Sa oled siin

Koolijuhtide järelkasvuprogrammi 2. lennu osalejad

Enda kohta kirjutavad nad nii: „Oleme erinevatelt elualadelt, erinevas vanuses, mitmekesise kogemustepagasiga ning kahe jalaga maa peal olev õpihimuline seltskond. Soovime kujuneda uueneva koolielu eestvedajateks ja tahame aidata luua veel paremat Eesti haridusilma."

 

Mart Kimmel

Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog

Juba haridustee algusest on oluline arendada õppijas iseseisva töö tegemise oskust. Olulisimad märksõnad iseseisvas töös on loogiline mõtlemine, funktsionaalne lugemisoskus, analüüs, sisuloome ehk loovus – neid märksõnu omavahel sidudes saab õppija mitmekülgse oskustepagasi toimetulekuks elus!

Mart on õppinud Tartu Ülikoolis põhikooli mitme aine õpetajaks ning hetkel omandab teist magistrikraadi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja erialal.  Ta on õpetanud nii ajalugu, ühiskonnaõpetust, ettevõtlusõpet, inimeseõpetust (sh psühholoogiat gümnaasiumis), loodusõpetust, robootikat kui ka programmeerimist erinevates koolides. Lisaks on ta pakkunud erinevaid e-õppe kursuseid ka teiste koolide õpilastele. Praegu veab haridustehnoloogina eest digipööret Pärnu Rääma Põhikoolis.  Igapäevaelus lähtub Mart põhimõttest „Unista suurelt!“

 

 

 

Urmo Reitav

Viljandi Hariduse Arengufondi tegevjuht ja õpetaja

Õppija arengut toetav kool on õppiv kool. Kui eeldame, et õppija areneb, siis peab arenema ka teda ümbritsev keskkond – õpetajad, kooliruum, meetodid, vahendid, lapsevanemad jm. Soovime õppija toimetulekut eelkõige ju tulevikus, mil kool on lõpetatud ja käes iseseisev elu. Sel juhul peame ise olema paindlikud ja avatud kaasaja arengutele, uutele teadmistele ja kogemustele. Aegajalt ka lahti mõtestama enese identiteedi ja väärtused. Tegema tööd oma hoiakute ja uskumustega.

Urmo on lõpetanud Tartu Ülikooli haridusteaduste magistrikraadiga ning õppinud avaliku halduse ja halduspoliitika doktoriõppes. Ta on pikalt tegutsenud noorsootöö vallas ning viinud läbi arvukalt noortekoolitusi, projekte, laagreid, motivatsioonipäevi jm noortele suunatud tegevusi ja valdkondliku arendustööd. Lisaks laialdasele kogemusele noorsootöös, omab ta mitmekesist töökogemust koolitajana üld-, kutse-, kõrg- ja täiskasvanuhariduses, nii Eestis kui väljaspool. Ta on töötanud ühiskonnaõpetuse õpetajana ja noorsootöö spetsialistina Viljandi Gümnaasiumis ning huvijuhina Narva Vanalinna Riigikoolis. Aastatel 2002-2017 töötas Urmo noorsootöö lektorina nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis.

Hetkel juhib kogukonna algatusel põhinevat Viljandi Hariduse Arengufondi, vedades erinevaid kooliarendusprogramme ning töötab ka ühiskonnaõpetuse õpetajana Viljandi Kesklinna koolis ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.

Vabal ajal meeldib Urmole reisida ja lugeda ning tegeleda vabatahtliku tööga. Tema kirg on ka lauamängud, millele võib kuluda sõpradega tunde. 

ETV saatesarjas „Vaba tahe“ tutvustatakse teda nii: „Viljandi Gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse õpetaja Urmo teeb oma igapäevatööd sellise entusiasmi ja andumusega, et kooli direktor nimetab teda lausa sündinud õpetajaks, kelleta koolielu hästi ette ei kujuta“.

Aktiivse õpetajaelu kõrvalt jagub Urmot mujalegi, näiteks vabatahtlikutööle Narva

 

Reelika Turi

Pelgulinna Gümnaasiumi õpetaja ja gümnaasiumi õppetooli juht ja õpetaja ning programmi Noored Kooli vilistlane

Töö õpilastega on mulle näidanud, et hariduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus on karjuvamad probleemid, kui väljapoolt süsteemi paistab. Õpilased tulevad väga erinevatest keskkondadest ning isegi kõrvalmajades elades võib nende maailm olla totaalselt erinev. Seega leian, et kooli roll on tegeleda selliste õpilastega, et nende lootused tuleviku osas säiliksid, et nad märkaksid, et nende oma panus on see, mis neid edasi viib. See algab õigete väärtushinnangute sõnastamisest ning toetamisest kasvamisel. Tahan olla oma väärtushinnangute tutvustamisel hariduse kõneisik ning kogukonna kuulatud liige. Leian, et koolijuht peaks pingutama selle nimel, et kool oleks kogukonna selge osa ning et õpilased mõistaksid, et pärast kooli lõpetamist on nad selle kogukonna jaoks vajalikud liikmed.

Reelika on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistriõppe psühholoogia erialal ning programmi Noored Kooli raames arendanud õpetaja ja juhioskusi. Viimased kolm aastat on ta töötanud Pelgulinna Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse ning psühholoogia õpetajana ning osalenud aktiivselt kooli arendustöös. Ta on panustanud nii kooli arengukava koostamisse kui muutuva õpikäsituse rakendamisse kolmandas kooliastmes.

Lisaks sellele on tema elus tähtis roll jalgpallikohtuniku tööl. See on talle andnud oskuse uskuda oma tegevusse isegi siis, kui enamus vastu töötab. Ta on üheks viiest Eesti väljakukohtunikust, kellel on rahvusvaheliste mängude teenindamiseks vajalik FIFA litsents. Vaata lähemalt siit.

 

 

 

Kersti Viilup

Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja

Meie tänane kool annab õpilase ülesande ja vastuse, jättes vahepealse arenguetapi ehk just selle olulisema osa, kuidas probleemile ise loovalt lahendus leida, tihtipeale vahele. Me anname õpilastele kala, selle asemel, et anda õng. Maailm muutub, seepärast ei saa ka tänane kool enam anda valmis lahendusi, vaid oskused ja julguse, kuidas lahendusi leida. Peame toetama ja julgustama õpilast tema otsingutel, mitte näitama käike ette või hindama teda aegunud normide alusel.

Kersti on õppinud Tallinna Pedagoogikaülikoolis klassiõpetajaks ning töötanud mõned aastad ka õpitud erialal. Ka edasine karjäär on tihedalt olnud seotud just noortega. Ta on tegutsenud nii direktori asetäitjana huvitegevuse alal kui ka noortekeskuses noorsootöötajana ning proovinud samal ajal ka põnevat raaditööd uudistetoimetajana. Lisaks on ta pidanud nii Türi vallavanema nõuniku kui ka Järva maavalitsuses haridus- ja sotsiaalosakonna peaeksperdi ametit. Alates 2016. aasta jaanuarist on tema juhtida Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond.


Kersti hindab enda seni suurimateks tööalasteks õnnestumisteks tema juhendatava maakondliku noortekogu nimetamist Järvamaa parimaks mittetulundusühinguks ja vabariigi parimaks osaluskoguks 2015. aastal ning noortekogu korraldatud Noortepäeva 2016. aasta arvamusfestivalil, mida tunnustati Eesti aasta sündmusena noorsootöös. Kersti tööd on tunnustatud Järvamaa noorsootöötaja preemiaga.

Oma vaba aja veedab ta oma perega, käib jooksmas ja rahvatantsutrennis ning tegeleb käsitööga.

 

Inna Põld

Tallinna Kopli Ametikooli kutseõpetaja ja ettevõtja

Me ootame, et õppija oleks sotsiaalselt arenenud, loov, ettevõtlik ja ennast juhtiv. Kas õppija saab seda olla koolis, kus õpetajad seda ei ole? Koolijuht koos õpetajatega peab sügavalt enese sisse vaatama ja esitama küsimuse: „Kas mina olen see, mida ma ootan oma õpilastelt?“. Ja siit peab, justnimelt peab, vastu vaatama aus vastus. Me loome koolina ise endale stardipaku, püstitame eesmärgi ja püüdleme selle poole. Koos.

Inna on pikalt töötanud müügi- ja projektijuhtimise valdkonnas. Sellele on järgnenud õppejõu amet kutse- ja kõrgkoolides. Peamisteks õpetatavateks valdkondadeks on olnud majandus ja ettevõtlus. Ta on koostanud õppevara ning võtnud aktiivselt osa õppekavade uuendamisest.  Samuti on ta olnud õppejõudude esindaja kooli nõukogus.

Inna suureks armastuseks  ja hobiks on rahvatants.

 

Martin Pent

Haljala Gümnaasiumi õpetaja

Õppija arengut toetav moodne kool ei ole (paraku) midagi niivõrd peadpööritavat nagu seda on lendavad autod, meie eest tööd tegevad robotid, turismireisid Kuule ja muu enneolematu. Kool ei ole labor, kus eksperimenteeritakse õpilaste (st inimeste kui väikeriigi väärtuslikuima ressursi) peal pimesi, vaid see on koht, kus kasvatatakse noori inimesi, lähtudes parimatest juhtnööridest, mida ajalool seni pakkuda on olnud.

Martin on omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi bioloogia erialal ning töötab Haljala Gümnaasiumis bioloogia, geograafia ja füüsika õpetajana. On proovinud õpingute kõrvalt ka klienditeenindaja ametit, huviringide juhendamist ning laboritööd. Õpetajatöö kõrvalt hoiab end pisitasa vormis ajakirjanduslikele väljaannetele kirjutades ning looduskooli programme juhendades.

Vaba aega sisustab sageli kas lugemise või kirjutamise, aeg-ajalt ka heas seltskonnas korvpalli mängimisega, mille eest maakondlikul tasandil medaleid nopitud. Lisaks on talle hingelähedane oma muusikakataloogi kasvatamine vanaaegsete vinüülplaatide arvelt. Ei ütle ka kunagi ära looduses viibimisest ega mälumängudel osalemisest.

 

Edgar Roditšenko

Tallinna Inglise Kolledži muusikaosakonna koordinaator ja õpetaja

Elukestva õppe juurutamisel peavad õpetajad ise olema eeskujuks. Iganenud on mudel, kus õpetaja kardab eksida või öelda, et mõnd asja ta ei tea, peab järgi uurima. Õpetaja võibki eksida, aga ta ei tohi oma eksimust varjata. Õpetaja roll on olla õpilaste õppeprotsessi suunaja, nõuandja ja mentor. Ei õpeta õpik, vaid õpetaja, kes teeb seda emotsioonide, kõigi oma tujude ja kogu oma olemusega.

Edgar on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusika interpretatsiooni erialal ning täiendanud end sooloklarneti erialal Soomes. Magistrikraadi on ta omandanud EELK Usuteaduse Instituudis. Alates 2013. aastast töötab ta Tallinna Inglise Kolledžis muusika-, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana. Ta osaleb aktiivselt oma kooli arendustegevuses ning on ka muusika- ja ajalooõpetajate aineühenduse üheks eestvedajaks.


Edgar on loonud Tallinna Inglise Kolledžis puhkpilliorkestri, kus õpilased lisaks erialatundidele saavad arendada oma ühismusitseerimise oskuseid. Veel juhendab ta TIK-i poistekoori ja annab lastele individuaalseid pillitunde. Ta on esinenud konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui välismaal. Igapäevaselt toidab ta oma vaimu lugedes erinevat kirjandust. Vaba aega kasutab ta aga meelsamini aktiivselt puhates, ujumas käies või nautides Eestimaa kauneid rabasid.

 
 

Ester Öpik

 

Õppijate arengut toetav kool loob vajalikud eeldused õpetajate professionaalseks arenguks, mis aitab hoida õppetöö kvaliteeti. Kooli juhtimisel on oluline pöörata tähelepanu nii koolipere (õpilane, õpetaja ja tugipersonal) koostöövõrgustiku kui ka vajalike tugistruktuuride toimimisele kindlustamaks õppetöö eesmärkide saavutamine.

Ester on pikalt tegutsenud tervishoiu valdkonnas. Tal on magistrikraad terviseteadustes Ida-Soome Ülikoolist. Ta on pikka aega olnud Eesti Õdede Liidu juhatuses ning aastatel 2002-2015 ka selle esimees.

Külalisõppejõu ja magistritööde kaitsmiskomisjoni liikmena on ta panustanud õendusteaduse arengusse ülikoolis. Karjääri jooksul on ta olnud erinevate tervishoiuvaldkondade ekspertkogude ja nõukogude liige.

Tema peres kasvab üks 4-aastane ja teine 17-aastane laps. Nemad hoiavad ema meele erksa ja elu fookuse õiges kohas. Energiat ammutatakse Hiiumaa metsast ja merelt. Lemmikharrastusteks on murdmaasuusatamine ja lohesurf.

 

Annela Ojaste

Tallinna Asunduse Lasteaia direktor

Vanemaharidus on kindlasti eesti kooli arengu võtmeküsimus, sest arenevas kodanikuühiskonnas on lapsevanemate arvamusel kasvav jõud. Arvamuste paljusus teeb muidugi elu ebamugavaks, kuid lapsevanemate kaasatust kooliellu peab nägema tugevusena.

Annelal on magistrikraad kasvatusteadustes Tartu Ülikoolist. Oma karjääri alustas ta koolieelses lasteasutuses õpetajana ning jõudis kiirelt juhi rollini. Ta on juhtinud lasteaedu nii Pärnus kui Tallinnas. Annela on teinud väikse kõrvalepõike ka siseministeeriumisse, kus töötas personalivaldkonnas.

Ta on aktiivselt osalenud Eesti Alusharidusjuhtide Ühenduse ja Tallinna Alusharidusjuhtide Ühenduse töös. Alates 2010. aastast osaleb MTÜ Hea Alguse esindajana Õpetajate Ühenduste Koostöökoja tegevustes ning 2014. aasta algusest Õpetajate Liidu koordineerimisel hindajana õpetajate kutsetaotlemise protsessis.

Annela lapsepõlv on möödunud mere ääres ja metsade keskel ning talle meeldib siiani vabal ajal metsas ringi uidata.  

Loe Annela tegemiste ja mõtete kohta lähemalt tema blogist.

 

Ahti Noor

Keila Kooli õppejuht

Õppijate arengut toetav kool on selline kool, kus iga päev ja igal õppijal toimub samm positiivse arengu, uue teadmise ja kogemuse suunas. Õppuri arengut toetavas koolis on iga õppija järgmisel päeval parem, enesekindlam inimene.

Ahti on õppinud Tartu Ülikoolis matemaatika-informaatika õpetajaks ning hiljem omandanud Tallinna Ülikoolist magistrikraadi andragoogika erialal. Tallinna Ülikooli doktorantuuris õppides on ta uurinud meesõpetajat Eesti koolis. Vaata A. Noore 1 minuti loengut „Meesõpetaja Eesti koolis“.

Ta on lõpetanud Keila Gümnaasiumi ja jõudnud sinna ringiga tagasi õpetama. Vahelduseks on ta teinud väikseid kõrvalepõikeid erasektorisse, kuid naasnud taas kooli tagasi.  Praegu korraldab ta õpetajate tegevust õppejuhina.

Tema tegevus ei piirdu ainult oma kooliga. Ahti initsiatiivil on taas ellu kutsutud  Harjumaa õppealajuhatajate-õppejuhtide koostööpäevad. Ta on aktiivselt kaasa löönud ka kohalikus poliitikas, olles Keila linna kultuurikomisjoni ja linnavalitsuse liige.

Vabal ajal meeldib mootorrattaga sõita ning vihmase ilma korral vanadele asjadele uut elu sisse puhuda, näiteks mööbli restaureerimise näol. 

 

Aivar Toom

Kaitseliidu peastaabi nõunik

Ainekeskne õpe ja „ära õpetamine“ vs projektõpe ja ainete lõimimine on minu arvates kõige olulisem valdkond, kuhu tuleks tähelepanu suunata. Kui õppekava saab motiveeritud õpetajate kaudu korralikult omavahel lõimitud, on selgelt lihtsam leevendada ka õpetajate töökoormuse ning hindamise ja pingereastamisega seotud probleeme. Iga õpetaja tegevus peab olema suunatud õppekava peaeesmärkide saavutamisele. Siinkohal tuleb esile koolijuhi roll, kes peab olema suuteline kooli tegevuse tervikpilti arusaadavalt lahti seletama kõigile, kes seda soovivad.

Aivar on lõpetanud Eesti Riigikaitseakadeemia, lunastades sealt kasvatusteaduste bakalaureusekraadi ning omandanud rahvusvaheliste suhete magistrikraadi U.S. Naval Postgraduate School´is. Tal on seljataga pikaajaline karjäär militaarvaldkonnas. Aivar on olnud tegev mitmetel positsioonidel kaitseväes, kus on olnud vaja teha midagi päris uut- ja teistmoodi. Näiteks töö õppeosakonna ülemana nii Kaitseväe Ühendatud õppeasutustes Tartus kui ka Kaitseväe Võru Lahingukoolis või siis NATO staabielemendi asutamine Tallinnasse. Töö on teda viinud pikemaks ajaks ka USA-sse, kus ta töötas NATO väljaõppeanalüütikuna ning hiljem Eesti Kaitseväe sõjaline esindajana. Vabal ajal meeldib Aivarile lugeda päris raamatuid, teha maa- ja meestetöid ning tegeleda tervisespordiga.

Loe ka Aivari kirjutatud artiklit.

 

 

Viimati uuendatud: 6. november 2017