Sa oled siin

Haridus- ja teadusstrateegia aastateks 2020-2035

Haridus ja teadus on üks Eesti riigi ja rahva püsimajäämise alustalasid. Parema tuleviku kindlustamiseks vajame nii kaasamõtlejaid kui ka kriitikuid, et paremini aru saada meie tegevuste vajakajäämistest kui ka edulugudest. Eelkõige on aga tarvis ühist visiooni, strateegiat, mis juhinduks meie väärtustest ja huvidest ning teeniks Eesti inimesi.

Haridus- ja Teadusministeerium alustas hariduse, teaduse, keele- ja noortevaldkondade pikaajalist strateegilist planeerimist (haridus- ja teadusstrateegia aastateks 2020-2035). Uue strateegia väljatöötamisse panustavad parimad asjatundjad ja arutelud põhinevad maailma tippteadmusel. Strateegiasse ootame julgeid ideid ja lahendusi, mis suunavad meie tegevust järgmisel kümnenditel.

16. mail 2018 toimus Mektorys Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2020+ ekspertide avaüritus. Detsembris 2018 toimub välisekspertidega visioonikonverents.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varraku avakõne Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaüritusel 16.05.2018

Austatud visionäärid, kaaslased vähemalt aastani 2020!

Tänan teid vastu võtmast meie palvet- väljakutset olla meile – ametnikele - abiks tulevikku vaatava riigi hariduse ja teaduse arengukava koostamisel. Just selleks oleme me täna siia kogunenud. Käivitame arengukava 2020 kuni 2035 koostamise protsessi.

Kõik algab õigest küsimusest.

Kes vastutab selle eest, et noor elus hakkama saab ja on oma valikutes õnnelik? Jah, just noor on see, kellele me peame esmajärjekorras mõtlema.

Mida õpetada täna, et homme olla tark?

Kas õnneks on vaja õppida?

Kui praegu on hariduses kõige laiemas tähenduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus?

Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja?
Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama  tehnoloogiaid?
Milline peaks olema ettevõtjate roll kõrghariduses?
Või hariduses üldse?

Haridus on kõige alus.

Täna siin algavas Eesti hariduse, teaduse, noorte- ja keelevaldkondade tulevikuvisiooni arutelus, millest võtate osa teie - Eesti säravaimad õpetajad, õpetlased, õppijad, eksperdid, teadlased ning ametnikud, on kindlasti fookuses küsimus, kuidas inimese ja ühiskonna pidevalt muutuvatele ootustele ja vajadustele vastata?

Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja radikaalseid ideid, lahendusi.  Just selliseid ideid ja miks mitte ka kinnitust, et mingi tee on valitud õigesti.

Esmaspäeval tulid 28 ettevõtjat välja näiteks ideega  –  vähendame ametnike arvu riigis poole võrra ja tõstame nende palga poole kõrgemaks! Ainuüksi ettevõtjate programmiline algatus näitab, et midagi oleme jätnud selgitamata või selgitanud halvasti või tõesti seda, et muudatusteta edasi minna ei saa.

Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, kuhu kuulub Eesti.

Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse ja seab oodatavad tulemused.

Arengukava olemasolu üksi ei garanteeri muidugi, et me eesmärkideni jõuame.

Mõnikord on teekond sama oluline kui tulemus. Viis, kuidas me seda dokumenti koos teeme, võib kaasa tuua nutikamaid otsuseid ja valikuid juba ka enne arengukava käivitumist.

Kõige edukamad haridussüsteemid on need, kus haridusasutustel ja teadusasutustel nende juhtidega on suur autonoomia ja vabadus otsustada, kuid samas - riigiga jagatud arusaam ühistest eesmärkidest ja väärtustest.

Eesti praegune kehtiv hariduse arengukava oli ja on omas ajas uuenduslik dokument. Üks peamistest eesmärkidest oli tagada, et õpe oleks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav ning õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav.

Eesmärgi sõnastus ise ei ütle, mida ja kuidas peab õpetaja või koolijuht tegema nii või teisiti. Seda eesmärki ei ole võimalik hästi mõõta, mistõttu ei saa ka öelda, et oleme selle saavutanud. Küll aga pani see meid õiges suunas mõtlema ja kõigi pingutusi ühendama.

Aeg on näidanud, et paljudel puhkudel tuleb siiski otsustavamalt edasi liikuda.

Üks näide. Eestis on tugev ühiskondlik kokkulepe, et mitte-eestlaste hea eesti keele oskus on esmatähtis. Siht on saavutada olukord, kus põhikoolilõpetajad oskaks eesti keelt tasemel, mis võimaldab neil jätkata haridusteed riigi keeles.

On tehtud mitmeid uuringuid ja analüüse, kõik eksperdid kinnitavad, et sellesse valdkonda investeerimine on kõige olulisem. Olukord muutub küll paremuse poole, kuid liiga aeglaselt ja läbimurret ei ole.

Me analüüsime ja uurime palju, kuid tihti tegutseme vähe ning aeglaselt ja ei julge seda endale tunnistada ning ka julgeid muudatusi teha.

Teine küsimus. Statistika kohaselt läheb juba praegu üle poole meie kooliõpilastest esimesse klassi Harju- ja Tartumaal. Mis saab Eesti koolist maapiirkondades?

Selleks, et meie õpilastel oleks parimad võimalused olenemata sellest, kus nad elavad ja mida õpivad, peame ühiselt mõtlema, kuidas kogukonnas tegutsevad koolid saaksid üksteist toetada.
Arutagem koos - mida on kutsekoolil pakkuda gümnaasiumile või vastupidi, kuidas põhikoolide õpilastele anda paremat pilti karjäärivalikutest või millisel viisil saab kõrgharidus panustada juba enne seda, kui noored nendeni jõuavad.

Ainult nii saame tõeliselt toetada loovuse, ettevõtlikkuse või digioskuste arendamist, aga mis veel tähtsam – inimese otsinguid ning valikuid tema eluteel.

Ära ei tohi unustada noorte tervist, tervislikku ja sportlikku eluviisi ja nende sellele suunamist.

Üha olulisemaks muutub õpe, mis jääb väljapoole koolitundi, kuid millel on suur roll aktiivseks ühiskonnaliikmeks saamisel: tehes meeskonnatööd ja arendades probleemide lahendamise oskust saavad noored kuldaväärt kogemuse elus hakkamasaamisel. Samad märksõnad puudutavad aga ka meid, enam mitte nii noori inimesi.

Ja teadus… Mida selle – paljudele mõistmatuga – ette võtta?

Hariduses on võtmeisikud koolide pidajad, juhid ja õpetajad, kellel on tegelik võim oma kogukonnas ja ka ühiskonnas tervikuna, vaatamata sellele, kas nad seda teadvustavad või mitte. Nende tegevus mõjutab kogu riigi tulevikku.

Kas mitte sellest ei tulene meie esmane ülesanne: tagada, et parimad noored valiks õpetaja- ja koolijuhi ameti. Me oleme nii tugevad nagu kõige nõrgem meie õpetajatest.

Väljakutsed, mida lahti hammustada üritame, kuuluvad nö „ nõiutud probleemide“ hulka, millel pole lihtsaid vastuseid: näiteks vajadus leida tootlikkuse ja ekspordi kasvu allikaid, pakkuda tõsiselt võetavaid lahendusi rahvastikukriisile ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust.

Sellistele küsimustele vastuste leidmiseks ei piisa ainult ühe valdkonna ekspertteadmistest ja otsustest. Võtmetähtsusega on erinevate ministeeriumide (Majandus- ja Kommunikatsiooni-, Sotsiaal- ja Kultuuriministeeriumi), ametkondade ning visionääride ja üldsuse kaasamine.

Kirjutatud on nendest teemadest palju, aga nüüd tuleks ka midagi ära teha.

Kui 560 000 töötajaga maailma edukaima firma Amazon asutaja Jeffrey P. Bezos pidi vastama küsimusele, kuidas ennetada klientide pidevas muutuses olevaid ootusi, ütles ta: kõrged standardid. Ja seda absoluutselt kõiges ja ilma kompromissita.

Ka meie peaksime alustame küsimustest. Neist õigetest. Ja söandama suurelt mõelda.
Ainult nii tekivad kõrgetele ootustele vastavad ideed ja lahendused.
Seejärel võime veel üllatuda, et nii mõnelgi neist on suutlikkus ka realiseeruda.

Just sellepärast tahame kuulda kõigi mõtteid ja teid kaasata ja teiega koos otsustada, kuhu me oma Eesti hariduse ja teadusega tahame jõuda ja millised on õiged teed õnneliku inimese kasvatamiseks.

Jah ja just ametnikel on ülesanne ja roll poliitikutele neid võimalusi läbimõeldult ja analüüsitult tutvustada.

Head visionäärid, kaaslased selles protsessis – hariduse,  teaduse, noorte ja keele poliitikavaldkondade kujundamine ei ole ainult ametnike teha!

Loobugem sisseharjunud mõtetest, väljenditest, terminitest ja püstitagem õiged küsimused. Muutkem reegleid.

Alustagem näiteks sellest…. Teie ees laudade peal on punased pliiatsid. Minu esimene palve teile on neid kasutada mitte kirjutamiseks, vaid maha kriipsutamiseks.

Nimelt - palun tõmmake dokumentide sõnastuses maha sõna „strateegia“. Ja teiseks palun mõelge selle asemele mõni kaunis ja leidlik eestikeelne sõna ja kirjutage see paberile.

Soovin kõigile huvitavat ja ennast harivat päeva!

Avaürituse lisainfo

Osale!

  • Ootame julgeid ideid ja lahendusi aadressil hm@hm.ee

 

Viimati uuendatud: 18. mai 2018