võimalusi laste töö korraldamiseks arvutis ja nutiseadmetes.
Tundke huvi, milliseid õpistrateegiad lapsed kasutavad ja uues olukorras juurde avastavad. Suunake lapsi omavahel kogemusi vahetama. Kaaslased võivad olla uute õppimise viiside leidmisel suureks abiks.
Õpimotivatsiooni aitavad hoida ennekõike: (1)  ülesannete tähenduslikkus (miks te just need ülesanded olete valinud ja kuidas saadavaid teadmisi tulevikus kasutada), (2) usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama märkuste, hinnete langetamise, suvetööde jms neid, kel enesejuhtimine kohe ei õnnestu) ja (3) siiras huvi selle suhtes, mis sai ülesande juures takistuseks ja mis võiks last edasi aidata.
Distantsõppe jätkudes suureneb iga päevaga üha enam laste omavahelise sotsiaalse suhtlemise puudujääk. Kui võimalik, looge - eriti nooremates klassides - keskne võimalus lastel omavahel virtuaalselt suhelda. Samuti võiks võimalusel kaaluda näiteks kord nädalas kohtumist videokanalit kasutades: mitte õppimiseks, vaid selleks, et lapsed ja õpetaja saaksid üksteist näha ja omavahel suhelda.
Nii õpetajate kui perede koormus on distantsõppe puhul tavapärasest suurem. Püüdke olla teineteist arvestavad ja sallivad. Olukord on paratamatu ja kõigile uus.

Lisalugemist leiate Innove kodulehelt
Soovitusi koolide tugispetsialistidele leiate Innove kodulehelt: nõustamine peab jätkuma ka eriolukorras!
 

SOOVITUSED KOOLIJUHTIDELE

• Toetage õpetajaid ja koordineerige tegevusi, et leida parim lahendus!
• Kaardistage e-õppe keskkonnad ja vahendid, mida teie koolis kasutatakse.
• Püüdke hoida erinevate keskkondade ja vahendite hulk võimalikult väike.

Distantsõppe korraldus

Mida tähendab distantsõpe?

Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Kuivõrd ootamatu õppetöö korralduse muutus võib tekitada segadust kõigil osapooltel, on oluline anda selgelt ja üheselt mõistetavat infot ning koolipoolne kontakt, kust saab lapsevanem vajadusel lisainfot leida.

  • Ühtselt kokkulepitud infokanal, kus on õpiülesanded leitavad (+ info vanematele).
  • Suhtlus õpetajaga/kooliga - koos õpiülesandega esitatakse info, kuidas ja millal saab õpilane vajadusel õpetajalt küsida abi, selgitusi.
  • Õpiülesande sooritamise ajaline arvestus, et vältida õpilase nii ala- kui ka ülekoormust.
  • Õpiülesande tagasisidestamine – mis vormis, kuidas (millises kokkulepitud ja ligipääsetavas keskkonnas) ja millal toimub ülesande esitamine, tagasisidestamine / hindamine.
  • Õppetöö planeerimisel peavad koolid arvestama olukorraga, et kõigil õpilastel ei pruugi olla ligipääsu vajalikule tarkvarale või digiseadmetele ning koolisiseselt on vajalik kokku leppida, millised on sellisel juhul võimalikud lahendused.
Kas tulevad juhendid distantsõppe korraldamiseks nii haridusasutustele kui lapsevanematele?

Koolidele on edastatud esmased juhendid distantsõppe korraldamiseks. Kool peab saatma õpilastele ja lastevanematele selged juhised, kuidas täpsemalt distantsõpe konkreetse õppeasutuse puhul korraldatakses, samuti kontaktid, kust lapsevanem saab lisainfot. Distantsõppe puhul saab lapsevanem toetada oma last samaväärselt sellele, mida teeb tavapärase koduse töö puhul. Õpetaja pädevuses on anda õpiülesanded ja suuniseid nende täitmiseks. 
Millised on distantsõppe võimalused e-vahendite abil?

Õppetöö paindlikul korraldamisel on abiks digitaalseid õppematerjalid või -vahendid, mida saab valida vastavalt vajadusele ja võimalustele. Õppematerjalid võivad olla paberkandjal, kuid õpiülesande sooritamise ning tagasisidestamise koht mõnes digitaalses keskkonnas nt. Stuudium, e-Kool, padlet, Google Docs vms.

  • HITSA veebilehelt leiab abistava materjali e-õppe korraldamisel tekkivate küsimuste lahendamiseks.  
  • 10. märtsil toimus HITSA veebiseminar koduõppe korraldamisest tehnoloogia abil, järelvaadatav siit, seminari esitluse leiab siit.
  • Õpetajate toetamiseks on loodud avalik Facebooki grupp „Koduõpe tehnoloogia abil“ kust kõik õpetajad on oodatud vajadusel haridustehnoloogidelt nõu küsima.

Võimalikud e-õppe ressursid:

  • HITSA veebileht koondab erinevaid e-õppe materjale ja nõuandeid nii lapsevanematele kui õpetajatele. 
  • E-koolikott [https://e-koolikott.ee/] on õppematerjalide varamu, kus õppevara on kättesaadav kõikidele õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele. Gümnaasiumi kohustuslikud ja valikkursused on tasuta kaetud õppematerjalidega sotsiaal-, kunstide-, matemaatika- ja loodusvaldkonnas. Lisaks leiab E-koolikotist põhikoolis kasutatavad digiõppevara komplektid loodusvaldkonnas, tehnoloogias, kirjanduses, võõrkeeltes, ajaloos, inimeseõpetuses jne.
    Täiendav info ja juhised: e-koolikott@hitsa.ee, 53 703 898
  • Opiq [https://www.opiq.ee/] platvormil on tasuta kättesaadavad põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade digiõpikud ja ülesannete kogud. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele korraldab kool.
    Täiendav info ja juhised: info@starcloud.ee,  53 237 793
  • Foxcademy [https://www.foxcademy.com/] platvormil on tasuta kättesaadavad põhikooli ja gümnaasiumi õppematerjalid matemaatikas, keemias ja füüsikas. Kontode loomist õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele korraldab kool.
    Täiendav info ja juhised: info@foxcademy.com, 56 478 884
  • Live-koolitunnid [https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/live-koolitunnid]: igal neljapäeval kell 11 toimuvad live-koolitunnid 7. - 12. klassi õpilastele. Koondlehelt leiad info kõigi tundide kohta. 
  • Digi-nooditeenus Scoremusic [http://scoremusic.me/]: Eestis loodud tasuta digi-nooditeenus annab võimaluse jagada noote paberivabalt.
  • Kultuurist saab osa ka koduseinte vahel [https://www.kul.ee/et/kultuurist-saab-osa-ka-koduseinte-vahel]: Kultuuriministeeriumi koondatud info valdkondade kaupa, sh muuseumid, raamatukogud, arhiivid, rahvakultuur, kunst jpm. 
Kas distantsõppe detailid korraldab iga kool ise?


Õppetöö korraldamisel distantsõppena soovitame lähtuda koolis keskselt kokku lepitud alustest. Koolide kaupa võib praktika olla erinev.

E-õppe  korraldamiseks jagavad nõu haridustehnoloogid. Lisainfo: https://www.hitsa.ee/e-ope-korduma-kippuvad-kusimused.

Mida teha, kui lapsel ei ole kodus internetti, arvutit või nutiseadet; kui kodus on mitu last, kes peavad õppetöös jagama ühte arvutit vms olukorras? 

Palun pidage õppetöö korraldamise osas nõu oma lapse kooli ja klassiõpetajaga. Koolid peavad õppetöö planeerimisel jälgima, et õppekoormus jaotuks proportsionaalselt. Samuti saab sel juhul kasutada paindlikke tähtaegu. Koolid ja kohalikud omavalitsused saavad olla abiks ka õppetööks vajalike seadmete laenutamisel. 

Tõhusaks abiks on järjest tegusamad kogukondlikud algatused, mis abivajajaid ja abipakkujaid kokku viivad. Üks aktiivsematest gruppidest on Facebooki grupp „Igale koolilapsele arvuti!“.

Õppimiseks ei pea tingimata kasutama vaid arvutit. Õpiülesanded võib õpetaja küll esitada interneti vahendusel, kuid õppimine saab jätkuvalt toimuda õpikute, töövihikute, töölehtede, raamatute jne abil.
 
Kas hindamiskriteeriumid jäävad nii kontrolltööde kui perioodi- ja aastahinnete arvestamisel samaks? 

Ka distantsõppes toimub hindamine vastavalt kooli hindamisjuhendile ja kui on kehtestatud mingid erisused, siis selle info peab kool keskselt ka edastama. Õpetaja peab selgitama õpilasele, milliseid ülesandeid on hinde saamiseks vaja täita ja kuidas õpetaja õpitut tagasisidestab.
Kas uurimistööde kaitsmise gümnaasiumis saab korraldada distantsmeetodil?

Uurimistöö läbiviimise korra kehtestab kool. 
Kas distantsõppe ajal tohib kool korraldada ekskursioone ja välisreise?

Ekskursioone, välisreise ja muid kogunemisi distantsõppe perioodil toimuda ei tohi. 
Kas praegune olukord mõjutab aprillikuist kevadvaheaega ja suvevaheaega?

Kuna õppetöö toimub, siis praeguses olukorras ei mõjuta õppevormi muutus vaheaegade toimumist. Kui midagi muutub, hoiame Teid sellega kursis. 
Milliseid tugiteenuseid pakutakse, kui üksikvanemal ei ole võimalik lapsega koju jääda?

Tugiteenuste võimaluste küsimuses soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. 
Kas kontaktõppe piirangud kehtivad ka eraõppele, individuaalsele õppele? Ka siis, kui need on korraldatud õpilase / õpetaja kodus? 

Soovitame võimalusel füüsilist kontakti õppetöös vältida ning õppetöö korraldada distantsilt.
Kuidas tagatakse, et koduõpe annab sama tulemuse, mis õpe koolis? Kas eksamitulemusi hinnatakse kergemalt või rangemalt?

Koole ja õpetajaid tuleb usaldada. Nad teevad kõik endast oleneva, et õpe toimuks ka distantsõppe korral kõige kõrgemal tasemel. Samuti on õpitulemuste saavutamine õpilase ja lapsevanema vastutus. Hindamine toimub vastavalt õpetaja poolt antud juhistele. Õpilasele peab olema selgelt mõistetav, mis on hinde saamiseks vajalik teha ja mil viisil õpetaja õpitut tagasisidestab.


Eksam mõõdab õpitulemusi, mis on omandatud kogu põhikooli jooksul. Kevadeti on reeglina jõutud sinnani, et toimub kordamine. Kui on veel uusi teemasid läbida, tuleb seda teha distantsõppel ja vajadust ning võimalusi selles osas saab kõige paremini hinnata kool ja õpetaja. Eksameid hinnatakse ikka tavapäraselt ja vastavalt eksami hindamisjuhendile.

Soovitused distantsõppeks

Kuidas motiveerida lapsi õppetöö lainel püsima, kui kõrval on palju muid ahvatlusi?

Ennekõike aitab motivatsiooni hoida ülesannete tähenduslikkus (miks on vaja teha just neid ülesandeid, miks õpetaja need valis) ja usaldus (ei löö käega ega hakka ähvardama karistustega kui enesejuhtimine kohe hoobilt ei õnnestu). Kui tekib probleeme, siis tundke  siiralt huvi, mis sai õppimisel takistuseks ja mis võiks aidata). Looge kodus õppimisele selge struktuur: kus, millal ja kuidas õpitakse ning pakkuge lastele vajadusel abi. 

Kuidas õpilasi ja nende enesejuhtimist distantsõppe ajal toetada?

Olukord ja selles toimetulek on kõigi jaoks uus. Oluline on esimesel distantsõppe nädalal mitte keskenduda niivõrd õpitulemustele kui võtta aega katsetamiseks - ilma läbikukkumise hirmuta

Õpetajad, võtke esimesel nädalal endale julgelt aega, et mõelda ja laste tagasiside põhjal proovida, millised lahendused töötavad kõige paremini, millise ajalise sammuga ülesandeid anda, millised on kõige paremini toimivad kanalid ja vahendid õppimise tõendamiseks. 

Õpilased ja lapsevanemad, harjuge olukorraga ja leidke enda pere jaoks kõige paremini toimivad lahendused. Kui tekib probleeme õpiülesannete täitmisel, ärge nähke neid takistusena, vaid proovige aru saada, kus takistused tekivad ja mis võiks aidata neist üle saada. Andke tekkinud probleemidest teada ka õpetajatele - see aitab ka neil vajalikke kohandusi teha. 

Keskenduge eeskätt sellele, kuidas nüüd kodus õppida, mitte ainult ja tingimata, mida õppida, kui palju ja mis tulemusega.

Vaadake ka üldisi soovitusi lapsevanematele ja õpetajatele!

Lasteaiad

Kuidas on korraldatud lasteaedade töö?

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab pidaja.

Lasteaedade ja -hoidude avatuna hoidmise korraldab pidaja lähtudes konkreetse piirkonna olukorrast, seades samas eesmärgiks tagada nii kaua kui võimalik normaalne elurütm. Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi mitte lasteaeda viia.

Kui lasteaed on suletud, kas tuleb tasuda kohatasu?

Munitsipaallasteaia puhul teeb otsuse kohalik omavalitsus. Erahoiu puhul sõltub kohatasu rakendamine erahoiu, lapsevanema ja vastava kohaliku omavalitsuse, kus piirkonnas lastehoid tegutseb, kokkuleppest.
Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

Jah. Kontaktid võiksid aga soovitatavalt piirduda oma rühma lastega.
Miks lasteaedu ei suleta, kui koolid on suletud?

Kui see on vähegi võimalik, kutsume lapsevanemaid üles jätma lapsed koju. Kindlasti tuleb jälgida enda ja pereliikmete tervislikku seisundit. Soovitame lasteaial kujundada selge seisukoht ja teavitada vanemaid, et haigeid, selgete haigustunnustega või riskipiirkondadest reisilt tagasi tulnud lapsi lasteaeda ei toodaks ning neid lasteaeda vastu ei võeta. Lasteaial on õigus haigeid lapsi, kes ohustavad teiste tervist, koju saata.

Lasteaedade täielik sulgemine halvab elutähtsaid teenuseid, sest lasteaialapsed ei saa reeglina üksi kodus olla.

Huviharidus

LAPSEVANEMALE

Kuidas toimub huvihariduse (huvikoolid: muusikakool, kunstikool, tantsukool, spordikool jm) andmine eriolukorra ajal?Noorsootöö, sh huviharidus- ja tegevus toimub ka eriolukorra ajal. Distantsõppe ajal ei tohi toimuda huviharidus sellises vormis, mis eeldab isikute füüsilist kontakti. Tervitame iseseisvate ülesannete andmist juhendaja poolt, kuna see aitab sisuliselt täita õpilaste aega ja hoida järjepidevust. Samuti on võimalik, et huvikooli õpetaja juhendab noort näiteks Skype’i vmt tehnoloogilise vahendi abil. Õpingute järjepidevus on vajalik just selleks, et jätkata õpinguid, kui olukord normaliseerub ning huvikool saab jätkata tavapärase õppega.

Kas pean maksma huvikooli eest, kui tegevust ei toimu?

Huvikoolide tegevus jätkub, aga jätkub eriolukorras teisel viisil. See on ümberkorraldatud distantsõppe vormile ja/ või kasutatakse selle elluviimiseks digitaalseid võimalusi. Kuna õpe on ümberkorraldatud ning toimub distantsilt ja digitaalselt, on huvikoolil õigus küsida osutatud teenuse eest tasu.
Kutsume üles lapsevanemaid teenuse eest tasumise jätkamisega ka eriolukorras, mis aitab tagada teenuse elujõulisuse ka eriolukorra järgselt. Kindlasti uurige toetusmeetmeid kohalikult omavalitsuselt, mitmed on käivitanud kompensatsiooni meetmed.
Kui on teatud huvialasid, kus õpe eriolukorras jätkuda ei saa, siis palume suhelda huvikooliga ja leida hea lahendus tasu maksmise osas (mõistlikuks lahenduseks oleks kompromiss nagu ettemakstud teenuse eest tasaarveldamise võimaldamine, teatud soodustused pikema aja vältel vms).

Minu lapse huvikoolis jätkub õppetöö, kuid eriolukorrast tingituna (palga vähenemine, töö kaotus, muud asjaolud) ei ole mul võimalik selle eest enam maksta. Mida teha?

Riik tagab erinevaid majanduslikke meetmeid eriolukorraga tekkinud kahjude leevendamiseks. See tagab, et tööandjatel oleks vanematele võimalik töötasu maksta ning vanemad saavad sõlmitud lepinguid täita. Täpsemalt vaata Vabariigi Valitsuse lehelt.

Soovitame pöörduda oma kohaliku omavalitsuse poole ning leida eriolukorras hea lahendus, sh võimaldab kohalikele omavalitsustele mõeldud riigipoolne täiendav huvihariduse ja huvitegevuse toetus kompenseerida noorte osalustasusid.
Minu laps osaleb individuaalõppes. Kas sellisel juhul võib huvitegevusega jätkata kooli ruumides?
Huvihariduse andmine on korraldatud distantsõppena ning õppetegevust huvikooli hoones eriolukorra lõpuni ei toimu. Soovitame leida õpetajaga koostöös sobiv distantsõppe lahendus.

Minu lapse treener/juhendaja tahab jätkata tundide andmisega kohapeal. Mida teha?
Huvihariduse andmine on eriolukorras korraldatud distantsõppena, seega kontaktõpet ei tohi toimuda. Juhul, kui kool seda eirab, siis palume sellest märku anda info@hm.ee

Minu lapse treener/juhendaja tahab jätkata tundide andmisega vabas õhus. Kuidas käituda?
Huvihariduse andmine on eriolukorra ajaks peatatud ning kontaktõpet ei tohi läbi viia. Looduses läbiviidav õppetegevus on lubatud üksnes individuaalõppena järgides Terviseameti nõuandeid või kui noorele antakse ülesandeid isiklikuks täitmiseks vabas õhus.

Minu laps on haige ning ei saa osaleda huvikooli tundides. Kas pean tasuma selle eest?
Haiguse ajal õppemaksu tasumist reguleerib Teie ja huvikooli vahel sõlmitud leping. Juhul, kui huvihariduse andmisega jätkatakse distantsilt ja Teie laps selles osaleda ei saa, siis üldjuhul reguleerib sel ajal õppemaksu tasumist Teie ja kooli vahel sõlmitud leping. Soovitame siiski huvikooliga arutada läbi erinevad võimalused eriolukorras tegutsemiseks.

HUVIKOOLILE

Olen ettevõtja, pakun huviharidust. Minu sissetulek sõltub õppe toimumisest. Mis ma teen? Kas keegi kompenseerib mulle raha?
Võimalusel jätkata huvihariduse pakkumisega ja kasutada selleks distantsõppe võimalusi. Suhelda vanematega otsides mõistlikku kompromissi osalustasude maksmise jätkumiseks kasvõi mingis ulatuses. Samuti anda teada kohalikule omavalitsusele tegevuse jätkumisest ning toetuse (selle olemasolul) eraldamise jätkuvast vajadusest. Täpsema info ettevõtjatele suunatud tööturumeetmetest leiab Vabariigi Valitsuse veebilehelt.

Kas huvikoolil on õigus lapsevanemalt eriolukorras tasu küsida?

Kui tasu küsitakse teenuse eest, mida on võimalik pakkuda distantsõppe vormis, siis on teenuse eest õigus lapsevanemalt ka tasu küsida. Juhul, kui distantsõpet läbi viia ei ole võimalik ja teenuse osutamine peatatakse, siis ei saa otseselt nõuda vanemalt selle eest tasu, samas julgustame leidma vanematega koostöös hea lahendus, et eriolukorra lõppemisel oleks võimalik huvikoolis jätkata tavapärase õppega.

Millise toetussüsteemiga saab huvikooli pidaja arvestada seoses oma töötajatele töötasu maksmisega?
Riik koordineerib ühtsetel alustel eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt on võimalik esialgsete meetmete kohta saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse veebilehelt.

Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi www.tootukassa.ee veebilehel. Palume jooksvalt infot jälgida.

Täpsemate meetmete kohta avaldatakse infot meedia ja vastavate valitsusasutuste kaudu.

Kas me saame arvestada toetussüsteemiga oma personalile, kui me ei saa teenust pakkuda või kui lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumisest?
Juhul, kui eriolukord ei võimalda töötajatel kokkulepitud tööd teha, koordineerib riik vähenenud töötasu hüvitamise Eesti Töötukassa kaudu. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt tuleks vaadelda olukorda, kus lapsevanemad keelduvad teenuse eest tasumisest. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse korraldus nr 77 ei muutnud õppetasu lepinguid, võiks kaaluda nende ülevaatamist ning kompromissi leidmist lapsevanematega.

Kas lasteaedades võib toimuda huvitegevus?
Jah, kui see on oma lasteaia lastele. Majaväliseid osalejaid huviringidesse ei tohi lubada.
Juhul, kui meil on individuaalõppe õpilane, kes soovib tunniga jätkata enda ruumides ning ka õpetaja soovib samuti tundi anda, kas meil on õigus sellisel juhul tundi anda?
Kui tegemist on näiteks pilliõppega muusikakoolis, peaks õppetegevuse korraldama distantsõppe vormis, mitte huvikooli ruumides.

Kas erahuvikoolidel, kelle õpetajad on töölepinguga (ja VÕS lepinguga enamuses), saavad sulgemise tõttu kasutada haiguslehte või kuidas tagada, et inimesel oleks sissetulek? Kui huviringid koolides ja lasteaedades suletakse, mis õpetaja palga toovad, siis ei tule raha ja ei ole ka võimalik õpetajatele maksta. 

Huvikoolide ruumid on eriolukorras küll suletud, aga õpe jätkub distantsõppena. Soovitame ka erahuvikoolidel leida sobivaid lahendusi õppetegevuse ümberkorraldamiseks distantsõppele – see tagab töö jätkumise ning sissetuleku.

Riik koordineerib ühtsetel alustel eriolukorraga tekkinud kahjude hüvitamiseks toetuse maksmist Eesti Töötukassa kaudu. Täpsemalt on võimalik esialgsete meetmete kohta saada informatsiooni Vabariigi Valitsuse veebilehelt. Palume jälgida täiendavat infot ning vastava toetuse sisulised ja täpsemad tingimused avaldatakse peagi www.tootukassa.ee veebilehel.

Kui esinevad põhjused haiguslehe võtmiseks, on see perearstiga kokkuleppel võimalik. Ravikindlustatud on Eestis töölepingu alusel töötavad inimesed, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasude saajad, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmed.

Meie õpilaste lapsevanemad soovivad jätkata õppetegevusega kooliruumides. Mida teha?
Huvihariduse andmine on kuni eriolukorra lõppemiseni viidud üle distantsõppele. Huvikoolide ruumides õppetegevust läbi viia ei tohi.

Avatud noortekeskused

LAPSEVANEMALE

Kuidas toimuvad avatud noortekeskuste tegevused eriolukorra ajal?
Avatud noortekeskuste ruumid on suletud, aga noorsootöö jätkub –  tegevused toimuvad erinevaid virtuaalseid võimalusi kasutades.
Avatud noortekeskuse noorsootöötaja tahab jätkata noorsootöö tegevuste läbiviimisega vabas õhus. Kuidas käituda?
Noorsootöö tegevused toimuvad eriolukorras distantsilt.  Vabas õhus läbiviidav tegevus on lubatud üksnes individuaalõppena.

AVATUD NOORTEKESKUSELE

Töötan noorsootöötajana avatud noortekeskuses – kui ruumid on kinni, kas ma saan endiselt palka?
Avatud noortekeskuste ruumid on küll suletud, aga noorsootöö tegevused peavad jätkuma. Selleks soovitame veebilahenduste kasutamist (häid soovitusi leiab Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt). Kindlasti teavitage omanikku tegevuse jätkumisest uues formaadis. Seega töö jätkub ja palgamaksmine samuti. Kui palgaga tekib probleeme, uurige, kuidas on võimalik kasutada eriolukorras loodud töötasu hüvitist.

Kutseharidus

Kas tohib jätkata töökohapõhises õppes/praktikal osalemist?

Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, kuid üldised põhimõtted on järgmised:

  • Õpilaste praktika või töökohapõhine õpe võib jätkuda või alata, kui tööandjaõpilane ja alaealise puhul ka vanem sellega nõus on.
  • Ühiselamus elavad õpilased tuleks saata koju. Kui õpilane osaleb ettevõttes praktikal, on erivajadustega või välismaalane ega saa mõjuval põhjusel koju minna, siis võib kool otsustada ka teisiti.
  • Tegevustes tuleb juhinduda eriolukorra juhi korraldustest.
Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

Välisreise kool korraldada ei tohi, situatsioon sihtriigis võib muutada (riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka logistiliste piirangutega) ning tagasitulekul peaks viibima koduses karantiinis. 
Mida peavad tegema õpilased, kes elavad õpilaskodus / ühiselamus?

Kool otsustab, aga üldjuhul tuleks saata koju. Kellel kodus distantsõppes osalemise võimalus puudub, saavad jääda õpilaskodusse/ühiselamusse, vältides kontakti teiste õpilastega. Kui tegemist on erivajadustega õppija või välismaalasega, kes mõjuvatel põhjustel ei saa koju minna, siis otsib kool lahenduse.
Mis saab kutsekooli lõpetajatest, kellel on vaja teha lõputöö?

Koolis lõputööd teha ei saa, kool peab leidma lahenduse koostöös õpilasega. Kutseeksamid lükatakse edasi.
Eriolukorra ajal ei toimu paljudel õppekavadel teoreetilist õppetööd ja praktikat ning koolid soovivad korraldada 2020.a suvel õppetööd ja praktikat, et tagasi võita kaotatud aeg. Kas ja kuidas tohib suvel õppetööd läbi viia?

Juhul, kui eriolukord suveks lõpeb, annab õppetöö jätkamine suvisel ajal õppijatele võimaluse võimalikult kiiresti õpingud lõpetada ja tööturule siirduda. Samuti lihtsustab see praktikakohtade leidmist ettevõtetes ega tekita koolidele täiendavat koormust  sügiseseks õppeperioodiks.


Erinevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ei reguleeri kutseõppeasutuse seadus üheselt koolivaheaegade toimumise aegu ja kestust. Seega on igal kutsekoolil õigus otsustada, millal toimub õppetöö ja millal on koolivaheaeg.

Kutseõppeasutuse seaduses (§27) on sätestatud, et õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil ning et õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega.

Seega reguleeritakse õppekorraldust kooli tasandil ja kutseõppeasutusel on õigus oma regulatsioonides muudatusi teha ja õppetööd ka suvel korraldada. Selleks peavad koolid muutma õppekorraldusdokumente, mis reguleerivad õppeperioode õppeaastas sh kindlasti praktikakorralduse kava, mille kinnitab kooli nõukogu.

Kui õpilane ei ole nõus kooli poolt kehtestatud õppeperioodi ajal õppetöös osalema, on tal võimalus jääda akadeemilisele puhkusele või katkestada õpingud.

Kujunenud olukorras soovitame kutseõppeasutustel:
  • Kutsekeskhariduse õppekavadel ja alla 20-aastaste õpilaste puhul (nt haridusliku erivajadusega õpilased) korraldada õppetööd 2020.a suvel vaid eelneval kokkuleppel õpetajate, õpilaste ja lastevanematega.
  • Täiskasvanud õppijate puhul korraldada võimalusel õppetööd ja praktikat suvel.

Täiskasvanuharidus / täienduskoolitus

Mis saab täienduskoolitustest?

Soovitame tungivalt täienduskoolitused edasi lükata või võimalusel kasutada nende läbiviimiseks e-õpet ning järgida eriolukorra juhi korraldusi

Kas keeltekoolis võib õpe jätkuda?

Kuna eesmärk on kontakte vältida, siis statsionaarne õpe pigem ära jätta. Keeleõppeks on võimalik kasutada erinevaid e-õppevõimalusi. Soovitame ajutise lahendusena leida sobiv rakendus.

Eesti keele õppe puhul on näiteks tasuta kasutada: algajatele mõeldud “Keeleklikk” (0–A2 tase) ja edasijõudnutele mõeldud “Keeletee” (B1 tase), kus iga soovija saab oma keeleoskust iseseisvalt arendada. Mõlemad e-kursused on läbitavad nii vene kui inglise keele baasil.
Kas autokoolis võib õpe jätkuda?

Sõiduõpe autokoolides on Vabariigi Valitsuse korraldusega peatatud, välja arvatud juhul, kui see on võimalik kaugõppel, simulaatoril või distantsi hoidmist võimaldavate vahendite kasutamise abil. Sõiduõpet on lubatud korraldada ainult kaitseväelaste, politseinike, päästeteenistujate, abipolitseinike ja vabatahtlike päästjate koolitamisel.
Kui on tegemist individuaalõppes õppijaga, kes soovib õppega jätkata kodus ja õpetaja on nõus tundi andma, kas seda tohib teha?

Kui tegemist on täiskasvanud õppijaga, peaks lahenduse leidma kahe poole koostöös. Kindlasti ei tohiks osaleda või koolitada need, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.
Mis saab täiskasvanute vabaharidusest/huvitegevusest?

Praegu on esimene ülesanne takistada viiruse levikut. Soovitame tungivalt leida võimalusi tegevuste edasi lükkamiseks või oluliselt vähendada gruppide suurust. Kindlasti ei tohiks osaleda need, kes on haigustunnustega, viibinud riskipiirkonnas või puutunud kokku võimaliku nakatanuga.

Juhtige osalejate ja töötajate tähelepanu viiruse leviku ennetavatele meetmetele. Mõelge nii osalejate kui juhendajate tervisele ja heaolule.

Õpe HEV-koolides

Kuidas on korraldatud õpe HEV-koolides?

Asutustes, kus täielik üleminek distantsõppele pole võimalik,  korraldatakse tegevus koostöös koolipidajatega juhtumipõhiselt st arvestades iga õpilase individuaalsust.

Kõigil lastevanematel, kellel see on vähegi võimalik, jätta siiski lapsed koju. Haigeid ja haigustunnustega lapsi kooli mitte lubada.

HTM saadab HEV õppeasutustele täiendavaid juhiseid ning on nendega kontaktis. Lapsevanemad saavad infot koolist.
Kuidas kontrollitakse läbitud teemasid HEV-õpilaste puhul? Kuidas käib hindamine? Kuidas arvestatakse puudumisi? Kuidas kindlustada, et õpilased ei jääks õppekavast maha?

HEV õpilaste õppetöö korraldus ei erine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatust, mille kohaselt õppetegevus viiakse läbi distantsilt. Õppetöö üksikasjalikud tingimused (sh hindamise) korraldab kool. Puudumisi tavapärasel viisil ei märgita. Õppetöös edenemine on samuti kooli ja õpetajate poolt korraldatav ning hästi korraldatud distantsõppe puhul ei teki mahajäämist õppekavas sätestatust.
Rajaleidja keskused on valmis toetama kõiki koole ja õpetajaid erivajadustega lastele koduõppe, kaugõppe korraldamisel
Erivajadustega laste vanemate ja lastega tegelevate haridustöötajate toetamiseks on loodud Facebooki grupp „Kodune kaugõpe HEV lastele“. Grupis jagatakse häid soovitusi edukaks distantsõppeks.

Eksamid

Mis saab lõpueksamitest?
Seoses eriolukorraga lükatakse edasi gümnaasiumi lõpueksamite toimumise periood. Uued eksamiajad sõltuvad eriolukorra kestusest. Kindlasti ei alustata eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastumist. 
Kas tasemetööd toimuvad?
Tasemetöid sel õppeaastal ei toimu. 
Mis saab siis, kui eriolukord kestab suvevaheajani? Kas eksamid toimuvad suvel või ei ole võimalik kooli lõpetada?
Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.
Mis saab siis, kui eksamitulemused on aluseks gümnaasiumi või ülikooli sisseastumisel? 
Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.
Millal toimuvad kutseeksamid?
Ka kutseeksamid lükatakse edasi kuni olukorra paranemiseni.
Kui kutseeksamid edasi lükatakse, mis saab kutsekooli lõpetamisest?
Kutseõppe lõpetamise tingimused pole muutunud, lõpetamiseks tuleb sooritada kutseeksam või kui see pole võimalik või ebaõnnestus, siis kooli lõpueksam. Eriolukorra ajal ei ole võimalik sooritada ei kutse- ega lõpueksamit, need lükkuvad edasi kuni olukorra muutumiseni. Seega on võimalik, et lükkub edasi ka kutseõppe lõpetamine.

Koolilõuna distantsõppe perioodil

Kas koolid peavad korraldama distantsõppe perioodil koolilõuna pakkumise?

Õppetöö koolihoones ei toimu, seega koolilõunat ei pakuta. Kodus olevatele õpilastele koolilõuna pakkumine ei ole üldjuhul võimalik (hügieeninõuete täitmine, keerukas logistika, haiguste võimalik levitamine jm). Kui koolile või kohalikule omavalitsusele on teada õpilased, kelle kodune olukord ei võimalda nõuetekohast toitlustust, siis tagatakse see koostöös sotsiaalvaldkonnaga individuaalselt

Koolilõuna raha ei kanta üle õpilastele või lapsevanematele va kutseõppeasutustes, kus jätkub senine süsteem.
Palume koolidel, sõltumata omandivormist, välja selgitada, kas kooli nimekirjas on õpilasi, kes vajavad koolilõunat.

1. Kui õpilase registrijärgne elukoht on kooliga ühes omavalitsuses, siis tagab nende õpilastele koolilõuna kool või leiab lahenduse koostöös kohaliku omavalitsusega.

2. Kui õpilase registrijärgne elukoht on väljaspool kooli asupaiga omavalitsust, siis
edastab kool õpilase andmed tema registrijärgsele kohalikule omavalitsusele, kes võimaluse piires korraldab nende õpilaste toitlustamise.

Viimasel juhul võivad kohalikud omavalitsused esitada teisele kooli pidajale arveid vähemalt riigieelarvest koolilõunaks antavas toetuse määras, või määras, mis vastab konkreetses koolis kehtivale koolilõuna maksumusele, juhul kui kohalik omavalitsus korraldab nende õpilaste toitlustamist.
Kohalikud omavalitsused võivad kasutada riigi poolt käesolevaks õppeaastaks koolide pidajatele koolilõunaks ette nähtud vahendeid distantsõppe ajal selliselt, et pärast distantsõpppe lõppemist oleks võimalik jätkata tavapärase koolilõuna pakkumisega. Konkreetsed lahendused sõltuvad toitlustajaga sõlmitud lepingu tingimustest ja poolte heast tahtest tekkinud eriolukorras.
Vajadusel ja kokkuleppel võib koolide sööklaid kasutada koolilõuna korraldamiseks, kui järgitakse järgmisi piiranguid:

1. Mistahes haigusnähtudega isikut ei lubata hoonesse.

2. Hoones ei korraldata toidu söömist ning valmissöök antakse üle transpordiks.

3. Hoones viibivate isikute kontaktide hulk hoitakse võimalikult madal. Võimalusel kasutatakse üht sissepääsu sisenemiseks ja teist väljumiseks, välditakse käiguteede ristumist.

4. Hoones korraldatakse kõigi hoones viibijate haigusnähtude seire ja ennetusmeetmete (nt käte pesemine, desovahendid jms) rakendamine.

5. Töö ümberkorraldamisel arvestatakse Terviseameti soovitustega kõrgendatud riskiga töötajate (vanus, kroonilised immuunsust langetavad haigused jmt) töö korraldamisel.

6. Kooli hoones haigusnähtudega isiku tuvastamisel tagatakse viivitamatult isiku isolatsioon ja korraldatakse olukorra lahendamine nakkuse levikut takistavalt ning Terviseameti suunistele vastavalt.

Välismaal õppijale

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikool pandi kinni. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule ning eriolukorras sõltub tasumine ülikoolipoolsetest otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud Teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind kuidagi toetada õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?
Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda VÕTA raames.

ERASMUS+, ESK, Horisont

ERASMUS+ ÕPIRÄNDES VÕI -PROJEKTIS JA EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE PROGRAMMIS OSALEJALE

Minu õpiränne/projekt algab peagi ning eeldab välismaale minekut. Kas võin minna?
Ei, Eestist väljasõit tuleb ära jätta eriolukorra lõpuni.
Minu projekti raames saabuvad Eestisse peagi välismaalased. Kas tohin neid vastu võtta?
Ei, välisgruppide vastuvõtmine tuleb ära jätta eriolukorra lõpuni.
Olen hetkel õpirände/projekti raames välismaal. Kas võin tulla tagasi, kes katab kulud?
Praegu välismaal projektis või õpirändes osalejad saavad soovi korral tulla tagasi ning nende kulud kuuluvad toetuslepingus force majeure klausi alla.  
Olen teinud käimasoleva/planeeritava õpirände/projekti jaoks juba kulutusi. Kas võin projektiga edasi minna? 

Juhul kui projekt/õpiränne võimaldab teha tegevusi, mis ei eelda mobiilsustegevusi ja on partneritega kooskõlastatud, siis võib projektiga edasi minna. Kõik reisimise ja rahvusvaheliste üritustega seotud tegevused, mis on planeeritud enne 1.05.2020 tuleb edasi lükata. 

Olen teinud käimasoleva/planeeritava õpirände/projekti jaoks juba kulutusi, kuid ma/partnerid ei soovi hetkel projektiga jätkata. Mida teha?

Õpirände/projekti  tegevused on võimalik eriolukorrast tulenevalt vajadusel edasi lükata, tühistada, katkestada või võimalusel jätkata projektiga distantsilt. Konsulteerige palun oma projektijuhiga, kes omakorda suhtleb lepingujärgse kontaktisikuga SA Archimedeses.

Minu õpirände/projekti alguseni on veel piisavalt aega (algab pärast 1.05.2020). Mida arvestada planeerimisel?

Hetkel on õpirände/projektide reisimise ja rahvusvaheliste üritustega seotud tegevused edasi lükatud kuni 01.05.2020. Soovitame jälgida õpirände/projektidega seotud informatsiooni SA Archimedes kodulehel.

Täiendav info

HORISONT 2020 TEADUSPROGRAMMIS OSALEJALE

Kas H2020 projektid lähevad edasi?

Projektid jätkuvad, kuni pole teada antud teisiti.

Eesti Teadusagentuur pikendas uurimistoetuste 2020. a taotlusvooru lõpptähtaega nädala võrra – 31. märtsilt 7. aprillil kella 17-ni. Kõik taotlejad, kellel ei ole võimalik ligi pääseda vajalikele allikatele (nt raamatukogu kojulaenutusteenuse peatamise tõttu) või kellel ei ole otseselt eriolukorrast tulenevate vääramatute takistuste tõttu võimalik taotlust tähtajaks esitada, võtke palun viivitamatult ühendust ETAg-i valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga.

Kui käimasolevate uurimisprojektide täitmisel ilmneb eriolukorrast tulenevaid takistusi (nt PUT järeldoktoritel välismaal viibimisega või välismaale suundumisega; kavandatud patsiendiuuringute või välitööde läbiviimisega jne), võtke palun kiiresti ühendust ETAg-i valdkondliku koordinaatori või uurimistoetuste osakonna juhatajaga, et arutada läbi vajalikud muudatused, sh projekti peatamise vajalikkus.

Täpsemat infot leiab Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.

Info edasi lükkuvate või tühistatud ürituste ja taotlusvoorude kohta ETAgi H2020 lehel.

Kas force majeure kohaldub?

Force majeure klausli kasutamine on sätestatud H2020 mudellepingu artiklis 51. Kulud kaetakse, kui need vastavad H2020 mudellepingu artiklis 6 sätestatud üldistele toetuskõlblikkuse tingimustele. Näiteks kui kohtumine/üritus jääb erakorraliste ja ettenägematute asjaolude (force majeure) tõttu ära, saab reisi- ja majutuskulud siiski katta H2020 meetmest, kui toetuskõlblikkuse tingimused on täidetud, seda isegi juhul kui toetusesaaja ei reisinud ega osalenud kohtumisel/üritusel. Kui ettenägematute asjaolude tõttu tuleb tegevuse läbiviimiseks kanda täiendavaid kulusid, on need kulud toetuskõlblikud, kui need on tegevuse läbiviimiseks vajalikud (nt tühistatud konverents korraldatakse hiljem).

Projekti toetussummat siiski suurendada ei saa.

Erakorralise või ettenägematu olukorra tekkimisel peavad toetusesaajad viivitamata võtma ühendust rahastamisasutusega, kes uurib juhtumispõhiselt force majeure eeskirjade võimalikku rakendamist. Lisaks peavad toetusesaajad tegema kõik võimaliku, et piirata ettenägematutest asjaoludest tekkivat kahju (nt püüdma tühistada lennupiletid, taotlema tühistatud lennu eest hüvitist kindlustuselt jne).

 

 

 

Viimati uuendatud: 9. aprill 2020