Sa oled siin

Koolijuhtide järelkasvuprogrammis osalejad

Koolijuhtide järelkasvuprogrammi esimese lennu osalejad valiti välja 95 kandidaadi seast. Neid iseloomustab kõrge õppimisvõime, optimism ja teotahe, väga hea eneseanalüüsioskus, vastupidavus ja järjekindlus eesmärkide saavutamisel, kohanemisvõime ja valmisolek võtta riske ning tegutseda väljaspool levinud mõtte- ja käitusmimustreid.

 

Aare Ristikivi

Hugo Treffneri Gümnaasiumi arendusjuht

Eesti kool on hea, seda näitavad kasvõi suurepärased tulemused rahvusvahelistelt olümpiaadidelt, kuid iga õpilane on väärt, et tema võimed saaks maksimaalselt välja arendatud. Me jõuaksime sellele eesmärgile lähemale, kui iga laps saaks vajaliku tunnustuse ning koolid teeks tihedamat koostööd teiste institutsioonidega.

Aarel on selja taga enam kui 20-aastane töökogemus ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetajana. Aare on  korraldanud üleriigilisi olümpiaade ja õpilasvõistlusi, juhtinud Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ning Eesti Filosoofia Õpetajate Seltsi, osalenud riiklike õppekavade arendustöös ja juhendanud õpetajaks õppivaid üliõpilasi.

Lisaks on ta koordineerinud rahvusvahelisi ajalooõpetuse projekte, koostanud õppematerjale ja vedanud eest Hugo Treffneri Gümnaasiumi muuseumi rajamist. 2014. aastal pälvis ta oma töö eest Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitli Aare hobideks on rahvatants, lugemine ja looduses viibimine.

Aare mõtted õpetaja rollist video vahendusel

 

 

 

Ave Kikas

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õppealajuhataja

Innustumist ei saa õpetada ise mitte innustudes. Lugupidamist pereväärtustest või tervislikest eluviisidest saab õpetada see, kes nendest ise tõeliselt lugu peab. Seetõttu on koolis töötavad inimesed ja kool ise kasvu- ning arengukeskkonnana väga oluline. Kooli ülesanne on õpetada eelkõige inimeseks olemist. Inimeseks olemise kaudu.

Avel on pikaajaline kogemus loodusõpetuse, keemia- ja füüsikaõpetajana. Ta on töötanud õpetajana nii lasteaias, põhikoolis kui ka gümnaasiumis, olnud klassijuhataja ja õpetajate esindaja hoolekogus. Lisaks on Avel töökogemus Avita kirjastusest, kus ta toimetas loodusõpetuse ja füüsika õpikuid.

Kooliga seotud inimesi peab Ave suure südame ja missioonitundega inimesteks, kes mitte ainult ei taha parema tuleviku nimel midagi ära teha, vaid kes igapäevaselt teevadki seda. Vabal ajal meeldib talle veeta aega looduses koos oma perega – Avel on kolm toredat poega – või sõpradega. Lisaks loodusele armastab Ave kirjandust ja teatrit, vahel kirjutab ka ise luuletusi.

 

Helen Sabrak

Noored Kooli programmi kommunikatsioonijuht ja sihtasutuse Kogukonnakool juhatuse liige

Et kool tõeliselt iga õppijat toetaks, on vaja selget visiooni, miks ta on olemas, kelle jaoks ja mis tulemuse nimel tegutsetakse. Kui on läbi mõeldud, kuhu õpilased kooli lõpetades jõuavad ning millised väärtused meid sinna aitavad, siis selles raamistikus on oluliselt lihtsam jõuda järgmiste hädavajalike valikuteni nii kooli töökorralduses kui õppe sisus ja vormis.

Helen on Noored Kooli programmi vilistlane ja töötanud ajalooõpetajana Tallinna Kunstigümnaasiumis ning Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Helen on Kalamaja Avatud Kooli algatuse eestvedaja. Helen on aastaid töötanud ka erasektoris, sh Eesti Energia kontserni kommunikatsioonijuhina.

Ülikoolis on Helen õppinud psühholoogiat ja ajalugu, lisaks on ta läbinud Noored Kooli liidrikoolitusprogrammi ning mitmeid teisi rahvusvahelisi koolitusi õpetamisest ja haridussüsteemi kujundamisest, osaledes muuhulgas ka Education4Future programmis. Heleni vaba aega sisustab tema pere, maakodu, teater ja kontserdid ning heade raamatute ja inspireerivate inimeste seltskond.

Artikkel Heleni ja tema mõttekaaslaste plaanist luua Kalamajja uus kool

 

 

 

Huko Laanoja

Maarja Küla arendusjuht ja Räpina Aianduskooli õppejuht

Kooli toimimise esimeseks tugisambaks on usaldus riiklikus õppekavas kirjapandud alusväärtuste ning õppe- ja kasvatuseesmärkide suhtes. Samas on koolil võimalus ja vastutus töötada välja oma eripära ning põhineda kooli õppekava loomisel sellele, millesse usutakse. Tähtis on luua soodne keskkond arenemiseks igale õppijale, aga ka töötajatele.

Huko on pühendunud erivajadustega inimeste elutingimuste parandamisele – ta on olnud Maarja Küla üks eestvedajatest ja arendajatest alates 2003. aastast. Huiko tegeleb põhikooli toimetulekuõppe lõpetanud noortele võimaluse pakkumisega jätkata õpinguid aianduse kutseõppes. Huko juhtimisel saavutas Maarja Küla 2014. aasta sügisel European Quality in Social Services kvaliteedimärgi.

Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal ja töötanud varem ka ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning õppekavade arendusspetsialistina. Huko on Eesti Mälumänguliidu, Tartu Üliõpilaste Mälumänguklubi ja Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu asutajaliige. Vabal ajal Huko reisib ning mängib võrkpalli, disc-golfi ja mälumängu. Korp! Fraternitas Anarhensise liikmena võitleb ta elu halluse vastu, mõnikord õhtuti astub läbi ka Tartu Mõttemängude Klubist.

Huko idee võrdsetest võimalustest haridustee jätkamiseks ja elukvaliteedi parandamiseks mõõduka intellektipuudega inimestele mis jõudis 2015. aastal Arenguidee konkursil lõppvooru

 

Kadri Suni

Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik

Hea kooli aluseks on jagatud veendumus, et tegemist on õppiva organisatsiooniga, kus tõepoolest kõik õpivad: kooli juhtkond, õpetajad, õpilased, lapsevanemad. Õppijate arengut toetavas koolis valitseb otsiv, loominguline, vaimne õhkkond, mis haarab endaga kaasa kogu koolipere. On loodud tingimused, kus kõigil on omal unikaalsel moel võimalik õppimises ja selle suunamises õnnestuda ning õppeprotsessist rõõmu tunda.

Kadri on Eesti lipu sünnipäeva tähistamise algataja Põltsamaal, mille eest pälvis ka Jõgevamaa kultuurkapitali 2014. aasta aastapreemia. Samuti on ta vedanud eest oma piirkonna hariduselu mõttetalguid ja kohvikutepäeva. Varem on Kadri töötanud Briti Nõukogu kommunikatsioonijuhina ning õppinud Tartu Ülikoolis avalikkussuhteid ja Wisconsini Ülikoolis suhtekorraldust. Kadri hobideks on maalimine ja ujumine.

Kadri portreelugu Vooremaas

 

Liina Põld

Haapsalu aselinnapea hariduse ja kultuuri valdkonnas

Õppijate arengut toetavas koolis lastakse õpilastel võimalikult palju ise teha. Õpetajal on suunav, abistav, jälgiv, tagasisidestav roll. Õppijate individuaalsuse arvestamiseks ja toetamiseks on vajalik loobuda ajaliselt rangelt määratletud tundidest, mis loob eeldused probleemide lahendamist võimaldavate projektide läbiviimiseks ning projektõppe rakendamiseks.

Liina on ka töötanud TLÜ Haapsalu Kolledži arendusjuhi ja lektorina ning Fra Mare Thalasso Spa personalispetsialistina. Liinal on bakalaureusekraad haldus- ja ärikorralduses ning magistrikraad organisatsioonikäitumises, mille lõputöös uuris ta õpetajate valmisolekut organisatsioonilisteks muutusteks ja selle seoseid kommunikatsiooniga rahuloluga, üldise ja tööalase tunnetatud võimekusega ning tööga rahuloluga. Ta on läbinud ka mitmeid täienduskoolitusi muutunud õpikäsitusest ja hariduse kvaliteedijuhtimisest.

Liina kuulub TLÜ Haapsalu Kolledži, Läänemaa Arenduskeskuse ja Rannarootsi Muuseumi nõukogusse ja on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi hoolekogu liige. Vaba aega sisustab Liina perega reisimise, rahvatantsu ja kokkamisega. Samuti harrastab ta tervisesporti: suvel sõidab meeleldi rattaga ja teeb metsajooksu, talvel suusatab.

Liina magistritöö õpetajate valmisolekust organisatsioonilisteks muutusteks

 

Margit Kagadze

Inimeseõpetuse Ühingu juhatuse esinaine

Kriitilise mõtlemise, järelduste tegemise ja praktiliste probleemide lahendamise oskusi saab õpilastes arendada kool, mille kõik liikmed on aktiivsed õppijad. Mõtteviisi muutus algab vaimustunud ja innustunud koolijuhist, mis kandub edasi õpetajatele, lastele, nende vanematele, kogukonna liikmetele. Positiivse koolikogemuse saamiseks saab iga asjaosaline oma panuse anda.

Margit on tuntud eelkõige inimeseõpetuse ja seksuaalhariduse edendajana – Inimeseõpetuse Ühingu asutajana on ta üle kümne aasta vedanud eest Eesti inimeseõpetuse arengut. Lisaks inimeseõpetuse õpetaja erialale ja kasvatusteaduste bakalaureuse kraadile on Margit lõpetanud Tartu Ülikoolis pedagoogika teadusmagistri õppe. Ta on korraldanud õpetajate koolitusi ja vabariiklikke olümpiaade, andnud välja mitmeid õpikuid ja muud õppevara ning seda kõike viieteist aasta jooksul ise õpetajana rakendanud.

Samal ajal on ta käivitanud ja juhtinud Hiiumaa Teavitamis- ja Nõustamiskeskust HUPS ning Eesti Pereplaneerimise Liidu koolituskeskust Amor. Noorsootöösse on Margit panustanud Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse liikme ja noorteorganisatsiooni MTÜ Hiiumaa Ankur asutajana. Hiiu vallavolikogus on ta kultuuri-, haridus- ja spordikomisjoni esinaine. Vabal ajal õpib Margit Kärdla muusikakooli täiskasvanute õppes klaverit, mängib orkestris flööti ning tegeleb tervisespordiga. Energia ja positiivse ellusuhtumise saab Margit enda sõnul oma perelt.

Artikkel Inimeseõpetuse Ühingu lugu Õpetajate Lehes ja Margiti magistritöö „Seksuaalkasvatus koolis noormeeste hinnangul“

 
 

Mona Mägi Soomer

La Muu kohviku juhataja

Olen kindlal veendumusel, et inimeseks kujunemisel on koolil tohutult suur mõju. Mina tahaksin olla koolijuht, kes koos õpetajaskonna abiga suudab luua keskkonna, mis toob esile iga lapse parima potentsiaali ning aitab tal saada õnnelikuks ja hästi hakkama saavaks inimeseks, kes on oma elu ja valikutega rahul.

Mona on õppinud rahvusvahelist ärijuhtimist. Ta on juhtinud nii Tiimari poeketti kui Tagurpidi Lavkat, käivitanud Olde Hansa restorani Norras ja töötanud Olde Hansa teenindusjuhina. 2009. aastal tegi Mona kannapöörde ja asus Noored Kooli programmi kaudu inglise keele õpetajaks Tallinna Humanitaargümnaasiumisse, kus töötas kaks aastat.

Täna on Mona La Muu kohviku juhataja ning armastav ema ja abikaasa, kes unistab koolijuhi ametist. Oma vaba aega sisustab ta elektroonilise muusika, hea söögi tegemise, raamatute ja antropoloogiliste vaatlustega.

Mona TEDxTallinna kõne inimestest ja keeltest ning Hea Kodaniku artikkel tema tegevustest õpetajana ratastel

 

Toomas Adson

Arvuti- ja süsteemitehnika insener

Õpilase jaoks tähendab arengut toetav kool kohta, kus tema potentsiaali märgatakse ning antakse võimalus seda maksimaalselt välja arendada. Eesti vajab uut põlvkonda, kes suudab analüüsida, otsustada ning ka oma otsuste eest vastutust kanda. Eesti koolid saavad ja peavad selliseid inimesi vormima.

Toomas on valdava osa oma karjäärist töötanud IKT-sektoris. Ta on olnud juhtivspetsialist ja projektijuht nii Politseiametis, Siseministeeriumis kui ka Regios ja pangas. Toomas on eest vedanud ka mitmeid olulisi rahvusvahelisi projekte, sh Eesti liitumine Schengeni Infosüsteemiga ning Läti ja Leedu pangasüsteemide üleminek euro kasutusele. Haridusvaldkonnaga seob teda Tartu Kristliku Põhikooli koolinõukogu liikme roll, töökogemus Tallinna Tehnikaülikoolis ning Eesti Kasuperede Liit, mille asutajaliige ja juhatuse liige on ta olnud mitmeid aastaid.

Lisaks on Toomas panustanud Eesti Punase Risti tegevusse ning pälvinud oma töö eest Politsei III klassi teeneteristi ja teenistusristi. Toomase hobi on tema pere, kus kasvab kokku seitse last, nii kasulapsi kui oma lapsi – see nõuab pühendumist ja aega ning toob tulemusena sisemise arengu ja rahulolu.

 

 

Viimati uuendatud: 9. mai 2016