Sa oled siin

Aasta õpetaja gala nominendid 2021

Aasta lasteaiaõpetaja 

 

Ailar Anton 

Tartu Lasteaed Hellik

Ailar Anton töötab Tartu lasteaias Hellik liikumisõpetajana. Tema pühendumus on imetlusväärne, ta leiab tee iga lapseni ja on kõigile suureks eeskujuks.

Ailar märkab ja toetab iga last. Õpetaja teab, et kehalise aktiivsuse kaudu saab tugevaks ka lapse vaimne pool – laps suudab toime tulla emotsioonidega ega anna alla, kui kohe kõik ei õnnestu.

Ailari tegevused on hoolega läbi mõeldud, eesmärgistatud ja laste jaoks valikuterohked. Ta oskab hästi siduda liikumise teiste õppeainetega, näiteks õues matemaatikat kasutades saab võtta ette põneva maastikumängu. Sellised mängud aitavad muuhulgas lastel õppida üksteist kuulama, koos tegutsema ja probleeme lahendama.

Ailar on kõik Helliku lasteaia lapsed nakatanud liikumispisikuga. Liikumistegevused on päeva kõige oodatum osa, see on lõbus ja vaheldusrikas, olgu tegu jooksmise, pallimängu, ronimise, rattasõidu või suusatamisega. Läbi mängu ja liikumise arenevad tasakaal, koordinatsioon, tähelepanu ja koostööoskused. Ailar märkab ka väikeseid edusamme ning tunnustab lapsi.

Ailari juhendamisel on enamik Helliku lapsi saanud algõpetuse suusatamises ning oskused ja teadmised ohutuks rattasõiduks.

Kahel viimasel kevadel korraldas õpetaja lastele kodudesse liikumistegevuse videod, mis innustasid neid aktiivsele liikumisele ka piirangute perioodil.

Ailari eestvedamisel toimuvad paljud ühisüritused: spordipäevad, rattapäevad ja -matkad, orienteerumismängud, kelgu- ja suusapäevad. Ta on alati tore esineja lasteaia sünnipäeval, tarkusepäeval ja teistel üritustel.

Tal on palju ideid lasteaia edendamiseks. Käeliselt osava mehena on ta ehitanud õuealale põnevad tunnetus- ja ronimisrajad, palliseina ja palju muud. Kõigele lisaks juhendab Ailar puutööringi, kus areneb laste loovus ja käeosavus

Anneli Smoljakova

Tallinna Lepistiku Lasteaed

Anneli on päikseline, abivalmis, sõbralik, loov, lahke ja rõõmsameelne õpetaja. Lastele meeldib temaga koos olla. Tema liikumistunnid on täis mängulisust, maagiat ja muinasjuttu.

Annelile meeldib projekt-, õues-, avastus- ja aktiivõpe. Annelil on imepärane oskus panna lapsed liikuma, pingutama ja ennast ületama nii, et see toimub laste endi jaoks märkamatult – laste jaoks on õpetaja liikumistegevused lust ja rõõm.

Anneli märkab kõiki lapsi, ta teab ja tunneb nende tausta ja võimeid ning igas tunnis saab iga laps alati mõnes mängus või tegevuses juhtiva rolli. Tal on imetlusväärne oskus oskus leida igale lapsele võimetekohane tegevus, mille tulemusena tunnevad kõik lapsed ennast väärtuslikuna. Anneli pöörab suurt tähelepanu erivajadustega lastele – nad saavad parimal viisil osaleda liikumistundides.

Anneli energia ja huvid ei piirdu ainult liikumistegevusega. Talle on väga südamelähedane roheline mõtteviis. Ta on valmis haarama labida ja kastekannu, et lasteaeda rabarbereid, murulauku või sibulaid istutada. Nii saavad ka lastest loodusesõbrad.

Lisaks on tema suur armastus meie kaunis emakeel. Ta on enda peale võtnud lasteaia luulehommikute korraldamise. Sealt on võrsunud tublid luuletuste lugejad Tallinna luulekonkurssidel.

Anneli on mentor uutele töötajatele ja juhendaja üliõpilastele. Ta on ka lasteaia terviseedenduse eestvedaja.

Anneli juhindub põhimõttest, et iga lapse päev peab lasteaias tore olema ja see õnnestub tal suurepäraselt. Lastevanematel jagub talle ainult kiitvaid sõnu: „Minu laps on kogu õhtu rääkinud, kui tore päev tal oli!“ või „Anneli tegi meie laste päeva rõõmsaks!“.

Anneli on õpetaja, kes paneb silmad särama nii väikestel kui ka suurtel. Anneli on oma isiksusega eeskujuks kõigile, ta on võitnud laste usalduse ja kolleegide imetluse.

Merle Korsten

Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju

Õpetaja Merle elab iga lapse käekäigule kogu hingest kaasa ning mäletab "enda lapsi" ka 20 aastat hiljem. Merlega õpivad lapsed kuulama ja märkama, vaatama maailma uudishimu ja huviga. Merle loovusel pole piire. Ta heegeldab igale rühma lapsele mesimummi näpunukud, viib lapsed lasteraamatukokku ja matkale kevadet otsima, ta räägib muinasjutte, laulab ja tantsib. Õpetajaga valmivad kõige südantsoojendavamad emadepäeva üllatused, mida laps ise oma väikeste kätega valmistada suudab.

Merle on õpetaja, kes äratab läbi mängulise mitmekülgse õppe ja isikliku eeskuju lastes huvi keskkonna, tehnoloogia ja teaduse vastu ning õpetab neid väärtustama oma riiki, keelt ja kultuuri ning olema tähelepanelikud ja hoolivad.

Õpetaja Merle teeb individuaalselt tööd lastega, kelle kodune keel ei ole eesti keel ning rõõmustab siiralt koos lapsega, kes on omandanud esimesed eestikeelsed sõnad.

Merle näeb igas väikeses inimeses isiksust, tajub nende vajadusi ja andeid. Ta oskab läheneda lastele taktitundeliselt, arvestades iga üksiku lapse tahtmisi, eripära ja temperamenti, mille tõestuseks on laste suur kiindumus õpetajasse. Lapsed lähevad õhinaga lasteaeda ja tulevad sealt rõõmsana tagasi, et jagada kodus põnevusega päeval kogetut.

Merle on loonud lastele koduse ning turvalise keskkonna, kus iga laps saab olla iseseisev ja vastavalt oma huvidele julgelt tegutseda. Lapsevanemad on tänulikud, et nende lapsed on hoitud, armastatud ja igakülgselt arendatud.

Merle käe all hakkavad lapsed varakult iseseisvalt ja oskuslikult meisterdama. Tänu kogemustele oskab Merle ka rahutuid lapsi suunata keskendumist nõudvate tegevuste juurde.

Tänu oma nooruslikkusele, optimismile, kohusetundlikkusele, sihikindlusele ja abivalmidusele on Merle juba 42 aastat väärtustatud ja armastatud nii Kirju-Mirju lasteaia töötajate, laste kui ka lapsevanemate seas.

 

Aasta klassiõpetaja

 

Kaia Rikson

Jakob Westholmi Gümnaasium

Kaia on väga suurte kogemustega särasilmne ja õpilastega arvestav õpetaja. Ta loob koolis õhkkonna, kuhu laps on nõus rõõmuga tulema ja kus lapsed mõistavad, miks on vaja õppida.

Kaia lähtub õpetamisel õpilaste arenguvajadustest. Ka õppematerjale valmistab ta ette õpilaste eripära ja individuaalsust arvestades. Kaia õpetamismeetodite hulka kuuluvad paaris- ja rühmatöö, rollimängud, dramatiseeringud, õppemängud ja õuesõpe.

Kaia on kujundanud sõbraliku, ühtse ja üksteist toetava kollektiivi, mis aitab kaasa õpimotivatsiooni hoidmisele ja -tulemuste paranemisele.

Kaia teeb sihipärast tööd laste silmaringi avardamiseks: koos võetakse ette õppekäike, ettevõtete külastusi, teatri- ja muuseumikülastusi, tehakse kaastööd kooli ajalehte, organiseeritakse stiilinädala tegevusi ja sügislaata.

Ta innustab õpilasi osalema konkurssidel: õpioskuste võistlusel, ettelugemispäeva võistulugemisel, Miksikese pranglimisvõistlusel, matetalgutel jne. Ta suunab õpilasi uurima, katsetama, avastama ja annab alati põhjalikku tagasisidet mitte ainult lapsele, vaid ka lapsevanemale.

Kaia tunnid on alati huvitavad. Lapsed teevad sageli loovtöid päevakajalistel teemadel. Eneseväljendusoskuse ja esinemisjulguse arendamiseks esitletakse neid klassikaaslastele, seejärel arutatakse üheskoos kuuldu üle.

Kaia on õpetaja, kes teeb oma tööd pühendunult ja hingega. Ta oskab märgata, motiveerida ja tunnustada.

Kristiina Roosileht

Tallinna Kesklinna Põhikool, Tallinna Reaalkool

Kristiinale on omased päikeseline loomus, abivalmidus, leidlikkus ja pühendumine.

Klassiõpetajana suunab ja abistab Kristiina õpilasi eesmärkide sõnastamisel. Lisaks suunab ta mõtlema, milliseid tegevusi peab tegema, et eesmärki saavutada. Ta ei rõhuta kunagi, et peab olema parem klassikaalasest, vaid iseendast.

Kristiina peab oluliseks, et kõik õpilased tunneksid ennast klassis mugavalt ja turvaliselt. Ta on nõudlik, jälgib hoolega, et kõik saaksid kehtivatest reeglitest ühtmoodi aru. Olulisel kohal on positiivne tagasiside ning kiitus koos põhjendusega. Vajadusel õpetaja toetab ning annab suuniseid probleemi lahendamiseks: alati jõutakse probleemi tuumani ning seejärel lahendusteni. Kristiina on alati avatud õpilaste pisemategi murede või rõõmude kuulamiseks.

Ta kasutab sageli paaris- ja rühmatöid, kus suhtluse ja arutelu abiga saadakse teadmisi ning arendatakse suhtlemis- ja koostööoskusi ning klassi ühtsustunnet. Ta kasutab õpilastega individuaalsetes vestlustes coachingu meetodeid, mis aitavad arengut toetada.

Õpetaja peab oma töös oluliseks ainesisest ja ainetevahelist lõimingut. Klassis toimuvad tegevuskeskuste päevad, kus õpilased lahendavad rühmades aineteüleseid probleemülesandeid. Lahendamise käigus peavad õpilased kriitiliselt hindama leitud info teaduslikkust. Kristiina pöörab suurt tähelepanu õpilaste digipädevuste arendamisele, kasutab tundides robomatemaatikat ja programmeerimist.

Kertu Torn

Vastseliina Gümnaasium

Klassiõpetajana on Kertu loonud õppimist toetava õppekultuuri. Ta kasutab igapäevatöös mitmesuguseid õppekeskkondi ja interaktiivseid ülesandeid, mis panevad lastel silmad särama ja innustunult kaasa töötama.

Uue õppeainena on Kertu eestvedamisel kooli õppekavasse lisatud multimeediaõpe alates 1. klassist – selle tulemusena valmivad koos õpilastega lühi- ja multifilmid.

Meeleldi kasutab Kertu projektõpet ja töötab välja õppematerjale. Kertu loodud õppematerjalidest leiab ülesandeid, mis on loodud tema õpilaste huvidest lähtuvalt, näiteks youtuberitest kõnelevad eesti keele harjutused või arvutimänge käsitlevad matemaatikaülesanded.

Oma töös lähtub Kertu ainetevahelisest lõimingust – nii areneb õpilastel ettevõtlikkus, näitlemisoskus, suhtlemisoskus ja algatusvõime.

Õpetaja Kertu osaleb õpilastega meeleldi konkurssidel ja võistlustel. Tema juhendatud õpilastööd on pälvinud tunnustuse väikeste kodu-uurijate võistlusel ja vabariiklikul uurimistööde konkursil Vabariigi Presidendi auhindadele. Oskuslikult on Kertu suutnud innustada ka vanemaid osalema koos lastega mitmetes ettevõtmistes, näiteks rahvusvahelisel tantsupäeval, keskkonnateemalisel ideekorjel või vanaaegsel koolipäeval. Kertu eestvedamisel korraldati distantsõppe ajal virtuaalkontsert, virtuaalne lemmikloomanäitus ja näitus „Märka kevadet“ ning koostöös lastevanematega valmis tantsuvideo.

Kertu on ka tantsu- ja võimlemisringide juhendaja, samuti kooli ja kogukonna vahelise tegevuse eestvedaja, kogukonnapäevade idee autor ja peaorganisaator.

 

Aasta klassijuhataja

 

Kadri Markus

Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium

Kadri on pühendanud oma elu noorte inimeste suunamisele – igaüks, kes tema juhendamisel gümnaasiumi lõpetab, võib öelda: "Ma ei karda torme, sest olen õppinud oma laeva juhtima".

Kadri suudab imetlusväärsel kombel võita kiiresti õpilaste usalduse ja tõsta nende enesehinnangut, mis võimaldab õpilastel tunda ennast koolis turvaliselt ja katkenud haridustee lõpetada.

Kuna Kadri on oma õpilaste seas suur autoriteet, siis tema väärikas, tolerantne ning soe suhtumine teistesse leiab hõlpsasti järgimist ka tema õpilaste poolt.

Kadri pühendab väga palju aega oma õpilastega suhtlemisele. Vanemate õpilaste puhul on Kadri toetavaks sidepidajaks tööandjate või töötukassa ja õppijate vahel. Nooremate õppijate puhul toetab ta neid koos vanematega, keda kutsub sageli kooli vestlusringi.

Kadri on väga toetav ja mõistev töökaaslane. Kuna Kadri on aastaid olnud ka arvutiõpetaja, siis on ta esimene, kelle poole kolleegid pöörduvad, kui digimuredega hätta jäävad.

Lisaks kõigele on Kadri aastaid eest vedanud Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Teisel ringil targaks Saaremaal", mille põhieesmärk on madala haridustasemega inimeste tagasitoomine kooli.

Liis Enson

Tallinna Pääsküla kool

Liis on särav ja mitmekülgne õpetaja, kes pühendunult ja kirglikult teeb tööd nii õpetaja, klassijuhataja kui ka huvijuhina.

Liis on ise öelnud, et on oma klassi suurim fänn. Klassijuhatajaks olemine paneb ta silmad särama ja tahtma igal hommikul tööle tulla. Üksteise hoidmine, sõbralikkus ja koostöö on nii Liisi enda kui ka kogu tema klassi moto.

Liis kohtleb õpilasi võrdselt, arvestab nende arvamusega ning kasvatab neis vastutustundlikkust. Klass arutab oma eesmärgid ja soovid läbi ühiselt, kõik saavad sõna ja otsused pannakse hääletusele. Nii tunnevad kõik end kaasatuna ja iga lapse hääl loeb. Liisile on oluline, et klass oleks ühtne, mistõttu panustab ta palju aega ja energiat, et kujundada meie-tunnet .

Liis on oskuslikult sidunud klassijuhataja töö inimeseõpetuse tundidega, kus samuti tegeletakse väärtushoiakute kujundamisega. Fookuses on vastastikune viisakus ja austus, võrdõiguslikkus, hoolivus, sallivus ning tervislikud eluviisid. Liis julgustab olema ühiskondlikult aktiivne, lugema, uurima, arutlema ja arvamust avaldama.

Ta on leidnud ühise keele õpilaste vanematega, kes heal meelel panustavad klassi ühistesse ettevõtmistesse. Vanemad hindavad kõrgelt Liisi kommunikatsioonioskusi: info liigub kiirelt, selgelt ja struktureeritult, vanemad on alati kaasatud olulistesse teemadesse.

Liis on sõbralik, abivalmis ja usaldusväärne. Ta on rohkem kui klassijuhataja – ta on suunaja, eeskuju, sõber ja tõeline tugisammas oma õpilastele. Liis on valinud endale täiuslikult sobiva elukutse, ta on hingelt õpetaja, kes teeb oma tööd südamega.

Marjaliisa Umb

Pärnu Raeküla Kool

Marjaliisa on klassijuhataja, kes oskab suurepäraselt õpilasi innustada ja inspireerida. Tema õpilased oskavad teha koostööd, toetavad üksteist ja neile meeldib õppida. Nad teavad, et saavad õpetajalt alati nõu ja tuge.

Marjaliisa on nüüdisaegse õpikäsituse aktiivne rakendaja ja eestvedaja koolis. Ta on ka robootikaõppe juhtiv jõud. Tema juhendatud töötubadest on osa saanud mitmete Eesti koolide õpetajad ja koolijuhid.

Tal on oivaline koostöö oma klassi õpilaste vanematega, kes on alati oodatud tundidesse nii külaliste kui ka tunniandjatena.

Marjaliisal on kaks magistrikraadi, millest teise – haridusinnovatsiooni erialal – omandas ta sel aastal.

Marjaliisa on avamere purjetamise maailmameister 2019 ja ultramaratonijooksja. Sportlike ja tervislike eluviiside poolest on ta heaks eeskujuks oma õpilastele. Ta koordineerib koolis ka rahvusvahelisi Erasmus+ projekte, mis propageerivad tervislikke eluviise.

Marjaliisa on õpetaja suure algustähega, teda hindavad väga kõrgelt nii õpilased, lapsevanemad kui ka kolleegid

 

Aasta põhikooli aineõpetaja

 

Alar Pikkorainen

Kiili Gümnaasium

Alar on hingelt koolmeister ja õpilastele autoriteet, kellel on kõigiga suurepärased suhted. Õpilased naudivad õppimist, on sisemiselt motiveeritud, julgustatud ja toetatud.

Eeskujuna on Alaril oskus suunata õpilasi kaasa mõtlema, ta suudab innustada ning õppimise vastu huvi äratada. Ta peab oluliseks seda, et õpilane oleks tunnis aktiivne.

Alari tunde iseloomustab koostöine õpe. Lahendusi ei paku õpetaja, vaid ta suunab õpilasi neid leidma. Selle tulemusena on muutunud õpilased enesekindlaks, julgevad katsetada ning neil on arenenud on nii loov- kui ka kriitiline mõtlemine.

Alar on üle kogu Eesti tuntud karikaturisti, luuletaja, illustraatori, muusiku ning koomiksi- ja reklaamikunstnikuna.

Seetõttu pole ime, et muuhulgas tegutseb Alari juhendamisel ka koolibänd. Tema varasemad kogemused professionaalse muusiku ja laululoojana annavad õpilastele hindamatu võimaluse kogeda oskuslikku suunamist pillimängus, muusikas ja tekstiloomes.

Alari initsiatiivil on valminud igal aastal õpetajate muusikalised etteasted ning humoorikad eeskavad, millega astutakse üles ühisüritustel ja kogukonnapäevadel.

Alar tunneb kooli vastu suurt lugupidamist ja austust. Tema eestvedamisel on valminud kooli stiiliraamat, sõrmused, mastilipp, rinnamärgid, tekkel ja kujundatud koolivorm. Koolisümboolika väärtustab ja tähtsustab kooli kogukonna silmis ning aitab ka kaasa õpilaste väärtushinnangute kujunemisele.

Alar on ise öelnud, et otsus asuda õpetajatööle oli hirmutav ja põnev, kuid ta on valiku üle õnnelik ning koolipere rõõmustab temaga koos.

Liia Moorits

Hagudi Põhikool, Raikküla Kool

Liia lähtub oma töös Hiina vanasõnast “Ma kuulen ja ma unustan. Ma näen ja jätan meelde. Ma teen ja ma mõistan.”

Liia peab õppetöös oluliseks väärtustel põhinevaid kokkuleppeid, tema kogemused, oskused ja teadmised väärivad esiletõstmist ja jagamist.

Liia motiveerib oma eeskujuga kolleege digipädevusi arendama. Ta on võtnud digiteemad oma südameasjaks, just tänu talle on Hagudi koolis ühtsed digisüsteemid.

Liia töötab ka hariduslike erivajadustega õpilastele spetsialiseerunud Raikküla Koolis õpetaja-haridustehnoloogina. Lihtsustatud õppe õpilased vajavad rohkem juhendamist. Liia arvestab sellega tunde ette valmistades, planeerides igale õpilasele võimetekohase tegevuse, pakkudes juurde toetavaid abimaterjale. Lisaks kõigele annab Liia tõhustatud tuge vajavatele õpilastele robootikat ja digiõpet.

Liia arendab õpilastes kriitilist ja loovat mõtlemist, ta suunab õpilasi ise infot otsima, õppetööd iseseisvalt kavandama ja probleemidele parimaid lahendusi leidma.

Liia on suurepärane õpetaja, keda hindavad kõrgelt nii õpilased, kolleegid kui ka lapsevanemad.

Ljudmila Zagorulko

Jõhvi Vene Põhikool

Ljudmila on 53aastase tööstaažiga õpetaja, kes jätkuvalt vaimustub igast huvitavast ideest ja tahab alati võimalikult palju ära teha. Tema silmad säravad, ta on energiat täis ning nakatab sellega ka kolleege ja õpilasi.

Ljudmila tunnid on mitmekesised, ta võimaldab õpilastel oma loovust arendada ja seob oskuslikult õpitut igapäevaeluga. Ljudmila pole kiitvate sõnadega kitsi, ta motiveerib õpilasi, leiab alati õigeid sõnu lohutamiseks või ergutamiseks.

Ta on paljude õpilaste lemmikõpetaja, tänu kellele on neil nüüd „oma raamaturiiul“, mis pidevalt täitub uute raamatutega. Õpetaja on suutnud anda õpilastele oskuse lugemist nautida. Aastakümneid on Ljudmila korraldanud koolis kirjandussalonge, mis on veelgi enam aidanud tekitada huvi kirjanduse ja kunsti vastu.

Tema kõige suurem unistus on luua kooli Igor Severjanini muuseum – poeedi auks, kes ainulaadselt jäädvustas oma luuletustes Jõhvi kodukandi ilu. Ljudmila on läbinud giidikursused, sealt saadud oskusi annab ta edasi ka õpilastele, et nad teaksid ja armastaksid oma kodukanti.

Paljud Ljudmila õpilased on valinud õpetajaameti, näiteks praegune Jõhvi Vene Põhikooli direktor on samuti tema endine õpilane.

Ljudmila on tõeline professionaal, oma väärikusega on ta eeskujuks kõigile. Ta on tõeline kooli raudvara.

 

Aasta gümnaasiumiõpetaja

 

Alar Pukk

Tallinna XXI Kool

Alar on professionaal, kes armastab matemaatikat ja väärtustab õpetajaametit. Ta on innovaatiline ja innustunud õpetaja, kes suudab iga õpilast julgustada, et kõik saaksid hästi hakkama.

Alar on suurepäraste ainealaste oskustega, ta suunab mõistma seoseid ja analüüsima, õpetab argumenteerimist ning põhjendamist. Ta peab diferentseeritust õppes ja õppematerjalides väga oluliseks. Ta seostab uut materjali varem õpituga, mis aitab uutel teemadel kinnistuda.

Ta suudab pakkuda õpilastele eduelamusi. Alari isiklik eeskuju, austus õpilastesse, korrektsus ja süsteemsus ei jää kellelegi tähele panemata.

Alaril on oluline roll noorte väärtushinnangute kujundamisel, ta on empaatiline, hooliv ja mõistev, motiveeriv ja turvatunnet pakkuv. Õppetööd tehakse vastastikuse austuse ja usalduse põhimõttel.

Alar on reaalainete õppetooli juht, kes korraldab aine- ja metoodikaalaseid koolitusi, arendab kolleegide digipädevusi.

Alar on pälvinud Presidendi Noore haridustegelase reaalainete eripreemia. Õpilased, kolleegid ja lapsevanemad on korduvalt valinud ta kooli aasta gümnaasiumiõpetajaks ja lemmikõpetajaks.

Alar on ettevõtlik ja aktiivne ning alati koostöine õpetaja. Tema panus Eesti matemaatikaharidusse väärib tunnustamist.

  

Urmas Tokko

Tartu Tamme Gümnaasium

Urmas on väga hea õpetaja – inimese ja eeskuju, bioloogi ja loodusteaduste tutvustaja, väga paljude toredate ettevõtmiste vedajana, kolleegina koolis ning õpetajate kogukonnas.

Urmas on rohkem kui paarkümmend aastat ülal hoidnud kooli loodus- ja meditsiinisuundi. Ta läheb koos õpilastega võssa, sohu ja haiglasse. Need kogemused aitavad paljudel õpilastel leida enda edasise tee.

Urmas on osaline mitmes lõimitud õppeaines, kus vaadatakse koos bioloogiat ja keemiat või ka bioloogiat ja kultuuri.

Urmas on nõudlik õpetaja ning kooli tulemused bioloogiaolümpiaadidel on nimetamist väärt. Teisest küljest on veel olulisem see töö, mida ta teeb nendega, kelle huvi on pigem mujal.

Urmas teeb kõik, et süstida õpilastesse armastust looduse vastu. Väga tähtis on tema panus ka üldinimlikesse väärtustesse. Ta julgeb ja julgustab proovima. Kui lähebki viltu, siis ongi see koht õppimiseks. „Heida nalja ja mine edasi,“ ütleb ta.

Urmas püstitab ülesanded nii, et need sunnivad või õigupoolest kutsuvad mõtlema. Tema jaoks on sõbralik koosarutelu palju tähtsam kui jäik dotseeriv tarkus.

Urmas on olnud alati natuke IT-kiiksuga, olles muuhulgas ka e-Koolikoti moderaator. Urmas juhtis mitme aasta jooksul Tartu gümnaasiumite ühiskatsete loodustestide kokkupanemist, mis on olnud keerukas töö – vaja on lõimida erinevaid loodusained, arvestada nii koolide kui õpilaste huvidega, juhtida tugevate arvamustega kolleege.

Urmase jaoks on hästi olulised head suhted koolis ja ta oskab neid ülal hoida kas siis naljaka kirjaga või hoopis tutiaktusele järgnenud ühise ujumisega aprillikuises Emajões.

Veronika Grigorjev

Põlva Gümnaasium

Veronika on imeline, mitmekülgne ja sügav inimene, kes aitab õpilastel päriselt õppida ning paremaks inimeseks saada. Veronika jõuab kõike, aitab kõiki, osaleb kõiges.

Veronika on toonud matemaatika tänasesse päeva. Tema jaoks on selgitamine ja mõistmine tähtsamad kui õige lahendus. Ta on andnud gümnasistidele töötahte ning arusaama, et matemaatika on huvitav ja kasulik.

Veronika suunab õpilasi iganädalaselt oma tööd analüüsima. Ta õpetab õpilasi küsimusi küsima ja eesmärke seadma ning pärast saavutust mõtestama. Veronika kujundab õpiülesandeid vastavalt õpilaste tasemele ning suunab neid igapäevaselt oma taset parandama.

Veronika on õpilastele eeskujuks. Ta on alati olemas ja osalemas: olgu selleks siis öögümnaasium, kooli raamatuklubi või ülekooliline sammude kogumine, kus ta tegi nädalaga üle 250 000 sammu.

Veronika on kooli silmapaistvaim katsetaja ja koostöö eestvedaja. Ta on tohutult panustanud digimaterjali loomisesse. Ta hoolitseb terve kooli eest ja teeb alati rohkem, kui tema töökohustused eeldavad.

Lisaks matemaatikaõpetamisele tegeleb Veronika kogukonnas praktilise taaskasutamise propageerimisega, veab TORE-ringi, õpib viimasel kursusel eripedagoogikat ja on aktiivne Põlva valla noortekeskuses.

Tema õpilaste sõnul võtab Veronika nad alati avasüli enda hoole alla, loob turvalise keskkonna, mõistab ning aitab hädast välja. Veronika jääb alatiseks õpilaste mällu ja ellu, ka pärast kooli lõpetamist.

 

Aasta tugispetsialist

 

Helje Möller

Tallinna Lasteaed Kiikhobu, Tallinna Pallipõnni Lasteaed

Helje on suure südamega spetsialist, kes leiab alati aega, et laste erivajadustega seotud mured ära kuulata, nõustada ning aidata.

Helje on pühendunud logopeed, tänu kellele saavad paljude laste kõne ja muude erivajadustega seotud probleemid varakult märgatud ja lahenduse.

Helje viib igal õppeaastal kõigi lastega lasteaias läbi kõne arengu hindamise, koostab iga lapse kohta kokkuvõtte. Enne lapsega individuaalse töö alustamist räägib logopeed alati vanematega ja loob meeldivad suhted heaks koostööks. Varajane märkamine ja aitamine lasteaias ennetab probleemide tekkimist koolis ning vähendab koolist väljalangemise ohtu.

Helje töötab iga lapsega individuaalselt. Ülesanded ja harjutused on valitud iga lapse vajadustest, oskustest ja arengueesmärkidest lähtuvalt. Ülesanded on mängulised, Helje on väga loov õppevahendite ja õppematerjalide kasutamisel. Näiteks kui laps vajab abi R-hääliku ja L-hääliku seadel, siis Helje koostab ülesanded lähtuvalt lapse huvist – kui laps huvitub mootorratastest, siis saab harjutused siduda mootorratastega ning vestlus toimubki nendel teemadel.

Helje kuulub Eesti Logopeedide Ühingu eestseisusesse ja kutsekomisjoni. Helje huvitub näitlemisest ja lavastamisest ning Tallinna Lasteaias Kiikhobu juhendab personali näitetruppi.

Helje lähtub oma töös igast lapsest ja tema huvidest.

Kärt Lusmägi

Lääne-Nigula vald ja selle õppeasutused

Kärt on koolipsühholoog, kes toetab ja nõustab lapsi ja noori ning nende õpetajaid. Ta oskab märgata igaühe vajadusi ning pakkuda parimal viisil tuge. Oma töös lähtub Kärt lapse heaolust, aidates täiskasvanutel paremini mõista lapse seisukohti.

Kärt on VEPA metoodika eestvedaja – selle abil saab arendada õpilaste eneseregulatsiooni ja tugevdada positiivseid suhteid klassis, vähendada õpilaste väljalangevust koolist, suurendada õpiedukust ning seotust kooliga.

Kärt aitab õpetajaid, käib aktiivselt tundides, et analüüsida, nõustada ning anda tagasisidet, samuti pakkuda õigeid strateegiaid laste kaasamiseks ja toetamiseks. Kärt usub, et targem on ennetada, mitte tegeleda tagajärgedega.

Enamasti nõustab Kärt õpilasi indviduaalselt, luues kontakti lapse ja vanematega. Kolleegide sõnu teeb Kärt suurepärast koostööd lastevanematega, tagasisidet andes on väga toetav, temalt saab palju ideid ja soovitusi.

Kärt on abivalmis kolleeg, tähelepanelik nõustaja, pidev õppija ja usaldusväärne partner vanematele ja õpetajatele. Kärt on Koolipsühholoogide Ühingu liige.

Minni Aia-Utsal

Võru Kesklinna Kool

Minni energiline tegutsemine on suurepärane näide sellest, et sotsiaalpedagoogi töö ei seisne üksnes murede leevendamises, vaid eelkõige sobivate strateegiate õpetamises, koostöö arendamises ja probleemide ennetamises. Õigete õpistrateegiate valimine aitab õpilastel edukamalt õppida.

Minni korraldab temaatilisi ennetustunde õpilastele. Järjepidev töö on aidanud õppijatel koolieluga toime tulla ning mitmeid esmapilgul lootusetuid juhtumeid lahendada.

Ta juhib loovtegevuste ringi õpilastele, keda on vaja suhtlemises ja käitumises toetada. Ringi eesmärk on õpetada lapsi juhtima oma emotsioone ja lahendama konflikte.

Ta loob turvalist õpikeskkonda, arutades lastega, mida, miks ja kuidas tuleb teha, et vähendada ärevust ja vastumeelsust. Minni kaasab õpilasi arutellu, aitab õpilastel seostada oma tegevusi igapäevaeluga.

Minni on koolis õpilastele eeskujuks, ta ei tõsta häält, lahendab konflikte konstruktiivselt, on sõbralik suhtleja, kes ei karda näidata ka oma emotsioone.

VEPA mentorina on Minni korraldanud kovisioone, et arutada keerukaid juhtumeid, jagada häid kogemusi ja tõhustada koostööd.

Minni töö tulemuseks on turvaline ja toetav koolikeskkond.

 

Aasta kutseõpetaja

 

Erle Tüür

Luua Metsanduskool

Erle on särav, uuendusmeelne ja pühendunud õpetaja, kelle südameasi on metsatarkuse jagamine Eestimaa loodusest. Ta hoolib igast oma õppijast.

Erle on süsteemselt koolis välja arendanud enda põhieriala – metsanduse alused ja metsakaitse. Ta oskab luua avatud õpiruumi ning kaasab õppureid tundide läbiviimisesse, enesehindamisse ja reflekteerimisse.

Erle õpetab nii metsamasinajuhtide erialadel õppivaid noori kui ka matkajuhi ja arboristi erialade täiskasvanud õppijaid. Noorte puhul peab ta oluliseks õppija huvidest lähtuvat lähenemist, seetõttu suudab ta ka metsas masina kõrval õppija loodust enda ümber märkama ja tundma suunata. Täiskasvanute õpetamisel peab ta oluliseks õppijate varasematele kogemustele toetudes huvi ja motivatsiooni üleval hoida. Tavalised on olukorrad, kus Erle eestvedamisel jäädakse ka pärast õppesessiooni eriala ja õpingute teemal sügavamaid arutelusid pidama.

Erle on mitmeid aastaid järjest arvatud kooli õpilaste hinnangul parimaks õpetajaks. Õpilased väärtustavad tema sõbralikkust ja ausust ning tema huvitavaid ja aktiivseid tunde. Eriti tõstetakse esile tema tagasisidestamise oskust, mille järel on õpilased valmis pingutama ning häid tulemusi saavutama. Ta on nõudlik ning väga töökas ning nõuab sama ka õpilastelt ja kolleegidelt.

Erle südamesi ja suur kirg on korraldada igal aatal kooli kutsevõistlusi, et noored saaksid kogemusi nii praktiliste erialaste kui ka meeskonnatöö ülesannete lahendamisel. Tema eestvedamisel toimuvad õppeaasta jooksul treeninglaagrid õpilastele, kelle seast parimad esindavad kooli rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel.

Lylian Meister

Hiiumaa Ametikool

Lylian on loonud nüüdisaegse praktilise õppesuuna Eesti aianduses, samuti õpiõhkkonna, kus kõik tunnevad end hoituna-toetatuna-inspireerituna.

Lyliani õppesessioonid on vaatamata erakorralistele oludele alati toimunud: klassiõpe on aeg-ajalt asendunud väärtusliku õuesõppe ja praktilise tööga, mida on täiendanud e-õppematerjalid.

Aiandus eeldab igalt õppurilt töökust ja lõppematut uudishimu, faktiteadmistele ja praktilistele oskustele lisaks ka palju loovust ja ilumeelt – Lylian on oma särava isiksusega seda kõike aidanud arendada ja toetada.

Lylian on suurepäraselt ühendanud iseseisva õppimise, grupitööd, meeskonnatöö ja ühisarutelud. Ta on kaasanud oma ala parimaid külalisõppejõude, kes on tõstnud professionaalse aiakunsti taset ja populaarsust saarel, sest nad on pidanud ka avalikke loenguid.

Lylian lööb kaasa Suuremõisa mõisa ja kooli koostööprojektides ning kogukonna kaasamises neisse –see kõik aitab tuua Hiiumaale uusi õppijaid ja aiandussõpru üle Eesti.

Lylian on igas mõttes tõeline kunstnik. Tema kirglik uudishimu on inspireeriv ja nakkav. Lylian näitab eeskuju oma eluviisiga – näiteks jõuab ta korraldada suurejoonelisi uuendusi kooliaias, ellu äratada vana jaamahoone või arendada oma tekstiilikunstniku karjääri.

Mikk Mänd

Tallinna Ehituskool

Mikk on imetore näide inimesest, kelle kutsumus – olla õpetaja – tõi mehe ettevõtlusest kooli, et kujuneda esimesest tööpäevast peale eeskujuks õppuritele ja kolleegidele.

Mikk tunneb eriala läbi ja lõhki, tal on väga hea ja ladus keelekasutus, ta on tähelepanelik ja osavõtlik ning teab, kuidas anda teadmisi ja oskusi edasi nii, et õpilane innustub ja tunneb, et tema pingutusi hinnatakse. Mikk on tõeline oma ala meister.

Miku jaoks on oluline, et iga õppija kogeks eduelamusi. Ta on väga abivalmis, lahke ja rahulik. Tema tunnid on huvitavad ja kasulikud, kõigi õpilastega tegeletakse individuaalselt ning kõik küsimused saavad vastused.

Õppijate sõnul on Mikk eeskujuks ka inimesena, ta on väga hooliv, töökas, positiivne ja arvestab teiste ideedega.

Mikk on innovaatilise lähenemisega ning entusiastlik. Temas on x-faktor, mis teeb Mikust harukordse õpetaja.

 

Aasta huvialaõpetaja

 

Aigar Kostabi

Kohila Koolituskeskus, Nõmme Muusikakool

Aigar on nii Kohila Koolituskeskuse kui ka Nõmme Muusikakooli üks teenekaim ja hinnatuim pilliõpetaja. Tema töö tulemusena on täna meil mitu põlvkonda kõrgel tasemel orkestrante, kes on alustanud õpinguid just Aigari käe all.

Aigari peamine õpetamismeetod on isiklik eeskuju. Tema sõnul on verbaalselt keeruline selgitada, kuidas pilli heli peab kõlama, mistõttu ta mängib lastele alati kõik lood ise ette. Tema oskus innustada õpilasi on imetlusväärne. Aigari on ise öelnud selle kohta nii: „Üts laisk poiskõnõ Kohilast kasvu ümbre, nakas tõnõ hullumuudu harjotama, nalja kui paljo!“

Aigaril on oskus tuua õpilastes juba väga varases faasis välja nende anded. Ta oskab tekitada oma õpilastes suurt uudishimu, suudab nad panna harjutama ning armastama oma muusikainstrumenti.

Aigari puhul saab rääkida jäägitust pühendumisest. Ta õpib ka ise uusi pille mängima, et neid omakorda õpetada oma õpilastele. Praegu õpetab ta tuubat, eufooniumi, alti, trombooni, trompetit ja metsasarve.

Lisaks Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkestritele on ta asutanud ka Kohila Brassi, Rapla pasunakoori ja vaskpillikvinteti „Tuulisbrass“. 2020. aastal loodi tema eestvedamisel Kohila koolituskeskuse muusikakooli õpetajate ja õpilaste puhkpilli orkester. 2019. aastal valiti Nõmme Muusikakooli puhkpilliorkester kooriühingu galal aasta kollektiiviks, mis suurel määral on Aigari teene.

Ta on mänginud 30 aastat Eesti Rahvusooper "Estonia" sümfooniaorkestris ja 10 aastat puhkpilliorkestris "Tallinn." 2020. aastal sai ta Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali pedagoogi tunnustuspreemia ja kaks aastat varem oli ta Riho Pätsi Koolimuusika fondi laureaat.

Aigar on teenekas ning armastatud puhkpilliõpetaja, kelle mõju pedagoogina on suur kogu Eestis.

Agne Kurrikoff-Herman

Huvikool Collegium Eruditionis, Viimsi Kool

Agne on inspireeriv ja energeetiline tantsuõpetaja, kes suudab süstida rahvatantsu kaudu noortesse armastust liikumise, kultuuriajaloo ja inimeseks olemise vastu.

Agne rahvatantsuringid on laste ja noorte hulgas väga populaarsed. Tema rahvatantsutunnid on üles ehitatud selliselt, et iga tantsutrupi liige tunneb ennast olulise osana rühma tervikust. Agne oskab panna lapsi ja noori uhkust tundma oma esivanemate tantsupärandi üle ja see sära, mis õpilaste silmist igas tunnis paistab, on sõnuseletamatu.

Agne liikumis- ja rahvatantsutunnid on õpilaste hulgas väga oodatud, sest nad on õnnelikud positiivse energia üle, mida nad koos tantsides kogevad. Tema “tööriistakohvris” on meetodeid, mis panevad tantsima ka kõige raskema jalaga õppijad. Agne on ise öelnud, et inspiratsioon tuleb tema seest.

Agne on 20 aastat tegutsenud tantsuansambli Sõprus laste- ja naisrühmade juhendajana. Lisaks on ta viimased kümme aastat olnud laste- ja naisrühmade liigijuhina tantsupidude kunstiliste toimkondade liige. Agne on ka 2022. aastal toimuva XIII noorte tantsupeo pealavastaja.

Agne on tõeline rahvatantsupisiku kandja ja selle pisiku vastu ei ole ega tule toimivat vaktsiini. Ta on äärmiselt pühendunud inimene, kelle energia ja särasilmsus sütitab noored ja paneb neid nautima olemise võlu, liikumist, muusikat, koosloomist, kultuuri ja ajalugu.

Triinu Grossmann

MTÜ Nuti-Võlur

Triinu on Võrumaal ja kogu Kagu-Eestis loodus- ja täppisteaduste huvihariduse edendaja, pakkudes noortele põnevat tegevust enda loodud teaduslaboris.

Triinu õppetegevused on väga unikaalsed, kandes endas tugevat regionaalset identiteeti ja ka väga head pedagoogilist ja teaduslikku vaadet.

Tema õpetamisviisid on väga "maalähedased" ja lapsesõbralikud, kuid samas tuginevad teaduslikele alustele. Tema loodud õppematerjalid ja õppevahendid inspireerivad noori. Tema robootikalabor on keskpunkt, mis toetab kaasaegset õpikäsitlust ja kutsub noored kokku.

Triinu korraldab kohalikke maakondlikke robootikapäevi ja -võistlusi. Ta on Lõuna-Eesti robootikavaldkonna eestvedaja, kelle sütitav entusiasm on paljudele tuntud.

Triinu on suurepärane innovaator ja teadushuvihariduse populariseerija. Ta proovib järjepidevalt leida ja kaasata uusi inimesi, et teadushuviharidus Võru maakonnas areneks.

 

Aasta hariduse sõber

 

Katre Zirel

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Katre on väga palju panustanud õendusõppe arengusse Eestis. Ta on Põhja-Eesti Regionaalhaigla õendusjuht ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppekava ja eriala koolituse nõukogu liige. Lisaks veel Arte gümnaasiumi tervishoiualase väljaõppe eestvedaja ja intensiivraviõenduse süvendatud teadmiste õppe projektijuht.

Et õdede puudus osutus pandeemia ajal suureks probleemiks, siis oli Katre vastavasisuline ennetav töö ülimalt tänuväärne. Juba viis aastat tagasi tekkis Katrel idee hakata mõtlema õdede järelkasvule oluliselt varem kui kõrgkoolis. Mõte sai teoks: sõlmiti koostööleping PERHi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Arte Gümnaasiumi vahel. Kõigi pingutuse tulemusel jätkab umbes 70% Arte gümnaasiumi kahe esimese lennu lõpetajatest haridusteed meditsiinivaldkonnas.

Katre ei ole mitte ainult suurepärane juht, vaid ka praktik. Õendustöötajad on haigla kõige suurem pere, keda ta suudab imetlusväärselt juhtida. Ta on loonud õppuritele head võimalused õendusmeeskonna töös osalemiseks. Katre peab oluliseks, et õppijad oleksid ennastjuhtivad, kes võtavad vastutuse, sest nende tegevusest sõltub inimeste elu.

Katre on oma empaatia ning elutarkusega pälvinud õpilaste ja kolleegide siira poolehoiu.

Matthias Eichhorst

Mativesi OÜ

Matthias on teinud pikka aega ja innustunult tööd Pärnu koolide robootika ja programmeerimise õpetamisel ning õppematerjalide ja videote loomisel.

Matthias õpetab elektroonikat ja automaatikat Pärnus Saksa tehnoloogiakoolis. Tema ettevõttes Mativesi OÜ on õppuritel võimalik praktikat sooritada. Matthiase eestvedamisel on loodud robootikaklassid ja võistlus- ning treenimistingimused Pärnu Mai kooli robootika- ja innovatsioonikeskuses.

Ta oli tulihingeline eestvedaja rahvusvahelise robootikavõistluse Baltic Open korraldamisel Pärnus. Matthiase ja tema ettevõtte toel said Pärnu koolide parimad robootikud osaleda robootika maailmameistrivõistlustel USA-s ja Pärnu Mai kooli robootikud osa võtta Slovakkia meistrivõistlustel ning tulla seal ka meistriteks.

Matthias on tulihingeline Eesti fänn, ta on ära õppinud eesti keele, rajanud siia kodu ning pannud ka oma sõbrad Eestimaad armastama. Matthias ja tema pere on hinnatud kogukonna liikmed oma töökuse, positiivse ellusuhtumise ja hoolivusega.

Taskuhääling "Õpime koos"

Karin Tõevere ja Signe Varendi

Eesti esimese haridusteemalise taskuhäälingu „Õpime koos“ tegijad on nelja aasta jooksul kuulajateni toonud 100 saadet, mida on kokku kuulatud 33 000 korda. Saadete eesmärk on praktikute ja visionääride teadmisi, kogemusi ja ideid jagades luua hariduselule lisaväärtust. “Õpime koos” on nüüdisaegset õpikäsitust toetava lähenemisega ning fookuses on haridusinnovatsioon.

Voogedastuse platvormidel pakutakse kaks korda kuus järelkuulatavaid haridussaateid. Saadete mitmekesine teemadering on tõstnud teadlikkust hariduselus toimuvast, pakkunud lahendusi probleemidele ja ideid koostööks ning jaganud häid kogemusi. Saated valmivad koostöös õppeasutuste, ettevõtete ja teiste organisatsioonidega.

Saated on innustavad ning õpetaja elukutset väärtustavad: persoonilugude kaudu tuuakse esile õpetajaameti võlu, tutvustatakse õpetajate mitmekülgset tööd ja karjäärivõimalusi. Kuulajad on märkinud, et tegu on tänuväärse tööga, sest haridusest ja õpetajatööst peabki rääkima läbi konkreetsete näidete ja isiklike kogemuste.

„Õpime koos” on loonud sotsiaalmeedias ka 2000 õpihimulise haridussõbra kogukonna, mis koondab sarnast mõtteviisi jagavaid inimesi.

“Õpime koos” on olnud inspiratsiooniks teistele alustavatele haridusteemalistele taskuhäälingutele: “Roosa Raadio” ja “Kes aias? Mis aias?”. Üheskoos on käima lükatud projekt #hariduskäik, kutsudes kuulajaid haridusteemadel kaasa mõtlema.

Mõte haridusteemalisest taskuhäälingust sündis 2015. aastal digipöörde konkursil ja kaks aastat hiljem jõudis avalikkuse ette esimene saade.

 

Aasta õppejõud

 

Kati Aus

Tallinna Ülikool

Kati on hariduspsühholoogia teaduri ja õppejõuna inspireerinud paljusid üliõpilasi ja kolleege õppijakeskse suhtumise, humaansuse, soojuse ning positiivsusega.

Kati on hariduspsühholoogia valdkonna üks eestvedajatest Tallinna Ülikoolis. Tema põhimõte on õppija arengu esiplaanile seadmine, mis tähendab, et õppija ja õppimise toetamine on igal hetkel õppejõu kõigi pedagoogiliste otsuste ja tegude alus. Õppija arengu tähtsustamine väljendub kolmes peamises tegevuses: õppejõud tunneb huvi õppijate arvamuse vastu, õppejõud reflekteerib õppijatele nende edenemist ja kõik üliõpilased on võrdselt olulised.

Kati on pühendunud õppimise ja õpetamise uurimisele. Kati uurimisteemad on seotud loodusainete jätkusuutliku arendusega uue õpikäsituse kontekstis ning distantsõppe rakendusuuringutega.

Kati kannab endas ja rakendab samu väärtusi, mida õpetab. Ta lähtub õpetamisel kaasaegsetest hariduspsühholoogia teadmistest, innustab vigadest õppima ja pakub õppijatele võimalusi ise enda aega planeerida. Õppejõuna on üks tema põhimõte see, et loengus peab alati nalja saama.

Õpetaja töös vajalike teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tegevuste mõtestamist näitas Kati telesaates “Maailma kõige targem rahvas”, mille kaasautoriks ja saatejuhiks ta oli.

Üliõpilaste lugupidamist ja usaldust tõendab samuti see, et eelmisel aastal pälvis Kati haridusteaduste instituudi üliõpilaste tunnustuse: aasta õppejõud. Samal aastal sai ta ka selge sõnumi auhinna.

Maria-Kristiina Lotman

Tartu Ülikool

Maria-Kristiina on pikaaegne klassikalise filoloogia õppejõud, väga innustav ja toetav kolleeg, aktiivne teadustöö tegija, lisaks Vabaakadeemia üks eestvedajatest. Ta on ka üks juhtivaid antiikkirjanduse tõlkijaid.

Maria-Kristiina esitasid tudengid kaks aastat tagasi TÜ humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna aasta õppejõu kandidaadiks ja selle tiitli ta ka võitis. Üliõpilased toovad välja Maria-Kristiina tohutu suuri teadmisi, väga toetavat suhtumist ja kannatlikkust – ka kõige keerulisemad asjad saavad tema abiga selgeks.

Maria-Kristiina on korraldanud aktiivselt nii Eesti-siseseid kui rahvusvahelisi konverentse, on kaasanud üliõpilasi oma teadusprojektidesse. Maria-Kristiina on mitmete edukate lõputööde juhendaja. Näiteks pälvis tema kaasjuhendatud doktoritöö 2018. aasta üliõpilaste teadustööde konkursil esimese preemia.

Ülioluline on olnud Maria-Kristiina panus Tartus tegutseva Vabaakadeemia loomisel ja eestvedamisel. See pakub õppejõududele ja teadlastele võimaluse pidada loenguid just endale kõige hingelähedasematel teemadel ja teha neid kursusi, mis kõrgkoolide õppekavasse ei mahu. Seeläbi on Maria-Kristiina Lotman tegelenud Euroopa kultuuripärandi tutvustamisega laiemale avalikkusele, kaasanud üliõpilasi humanitaarhariduse väärtustamisse ja aidanud kaasa tugeva teadmishimulise kogukonna tekkimisele kogu Eestis.

Maria-Kristiina on kindlasti suur isiklik eeskuju, alati väga särav inimene, väga kohusetundlik ja teadust väärtustav õppejõud. Maria-Kristiina on ülimalt töökas, ta suudab tulemusrikkalt teha nii teadustööd kui õpetada, on olnud suur võõrkeelse kirjanduse vahendaja eesti keelde. Ja sellele kõigele lisaks jõuab ta olla veel nelja toreda lapse ema ning hea abikaasa.

Pillery Teesalu

Kõrgem Kunstikool Pallas, Stuudio „Pillery Teesalu“

Pillery õpetab Euroopa kõrgkoolides ainulaadset eriala – allveefotograafiat. Lühikese ajaga on ta rajanud selles valdkonnas oma ettevõtte ja koolitanud välja märkimisväärse hulga tudengeid.

Juba esimesel avaveekursusel Rummu järves olid tudengite tulemused nii head, et neid kaasati näituseprojektidesse. Kursuse lõppedes oli tudengite motivatsioon mitmeid kordi kõrgem kui alguses.

Teda on iseloomustatud kui energilist ja inspireerivat, samas ranget ja sihikindlat õppejõudu. Tema tunnid on tudengite sõnul infotihedad ja emotsionaalsed. Tudengid iseloomustavad teda ülivõrdes: Pillery on inspireeriv õpetaja, kelle tunnid on meeletult põnevad ja kes nakatab positiivse energiaga.

Pillery hea inimeste tundjana laseb õppuritel esmalt kohaneda uute olukordadega ja alles siis dirigeerib ja arranžeerib nende käitumist. Ta on suutnud süstida tudengitesse enesekindlust ja eneseusku.

Pillery kõige olulisem pedagoogiline talent seisneb selles, et enda pealesurumise asemel oskab ta näha igas tudengis peituvat eripära. Tema tegevusel on potentsiaali saada „koolkondlikuks“ suisa rahvusvahelises ulatuses.

Kuna valdkond on suhteliselt uus, siis ruumi ning võimalusi on paljudele. Allveefotograafi kutsealaseid kompetentse pole veel määratletud ja siin võib Pallasel kujuneda avangardne roll. Pillery on loonud selleks head eeldused.

Info Pillery allveefotograafia õpetamise kohta levib hoogsasti. Paljud Pallasesse astunud värsked tudengid on öelnud, et üheks põhjuseks, miks Pallasesse tuldi, oligi just allveefotograafia kursus.

 

Aasta õppeasutuse juht

 

Ene Nool

Rakvere Rohuaia lasteaed

Ene on juhtinud haridusasutusi 28 aastat, ta on visiooniga juht, kelle eestvedamisel on Rohuaia lasteaiast saanud innovaatiline, ettevõtlik, keskkonnahoidlik ja kogukonda kaasav haridusasutus.

Enel on oma südameasjaks võtnud laste ja kogukonna keskkonnateadlikuma mõtlemise ja käitumise kujundamise. Lasteaed hoiab oma territooriumil elurikkust. Sageli näitab Ene külalistele illustreerivat fotot, kus on näha, milline elurikkus on niidetud murul ja milline niitmata. Igal varakevadel tuletab Ene lasteaiaperele meelde, et aeg on maha külvata seemned ja valmistuda mais toimuvaks taimelaadaks. Tänu Enele on lasteaiapere saanud osaleda mitmetes põnevates õppeprogrammides. Ene juhtimise all on lasteaed liitunud Ettevõtliku ja Rohelise Kooli haridusprogrammiga.

Juhina suudab ta inspireerida ja innustada uute avatud mõttemallidega kaasa minema. Ta usaldab oma töötajaid ja kaasab neid igal sammul. Ene juhiomadused ja kogemused teevad temast hinnatud eksperdi alushariduses nii maakondlikult kui ka riiklikult. Ta on Rakvere linnavolikogu hariduskomisjoni liige, MTÜ Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse Lääne- Virumaa esindaja, Lääne- Virumaa Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatuse liige ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppejõud.

Ene väärtustab õpetajat ja tema ametit. Kuna Ene on ettevõtlik ja uuendusmeelne, siis suudab ta inspireerida ka teisi. Ene ise on võrrelnud meeskonna juhtimist tabavalt moosikeetmisega – kui hakkad lusikaga liiga kiiresti vehkima, siis pritsid laiali, ja kui jätad nurgad segamata, läheb kõrbema. Ta usaldab ja annab vastutuse.

Igal sammul tuletab Ene meelde, et ka lapsi tasub usaldada, lasta neil ise avastada ja uurida, olgu selleks siis supitõstmine lõunasöögilauas, seemnete külvamine või esmatutvus haridusrobotiga.

Luule Niinesalu

Peetri lasteaed-põhikool

Luule on Peetri lasteaed-põhikooli tosina tegutsemisaasta jooksul loonud sellest Eestis silmapaistva haridusasutuse – see on oivaliselt õnnestunud tänu tema julgetele ideedele ja suurepärasele juhtimisele.

Luule lähtub oma töös põhiväärtustest ning on oma käitumise, tegevuse ja põhimõtetega eeskujuks kogu kooliperele. Luule juhib sihipäraselt ühistunde loomist: väärtustest “kõnelevad” õppeasutuse seinad, õpetajate aktiivsele kaasatusele suunatud sisekoolitused, “Õpetajalt õpetajale” kogemuste jagamise süsteem, tunnivaatlused, arutelud, koolide külastused ja õpetajate mentorsüsteem. Sel aastal valiti kool “Hea kooli arendaja” ja lasteaed “Hea lasteaia rajaleidja” programmi.

Luule jagab meelsasti oma kogemusi ja teadmisi kolleegidega: ta on esinenud konverentsidel ja telesaadetes, koolitanud haridusgruppe kujundava hindamise ja nüüdisaegse õpikäsitluse teemal.

Luule on pühendunud ja toetav mentor, kes on alati hea sõna, hüva nõu ja rahuliku meelega. Tal on alati aega, et ära kuulata ja lahendusi otsida ning tunnustada.

Luule on suurepärane liider, kes on teeninud nii laste, vanemate kui kolleegide imetluse.

Mare Roosileht

TalTech Virumaa kolledž

Mare on tehnilisele kõrgharidusele pühendunud juht, kes väärtustab kooli liikmeskonda, inspireerib ning motiveerib üliõpilasi ja töötajaid ning oskab unistada ja tegutseda suurelt.

Ta on Ida-Virumaa eestikeelse hariduse eestkõneleja. Mare julged väljaütlemised meedias seoses noorte puuduliku riigikeele oskusega on aidanud muuta Eesti avalikkuse suhtumist Ida-Virumaasse. Tema tegevus on algatanud keelepöörde ning andnud usku ja lootust piirkonna inimestele. Eesti keeles õpetamine ja õppimine ning erinevate rahvuste lõimimine on muutunud ka kolledžis normiks, mistõttu on tulnud siia inseneriharidust omandama palju õppureid teistest maakondadest.

Mare panustab aktiivselt maakonna arengusse, näiteks on ta Ida-Virumaa teadusnõukogu liige ja üks piirkonna haridusklastri algatajaid. Sel aastal moodustati Mare eestvedamisel kolledžisse Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskus, mis aitab kaasa rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse hoogustumisele, toob maakonda elama ja töötama teaduskraadiga töötajaid.

Mare on alates 1993. aastast panustanud rakendusliku tehnilise kõrghariduse andmisesse Ida-Virumaal: kõigepealt õppejõu, seejärel arendusdirektori ning alates 2019. aastast direktorina. Ta on insenerihariduse populariseerimise eestvedaja.

Mare nakatab oma pühendumuse ja ideedega kõiki. Tema motod "Kõik on võimalik" ning "Unistada tuleb suurelt" innustavad kaastöötajaid. Ajurünnakud ja motivatsioonipäevad on juhi tööriistad.

Mare süda ja hing on Ida-Virumaal ning ta annab oma jõu ning oskused maakonna hariduse arendamiseks. Virumaa kolledž pävis sel aastal unistuste tööandja konkursil eriauhinna.

 

Aasta haridustegu

 

Haridusjuhtide praktikaprogramm

Heateo Haridusfond, Tallinna Haridusamet

Heateo haridusfondi ja Tallinna haridusameti algatatud haridusjuhtide praktikaprogramm andis koolijuhtidele võimaluse suunduda praktikale ettevõtetesse, et täiendadda oma juhtimisoskusi ja kasutada saadud teadmisi oma koolis.

Praktikaprogramm nõudis osalejatelt nii ajalist kui sisulist panust – koolijuht oli ettevõttes praktikal vähemalt 10 nädalat. Juhid tõdesid, et oluline oli õppimine läbi praktilise kogemuse ja võimalus ettevõttes reaalset tööd teha.

Koolijuhtidel oli programmis tugi mentori ja individuaalse coachi näol. Praktika käigus pidasid koolijuhid päevikut ning koostati kokkuvõte, et kogemus läbi sünteesida ja õpitut mõtestada.

Heateo haridusfond on filantroopiafond, mille eesmärgiks on anda hoog sisse algatustele, mis aitavad lahendada Eesti hariduse sõlmküsimusi.

Tervishoiukõrgkoolide asendamatu panus pandeemiakriisi leevendamisel

Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Koroonapandeemia esimestest päevadest alates tulid Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid vabatahtlike tegevuste ja praktika koordineerimise kaudu tervishoiusüsteemile appi.

Kriis andis õppuritele parima praktika. Tervishoiukõrgkoolide õppurid abistasid viiruse leviku ajal rohkem kui sadat asutust. Õppurid suundusid appi uskumatu innukusega – analüüse võtma, Terviseametit toetama, hooldekodudesse tööle jne. Samal ajal jätkati õppetööd, mis ühtlasi tähendas, et lisaks praktilistele oskustele ja teoreetilistele teadmistele õpiti ka ajaga toimetulekut ja pinge talumist.

Pandeemia olukorras on abikäte vajadus ajakriitiline. Seetõttu pakkusid tervishoiukõrgkoolid täienduskoolitusi ka arstitudengitele ja hoolekandeasutuste töötajatele. Tervishoiukõrgkoolid ja -asutused on koostöös teinud ära suure töö viiruse vastu võitlemisel.

Kunagi varem pole vajadus tervishoiutöötajate järele olnud nii kriitiline, mistõttu on tervishoiukõrgkoolide missioon – pakkuda olukorrale üliolulist leevendust – imetlust väärt.

Väikeste kodu-uurijate üle-eestiline konkurss

Heli Prii – Paide Hillar Hanssoo Põhikooli õpetaja,

Eve Krais – Paide Hillar Hanssoo Põhikooli õpetaja

Tiina Kivimäe – Paide Hammerbecki Põhikooli õpetaja

Kooli ja kodu koostöös on juba mitu aastat väikeste kodu-uurijate konkursiga populariseeritud kodumaa tundmist – valminud on 850 kultuurilugu rikastavat uurimistööd. Tänu konkursile on saanud täiendust paljud perekonnakroonikad.

Väikeste kodu-uurijate konkursi alustalaks on pere ja kooli koostöö. Tegemist on suurepärase näitega „klassiruumist väljas“ toimuvast õppetööst, kus koostegutsemine aitab õpimotivatsioonile kaasa.

Väikeste kodu-uurijate konkurss suunab lapsed aktiivselt suhtlema oma vanemate, vanavanemate ja vana-vanavanematega. Õppurite uuritud teemad on olnud alati seotud nende jaoks kõige kallima ning lähedasemaga – oma pere, kodu ja kodukohaga. Lastele meeldib oma vanematelt-vanavanematelt nende elukäigu kohta küsida ja lähedased on liigutatud, et lapselapsed nende nooruse ja elutee vastu huvi tunnevad. Lisaks on väikeste kodu-uurijate konkursi korraldamine seotud lugemise propageerimise ja lugemisoskuse edendamisega.

Aastate jooksul on konkursil osalevatest koolidest kujunenud sõpruskond. Üheks liitvaks teguriks on iga konkursi lõpus korraldatav tänupäev.

Kolme Paide õpetaja juhitud konkurss jätkub ka käesoleval õppeaastal – seekordseks teemaks on „Meie pere vanad asjad“.

 

Viimati uuendatud: 29. september 2021