Sa oled siin

Digipööre

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) on tänapäeval üks peamisi tööriistu mistahes majandus- ja eluvaldkonna konkurentsivõime tõstmisel. Digipädevus on üks kaheksast elukestva õppe võtmepädevusest, millega 2014. aastal täiendati ka põhikooli ning gümnaasiumi riiklikke õppekavu. 

Digipädevust võib laiemalt defineerida kui enesekindlat, kriitilist ja loovat IKT kasutamist töö, õppimise, puhkuse ja ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamiseks. Digipädevus on IKT baasoskused, teadmised ja hoiakud, mis on igale kodanikule vajalikud selleks, et infoühiskonnas turvaliselt ning konkurentsivõimeliselt tegutseda.

Aina enam on olulisem meie noortes kujundada loovust, innovatiivsust ning oskust ise Eestile kui digiriigile omast uudset infotehnoloogiat luua. Selliselt on IKT õpe kui IKT keerukamate oskuste õppe kättesaadavuse tagamine lasteadades ning üldhariduskoolides samuti Digipöörde üheks olulisimaks eesmärgiks seatud.

Kaasaegse õpikäsituse tulemuslikule juurutamisele ning õppekvaliteedi tõusule aitavad kaasa digipädevad õpilased ja õpetajad/õppejõud/koolijuhid ning inimeste kasutuses olev digitaristu, sh isiklikud digiseadmed, koosvõimelised infosüsteemid, avaandmed jm ning selle kasutamise metoodikad. Digitaalsed õppevahendid ja õppematerjalid aitavad õppimist köitvamaks muuta, toetab õpetajat ning avardab elukestva õppe võimalusi. Selliselt panustab Digipöörde programm ennekõike muutunud õpikäsituse senisest paremale rakendamisele. Digipöörde programmi eesmärk on kujundada terviklik lähenemine digipädevuse arendamiseks ja digivõimaluste eesmärgipäraseks kasutamiseks õppeprotsessis

Oluline on tagada koolides terviklik lähenemine digikultuuri integreerimist õppeprotsessi. Selleks vajalike osiste mõistmiseks on Euroopa Komisjoni tellimusel töötatud välja raamistik digipädeva haridusasutuse tunnuste kohta. 2017.aastal viis enamus Eesti põhikoole läbi enesehindamise Digipeegli keskkonnas tuvastamaks enda digiküpsus ning seadmaks uued sihid arenguks. Koolide keskmine enesehinnangu tulemuse kohaselt on Eesti koolid õppimist, õpetamist ning koolikorraldust digilahenduste abiga rikastamas, aga seavad endale ühtlasi eesmärk võtta ette edaspidi sisulisemat õppeprotsessi muutust. Koolide enesehinnangud ja plaanid on parimate praktikate levitamiseks avalikult kättesaadavad Digipeegli keskkonnas.

Digipöörde programm on koostatud Eesti elukestva õppe strateegia 2020 rakendamiseks.

Eesmärgid

Programmi maksumuseks on aastani 2020 kavandatud peaaegu 47 miljonit eurot. Rahastamise mahtu täpsustatakse igal aastal riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve arutelude käigus.

Digipöörde programm toetab omakorda ja ühtlasi aitab ellu viia ka õpetajate ja haridusasutuste juhtide, tööturu ja õppe tihedama seostamise, kutseharidus- ja üldharidusprogrammid.

  • Digipädevust kui üldpädevust arendatakse kõigis õppeainetes ja huvitegevuses, see on õppeprotsessi loomulik osa
  • Digitaalne õppevara on kvaliteetne ja kõigile lihtsasti kättesaadav
  • Koolide digitaristu on kaasaegne, igapäevases õppetöös kasutatakse ka isiklikke digiseadmeid, nt nutitelefone

Tegevused

Digipädevus õppeprotsessis

Uuendatakse digioskuste õpet

Tegevussuunal on kolm eesmärki: õpilaste digipädevuse arendamine, muutuva õpikäsituse rakendamise toetamine digitehnoloogia abil ja infotehnoloogiaalase hariduse populariseerimine.

Haridus-ja Teadusministeeriumi tellimusel töötasid eksperdid välja õpilaste digipädevuse mudeli pädevusvaldkondade kaupa ning juhendi selle kasutamiseks. Õpetajatele abiks on loodud ka näited, kuidas digipädevusi erinevates ainetes arendada. Need ja paljud muud õppematerjalid on leitavad digitaalse õppematerjali portaalist e-Koolikott.

Kõigis üldhariduse õppeprotsesside kirjeldustes, mis on juhised õpetajatele õppeaine õpetamisel, on kirjeldatud digipädevuse arendamise võimalusi, sh digitehnoloogia kasutamist. 2018.aastal viidi esmakordselt läbi katseline digipädevuse tasemetöö 9. ja 12.klassi õpilaste hulgas.  

Põhikoolis ja gümnaasiumis on uuendamisel informaatikaõpetust. IT keerukamate oskuste õppimiseka ja õpetamiseks on töötatud välja mitmeid õppematerjale ning 2018.aastal valmisid ka digiõpikud põhikoolile. IT õppe laienemist kõikidesse lasteaedadesse ja koolidesse toetatakse erinevate meetmetega Progetiigri programmi kaudu – lisaks õppematerjalide väljatöötamisele on kättesaadavad tasuta koolitused õpetajatele, eraldatakse toetust IT õppeks vajalike spetsiifiliste seadmete soetamiseks ning viiakse läbi teavitustegevusi. 2018.aasta seisuga osaleb Progetiigri programmi tegevustes 87% üldhariduskoolidest ja 51% lasteaedadest pakkudes lastele IT keerukamate oskuste õpet.

Õpetajaid koolitatakse digitaalseid õppevaralahendusi kasutama

Iga õpetaja ja õppejõud peab oskama digitehnoloogiat õpetamises mõtestatult kasutada ning õppijate digipädevust arendada. Õpetajale omaste erialaste digioskuste kirjeldamiseks on loodud mitmeid kirjeldusi, nt ISTE mudel, Erasmus+ MENTEP projekt, DIGCOMPEDU. Selleks, et välja selgitada ja leppida kokku Eesti õpetajale ning koolile sobiv oskuste olemus, analüüsitakse erinevaid mudeleid.

Digipöörde programmi raames viiakse koostöös Hariduse-ja Infotehnoloogia Sihtasutusega läbi ka koolitusi ning muid õpetajate digioskuste arengut toetavaid tegevusi.

Koolituste kalender       

Üld- ja kutsehariduses toetatakse üleminekut e-hindamisele

Koostatakse e-eksamite ja e-tasemetööde metoodika ning üldpädevuste ja läbivate teemade hindamisvahendid. Samuti luuakse abivahendid õpetajale diagnostiliste testide näol.  

Digitaalse õppevara kvaliteet ja kättesaadavus

Uus õppekirjandus on digitaalselt kättesaadav

Alates 2015. aasta maikuust peab olema kogu sellest ajast peale välja antav õppekirjandus digitaalsel kujul kättesaadav. Digitaalne õppekirjandus ning muu digitaalne õppematerjal on koostöös õpetajate ja SA Innovega koondatud digitaalse õppematerjali portaali e-Koolikott. e-Koolikott on veebikeskkond, kust saab sobivat õppematerjali leida, seda kasutada, kogumikuks komplekteerida või siis õppematerjali süstematiseeritult ning avalikult ise kättesaadavaks teha. Portaal koondab andmed erinevates repositooriumites ehk digitaalse õppevara kogudes olemasoleva õppevara kohta. Eelkõige leiab portaalist alus-, üld- ja edaspidi ka kutsehariduse õppevara. e-Koolikoti peamine eesmärk on võimaldada ligipääs digitaalsele õppevarale ühest kohast – kasutaja ei pea enam otsima materjale erinevatest portaalidest.

Rohkem infot digiõpikute kohta on leitav siit.

Tasuta digiõpikuid toetatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt"

Digitaalsele õppevarale kehtestatakse kvaliteedinõuded

Kvaliteedinõuded tagavad õppevara kasutatavuse erinevates õpikeskkondades (sh piiriüleselt), et loodav õppevara oleks lihtsasti leitav ning võimaldaks ka taaskasutust ning ajakohastamist. Igal huvilisel on võimalik aidata  kaasa kvaliteetse ja mittekvaliteetse õppevara esiletõstmisel e-koolikoti vahendusel. Nimetatud veebikeskkonnas on võimalik anda tagasisidet ning hinnanguid õppevara kvaliteedi kohta. HITSA eestvedamisel on välja töötatud ka kvaliteedikriteeriumid digitaalsele õppevarale.

Toetatakse digitaalse õppevara väljatöötamist üld- ja kutsehariduses
Konkursside, hangete ning eksperttööde tellimustega toetatakse vajalike õppevaralahenduste hankimist ja loomist ning tulemuslikku kasutuselevõttu.

Toetuse andmise tingimused kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamiseks ja kasutuselevõtuks

SA Innove viis 2016. a veeburarist aprillini läbi olemasolevate õppematerjalide kaardistamise. Kokkuvõte õppevara olukorrast kõikides ainevaldkondades nii põhikoolis kui gümnaasiumis.

Toetatakse uudsete õppimisvõimaluste loomist koolide koostöös

Haridus-ja Teadusministeerium kutsus ellu ning töötas koostöös õpetajate, koolijuhtide, koolide pidajate ja teiste ekspertidega välja tingimused õppevara ühiskasutuskorralduse toetamiseks. 2017.aasta lõpus ning 2018.aasta kevadsuvel viidi läbi avatud taotlusvoorud ning toetati kokku üle 150 kooli jaoks uudsete õppimisvõimaluste loomist. Toetusmeetme eesmärgid on:

  • uudsete õppimisvõimaluste loomine Eesti koolides
  • õppe praktilisemaks muutmine
  • koolidevahelise koostöö arendamine

Tegevuse raames toetati seadmete soetamist ning õppelaborite sisseseadmist, õppematerjalide väljatöötamist, õpetajate koolitust ning tegevuse elluviimiseks vajalike kulude katmist vähemalt 3 aasta jooksul. Projektid viiakse ellu Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuskorraldus ehk Klass+“ toel.

Klass+ programmis toetust saanud koolid ning projektide kirjeldused on nähtavad alloleval kaardil.

Klass+ programmis toetust saanud koolid

Koolide digitaristu kaasajastamine ja isiklike nutiseadmete kasutamine õppetöös

Tugi koolidele kiire ja turvaline internetilahendus

Koostöös Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumiga toetatakse koole ja koolipidajaid vajadustele vastava võrguühenduse tagamisel üldhariduskoolides (sh välisvõrgud ja koolide sisevõrgud).

Arvutite ja muude digiseadmete olemasolu koolides

Haridus-ja Teadusministeerium on ellu kutsunud ja koostöös koolide pidajatega ning Hariduse-ja Infotehnoloogia Sihtasutusega ellu viinud järgmised toetusmeetmed koolide digitaristu kaasajastamiseks:

  • õpetajate töövahendi ja e-hindamiseks vajalike seadmete toetusmeede (kuni 2017)
  • e-hindamiseks, digikultuuri lõimimiseks ja IT oskuste õppe läbiviimiseks vajalike arvutite ning esitlustehnika toetusmeede (2018)
Koosvõimelised hariduse infosüsteemid

Et aidata kaasa protsesside tõhustamisele, info paremale liikumisele ning tegevuste tulemuslikkusele arendatakse hariduses kasutatavaid e-teenuseid (nt e-hindamise keskkond, digitaalse õppevara keskkond, õppeinfosüsteemid, õpikeskkonnad, õppekorraldust toetavad infosüsteemid jms) selliselt, et need toetaksid kogu õppeprotsessi, õppekorraldust ning hariduse omandamist tervikuna parimal võimalikul moel.

 

Viimati uuendatud: 8. oktoober 2018