Sa oled siin

Eesti elukestva õppe strateegia 2020

Eesti elukestva õppe strateegia 2020 ehk haridusstrateegia paneb paika järgnevate aastate kõige olulisemad hariduseesmärgid, mille saavutamiseks on vaja pikemaajalist süstemaatilist tööd.

Strateegia seab üldeesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus.

Selleni jõudmiseks on määratletud viis strateegilist eesmärki ning meetmed nende saavutamiseks. Eesmärgid puudutavad õppijatena nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid ja vanemaealisi ning nende saavutamiseks peavad panustama kõik: õppijad ise, tööandjad, lapsevanemad, koolid, ministeerium ja kogu ühiskond laiemalt.

  • Muutunud õpikäsitus
    Iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus on rakendatud kõigil haridustasemetel ja -liikides.
  • Pädevad ja motiveeritud õpetajad ja koolijuhid
    Õpetaja/õppejõu ja koolijuhi töö hindamine ja tasustamine on vastavuses nendele ametikohtadele esitatavate nõuete ja töö tulemuslikkusega.
  • Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus
    Kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavad õppimisvõimalused ja karjääriteenused on suurendanud  erialase kvalifikatsiooniga inimeste arvu erinevates vanuserühmades ja Eesti eri regioonides.

  • Digipööre elukestvas õppes
    Õppimisel ja õpetamisel rakendatakse kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, paranenud on kogu elanikkonna digioskused ning tagatud on ligipääs uue põlvkonna digitaristule.

  • Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv
    Kõigile on loodud võrdsed võimalused elukestvaks õppeks. 

Elukestva õppe strateegia koostamine oli kahe-etapiline. Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ühistöös töötati aastatel 2009−2011 välja kavand „Eesti hariduse viis väljakutset – haridusstrateegia 2012–2020“. Seda aluseks võttes koostas strateegia haridus- ja töövaldkonna eksperte koondav juhtkomisjon. Strateegia koostamist nõustas nõukoda, mis moodustati Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorumi, tööandjate ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest. Vabariigi Valitsus kinnitas strateegia 13. veebruaril 2014. Haridus- ja Teadusministeerium koostas strateegia elluviimiseks programmid (vt allpool) ja investeerimise põhimõtted, mis on aluseks strateegia rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevuste rahastamisele.

 

Vahehindamine


Elukestva õppe strateegia ning ÜKP fondide rakenduskava prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärkide saavutamise ning meetmete ja tegevuste elluviimise hindamiseks tellis Haridus- ja Teadusministeerium sõltumatu hindamise, kus analüüsitakse, kuivõrd rakendatakse kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetmeid, kui edukad on oldud seni meetmete elluviimisel ning mida muuta või kohandada nii praegustes tegevustes kui ka vaatega tulevikku. 


Vahehindamisel on kaks peamist eesmärki:

  • Anda sõltumatu eksperthinnang, mil määral aitavad EÕSi programmid ja meetmed ning struktuurfondidest kaasrahastatavad tegevused saavutada strateegias ja rakenduskavas püstitatud eesmärke ja mida tuleks teha täiendavalt nende saavutamiseks.
  • Koostada selged ja teostatavad ettepanekud ja poliitikasoovitused Eesti haridussüsteemi arengu suunamiseks peale strateegia ja ÜKP fondide rakenduskava raamperioodi lõppu pakkudes sisendit järgmise tsükli strateegiale.

Vahehindamist teostavad mõttekoda Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, selle tulemused avalikustatakse 2019. aasta suvel. Hindamistulemusi kasutatakse haridusvaldkonna arengute suunamisel tulevikus, need on sisendiks nii jooksvale programmide täiendamisele kui ka uuele strateegiale.


Vahehindamise kontakt: Meelis Aunap, analüüsiosakonna peaekspert, meelis.aunap@hm.ee

 

Programmid

Programmide kaudu toimub strateegia rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevuste planeerimine, eelarvestamine, elluviimine ja aruandlus. 2016. aastal kinnitatud programmid kehtivad aastateks 2016-2019. Programmid vaadatakse üle iga aasta lõpus ja muudetakse vastavalt järgneva aasta riigieelarve seadusele.

 

Viimati uuendatud: 11. juuni 2018