Sa oled siin

Koolijuhtide järelkasvuprogrammi III lennu osalejad

 

Julia Rozova

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli eesti keele õpetaja, ainesektsiooni juht ja projektijuht

Mõeldes õppijate arengut toetava kooli peale, ei teki pilt riigieksami tulemuste põhjal koostatud pingeridadest, vaid  tuleb ette pilt, mille keskseks puntiks on naeratav õpilane, kes usub endasse ja sellesse, et ta saab kindlasti ülesandega/situatsiooniga/probleemiga hakkama. Ta teab, et saab vajadusel õigeaegset ja asjakohast abi õpetajalt ning teistelt haridusasutuse töötajatelt. Samas oskab ta ise oma õppetegevust planeerida ning oma edusamme hinnata. Ta tunneb end koolis mugavalt, kuna nii vaimne kui ka füüsiline keskkond toetavad teda tema igapäevastes ettevõtmistes.

Julia on õppinud Tallinna Ülikoolis bakalaureuseõppes eesti keelt võõrkeelena ja eesti kultuuri ning paralleelselt omandanud Tallinna Majanduskoolis majandusarvestuse eriala. Aastal 2012 sai ta Tallinna Ülikoolis humanitaarteaduse magistrikraadi eesti keele kui teise keele õpetaja erialal.

Julia töötab Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis eesti keele kui teise keele õpetajana aastast 2011, õppeaastast 2012/2013 on ta eesti keele õpetajate ainesektsiooni juht, aastast 2016 täidab koolis ka projektijuhi rolli.  Aineõpetaja, ainesekstsooni juhi  ning projektijuhi rollid andsid talle võimaluse teha tihedat koostööd nii oma kooli kui ka teiste koolide koolijuhtkondade ning kolleegidega ning lüüa kaasa kooli arengukava koostamisel. Projektide kirjutamise kogemus pani teda vaatlema kooli, kui terviklikku üksust, mille keskseks punktiks on õpilane ja tema vajadused kiiresti muutuvas maailmas. Ta tegevus on suunatud sellele, et luua õpilaste jaoks turvaline, võrdseid võimalusi pakkuv  ja tegutsema panev vaimne ning füüsiline keskkond. Seni rakendatud projektid haaravad nii integratsiooni- ja digitehnoloogia- kui ka spordivaldkondi.

Oma vaba aega sisustab ta lugemise ning reisimisega. Samuti meeldib talle hommikuti joosta, kuna see on aeg endale, mis aitab keskenduda oma mõtetele ning koguda sügavat sisemist rahu.
 

Mari Roostik

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi õppejuht

Kool, kus iga õppija saab areneda ja kasvada, on kannustatud empaatiast ja ettevõtlikkusest. Avatud ja lai silmaring kujuneb minu hinnangul ennekõike tänu empaatiale koos julgusega. Kui me suudame pärast millegi võõra, ebamugava või sageli ka teise kultuuri- või väärtusruumi kuuluva järel jõuda mõistmiseni, on meil piisavalt julgust ja ettevõtlikkust, et õppida ja kohaneda. Igasuguse uue ja tundmatu üle arutlemine, probleemi või nähtuse tükkideks võtmine arendab inimese hoiakut olla avatud ja salliv ning oskust kuulata ja luua uut teadmist. Võib ehk isegi väita, et iga uus idufirma on hirmu suurtest silmadest asjalike käte ja mõistliku mõtteviisi loomisprotsess. Ometigi ei ole ettevõtlikkus vaid rahvusvahelise start-up’i loomine või käivitamine, sest mõnele õppijale võib ka kooli aktuse korraldamine olla ülemaailmse tähtsusega pingutus, ja selle kogemuse peab ta saama, et õppida ja areneda. Niisamuti on tähtis, et ka õpetajatest mentorid seesuguseid õppetunde avatud mõtteviisiga vastu võtaks.

Mari sai magistrikraadi Tartu Ülikoolist ning esimesest eesti keele ja kirjanduse õpetajana töötatud aastast alates on ta päris kindel olnud, et haridus ja inimesed selle sees, ümber ja keskel ongi tema “miks". Ta on töötanud Jaan Poska gümnaasiumis õpetajana, klassijuhatajana ja valdkonnajuhina ning täna on ta üks kahest Jaan Poska gümnaasiumi õppejuhist, vedades ja suunates humanitaar- ja sotsiaalainete valdkonda.

Mari on nii koolis kui igal pool mujal inimeste inimene. Ta loeb palju ja mõtleb palju; kirjutab palju ja vestleb ka palju; jookseb natuke ja tunneb iseenda ning maailma vastu suurt huvi.

 

 

Ronald Juurmaa

Rocca al Mare Kooli keskmise kooliosa juhataja

Oma eeskujuga kujundame noorte väärtusi ja hoiakuid. Kui oleme kirglikud ja avatud, võtavad ka nemad selle omaks. Tähtis on, et kooli tegemistesse panustaksid nii õpetajad, lapsevanemad kui ka õpilased. Hindan koostööd ning usun, et selles peitub ka võti kooli, haridusvaldkonna kui ühiskonna arenguks.

Ronald on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo magistriõppe. Oma õpingutes on ta keskendunud majandusajaloole kui ka pedagoogikale.
Hetkel töötab ta Rocca al Mare Koolis keskmise kooliosa juhatajana, vastutades 5.-8. klasside õppetöö eest ning osaledes kooli arenduste juhtimises. Ühtlasi töötab ta ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Varasemalt on ta töötanud koolis ka kultuuri õppetooli juhatajana, mille käigus on ta arendanud kooli huvitegevust, viinud läbi projekte ning koos meeskonnaga loonud koolile traditsioone.
Ronald on Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi liige. Vabal ajal tegeleb tervisespordiga ja tegutseb Kaitseliidus.

 

Aive Aru-Raidsalu

Valga Põhikooli õppejuht

Üsna palju on räägitud õppivast organisatsioonist, kuid kool peaks astuma veel sammukese edasi – olema õppiv ja õpetav organisatsioon, kus igaüks on nii õppija kui ka õpetaja rollis, õppimine on interaktiivne ja toimub kõigil tasanditel ning igas tegevuses nähakse võimalust areneda. Kõige selle juures ei tohi ära unustada kooli rolli noorte terviklikeks inimesteks kasvamisel ja kujunemisel. Olen sügavalt veendunud, et kool peab olema väärtuspõhine organisatsioon ning kooli tuleb teadlikult väärtuspõhiselt juhtida. Ühiselt kokkulepitud ja üldinimlikud väärtused peavad olema toimivaks filtriks otsuste ja valikute tegemisel ning seda kõigil tasanditel.

Aive on õppinud sotsiaaltöö korraldust ja omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi kasvatusteadustes. Sotsiaalpedagoogina töötamise ajal juurdus temas veendumus, et kooli roll on anda igale õpilasele võimalus õnnestuda, leides ja avades iga õppija potentsiaali. Kuna maailma ja haridussüsteemi muutmine algab ikka iseendast, on Aivel täitumas Valga Põhikooli õppejuhina neljas aasta, tema vedada ja korraldada on kooli arendustöö ja vanema kooliosa õppetöö.

Aive suhtub avatud meele ja uudishimuga kõigisse ja kõigesse; teda paeluvad inimeste ja nähtuste vahelised seosed, mõnus lugemine, päike, meri  ja salapärased metsarajad.
 

Kristi Tarik

Tallinna Teeninduskooli juhtivõpetaja

See, milliseks kujunevad tulevikus ühiskond ja väärtushinnangud, sõltub esmajärjekorras tänasest haridusest. Koolil ja õpetajatel on suur vastutus, et olla homne eeskuju, inspiratsioon, pakkuda väljakutseid ning arendada isemõtlemist. Kaasaegse ja tulevikku vaatava kooli põhiväärtusteks on kaasamine ning õppija toetamine.

Kristi on lõpetanud Tartu Üikooli Pärnu Kolledzi Turismi- ja Hotelliettevõtluse eriala ning selles valdkonnas ka pikalt töötanud.

Edasine tee viis aja jooksul selleni, et oli võimalus erialaseid teadmisi edasi anda noortele nii kutse- kui ka kõrghariduses. Pärast Tallinna Ülikooli Kutsepedagoogika magistrikraadi omandamist kasvas seotus kooliga üha enam. Praegu töötab Kristi Tallinna Teeninduskoolis juhtivõpetajana.

Kristit on tunnustatud Tallinna Aasta Kutseõpetaja tiitliga ning nominatsiooniga Aasta Kutseõpetaja kategoorias riiklikul tasemel.

Oma igapäevaelus juhindub Kristi põhimõttest, et eesmärgid peavad olema seatud kõrgele ja iga eesmärgi täitumisel tuleb leida uus!
 

Barbi Valdmann

Paide Hammerbecki põhikooli eripedagoog

Kool peab olema valmis toetama nii keskmisest madalamate võimetega kui ka kõrgemate võimetega õpilasi. See nõuab pädevaid ja motiveeritud õpetajaid ja ka koolijuhti, kes on teadlik ja avatud uuendustele, valmis panustama personali, et õpetajatel säiliks motivatsioon ning kes suunaks kooli kui tervikut hoidma tasakaalus nii tugevamate kui mitte nii tugevate õpilaste arengu toetamist. Kool peaks julgelt kaasama lapsevanemaid ja oma otsustes olema läbipaistev, õiglane ja aus.

Barbi on omandanud magistrikraadi Tallinna Ülikoolis eripedagoog - nõustaja erialal ning teinud erialast tööd alates 2008.aastast. Hetkel töötab ta Paide Hammerbecki põhikoolis eripedagoogina ning osaleb

ka kooli juhatuse töös. Ta on aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega laste vanemate tugigrupi juht Paides ning annab oma panuse ka Järvamaa Haigla rehabilitatsioonimeeskonnas eripedagoogina. Barbi armastab väljakutseid ja ei anna alla ka keerulistele olukordadele lahendusi otsides. Ta peab oluliseks meeskonnatööd ja kõikide osapoolte kaasamist protsessi.

Vabal ajal meeldib Barbile perega koos olla ning palju looduses viibida. Ta on aus ja uudishimulik, otsides pidevalt võimalusi enesetäiendamiseks.

 

Mariliis Oder

Salme Põhikooli klassi- ja informaatikaõpetaja, haridustehnoloog, huvijuht ja koordinaator

Isiklikult pean koolis töötamise (ükskõik, mis ametikohal) juures kõige olulisemaks missioonitunnet - see müstiline tunne Sinu sees, mis seob kooliga ja tekitab tunde, et see on osakene Sinust ja Sina osakene koolist. Seepärast arvan, et õppija arengut toetab eelkõige kool, kus töötavad inimesed, kes oma tööd armastavad ja selle tegemist naudivad, hoolimata kõigest. Kuidas seda saavutada? See võluvõti leida, on juba koolijuhi võimalus. Usun, et vaid siis, kui kõik osapooled tunnevad ennast hästi, on võimalik diskussioon ja jõudmine ühiste arusaamadeni, et tagada õpingute parim kvaliteet, õhin õppeprotsessis ja õppijate laiaulatuslik areng. Oluline on, et koolijuht teaks, mida ja miks ta teeb, usuks sellesse ning et tema silm säraks.

Mariliis on lõpetanud magistriõppe TLÜ Haapsalu Kolledžis, kus ta õppis klassiõpetajaks. Ta pole seda valikut hetkekski kahetsenud.

Oma teekonda õpetajana alustas mandritüdruk Saaremaal, Salme Põhikoolis, kus sel õppeaastal algab tema üheksas tööaasta. Töö koolis on see, mis paneb Mariliisi silmad särama! Jah, töö koolis teeb Mariliisi õnnelikuks!
Kindlasti on Mariliis elukestev õppija, kes väärtustab arengut ja eneseanalüüsi ning ei karda väljakutsetest õnnestumisi vormida.

Täna täidab koolis Mariliis mitmeid erinevaid ülesandeid: on klassiõpetaja, toetab õpetajaid haridustehnoloogiliselt, õpetab informaatikat, koordineerib Huvitava Kooli võrgustikku ja Liikuma Kutsuva Kooli võrgustiku tegevust, osaleb juhtkonna ja sotsiaalvõrgustiku töös, juhendab loovtöid, on huvijuht, teeb koostööd erinevate huvigruppidega, organiseerib projektitööd. “Jah, teeme ära!” on Mariliisi mõtteviis. Ta on kindel, et saab hakkama kõigega, millesse usub.  Ja ta usub palju(de)sse!

Mariliisil on suur süda. Lisaks formaalsele haridusele on tema südameasjaks ka mitteformaalne haridus ja noorsootöö. Ta on lõpetanud TLÜs noorsootööeriala ning lõi 3 aastat tagasi koostöös noortega MTÜ Salme Noorteklubi L.A.D.U.

Mariliis on öelnud, et inimesed annavad talle energiat ja suhtlemine inspireerib. Ta peab lugu sügavatest vestlustest, mis avavad erinevaid mõtteviise ning väärtustab koos tegutsemist. Ta armastab oma inimesi, elu ja lemmiklooma #tuhkurPeeter. Talle meeldib joosta, eesmärke seada (loe: unistada), Eestimaal puhata  ja mõnikord ka niisama mõnusasti kodus olla.

 

Jüri Käosaar

Tallinna Ülikooli Haridusteaduste Instituudi kooliarenduse konsultant


Jüri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala magistriõppe ning pärast seda Noored Kooli programmi, mille raames siirdus Kiviõli I Keskkooli ajaloo ning ühiskonnaõpetuse õpetajaks. Kiviõlis töötatud nelja aasta jooksul tegutses Jüri aktiivselt erinevate haridusalgatuste juures sh Asendusõpetajad ja Noored Kooli. Lisaks on ta tegev Pimedate Ööde filmifestivalil.

Hariduses on Jüri käimapanevaks missiooniks anda võimalus igale õpilasele saavutada oma maksimaalne potentsiaal, sõltumata sellest millisesse perre on ta sündinud.

Jüri hobideks on lugemine, eneseareng, lauamängud ja sportimine. Hetkel töötab TLÜ-s Haridusteaduste Instituudi kooliarenduse konsultandina.

 

Kadri Sõrmus

Luunja valla haridusnõunik


Kadril on Tartu Ülikoolist teadusmagistri kraad eesti keele erialal ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Ta on töötanud koolis õpetajana, ülikoolis lektorina, koolipraktika juhendajana ja õpetajate täienduskoolituse korraldajana ning haridus- ja teadusministeeriumis nõunikuna. Praegu on Kadri Luunja vallas haridusnõunik. Ta on aidanud koostada nii koolituskavasid, strateegilisti dokumente kui ka ürituste tähistamiseks mõeldud tegutsemiskavasid, konverentse ja sümpoosiume, koostanud keeleõppija korpuse EMMA. 

Kadri leiab, et kuigi pildilises ja tempokas maailmas üles kasvanud põlvkond vajab teistsugust õpet kui raamatupõlvkond, on oskus tekste mõista ja luua, oludega kohaneda ja koostööd teha aluseks igaühe enese leidmise ja arengu teel. Nagu ka oskus õppida. Kõikjal, kõigest ja kõigilt.

 

Kristi Mumm

Tartu Forseliuse Kooli õppejuht

Õppimine on elukestev protsess, loomulik osa elust ning see põhimõte võiks olla osa kooli väärtuste ruumist. Selle väärtuste ruumi loojaks ja eeskujuks on koolijuht, kes on kursis muutustega hariduses, avatud lähenema juhtimisele tõenduspõhiselt, kes on valmis ise õppima ja koostöös oma meeskonnaga looma kooli, kus igaüks on oluline ning igaühel on võimalus saada parimaks versiooniks iseendast! Näen, et õppija arengut toetavas koolis loovad õpetajad õpilastega sellise suhte, kus õpilased julgevad olla nemad ise, avastada, küsida, eksida ning uuesti proovida!

Kristi alustas Tartu Forseliuse Koolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, kuid viimased 4 aastat on pidanud samas koolis õppejuhiametit. Ta on elukestev õppija, mistõttu on ta pärast Tartu Ülikooli kasvatusteaduste õpinguid jätkanud teekonda TÜ haridusteaduste doktorantuuris. Haridus on tema kirg – talle meeldib haridusest lugeda, diskuteerida, kuulata ja mõelda. Kristi annab ka aeg-ajalt koolitusi õppimise, õpetamise ning õppimist toetava hindamise teemadel.
Talle meeldivad teater, trummid ja kirjandus, kuid üle kõige armastab ta oma perega üheskoos teineteise seltsi nautida.

 

Kristine Laanisto

Tabasalu Ühisgümnaasiumi alg- ja põhikooli õppejuht ja HEV õpilaste koordinaator

Tänapäeva tehnoloogia arengu juures peab kool olema koht, kus siht on tulevikul. Õpilane peab saama omandada lisaks haridusele ka harituse ja oskama vaadata „kastist välja“. Kooli juhtkonnal peab olema kindel visioon kuidas digivaldkond ja tulevik ühendada õppekasvatustööga ja õppekavaga … Kool loob eeldused harmoonilise isiksuse kujunemiseks. Õppijat toetava kooli lõpetaja on haritud kodanik, oma võimeid oskuslikult kasutav, elus hästi toimetulev konkurentsivõimeline noor.

Kristine on lõpetanud Tallinna Ülikoolis magistriõppe klassiõpetaja ja matemaatikaõpetaja erialal. Viimased 11 aastat on õpetanud koolis matemaatikat ja ka programmeerimist.

Kristine on Tabasalu Ühisgümnaasiumis alg- ja põhikooli õppejuht ning hariduslike erivajadustega  õpilaste töö korraldamise koordinaator. Neile ametikohtadele lisaks õpetab ta ka põhikooli õpilastele matemaatikat.
Õppejuhina alluvad Kristinele algõpetuse ja keskkonna õppetoolid, mille õppetegevusele ta tähelepanu pöörab ja neid õppetoole igapäevases töös abistab.
Kristinele meeldib katsetada erinevaid IT rakendusi, mille kaudu on võimalik muuta kooli juhtimist ja õppetööd.

Tema peres kasvab kaks last vanuses 11 ja 12. Lisaks lastele tegeleb ta aktiivselt oma pere neljajalgsete Basset Houndide kasvatamisega.

Kristine tugevuseks on koolis vajalike  uute ideede genereerimine ja rakendamine. Kusjuures parimad mõtted tulevad  just mitmeid tunde kestvatest ajurünnakutest kolleegidega.

Kristine kirg on reisida. Eri paiku külastades ja uusi emotsioone kogedes on parim võimalus  oma akusid laadida.
 
Viimati uuendatud: 3. september 2019