Infokiri

• Suvel kinnitas valitsus teadus- ja arendustegevuse, ettevõtluse ning innovatsiooni arengukava ja noortevaldkonna arengukava.
• Riigikogu arutas keelevaldkonna arengukava, haridusvaldkonna arengukava on Riigikogus arutamisel ning seejärel peab valitsus arengukavad lõplikult kinnitama.
• Valmis OECD ettepanek haridusvaldkonna arengukava mõõdikute- ja seiresüsteemi kohta.
• Riigikogu kiitis heaks strateegia „Eesti 2035“ ja selle raames ka kõige olulisemad hariduse, teaduse, keele ja noortevaldkonna eesmärgid, millest lähtuvad HTMi arengukavad.
• Jätkub Euroopa Liidu 2021.–2027. a perioodi toetuste planeerimine.
• Valmis ministeeriumi 2020. a tulemusaruanne, mis annab ülevaate kõigi valdkondade eelmise perioodi arengukavade täitmisest.

Täname südamest kõiki, kes on panustanud arengukavade valmimisse!

Rohkem infot HTMi valdkondade arengukavade koostamisest leiab:  https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035

HTMi strateegialoojad

Lisainfo:

• Haridus: Kersti Kõiv, analüüsiosakonna nõunik kersti.koiv@hm.ee
• Teadus ja arendus: Katrin Pihor, teadusosakonna juhataja katrin.pihor@hm.ee
• Noortevaldkond: Karl Andreas Sprenk, noorte- ja andepoliitika osakonna nõunik karl.sprenk@hm.ee
• Keelevaldkond: Andero Adamson, keeleosakonna juhataja andero.adamson@hm.ee

Haridusvaldkonna strateegilised eesmärgid: õpetajate järelkasv, toetav õppekeskkond, eesti keele oskus

Riigikogus on arutamisel haridusvaldkonna arengukava aastani 2035, mille fookuses on õpetajate, tugispetsialistide ja koolijuhtide järelkasvu tagamine ning nüüdisaegse õpikäsituse ja tipptasemel õppekavade süsteemne rakendamine. Olulisel kohal on tugiteenuste süsteemi edasiarendamine ning turvalise, kaasava ja liikumist soodustava õppekeskkonna loomine, mis toetab kõiki õppeprotsessis osalejaid. Erilist tähelepanu on kavas pöörata sellele, kuidas vähendada erialase hariduseta või aegunud oskustega inimeste osakaalu ning viia täiendus-ja ümberõppevõimalused paremini kooskõlla tööturu vajadustega. Üks proovikivi on tagada eesti keelest erineva emakeelega õppi­jate ja õpetajate piisav eesti keele oskus ning kujundada ühine kultuuri-ja väärtusruum.

Koostöös huvigruppidega on ette valmis­tatud õpetajate järelkasvu tegevuskava, mis näeb ette nii esma- kui täiendusõppe muutmist paindlikumaks, et soodustada töö ja pere kõrvalt õppimist. Uute õpeta­jate leidmiseks ja nende kutsekindluse taga­miseks on väga tähtis arendada koolides juhtimis-ja organisatsioonikultuuri, kujun­dada õpetaja karjäärimudel ja toetada veel enam alustavaid õpetajaid.

Jätkub töö OECD kevadel valminud Eesti haridusvaldkonna arengukava mõõdikute- ja seiresüsteemi ettepaneku edasiarendamisel. Hariduse  mõõdikute- ja seiresüsteemi arendamise projekti materjalid (sh 2020. ja 2021. a seminaride materjalid) on leitavad projekti veebist.

Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu dokumendid:

• Haridusvaldkonna arengukava 2035 eelnõu
• Haridusvaldkonna arengukava 2035 lisad
• Haridusvaldkonna arengukava seletuskiri
• Ettepanekute kooskõlastustabel – seletuskirja lisa

Valitsus kinnitas noortevaldkonna arengukava

Põhjaliku ja kaasava ettevalmistuse järel läbis noortevaldkonna arengukava aastani 2035 arutelu riigikogus ning kiideti valitsuses heaks 12. augustil.

Arengukava seab eesmärgiks tagada lastele ja noortele avarad arenguvõimalused ning tõhustada turvavõrgu toimimist, et suurendada sotsiaalset kaasatust ning võimaldada tervislikku ja täisväärtuslikku elu kõigis Eesti piirkondades. Kavandamisel on tegevused riskikäitumise ja sotsiaalse tõrjutusriski ennetamiseks ning keerulisse olukorda sattunud laste ja noorte toetamiseks; samuti laste ja noorte osalemiseks ühiskonnas, nende konkurentsivõime ja tööeluga kokkupuute suurendamiseks ning omaalgatuse ja ettevõtlusideede arendamiseks. Koostöös teiste ministeeriumidega on valmimas lastele ja noortele suunatud teenuste arendamise tegevuskava. HTMi valitsemisalas jätkatakse NEET-noortele tugimeetmete pakkumist, arendatakse edasi haridustugiteenuste süsteemi, sh Rajaleidjate võrgustiku kaudu, suurendatakse noorsootööteenuste kättesaadavust ning arendatakse seire- ja analüüsivõimekust laste ja noorte eluolust parema teadmise saamiseks.

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 dokumendid:

• Noortevaldkonna arengukava
• Noortevaldkonna arengukava seletuskiri
• Ettepanekute kooskõlastustabel – seletuskirja lisa

Uus TAIE arengukava seob teaduse tihedamalt ühiskonna ja majandusega

15. juulil kinnitas valitsus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) aren­gukava aastateks 2021–2035. Esmakordselt on tegemist Haridus-ja Teadusministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise arengukavaga. Kavas seatakse varasemast selgemalt eesmärgiks teaduse ja teadlaste mõju kasvatamise ning teadus­tulemuste kasutamise Eesti arenguvaja­duste lahendamisel. Arengukava eesmärk on tagada teadussüsteemi alusvõimekus, mida on vaja ühiskonna toimimiseks, ja ettevõtluskeskkond, mis soosib kõrge lisand­väärtusega rahvusvaheliselt konkurentsivõi­melise ettevõtluse arengut, samuti toetada koostööd ja koosloomet teaduse, ettevõt­luse ja riigi ühistegevustes, et sünniksid uued teadmusmahukad lahendused riigile ja uued ärivõimalused ettevõtlussektorile.

Arengukavas on viis fookusvaldkonda: digilahendused; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. Igale fookusvaldkonnale seatakse eesmärgid ja koostatakse tegevuste teekaart. Teekaardid valmivad 2022. aasta esimeses pooles HTMi ja MKMi koostöös, kaasates teisi ministee­riume ning teaduse ja ettevõtluse huvirühmi.

HTM eestvedamisel koostatakse fookus­valdkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaart, seadmaks eesti keele ja kultuuri, hariduse ja ühiskondlike protsesside alase teadus- ja arendustegevuse suundi ja eesmärke. 12-liikmeline töörühm Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamme juhti­misel esitab oma ettepanekud 2021. a viimases kvartalis ning seejärel kaasatakse arutelusse laiem avalikkus.

Koostöös siht-ja sidusrühmadega on kujun­damisel Euroopa Liidu tõukefondide perioo­dil 2021–2027 elluviidavad tegevused, mis toetavad uue TAIE arengukava eesmärke ning mida hakatakse rakendama järk-järgult alates 2022. aastast. Keskendutakse teadusasutuste ja kõrgkoolide võimekuse kasvatamisele, et teadustulemused jõuaksid rakenduseni ette­võtluses ja ühiskonnas laiemalt, et kvaliteetsed teadus-ja arendustee­nused (sh rakendusuuringud, tippkeskuste ja teadustaristu teenused jms) oleksid kättesaadavad, teadmussiirde soodustamiseks toimuks töötajate sujuv liiku­mine teadusasutuste, ettevõtete ja avaliku sektori asutuste vahel ning tagatud oleks Eesti teadlaste osalemine rahvusvahelises teadus­koostöös ja Euroopa teadusruumi algatustes.

TAIE arengukava 2021–2035 dokumendid:

• TAIE arengukava 2035 
• TAIE arengukava 2035 lisad
• TAIE arengukava seletuskiri
• Ettepanekute kooskõlastustabel – seletuskirja lisa
• TAIE lisamaterjal: fookusvaldkondade teemalehed
• Joonis: TAIE 2035 arengukava ühel lehel

Kinnitamisel on keelevaldkonna arengukava

Eesti keele arengukava läbis 2. juunil arutelu riigikogus ning on jõudmas kinnitamiseks valitsusse. Arengukavaga seatakse Eesti keelevaldkonna sihid ja suunad aastani 2035. Arengukava on valminud ministee­riumi ja Eesti keelenõukogu koostöös ning selle valmimisele on kaasa aidanud paljud keelevaldkonnaga seotud asutused ning eksperdid.

Eesti keele arengukava eesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eesti Vabariigis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Eesti keele, keeleteaduse ja keeletehnoloogia arendamise kõrval sõnastatakse arengukavas ka eesti keele ja võõrkeelte õppe, hindamise ja oskusega seotud prioriteedid ja eesmärgid.

Arengukava sisuline struktuur on jagatud kolmeks:

• eesti keele staatus ja maine ehk hoiakud keele suhtes ja keele õiguslik positsioon (et toetada inimeste keelelisi valikuid);
• keeletaristu koos sõnastike, korpuste, keeleteaduse ja keeletehnoloogiaga (et toetada keele kasutamist);
• keeleõpe ja selle tugitegevused (et toetada keelte õppimist).

Et tagada eesti keele elujõud ja toimimine, viiakse arengukava raamistikus järgneval 15 aastal ellu mitmesuguseid tegevusi – arendatakse keeletaristut, et hoida keeletehnoloogia ja keeleteadus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, tugevdatakse eesti keele mainet ning lahendatakse mitmekeelsuse ja hariduse keelsusega seotud väljakutseid.

Eesti keele arengukava 2021–2035 eelnõu dokumendid:

• Eesti keele arengukava 2035 eelnõu
• Eesti keele arengukava 2035 lisad
• Eesti keele arengukava seletuskiri
• Ettepanekute kooskõlastustabel – seletuskirja lisa

Riigikogu kiitis heaks strateegia „Eesti 2035“

12. mail kiitis Riigikogu heaks valdkondadeülese strateegia „Eesti 2035“. Seejärel said jätkuda ka HTMi arengukavade arutelud Riigikogus.

29. aprillil kiitis valitsus heaks ka Eesti 2035 rakendamise tegevuskava.

Eesti 2035 strateegia on suures plaanis Eesti reformimise ja konkurentsivõime tagamise kava järgmiseks 15 aastaks. Valitsuse tegevuskavas on paika pandud, kuidas nende eesmärkideni jõutakse

Eesti pikaajaliste sihtide saavutamiseks vajalikud muutused on rühmitatud viieks: oskused ja tööturg; rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse; majandus ja kliima; ruum ja liikuvus; riigivalitsemine.

Oma valitsemisalas panustavad tegevuste elluviimisse kõik ministeeriumid. Tegevuskava elluviimiseks vajalikud tegevused planeeritakse valdkonna arengukavades ja nendega seotud programmides ning tegevuskava elluviimisega seotud muutuste rahastamine lepitakse kokku riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus, kasutades rahastuseks ka Euroopa Liidu struktuurivahendeid ja teisi välistoetusi.

Strateegia „Eesti 2035“ veebileht

Strateegia „Eesti 2035“ täistekst ja tegevuskava

Jätkub ELi toetuste 2021–2027 planeerimine

„Eesti 2035” prioriteetide põhjal on Rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud ELi uue toetusperioodi ettevalmistused: eelläbirääkimised Euroopa Komisjoniga toetuste üldise raamistiku üle on kestnud juba üle aasta.

Kevadel kinnitas valitsus rahalise jaotuse valdkondade vahel ja täpsustas fookusteemasid. Samuti toimus Rahandusministeeriumi eestvedamisel partnerite ja huvirühmadega virtuaalne arutelunädal rakenduskava poliitikaeesmärkide lõikes:
1. Nutikam Eesti
2. Rohelisem Eesti
3. Ühendatum Eesti
4. Sotsiaalsem Eesti
5. Inimestele lähedasem Eesti

Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnad koonduvad nutikama Eesti ja sotsiaalsema Eesti eesmärkide alla.

Seminarimaterjalid annavad hea tervikpildi järgmise perioodi EL struktuurivahendite üldistest rõhuasetustest.

Kevadel-suvel on koostatud rakenduskava dokumenti, jätkates samal ajal mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Valminud rakenduskava eelnõu avalik konsultatsioon toimub septembris.

HTMi osakonnad hakkavad koostama toetuste andmise tingimuste (TATid) eelnõusid, konsulteerides selleks partnerite ja huvigruppidega.

Rohkem infot ELi toetuste planeerimise kohta leiab Euroopa Liidu välisvahendite planeerimise veebilehelt.

2020. aasta tulemusaruanne annab tervikpildi HTMi valdkondade seisust

Juunis valmis HTMi 2020. aasta tulemusaruanne, mis annab ülevaate ministeeriumi 2020. aastal lõppenud arengukavade tulemuste saavutamisest ning olulisematest väljakutsetest.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkondade „Haridus“, „Teadus“, „Eesti keel ja eestlus“ tulemusaruanne 2020