Infokiri

Arengukavad aastateks 2021–2035 on valmimas.

Eriolukorra ajal on ministeerium koos oma partneritega jätkanud tööd valdkondlike arengukavade koostamisega, mille lõpptähtaeg on sügisel. Kolm neljast arengukavast jõudsid ametliku kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni etappi ning ühe arengukava koostamise ettepanek sai valitsuselt heakskiidu.

21. aprillil lõppenud Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu kooskõlastamine tõi arvamusi ja ettepanekuid ligi 60 organisatsioonilt. Tagasiside on olnud valdavalt positiivne ning arengukavas seatud strateegilisi eesmärke ja tegevussuundi toetav. Mais ja juunis toimuvad täiendavad kohtumised partneritega.

11. mail lõppenud Eesti teaduse ja arenduse, innovatsiooni ning ettevõtluse  arengukava 2021–2035 eelnõu kooskõlastamisel saatsid oma arvamused ja ettepanekud 24 organisatsiooni. Ministeeriumidelt ja partneritelt laekunud tagasiside on olnud julgustav, suuri ja põhimõttelisi vastuolusid ei ole selle põhjal esile tulnud.

Eesti noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eelnõu kooskõlastamise tähtaeg oli 18. mail. Praeguseks on laekunud arvamusi ja ettepanekuid 26 organisatsioonilt. Juba laekunud tagasisides on toodud välja, et arengukava on kompaktne ja realistiliku vaatega, oluliseks peetakse noortepoliitilist mõõdet, ministeeriumide ja valdkondadevahelist koostööd.

Paralleelselt kooskõlastamisega toimusid arutelud mitmete partnerorganisatsioonidega arengukavade tutvustamiseks ja võimalike kitsaskohtade väljatoomiseks. Mais-juunis täiendatakse arengukavade eelnõusid kooskõlastamisel saadud ettepanekute põhjal. Kohtumised parimate lahenduste leidmiseks jätkuvad ka kooskõlastamise järel.

Ministeerium ootab tagasisidet veel üksikutelt organisatsioonidelt, kes on teada andnud, et edastavad oma ettepanekud arengukavadele hiljem.

Jätkub Eesti keelevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamine koostöös Eesti keelenõukogu ja teistega organisatsioonidega. Valitsus kinnitas 16. aprillil arengukava koostamise ettepaneku. Arengukava juhtkomisjon kohtus esimest korda 29. aprillil, et arutada arengukava tööversiooni. Ministeerium täiendab arengukava juhtkomisjonilt saadud ettepanekutest lähtuvalt ja saadab selle siis ametlikule kooskõlastamisele ning konsultatsioonile.

Pärast arengukavade täiendamist toimuvad perioodil juuni–september arengukavade arutelud valitsuses ning Riigikogus. Arengukavade valmimis- ja kinnitamistähtaeg on sügisel.

Rohkem infot HTM valdkondade arengukavade koostamisest leiab:  https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035

Täname kõiki, kes on eelnõudega tutvunud ja meiega oma ettepanekuid jaganud!

Lisainfo:

• Haridus: Kersti Kõiv, analüüsiosakonna nõunik kersti.koiv@hm.ee
• Teadus ja arendus: Katrin Pihor, teadusosakonna juhataja katrin.pihor@hm.ee
• Noortevaldkond: Reelika Ojakivi, noorteosakonna juhataja reelika.ojakivi@hm.ee
• Keelevaldkond: Andero Adamson, keeleosakonna juhataja kt andero.adamson@hm.ee

27. mail toimub OECD, Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös Eesti haridusvaldkonna arengukavade seire ja mõõdikutesüsteemi aruteluseminar.  Seminaril tutvustatakse Taani ja Hollandi hariduse seiresüsteeme ning arutatakse Eesti haridustöötajate, õppijate, lapsevanemate ja koolipidajatega välisekspertide ettepanekuid uue haridusvaldkonna arengukava seire- ja mõõdikutesüsteemi kohta

Tegemist on projekti „Reviewing monitoring and evaluation practices in Estonia“ raames toimuva seminariga. Projekti  eesmärk on pakkuda soovitusi Eesti haridusvaldkonna arengukavade elluviimise seire ja hindamise kohta. Selleks on projekti läbiviijad sügisel 2019 intervjueerinud Eesti haridusvaldkonna osapoolte esindajaid.

Seminaril

• analüüsitakse OECD ja rahvusvaheliste ekspertidega võrdlevalt riikide hariduse seiresüsteeme (Taani ja Hollandi näited), samuti OECD poolt Eestile pakutavat seiresüsteemi;
• arutatakse kehtiva Eesti elukestva õppe strateegia seiresüsteemi tugevuste ja nõrkuste üle;
• arutatakse Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 täitmise jälgimise võimalike praktikate ja instrumentide üle, sh mõõdikute süsteem.

Seminarimaterjalid ja arutelude kokkuvõtted teeme kättesaadavaks ministeeriumi veebilehel. 

Lisainfo:
Elo Tuppits elo.tuppits@hm.ee
Analüüsiosakonna nõunik

Kuni 4. juunini saab Riigikantseleile esitada ettepanekuid avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskavasse, et suurendada Eesti avaliku võimu teostamise avatust, läbipaistvust ja dialoogi inimestega.

AVP on rahvusvaheline algatus, millega Eesti liitus 2012. aastal ning see ühendab hetkel 76 riiki. AVP tegevusi planeeritakse ja viiakse ellu riigi ning vabakonna koostöös kaheaastaste tegevuskavadega.

Ettepanekuid saab 4. juunini esitada siin: https://forms.gle/fkqs9qZ8CKcYG3ty6

Riigikantselei üleskutse

Riigikantselei kuulutab välja ideekorje, et koguda uusi ideid avatud valitsemise partnerluse (AVP) tegevuskava sisustamiseks aastateks 2020 – 2022.

Ideekorjega  oodatakse ettepanekuid, mis lähtuvad AVP eesmärkidest, toetavad Eesti pikaajalisi arenguvajadusi ning mida on võimalik ellu viia kaheaastaste perioodidena nii, et iga etapi lõpuks jõutakse mõõdetava tulemuse või mõjuni.

Riigisekretär Taimar Peterkopi sõnul on Eesti üle maailma tuntud e-lahenduste poolest ning olnud AVP koostööfoorumis selle valla eestkõneleja. „Kutsun üles pakkuma välja julgeid, „kastist väljas“ ideid, et ühelt poolt tugevdada Eesti positsiooni, kuid mis teisalt ka reaalselt kutsuvad esile muudatusi Eestis,“ ütles ta. 

Senistes tegevuskavades on olnud kokku 53 tegevust kaasamise arendamiseks, hea tava levitamiseks ja ametnike kaasamispädevuse tõstmiseks. Lipuprojektideks on olnud veebilehed rahvaalgatus.ee ja riigiraha.fin.ee ning kehtivas tegevuskavas on rahvusvahelist tähelepanu saanud eelnõude infosüsteemi arendamine koosloomeplatvormiks, samuti KOVide teenustasemete rakenduse ettevalmistamine.

Tegevuste elluviimise eest vastutab vastav valitsusasutus või institutsioon ning kaasvastutajateks on valitsusvälised partnerid.

Lisainfo AVP kohta www.riigikantselei.ee/avp