Sa oled siin

Aasta õpetaja gala nominendid 2020

 

Aasta gümnaasiumiõpetaja

 

Ilme Hoidmets

Värska Gümnaasium

Ilme on empaatiline emakeeleõpetaja, kes hoiab suure au sees pärimuskultuuri ning innustab oma mitmekesiste tundidega seda tegema ka õpilasi.

Tema tunnid võivad toimuda piirkonna muuseumides, kirikutes või raamatukogudes, aga tema eestvedamisel käiakse õppereisidel ka Tallinna ja Tartu muuseumides ja teatrites. Samuti võib tema tunnis toimuda hoopis arvamusfestival „Setomaa võimalused Eestimaal ja väljaspool Eestit“, etenduda lühinäidend või aset leida kirjanduslik kohus.

Ta on pärimuskultuuri õpetuse üks eestvedaja, kes on välja töötanud pärimusõppe ainekava gümnaasiumiastmele.

Ilme on kujundanud koolimaja seinad setokeelsete vanasõnadega ning korraldanud koostöös geograafiaõpetajaga projekti „Tunne Setomaa ravimtaimi“, mille käigus valmib herbaarium eesti- ja setokeelsete taimenimedega.

Ta märkab õpilasi ja nende võimeid ning kaasab neid. Ilme süvendab lastes luulehuvi, julgustab lugema ja kirjutama ning innustab õpilasi otsima ja tundma oma juuri ja tegema kodukandi kultuuritegelaste kohta uurimistöid. Tema juhendatavad on osalenud edukalt nii emakeeleolümpiaadidel kui ka tõlkevõistlustel. Tema algatatud Paul Haavaoksa luule lugemise päeva ajel taaselustati Põlvamaa nooretlejate konkurss.

Ka Ilme ise arendab end Setomaa hariduselu uurides ning seda paljudel konverentsidel laiemaltki tutvustades. Ta on pälvinud kirjandusvõistlusel eripreemia novelli „Mina jään“ eest ning aidanud koostada Paul Haavaoksa luule valikkogu. Hetkel on tal käsil eesti-seto õpilassõnastiku koostamine. Ajalehele Setomaa teeb ta kaastööd kohaliku hariduselu teemal.

Kõigele lisaks on Ilme humanitaarainete ühenduse juht ja hoolekogu esimees ning toetav, julgustav ja kaasav kolleeg, kes jagab koolitustelt saadud teadmisi ning enda loodud õppematerjale meelsasti ka kolleegidega.

Ilme on pälvinud oma tegevusega nii õpilaste, lastevanemate kui ka kolleegide lugupidamise.

Ljudmilla Roždestvenskaja

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Ljudmilla on tänapäevases digiühiskonnas musternäide sellest, milline peaks olema nüüdisaegne ja uuendusmeelne õpetaja.

Ta tegeleb haridustehnoloogiaga ja õpetajate koolitustega ning on tuntud innovaatiliste ideede poolest infotehnoloogias. Tema jaoks on olulised loodusteaduste ja tehnoloogia lõimimine ning digitaalsed õpikeskkonnad, mis arendavad õpioskusi.

Tänu Ljudmilla sihikindlusele on kool ja õpilased omaks võtnud hulga uusi süsteeme, programme ja veebikeskkondi (nagu Robomatemaatika, FIRST LEGO League, TeacherDesmos, makecode.microbit.org, G Suite). Tema eestvedamisel sai kool projektis "Digitaalselt aktiivne kool" kuldtaseme ehk viis tärni.

Ta on aidanud välja töötada kursusi mitmes programmeerimiskeskkonnas, on enam kui 20 matemaatika distantsõppe kursuse autor ning vedanud üle kümne aasta internetis haridusblogi digitaalsete tööriistade kasutamise kohta hariduses, eriti matemaatika õpetamisel.

Ljudmilla on kirjutanud raamatud "Funktsionaalse lugemisoskuse kujundamine" ja "Kujundava hindamise vahendid aineõpetaja tegevuses" ning viinud läbi koolitusi e-õppe korraldamise ja õpilaste funktsionaalse kirjaoskuse arendamise teemal.

Ljudmilla on Facebooki matemaatika- ja informaatikakogukonna Signum asutaja ja moderaator ning eksperdi ja koolitajana koostööpartner vähemalt kümnes rahvusvahelises projektis. Ta on osalenud rahvusvahelisel konverentsil, aidanud eest vedada koolisisest projekti „Distantpäevad“, koolidevahelist digikonverentsi ning seminare, olgu partnerkoolile Islandilt või kohalikele lasteaiaõpetajatele.

Ta suunab õpilasi kriitiliselt mõtlema, kaasa töötama, järeldusi tegema ja infot funktsionaalselt töötlema, aga ka kasutama uusi tehnoloogiaid ning tegema koostööd. Ta on alati valmis koostööks kooli juhtkonna, lastevanemate ja kolleegidega.

Ljudmilla on 25 aastat teinud oma tööd professionaalselt ja haaravalt, ning mis kõige olulisem – kogu südamega.

Ingrid Rõigas

Viimsi Gümaasium

Ingrid on tohutu töövõimega inspireeriv, soe ja avatud õpetaja, kes suudab muuta õpilaste jaoks põnevaks nii keerulise õppeaine nagu füüsika. Tema aineõpetamine ei piirdu vaid aine õpetamisega. Innustades noori füüsikast vaimustuma, istutab ta samas neisse sügavama kultuurihuvi ja üldinimlikud väärtused.

Ingrid otsib ja katsetab erisuguseid lahendusi tundide huvitavamaks tegemiseks. Nii seostab ta füüsikat noortele huvipakkuvate teemade ja eluliste näidetega ning kasutab seejuures neile meelepäraseid vahendeid. Olgu selleks näiteks õpilaste enda loodud Newtoni I seaduste videokogu.

Ingrid innustab ka füüsikakaugeid õpilasi osalema aineüritustel, olümpiaadidel, loengutes, töötubades, muuseumikülastustel ning on hinnatud mentor nii õpilastele kui ka üliõpilastele. Lisaks innustab ta oma tegevusega kolleege, jõudes oma töökoormuse juures kaasa mõelda ja rääkida ka kooli arengus ning olles imetlusväärseks eeskujuks kogu kooliperele.

"Ingridi tunnid on üüratult põnevad ja mitte selle tõttu, et mulle füüsika meeldiks. Näha, kuidas keegi on millestki nii vaimustuses, on joovastav. Imetlen tema tarkust ja kirge," on kirjutanud tema kohta üks õppija, ning "Tänu õpetaja Ingridile olen ma mõistnud, kui palju on veel minna, et tõesti targaks saada!" öelnud teine.

Aasta õppejõud

 

Martti Kiisa

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituut

Martti on andnud suure panuse Eesti ehitusinseneride koolitamisse ning inseneeria populariseerimisse.

Ta on õppejõud, kelle huvitavad ja innovaatilised, eluliste näidetega pikitud loengud paeluvad tudengeid. Ta on pälvinud õppijate austuse selge hindamissüsteemiga ning motiveerib üliõpilasi osalema uuringutes ja rahvusvahelistes projektides.

Tema juhendatud lõputööd on seotud reaalsete uuringutega ja tunnustatud nii üliõpilastööde kui ka erialaliitude konkurssidel; tema juhendatud uuringud on pälvinud korduvalt kooli parima lepingulise töö tiitli.

Martti paistab silma äärmise korrektsusega kirjalike tööde vormistamisel ning rõhutab seda ka üliõpilastele. Ta on avaldanud hulgaliselt publikatsioone ja teadusuuringute alaseid artikleid ning osalenud kutsestandardite välja töötamisel.

Tema algatusel käivitati õppelaborite akrediteerimise protsess ja kvaliteedikäsiraamatu koostamine. Ta osaleb ettevõtmises „Tuleviku ehitamise töötuba“ ning aitas kaasa inseneri elukutset tutvustava projekti „100 sammu inseneerias“ sünnile.

Martti tegeleb pidevalt enesetäiendamisega, osaledes seminaridel ja koolitustel, jagades kogemusi täienduskoolitustel ja konverentsidel ning kuuludes mitmesse erialaliitu ja organisatsiooni.

Täpse ja põhjaliku ning alati suurt pilti näha oskavana, on ta kaastöötajate seas kõrgelt hinnatud ja austatud kui tähelepanelik ja abivalmis kolleeg.

Maria Murumaa-Mengel

Tartu Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalmeedia lektor, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse programmijuht

Maria on hämmastav õppejõud. Olles alati ülimalt positiivne ja toetav, nõudlik ja julgustav, on ka tema tudengite tööd tulemuslikud. Neid on tunnustatud näiteks riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil, aga ka Tartu linnavalitsuses.

Maria on kogu instituudi hing ja süda – ta tekitab üliõpilastes turvatunde ja ühtekuuluvustunde, olenemata üliõpilaste taustast. Ta on alati valmis õpilasi individuaalselt nõustama ning ei jäta neid kunagi muredega üksi.

Üks paljudest üliõpilastest, kes tema kandidatuuri esitas, kirjutas nii:
Ta on ainuke õppejõud, kes on päriselt eriolukorraga kohanenud – salvestab videotena loenguid ette ning peab live-loenguid/seminare. Eriolukorra alguses pakkus enda vabast ajast tuge tudengitele, kellel oli kohanemisega raskusi.

Teine lisas:
Tema loengut kuulates ei ole tunnet, et tema oleks meist kuidagi kõrgemal. See tekitab tudengitel soovi ja huvi ka tema tunnis alati tähelepanelikult kuulata, sest tudengid usaldavad teda.

Sealjuures rõhutavad tudengid Maria tolerantset ja eetilist poolt, mida tema omakorda neile rõhutab:
Ta selgitab meile keerulisemate teemade puhul: „See ongi teie kui tulevaste kommunikatsiooniekspertide teha, et sellised asjad ei oleks ühiskonnas okei.“

Kolmas räägib:
Maria struktureeris kogu ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse õppekava ümber, et see oleks asjakohane ka tänasel meediamaastikul. Didaktiliselt on tegemist täiesti uue ja Maria-näolise kavaga. Ta juhib praegu meediaõpetuse-teemalist projekti ning õpetab välja tulevasi meediaõpetajaid. Meediaõpetuse arendamine Eesti hariduses on üks tema eesmärke. Ta on lihtsalt nagu üks suur lumepall, mis teel kõik (meedia)hariduse arendamisest huvitatud osapooled kaasa haarab.

Maria on saanud bakalaureuse tudengitelt parima õppejõu tiitli viimasel viiel aastal. On aeg, et keegi peale tema tööandja ja tudengite teda selle erakordse panuse eest tunnustaks, seisis viimase soovituskirja lõpus.

Anne Vahtramäe

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Anne on fenomenaalne õppejõud, kelle tudengid on valinud viimase viie aasta jooksul kolmel korral Tartu Tervishoiu Kõrgkooli aasta õppejõuks.

Teda iseloomustatakse kui ühtaegu karmi, aga toetavat, ning nõudlikku, aga hoolivat õppejõudu, kes suudab rääkida arusaadavalt ja inspireerivalt ka keerulistest teemadest ning kelle loenguid peetakse põnevaks ja informatiivseks.

Nii üliõpilased kui ka kolleegid hindavad väga tema sõbralikkust, abivalmidust ning head huumorisoont.

Anne on kirjutanud kõrgkooli veebiajakirjas Tervist! hulga väärtuspõhiseid kirjatükke, näiteks sõprusest, õnnelik olemisest, surmast, leinast, vanusest, mis kõik on pälvinud tudengitelt väga head tagasisidet ning kujundavad tervishoiu valdkonna tudengites hoolivust kui olulist alustala nende tulevases töös.

Üle kolmekümne aasta tervishoiukõrgkoolis töötanud Anne kogemustepagas on tohutu.

Ta on intensiivõenduse meeskonna juht ning õppepraktika ja lõputööde juhendaja. Ta on koordineerinud projekte, mis käsitlevad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda ja vägivalda ning olnud haridus- ja teadusministeeriumi ekspert kahe õppekava hindamisel. Tema eestvedamisel on tagatud kvaliteetne praktikajuhendajate koolitus, kaasatud õppetöösse uusi praktikuid ja loodud Eestis ainulaadne praktikabaaside õppekeskkonna hindamise süsteem.

„Tema loengusse võib minna ka peale kahekümneneljatunnist valvet ja ikka ei jää magama.“
„Ta kiirgab alati ülimat positiivsust ning tema tundidest lahkun rõõmsa ja õpihimulise tujuga.“
„Ta paneb mind õppima, tehes oma õppematerjali teatava metoodikaga väga-väga huvitavaks.“
„Ta on Õppejõud suure Õ-tähega!“

Nii on öelnud tema õpilased.

Aasta põhikooli aineõpetaja

 

Cathlen Haugas

Urvaste Kool

Cathlen on erakordselt taktitundeline ja hooliv muusikaõpetaja, kes on viinud pillimängu juurde ja julgustanud sinna jääma nii mõnegi haridusliku erivajadusega lapse.

Ta on seisukohal, et kõik lapsed väärivad parimat ning õpivad edukamalt seda, mis neile meeldib. Nii lähtub ta pillimängu õpetamisel lapse soovist ja võimekusest, hindab püüdlikkust, tahet ja kohusetunnet. Neid, kellel muusikategemise vastu huvi ei ole, kaasab ta esinemistesse helipuldi taha või pillide eest vastutama. Ja vahel paneb koos õpilastega tantsima ja pilli mängima õpetajadki.

Cathlen on rakendanud HEV-lastele sobivat noodikirjasüsteemi – figuurnoote –, mis muudab noodist lugemise jõukohasemaks ning toetab laste eneseusku. Ta on muutnud HEV-lapsed nähtavamaks ning viinud konkurssidele laulma, tantsima, pilli mängima; pannud aluse mudilaste muusikastuudiole ja kolme kooli ühiskontsertidele. Kõik soovijad saavad alati esineda – on esinenud presidendilegi.

Cathlen tutvustab õpilastele heliloojaid ning aitab kujundada kriitilist mõtlemist nüüdisaja muusika kuulamisel. Ta kasutab tundides internetti ja digitahvlit – on õpetanud lapsi pilte ja infot otsima, üles laadima, esitlust audiovisuaalselt täiendama – ning tuli distantsõppe käigus muusikatundidega kenasti toime ka virtuaalselt.

Antslas sündinud Cathlen naasis pärast Tallinnas ja Tartus muusika tudeerimist kodukanti. Ta on andnud sealsesse kultuuri- ja haridusellu suure panuse, võitnud õpilaste, kolleegide ja lapsevanemate lugupidamise. Teda on tunnustatud Antsla valla aasta hariduselu edendaja tiitliga ning tema pere valitud valla aasta pereks. Mullu oli ta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol akordionite liigijuhi assistent ja dirigent.

Vladimir Žavoronkov

Narva Kesklinna Gümnaasium

Vladimir on ajalooõpetaja, kes lummab õpilasi ühtaegu suurepäraste oraatorivõimetega ning oskusega siduda teemaga ka muid valdkondi kirjandusest spordini.

Oma tundides toob ta paralleele ajaloo ja tänapäeva vahel. Tema tunnid on huvitavad, haaravad ning innustavad ainet edasi uurima. Selleks proovib ta leida igale õpilasele just tema huvidega sobiva meetodi. Tema õpilased on tutvustanud Euroopa Pärandi konkursil Kreenholmi manufaktuuri ning saanud lõppvooru Strasbourgi.

Vladimir viib õpilasi ajaloolistesse paikadesse ja muuseumidesse nii kodu- kui ka välismaal ning aitab korraldada kohtumisi eri rahvustest noorte vahel, et õpilased saaksid suhelda nii ema-, riigi- kui ka võõrkeeles.

Rahvusvahelise malemeistrina veab Vladimir koolis maleringi, mis arendab analüütilist mõtlemist. Samuti aitab ta arendada Narva spordielu ning on olnud abiks linnas mitme maleklubi loomisel.

Ta peab tähtsaks, et õpilased ei kardaks oma arvamust avaldada, oleksid võimelised kaitsma oma seisukohti ja nendega oleks võimalik kõigest rääkida. Nii on tema tundides palju diskussioone ja esitlusi.

Ka ta ise on õpilastele ise eeskujuks pideva püüdlusega kogu aega õppida, saada teada midagi uut, olgu loetud raamatutest, reisidelt või mälumängudest. 2017. aastal valiti ta Ida-Virumaa aasta õppijaks. Teda tuntakse kui abivalmit ja koostööaldist kolleegi, kes tahab kätt elu pulsil hoida ja iseseisvalt maailma asjades orienteeruda.

„Vladimirit tahaks kirjeldada Albert Einsteini tsitaadiga „Suurim kunst õpetamise juures on äratada õpilases rõõmu loomingulisest eneseväljendusest ja tarkusest“ ning seda see õpetaja ongi,“ ütleb tema koostööpartner.

Eva Viidemann

Jüri Gümnaasium

Eva on innustav ja pühendunud eeskuju, kes on suutnud muuta vene keele tänapäevasele õppijale põnevaks kõikvõimalike innovaatiliste meetodite kasutamise kaudu.

Nii kuuluvad tema tundide juurde multifilmide tegemine, muusika kuulamine, filmianalüüs, mõistekaardid, veebipõhine sõnaõpe, projekti- ja grupitööd, aga ka näiteks e-reede. Viimane tähendab vastutulekut õpilastele, kellele vene keele tund juhtus reedel seitsmendaks tunniks. Et anda õpilastele hõlpu, töötas õpetaja välja e-õppe tunnid, mida saab soovi korral ette teha.

Eva märkab ja arvestab õppija taset ning kohandab materjali vastavalt õpilase vajadusele – düsgraafid saavad teha lihtsustatud ülesandeid ning esinemishirmuga õpilased individuaalseid harjutusi. Õpetajana tähtsustab ta kõiki keeli ning toob õpilasteni sageli näidetena nendevahelisi seoseid.

Ta toetab teadliku tegevuse ja isikliku eeskujuga õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Tema eestvedamisel on toimunud koolis vene keele nädal, mis hõlmas ettevõtmisi QR-koodiga mängudest ja temaatilisest sööklamenüüst ilusa käekirja võistluseni, samuti noortekohtumine sõpruskooliga ning õpilasvahetus.

Tihedat koostööd teeb Eva nii kolleegide kui ka lapsevanematega. Distantsõppe ajal oli temast suur tugi kolleegidele, kes vajasid juhendamist digitehnoloogia kasutamisel. Tema enda aines on distantsõpe lahendatud Stuudiumi kaudu ülima täpsusega eesmärkidest tagasisideni.

Eva on oma erialal aktiivne üleriigiliselt: ta osaleb ainekava arendamise töörühmas, on Vene keele Õpetajate Seltsi president ning nii Haridus- ja Noorteameti koolituse Digivõti koolitaja kui ka mentor oma kooli uutele töötajatele. 

Aasta klassiõpetaja

 

Lelet Aavik-Part

Kuressaare Gümnaasiumi klassiõpetaja

Lelet on noor aktiivne nüüdisaegne õpetaja, kes süstib oma õpilastesse teatripisikut ja tahab ise olla äge õpetaja.

Leletit armastab kogu tema klass, keda Lelet on juhatanud juba kuus aastat. Selle aja sees on toimunud vestlusõhtuid, klassiõhtuid, teatriõhtuid, mis on kasvatanud klassist ühtse toreda pere, kes on õppinud õpetaja eestvedamisel ühe nädala „külalisena“ maakoolis ning võitnud klassiteatrina korduvalt preemiaid maakonnas ja esindanud saart vabariigis. Lelet ise on saanud üleriigiliselt tunnustatud parima lavastaja preemia ning on ülekoolilise teatriõhtu peakorraldaja.

Leleti õpetamise metoodika on tänapäevane ja põnev, sisaldades lõimingut ja meeskonnatööd. Küll lahendavad õpilased gruppides mõnd juhtumit, küll tulevad nad klassiruumist välja ja otsivad erinevaid värve, teevad muusikat, teatrit.

Energilise, innovaatilise, andeka ja koostööalti õpetajana silma paistnud Lelet juhendab ka eelkoolilapsi, korraldab heategevuskontserte, abistab raskustes peresid ning on pälvinud nii lapsevanemate kui ka kolleegide tunnustuse – ta on koolis paljude uuenduslike ettevõtmiste eestvedaja.

Tema algatusena on koolis koos käima hakanud õpetajate vabatahtlik õpiring, kus jagatakse kogemusi, metoodikat ja tutvustatakse tulemuslikku õpipraktikat. Samuti on Lelet olnud „Ägedate õpetajate klubi” üks eestvedaja ja klubi töö suunaja.

Maris Veller

Tallinna Pääsküla Kool

Maris on loov, leidlik, lahke ja naerusuine õpetaja, kes hindab väärtuskasvatust ja on eeskujuks, pannes oma õpilased armastama loodust ja arvestama üksteisega.

Ta hoiab õpimotivatsiooni üleval individuaalse lähenemise, tunnustamise ning positiivse tagasisidega, olles ühtaegu nõudlik ja paindlik, järjekindel ja kannatlik. Ta arendab õpilastes kriitilist ja loovat mõtlemist, ettevõtlikkust, meeskonnatööd, analüüsi- ja eneseväljenduse oskust, inspireerides neid viktoriinide, lavastuste loovtööde, teaduskatsete, teatrikülastuste, loodusvaatluste, õppekäikude ja orienteerumismängudega.

Maris osaleb oma klassiga Rohelise kooli programmis, mille käigus on ehitatud putukahotelli, kujundatud kooliõue ning rajatud loodusringis katuseaed, aga samuti kasvatanud klassi aknalaual kurgi- ja tomatitaimi ning lilli. Andekaid õpilasi innustab ta osalema konkurssidel ja võistlustel.

Ta on liitnud oma klassi lapsed ja lapsevanemad ühtselt toimivaks kogukonnaks, mis ootab pikisilmi järgmist sündmust. Eriolukorras kasutas ta mitmesuguseid keskkondi Miksikesest Taskutargani ja Youtube’ist Zoomini – viimases korraldati lausa klassiõhtu.

Maris on väga aktiivne eestvedaja kooliürituste korraldamisel matka- või maailmakoristuspäevaast ekskursioonide ja teatrikülastusteni. Ta on kooli tervisenõukogu juht, kes seisab aktiivselt tervisliku koolikeskkonna ja koolitoidu eest, propageerib ja edendab kiusamisvaba kooli ja liikuma kutsuva kooli ideed ning on oma koolis VEPA programmi mentor.

Õpetaja Maris ise on rõhutanud, et tema jaoks on eelkõige oluline austus emakeele ja kultuuri vastu, esivanemate ja perekonna väärtused, lugupidamine enda ja teiste suhtes, keskkonna jätkusuutlikkus, loov eneseteostus, eeskuju, ausus, viisakus ja sallivus. Just seda õpetab ta ka oma õpilastele.

    

Heidi Öövel

Tartu Kroonuaia Kool

Heidi on hariduslike erivajadustega laste õpetaja, kelle jaoks tähtis õpilaste meelerahu ja turvatunne.

Tal jätkub järjekindlust ja tahet läheneda lastele individuaalselt, neid motiveerida ja julgustada ning endki pidevalt täiendada, et toime tulla korraga mitmel õppekaval ja erisuguste muredega lastega tegelemisel.

Ta on innovaatiline ja otsib pidevalt võimalusi, kuidas õpet mitmekesistada – viib lapsi õppekäikudele ning rakendab õuesõpet, osaleb nendega looduslaagrites ja teatrifestivalidel. Tema eelmise lennu õpilased jätkasid õpinguid kutsekoolis, mis tähendab, et ta suudab lastele edasi anda tahet ja suutlikkust õppida. Samal viisil kujundab ta ka praeguste õpilaste oskusi ja hoiakuid, kasvatades neis sallivust ja ühtsustunnet. Tema moto klassiruumis on: me kõik oleme erinevad ja see on väga hea.

Heidi teeb tõhusat koostööd lapsevanemate, kooli psühholoogi ja sotsiaalpedagoogiga. Ta on sageli see, kes esitab ettepanekuid koolielu parendamiseks – olgu see ühine teatrikülastus, digiprojekt või pereõhtu –, ning peab tähtsaks ka õpetajate vaimset tervist ja kollektiivi ühtsust. Just tema on see, kes aitas kolleegidel toime tulla distantsõppe olukorraga ning jagab alati lahkelt digipädevuse materjale.

Lisaks oma õpilaste toetamisele ja juhendamisele jõuab ta kaasa lüüa ka riiklikul tasandil, olgu HEV-õppijate digiõppevara projektis või eripedagoogina mitmes keskuses, juhendada eripedagoogika tudengeid, valmistada loodusmaja ringijuhendajaid ette tööks HEV-lastega, koostada ja retsenseerida õppematerjale ning isegi aidata korraldada teatrifestivali.

Heidi usub, et mida enam erivajadustega lapsi ja noori tegevustesse kaasatakse, seda sallivamaks muutub ühiskond. 

Aasta hariduse sõber

 

Inga Kaare

Viljandi Kutseõppekeskus

Inga on kogemustega viipekeeletõlk, kes oskab ära seletada ka kõige keerulisemad laused, leiutab vajadusel viipekeelde uusi märke ning toetab ja märkab abivajajat.

Ta annab alati endast parima, et ka kuulmisvaegusega õpilased saaksid osa kõikidest koolisündmustest, isegi kui selleks on vahel vaja öötundidel laule ja kõnesid viipekeelde tõlkida või end kurssi viia erialaspetsiifikaga, et seda viipekeeles edasi anda.

Koostöös kolleegidega on Inga loonud vaegkuuljatele Viljandi Kutseõppekeskuses suurepärased õpitingimused. Ta julgustab õpilasi ise otsustama, ennast analüüsima ning eesmärki täitma. Temast on saanud õpilaste armastatud tugispetsialist.

Klassijuhatajana vahendab ta õpilasi ja õpetajaid ning tema kaudu saavad vaegkuuljate probleemidest teada grupijuhendajad, õpetajad ning juhtkond, mis võimaldab ennetada vaegkuuljatest õpilaste koolist välja langemist.

Samal ajal edendab ta viipekeeletõlkide väljaõpet ning osaleb viipekeelesõnavara uuendamisel.

„Inga Kaare on hästi vastutulelik ja hooliv. Ta ei tee mitte ainult nii-öelda tõlgitööd, vaid tegeleb vaegkuuljatega ka väljaspool kooliaega, huvitub nende tegemistest, uurib nende tausta, aitab õpilaskodus hakkama saada, vestleb käitumis- ja hingeteemadel. Ta on suurepärane kolleeg, kes osaleb aktiivselt kooliüritustel ja nende ettevalmistamistel,“ ütleb tema kohta kolleeg Karmen Selter.

Allan Kirspuu

Polstertehnik OÜ

Allan on Hagudi Põhikooli patrioot ja patroon, kes toetab kooli nii sõna kui ka teoga.

Sageli astub ta kooli uksest sisse küsimusega: kuidas teil läheb? Ja leiab kiirel ajal võimaluse parandada kooli vana või luua lasteaia jaoks uut mööblit.

Tema firmas Polstertehnik OÜ on ekskursioonil käinud ja tema juhendamisel kätt harjutada saanud nii õpilased kui ka õpetajad. Nii said õpetajate päeva väljasõidu tulemusel õpetajate toa töötoolid uue pehme katte ning õpilaste ühistööna valmisid koolile võimlemismatid ja lasteaiale mänguasjakastid. Samuti restaureerisid õpilased tema abiga saalitoolid ning värskendasid koolimaja stende.

Aktiivse asjatundjana on ta andnud õpilastele ettevõtlustunde, juhendanud vabatahtlikult puutööringi ning innustanud lapsi looma õpilasfirmasid.

Oma kulu ja kirjadega on ta koolile organiseerinud ilusad ja mugavad diivanid ja toolid, mis kaunistavad koolimaja ja rõõmustavad kõiki.

„Tänu Allani mööblile oleme saanud sisustada mõnusaid õppimiskohti õpilastele, kes vajavad omaette keskendumist või vaiksemat nurka grupitöö tegemiseks,” ütles Allani kandidatuuri esitanud Lea Vendik, Hagudi Põhikooli direktor.

Ta lisas, et Allan on alati olnud jõu ja nõuga abiks õpetajatele nii lapsevanema, kogukonnaliikme, ettevõtja kui ka lihtsalt kaasamõtleja ja nõustajana. Hoolekogu esimehe ja lapsevanemana osaleb ta eranditult kõikidel aruteludel, mis puudutavad Hagudi Põhikooli hariduselu ning kõneleb kõigile kodusest kogukonnakoolist. 

    

Riigimetsa Majandamise Keskus

 

Riigimetsa Majandamise Keskus on üks parimaid näiteid, kuidas teadusesse panustatud ressurss jõuab eri organisatsioonide kaudu praktikuteni.

RMK on aktiivne partner Luua Metsanduskoolile ja Eesti Maaülikoolile, aidates kaasajastada metsanduslikke õppekavu, olles tänuväärne praktikabaas metsanduse ja looduskaitse erialade tudengitele ja kutseõppuritele ning panustades stipendiumitega nii kutse- kui ka kõrghariduses.

Koos Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga on RMK algatanud metsaväljaveojuhi kutsestandardi väljatöötamise, et autojuhid kui puidu tarneahela oluline lüli oleksid samuti koolitatud ja kvalifitseeritud. Esimesed kursused on Luua Metsanduskoolis juba toimunud. Samuti korraldati koostöös liidu ning metsandust ja puiduerialasid õpetavate koolidega kevadel karjäärinõustajatele ja õpetajatele neli teadlikkuse tõstmise päeva, et tutvustada sektori õppimis- ja töövõimalusi.

RMK on andnud tänuväärse panuse Eesti inimeste loodusteadlikkuse tõusu igas vanuse- ja haridusastmes, pakkudes avastamist lasteaialapsele ja lapsevanemale ning piiramatut praktika- ja teadusbaasi erialakoolidele ja (üli)õpilastele. RMK on algatanud arvukaid loodusharidusprojekte ning viinud metsaõhku hingama tuhandeid õpilasi aastas.

„Viimastel aastatel on ühiskonnas palju diskuteeritud metsaraiete üle, kuid RMK kui matkaradade rajaja, hooldaja ning loodushariduse jagaja roll on jäänud ebaõiglaselt tagaplaanile. Eriolukorras avastasid peaaegu kõik Eesti inimesed enda jaoks mõne RMK metsatuka või matkaraja ning said tähistatud loodusradadelt mõne uue teadmise ning sõõmu kosutavat metsaõhku,“ märgib Luua Metsanduskooli turundusjuht Kairit Prits, RMK kandidatuuri esitaja.

Aasta haridustegu

 

Laste igapäevane õpetamine eriolukorra tingimustes

Lapsevanemad üle Eesti (fotol Eesti Lastevanemate Liidu esindaja)

„Emme, kas sa teadsid, kui palju kaalub pruunkaru?“ – „Issi, kus mu päevik on?“ – „Emme, kas lill võib olla lilla? Aga hüljes?“ – „Ema, ma ei leia oma loodusõpetuse õpikut, kas see võib olla kooli jäänud? Saad sa klassijuhatajalt küsida?“ – „Emme-issi, kuulake, ma loen teile ette, mis ma kirjutasin! Kas see sobib?“ – „Emme, mul on kõht tühi, mis täna lõunaks on?“ – „Isa, kui palju on ruutjuur kahesaja kahekümne neljast?“ – „Appi, see on nii raske! – Sa pole ju veel alustanudki. – Mis siis, ma tean ette, et see on niiiii raske! Ja seda on nii palju! Ja see võtab nii kaua aega! Ma ei taha seda teha! Ma tahan koooli!“

Midagi sellist tuleb ilmselt tuttav ette enamikele lapsevanematest. Umbes sellistes tingimustes möödusid lastega perede päevad sel (kuri)kuulsal 2020. aasta kevadel.

Olukord oli kõigile uus ja ennenägematu. Kahtlemata olid suure koormuse all õpetajad, kes üle öö oma töö täielikult pidid ümber korraldama, kuid igapäevaseks suureks toeks Eesti õpilastele olid ka nende vanemad. Aitäh teile!

Moodsa õppimise festival IduEdu

Tallinna Haridusamet koos partneritega 

Kuidas laduda vundament õnnelikule elule ja väärtustada kvaliteetset haridust? Tallinlased panid pead kokku ja mõtlesid välja – nii sündis moodsa õppimise festival IduEDU, mis toimus 2019. aastal juba mastaapsemalt kui varem.

Festival IduEDU on Tallinna kesklinna südames asuvas hariduskvartalis toimunud uuenduslik haridusfestival, millel tutvustati Eesti koolide parimaid praktikaid ning uusi suundi hariduses. Oma kogemusi jagasid õpetajad ja õppejõud.

Lisaks haridustöötajatele kutsuti Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Inglise Kolledžis, Tallinna Kesklinna Põhikoolis ja Tallinna Keskraamatukogus peetud loengutes ja töötubades kaasa lööma lapsi ning vanemaid. Osalejaid oli kokku 1600, töötube toimus 60 ringis.

Huvilised said tutvuda geo-tahvliga, digimikroskoopia võludega bioloogiatunnis, digivõtme rakendamisega ainetevahelisse lõimingusse ning kooli ja iduettevõtte koosloome kogemusega. Suures telgis tutvustasid oma tegemisi ja tehnikat kümmekond huvikooli. Nii sai näha näiteks täispuhutavat planetaariumi ja hologrammimasinat.

Haridusfestivali eesmärk on panna hea hariduse idu kasvama juba varases nooruses ning on tähelepanuväärne, kui seda õnnestub teha nii paljude osapoolte koostöös. Oma panuse andsid festivalile üle 20 haridusorganisatsiooni eesotsas HITSA, Tallinna Haridusameti ja eKooliga ning lõpetades muusika-, kunsti- ja huvikoolidega.

    

Cleveron Akadeemia - töökohapõhise kõrgharidusõppe käivitamine

Cleveron AS, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Kas tahaksite omandada kõrgharidust enda töökohal?

Just sellise ainulaadse võimaluse on loonud oma töötajatele Viljandis asuv AS Cleveron, kes koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor rajas Cleveroni Akadeemia, mis pakub rakenduskõrgharidusõpet robootikatarkvara arendamise erialal.

Tegemist on unikaalse töökohapõhise õppega, kus teoreetilist õpet on võimalik õpipoisina praktiseerida tippettevõtte tootearenduses. Üliõpilasi õpetavad EEK Mainori õppejõud, erialaeksperdid ning ettevõtte tippspetsialistid. Ettevõte tasub nii õppijate õppe- kui ka majutus- ja toitlustuskulud ning lisaks maksab stipendiumigi.

Õppekava sisu, milles teooria ja praktika jagunevad pooleks, nõuab ühtaegu tehniliste ja sotsiaalsete oskuste ning loovuse arendamist. Õpet alustatakse väiksemast hobielektroonika programmeerimisest, robootikakomplektidest ja lõpetatakse isejuhtiva autoga. Lisaks tuleb kolme aastaga luua isesõitev robotkuller.

Õppija omandab robootikatarkvaraarenduse teadmised ja oskused, saab meeskonnatöö kogemuse ning on seisnud silmitsi olukordadega, mis nõuavad kohanemisvõimet ja valmisolekut muutustega toimetulemiseks. Lõpetaja saab EEK Mainor bakalaureusekraadi, Cleveroni Akadeemia sertifikaadi ja võimaluse asuda erialasele tööle Eesti tarkvara- ja tehnoloogiaettevõttes, mis on innovatsiooniliider robootiliste pakiautomaatide loomisel.

„Cleveroni Akadeemia on hea näide sellest, kuidas ettevõtlus ja haridus teevad koostööd, et koolitada tipptasemel kõrgharidusega noori, kes lõpetamisel on juba kursis sellega, milliseid tehnoloogiaid maailma tipptasemel ettevõtetes kasutatakse. Akadeemia loob tugeva baasi tulevastele tootearendajatele, kes aitaksid luua Eesti ettevõtetele ja kogu ettevõtlusele innovaatiliste lahendustega lisandväärtust,“ ütleb Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Ly Hõbe.

 

Aasta tugispetsialist

 

Iris Degtjov

Kärdla Rajaleidja Keskus

Iris on suure südamega särasilmne spetsialist, kes loob oma avatud ja tasakaaluka loomuga pingevaba ja koostöise õhkkonna. Ta on Hiiumaal hinnatud kolleeg, kes tegutseb laiahaardeliselt ja lahenduskeskselt.

Ta on olnud psühholoog Hiiumaa Noorsootöö Keskuses, noorte suhete- ja tervisenõustaja Hiiumaa Noorte Nõustamiskabinetis, toetanud riskirühma noori projektis HELP ning korraldanud koolitusi ja seminare, pidanud loenguid ja korraldanud noorteprogramme.

Näiteks on tema algatusel kutsutud ellu Hiiumaa lastevanematele ja haridustöötajatele suunatud seminar „Kas on vahet, mida me räägime ja teeme?“, millesse on kaasatud kõik noortega töötavad asutused Hiiumaal. Seminari fookuses on olnud noorte alkoholi ja narkootikumide tarbimisega seotud probleemid, koolikiusamine, mitteformaalne õppimine.

Praegu töötab Iris Haridus- ja Noorteameti Kärdla Rajaleidjas õppenõustajana, kes pakub psühholoogilist nõustamist eri vanuses lastele, lapsevanematele ja haridustöötajatele. Ta osaleb koolivälise nõustamismeeskonna töös, mille eesmärk on hinnata lapse vajadusi, anda soovitusi lapse arengu toetamiseks, õppe ja kasvatuse korraldamiseks ning tugiteenuste rakendamiseks.

Üleriigiline e-nõustamine nõuab Iriselt sageli kiiret reageerimisvõimet, head kontakti loomise ja kuulamise oskust ning stressitaluvust.

Iris on olnud abiks Hiiumaa noorsootöötajatele ning toeks maakonna koolidele kriisiolukorras, aga ka kolleegidele kaugnõustamise juhendamisel. Ta on alati olemas, valmis kuulama ja arutlema. Ta on tulvil uutest ideedest ning viib need koos kaasteelistega ka ellu. Irise peale võib alati kindel olla.

Irist tunnustati 2016. aastal Hiiumaa aasta noorsootöötaja tiitliga.

Liina Kikas

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool

Liina on eripedagoog-nõustaja, kes tegeleb haridusliku erivajadusega ning käitumisprobleemidega õpilastega. Lisaks õpilaste õpetamisele, nõustamisele ja toetamisele juhib ta koolis ka kõnealust õppesuunda.

Liina on oma tööga väga hästi toime tulnud juba alates 2005. aastast, ehkki distantsõppe ajal tekkis tal tõsine lisakoormus kõigi õpilaste e-õppe rakendamisega. Tema eestvõttel töötatakse järjest välja sihtgrupile sobilikke materjale, toetatakse õpilasi arvutiga hakkama saamisel ning vajadusel ka arvuti muretsemisel.

Liina tegeleb õppimist takistavate probleemide lahendamisega ning otsib tihti isiklikult riideid, jalatseid või mõnda muud õpilasele hädavajalikku asja. Tema ülesanne on võimaldada õpilastele tugiõpetaja ning sageli on ta selleks ise. Ta on võtmeisik, kelle eestvõttel toimub õpilaste õppetöös edasijõudmise ning sotsiaalse toimetulemise hindamine.

Väga aktiivselt tegeleb Liina õpilastega ka õppevälisel ajal. Tema eestvedamisel osalevad erivajadusega õpilased tantsu- ja spordivõistlustel, käivad välisriigis lõpuekskursioonil. 2018. aastal rajati Liina eestvedamisel kooli staadionile välijõusaal.

Lisaks on Liina ka kooli tugirühma juht, mille eesmärk on lahendada ja võimalusel ennetada õpilaste koolist väljalangemist põhjustavaid probleeme. Õpilaste tarbeks töötab ta pidevalt välja jõukohaseid õppe- ja juhendmaterjale.

Liina teeb koostööd HEV ja TÕK õpilasi õpetavate põhikoolide ja tugikeskustega üle Eesti, osaleb üleriigilistes töögruppides ning tegeleb aktiivselt kooli võimaluste tutvustamisega.

Liina on väga hea suhtleja, kes oskab tulemuslikult pidada keerulisi ja delikaatseid läbirääkimisi ning osaleb aktiivselt kogukondlikes tegevustes.

    

Deili Matson

Vaimastvere Kool

Deili on ääretult abivalmis inimene, kes on võtnud eripedagoogina õpilaste aitamise oma südameasjaks – selle kinnituseks on kaks lugu, mida koolis peetakse lausa imeks.

Ühel juhul viis Deili tegelemine olukorraga selleni, et õpilane, kellel puudus varem igasugune õpihuvi, leidis endas jõudu ning lõpetas põhikooli. Teisel juhul tegi Deili direktori üllatuseks ettepaneku jätta põhikooli lõpuklassi õpilane klassi kordama. Veel suuremaks üllatuseks olid sel õpilasel uue õppeaasta nii esimese kui ka teise trimestri lõpuks tunnistusel ainult neljad ja viied. Õpilane sai tagasi usu endasse ja plaanib kindlasti minna edasi õppima.

Deili on tasakaalukas ja koostööaldis ning rõhutab, et iga inimene on eriline ja väga väärtuslik. Ta leiab alati ka kõige keerulisematele probleemidele lahenduse ja on pälvinud inimeste usalduse. Tema poole pöörduvad tihti nii lapsevanemad kui ka kolleegid, aga samuti valdade lastekaitsetöötajad. Deili kabinet ei ole kunagi tühi, pigem on alati keegi ootel, et temaga rääkida.

Deili algatusel toimub koolis kaks korda aastas ümarlaud, millel osalevad lastekaitsja, sotsiaalpedagoog, kooli psühholoog, lapsevanem ja direktor, et arutada õpilaskodu laste hakkamasaamist, probleeme ja tulevikuplaane. Samuti tegeleb ta uussisserändajate lastega, kes selles koolis õpivad.

„See on tohutu töö, mida Deili on teinud. See on ainult imetlust vääriv. Deili on kooli jaoks täielik aare,“ leiab Vaimastvere Kooli direktor Väino Ling.

Aasta kutseõpetaja

 

Eduard Brindfeldt

Tallinna Tööstushariduskeskus

Eduard on mehhatroonikas ja robootikas tõeline Eesti tipp ja valdkonna asjatundja, kes on panustanud juba aastaid peale õppetöö nii õppematerjalide arendamisse, kutseeksamitesse kui ka laiema pildi loomisse.

Koostööpartnerite sõnul on ta masina- ja metallitööstuse kutseõppes kindlasti kõige digisõbralikum valdkonna eestvedaja, kellel juba ammu toimivad asjad, millest teised alles unistavad.

Ta toetab oma tudengeid maksimaalselt ning leiutab alati lahendusi, et inimesed, kes soovivad õppida, saaksid selle võimaluse, olgu moodulõppe, kaugõppe või kursuse vormis. Paljud tema tudengid on juba ettevõtetes töötavad eksperdid. Ta ise on oma igapäevase töö kõrvalt kutseõppes suutnud kaitsta doktorikraadi.

Tööstushariduskeskuse mehaanika-, elektroonika ja IT-valdkondade juhatajana kaasab Eduard õppetöösse ettevõtete esindajaid ning aitab lahendada ka ettevõtete siseseid ning ettevõtete ja kutseõppe vahelisi probleeme.

Ta on aktiivne masina- ja metallitööstuse kogukonnas ning osaleb aktiivselt Kutsekoja kutsestandardite loomise ja uuendamise protsessis, samuti Eesti Masinatööstuse Liidu kutseandmise komisjoni töös.

Eduard on osalenud paljudes Euroopa Liidu projektides, mille eesmärk on valdkonna areng ja valdkonna võrgustike loomine.

Pidevate muutustega toimetulek ja arengud inspireerivad kõiki, kes Eduardiga igapäevaselt koos töötavad. Parim tagasiside tema tööle on see, et senised vilistlased tulevad ikka ja jälle tema juurde tagasi oma teadmisi täiendama.

Heidi Naur-Šunkina

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Heidi on nüüdisaegse õpikäsitluse propageerija, kes väärtustab õppijate individuaalsuse märkamist, erinevuste aktsepteerimist, toetab elukestva õppija kujunemist ning on välja töötanud atraktiivsed õppematerjalid.

Heidi õpetab nii, et seda raske on unustada. Ta seob oskuslikult üheks tervikuks loengud ja praktikumid simulatsioonikeskuses ning mõlemad on alati oodatud. Heidi on alati avatud ning suudab sisendada õppijatesse usku enda võimetesse, innustab omandama uusi oskusi ja suunab süvitsi minema.

Õppetöö mitmekesistamiseks ja teooria ilmestamiseks on Heidi põiminud õppesse isekoostatud videolõike või „Kuldvillaku“-stiilis rühmatöid. Heidi sõnul võimaldavad aktiivõppemeetodid õpilastel kaasa töötada, olenemata east ja nutiseadmete kasutamise oskustest.

Distantsõppe ajal korraldab Heidi hooldustöötajate kutseeksamite konsultatsioone veebis, ZOOM-i keskkonnas, kuid kasutab õpetamiseks ka muid veebikeskkondi. Ta arvestab alati õppija vanust ja (elu)kogemust. Oma õpilastes arendab ta kriitilist mõtlemist, meeskonnatööd ja analüüsivõimet

Heidi on täpne, konkreetne, vastutustundlik, suhtub lugupidavalt õppuritesse, patsientidesse ja kolleegidesse, tema õpetamisstiili iseloomustab avatus uuele. Ta väärtustab hooldustöötaja elukutset ja kannab organisatsiooni väärtusi ning annab neid oma eeskujuga edasi õppijatele ja kolleegidele. Ta on eriala eeskõneleja, kes on kaasatud kõrgkooli hindamistesse ja projektidesse, aga samuti kõrgelt hinnatud kutseõpetaja nii kõrgkoolis kui ka ITK-s. Heidi on õppinud Soomes ning õpetanud Narvas. 2017. aastal valiti Heidi AS-i Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) aasta hooldustöötajaks.

    

Janika Nõmmela Semjonov

Tartu Kunstikool

Janika on hooliv ja hinnatud õpetaja, kes on pühendunud kujundusgraafika õpetamisele – tema õppurid on motiveeritud ning vilistlased tööturul nõutud ja edukad.

Kahekümne aasta jooksul on Janika pannud aluse graafilise disaini kutseõppe metoodikale, mis on viinud kõnealuse eriala nii koolis kui kogu riigis väga kõrgele tasemele. Tema südameasjaks on eriala kutseõppe maine, õpilaste head erialased oskused ja erialane asjatundlikkus. Ta on väga hinnatud kolleeg Tartu Kunstikoolis, Eesti kutseõpetajate seas ja rahvusvahelistes meeskondades.

Janika on graafilise disaini kutsevõistluste korraldaja, õppematerjalide looja ning kõrgelt hinnatud rahvusvaheline ekspert, kuid eelkõige suurepärane õpetaja. Ta peab oluliseks oma kogemuste jagamist nii õpilastega kui kolleegidega üle Eesti ning võtab sõna graafiliste disainerite erialastes aruteludes, ärgitab õpilasi kaasa mõtlema ja jälgima erialase võrgustiku tegemisi.

Janika õpilaste seas on väga erisuguse tasemega õppijaid, olgu päritolu või võimete poolest, kuid üks on neil kõigil ühine – nad usaldavad oma õpetajat ning kirjutavad tema kohta vaid häid sõnu. Olgu siin vaid mõni näide: „Kõige armsam ja südamlikum õpetaja, kellele kõik saavad loota.“ – „Hoolib oma õpilastest nii palju, et ajab nad poole tunni pealt võimlema.“ – „Rõõmurull, paneb alati terve klassi särama. – „Temaga pole ühtegi igavat ega nukrat tundi, ta ei lase meil kunagi halvas tujus olla.“ – „Janika on hooliv, leiab aega igaühele isiklikult lähenemiseks, paneb kõiki tähele. Ta kohaneb kiiresti igaühe tasemega ja suudab kõigile paraja väljakutse luua.“

Aasta huvialaõpetaja

 

Riivo Jõgi

Põlva Muusikakool, Viljandi Muusikakool, Nõmme Muusikakool

Riivo on õpetaja ja professionaalne muusik, kes töötab kolmes Eesti muusikakoolis ja ühes üldhariduskoolis ning kelle panust Eesti muusikaharidusse on võimatu alahinnata.

Riivo töötab Põlva Muusikakoolis keelpilliorkestri dirigendi, klaveri- ja lauluõpetajana ning Viljandi ja Nõmme Muusikakoolis sümfooniaorkestri dirigendina. Lisaks on ta Eesti Noorte Puhkpilliorkestri peadirigent ja juhendab rahvusooper Estonia poistekoori juures meeskvintetti ja poistesekstetti. Ta töötab ka Politsei- ja Piirivalveameti puhkpilliorkestri juures ning muusikaõpetajana Põlva Koolis.

Tegelikult on Riivo rohkem kui muusik – ta on eeskuju oma õpilastele ning inspireerib neid endaga tööd tegema. Tema tunnid on töökad ja professionaalsed, ta organiseerib õpilastele kontserdi- ja konkursikogemusi nii kodu- kui ka välismaal, samuti võimalusi osaleda teiste orkestrite töös. Mitmel juhul on tema lauljad või orkestrid pälvinud auhindu konkurssidel või pärjatud muu preemiaga.

Ta kaasab õpilasi repertuaari valimisse ja kontserttegevuse korraldusse ning arvestab nende soovide ja võimalustega. Igas proovis saavad õpilased teada midagi uut teose autori või loo sünni kohta. Ka eriolukorras hoiab Riivo orkestreid ja õpilasi tegevuses ning jagab nendega regulaarselt muusikalisi materjale ning saatelõike.

Alati osalevad tema kollektiivid laulupeol. Ta ise on olnud viimastel laulupidudel tegev helilooja ja sümfooniaorkestrite liigi dirigendina ning järgmisele noorte laulupeole valiti puhkpilliorkestrite liigijuhiks.

Riivo on teinud suurt tööd orkestrimuusika ja huvihariduse tutvustamisel. Teda hinnatakse kõrgelt nii Põlvas, Viljandis kui ka Tallinnas. Riivo enda arvates ei ole huvikool vähemtähtis kui üldhariduskool.

Ingrid Mikk

Jüri Gümnaasium

Ingrid on imetore näide sellest, kuidas koolist teatripisiku saanud õpilane võib seda hiljem sealsamas edasi viia, ja nõnda koguni mitu aastakümmet.

Alustanud ise kunagi õpilasena Jüri Gümnaasiumi kooliteatris, on Ingrid nüüdseks sama kooli teatri Vaba Valik pikaaegne juhendaja ja traditsioonide edasikandja, kes on oma tegevusega kooli väärtusi hoidnud ja arendanud.

Ingridi juhendamisel osaletakse nii maakondlikel kui ka üleriigilistel teatrifestivalidel, käiakse kooliteatrite suvekoolis, suheldakse sõprusteatritega, külastatakse kutseliste teatrite etendusi ja lavataguseid ning esinetakse koolisündmustel ja kohalikes haridusasutustes. Igal aastal on teater saanud mõne preemia.

Stuudiotundides kasutab Ingrid teatrimänge, tantsulist liikumist, hääleharjutusi, kaasab õpetamisse kooliteatri vilistlasi, professionaalseid näitlejaid, psühholooge ja teisi teatritega seotud koolitajaid. Ta tähtsustab teatritegemise, teatrieetika ja lavareeglite kõrval sallivust, sõbralikkust, ühtehoidmist ja loovust. Igal aastal toimub koolis teatripäevi, teatriõhtuid ja teatrilaagreid.

Ingrid on loonud õhkkonna, mis innustab õpilasi iganädalaselt vabatahtlikult kooliteatris käima, panustama oma aega, arendama võimeid, õppima ennast väljendama ja olema valmis teistele esinema. Kuid kooliteatris võib osaleda ka õpilane, kes ei soovigi lavale minna, näiteks helitehniku või valgustajana, kavalehe looja või rekvisiitide eest vastutajana. Kooliteater on kollektiivne kunst – iga lavastus sünnib trupi ühisloominguna, mida kutsutakse vaatama nii koolipere, vanemad kui sõbrad.

Ingrid on inimene, kelle töö ja looming köidab ja lummab nii õpilasi kui ka täiskasvanuid.

    

Aivo Tamm

Tartu Loodusmaja, Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Aivo on õpetaja, tänu kelle igapäevatööle on loodusteaduste valdkond saanud pikemas perspektiivis rikkamaks mitme pühendunud erialaspetsialisti võrra.

Tema juhitud zooloogiaring Tartu Ülikooli loodusmuuseumis ning Tartu loodusmaja huvikool on kohad, kuhu nii mõnigi õpilane on sattunud esimeses klassis ja lõpetanud alles kaheteistkümnendas.

Oma pikaajalise ja süsteemse töö ning põnevate õppemeetodite, retkede ja laagritega on 25. aastat huviringe vedav Aivo äratanud ja arendanud väga paljude laste ja noorte loodushuvi. Tema huviringide õpilased on kaasatud linna keskkonnasündmustesse, pälvinud noore looduskaitsja märgi või jõudnud riikliku bioloogiaolümpiaadi lõppvooru; vilistlased õpivad ülikoolis loodusteadusi ja käivad kaasas ringi välipraktikumides. Mitu gümnaasiumi arvestab ringis osalemist valikkursusena.

Õpetaja Aivo tunnid on alati mitmekülgsed: uutele teadmistele lisanduvad loodushariduslikud mängud, filmid, viktoriinid, tutvumine loodusmuuseumi väljapanekuga või toimetamine loomanurga asukatega. Aivo eestvedamisel on sisustatud loodusõppeklass, kus elavad eksootilised loomad.

Kriisiperioodil toimub zooloogiaringi kaugõpe online-tundidena, milles osaleb nädalas üle saja õpilase. Digitunnid on samuti läbi mõeldud: kasutatakse loodusvideoid, looduskaamerate jälgimist ning tunni kokkuvõttena õpetaja koostatud interaktiivseid küsimustikke või mänge.

Aivo on alati valmis õpilasi toetama, julgustama ning ka ise arenema, uusi oskusi ja meetodeid juurde õppima, katsetama. Ta on lastele eeskujuks, kuidas ennast tundma õppida ja arendada.

Õpetaja Aivo on pälvinud Keskkonnakäpa õnneliku õppe ja rahva lemmiku kategoorias, SA Eesti Teadusagentuuri preemia Eesti teaduse populariseerimise auhinnagalal ning Tartu Ülikooli väikese medali.

Aasta lasteaiaõpetaja

 

Kairi Ennok

Tartu Lasteaed Klaabu

Kairi on südamlik ja pühendunud lasteaiaõpetaja, kes oskab näha lapsi ühtaegu koos ja eraldi, teades hästi kõigi tugevusi ja nõrkusi, ning luua tasakaalu rõõmu, mängu, õppimise ja reeglite vahel.

Ta on rühmas kujundanud üksteist hoidva, sõbraliku ja usaldusliku õhkkonna. Tema juhendatavad õppetegevused toetavad loovust ja individuaalsust ning arvestavad laste soovidega. Õpetaja on suutnud panna lapsed huvituma maailmast ja meid ümbritsevast.

Kairi lõimib igapäevaõpet Montessori pedagoogikaga, kasutades täpsust ja keskendumist nõudvaid vee- ja sorteerimismänge. Ta koostab lihtsate vahenditega õppemänge, kasutades neis näiteks nööpe või pesulõkse, mis muudab mugavaks mängu hilisema kordamise kodukeskkonnas.

Ühistegevusena on tema rühmas loodud tasapinnaline „Ürgajastu maailm“, koostatud aabitsaid, valmistatud rühmatööna „Päikesesüsteem“, korraldatud lavastusmänge ja tehtud uurimusi, käidud õpperetkedel ning kasutatud digivahendeid.

Üks osa Kairi igapäevatööst on laste emotsionaalne arendamine. Ta analüüsib lapse arengut, näeb edusamme ja arendamist vajavat, oskab nõustada lapsevanemaid ja tekitada neis turvatunde ning toetab iga tuge vajavat last professionaalselt ja individuaalselt.

Kairi on jaganud teadmisi ja kogemusi nii tudengite praktikajuhendajana kui ka lektorina, avaldanud raamatu „Lapse emotsionaalne arendamine“ ning e-õppevara. Ta on juhtinud rahvusvahelisi projekte, esindanud Eestit konverentsil Brüsselis ning võtnud vastu Prantsuse kolleege.

Kairi on kui Lindude rühma „Linnuema”, kes aitab linnukestel pesas nokatäiehaaval tarkust, hoolivust ja sõbralikkust koguda, tiibu kasvatada ja lendamist harjutada, arvestades iga linnukese mõtete ja ideedega, on kirjutanud tema kohta lapsevanemad.

Erika Simmulson

Tallinna Rännaku Lasteaed

Erika on elurõõmus ja aktiivne õpetaja, kes väärtustab lapsepõlve ja usub lastesse. Tema rühmas on alati lõbus ja kodune, huvitav ja õpetlik, seal saab mängida ja tunda rõõmu lapsepõlvest.

Ta räägib lastest lugupidamisega ning on neile hea sõber, kellega koos tunnevad lapsed end turvaliselt ja rõõmsalt. Koolieelse arengu vundamendiks peab Erika seda, et laps usub endasse ning julgeb olla loov. Positiivse ja rahuliku olekuga Erika kuulab, mõistab ja tunnustab lapsi ning inspireerib neid. Ta toetab laste kujunemist nutikateks, uudishimulikeks, iseseisvalt mõtlevateks inimesteks. Erikal on suurepärane oskus saada aru, mida lapsed vajavad, mis neid huvitab ning talle on oluline, et iga laps saaks igast päevast positiivse elamuse.

Ta on üks õuesõppe eestvedajaid ning talle on omane põhimõte: õppimine toimub kõikjal. Ta võib viia lapsed õppekäigule Nõmme turule või praadida nendega õueköögis värsket räime. Samuti propageerib ta kiusamisvaba lasteaeda ning tema rühma märksõnadeks on koostöö ja sünergia.

Tema rühma lastel on alati ligipääs kunstitarvetele. Igal aastal valmib tema rühma laste teatrietendus, mida esitatakse tervele lasteaiale. Jõuludeks saavad pered üllatuskaardi lastelt, kes on selle lasteaias joonistanud ja üheskoos rühmaga posti pannud.

Erika kaasab ja tunnustab lapsevanemaid ning on aktiivne lasteaiasisestes tegevustes, olles olnud kümme aastat hoolekogu liige. Ta on hinnatud ja tunnustatud ka Tallinna Ülikooli praktikajuhendajana. Ta on inimene, kelle jaoks ei ole olemas probleeme, vaid huvitavad olukorrad, millele leidub alati lahendus. 

    

Moonika Suurmaa

Rakvere Rohuaia Lasteaed

Moonika on erivajadustega laste õpetamisele spetsialiseerunud lasteaiaõpetaja, kes on loonud hoolealustele suurepärased võimalused kasvada õppimist ja mängimist soodustavas keskkonnas ettevõtlikeks ja elurõõmsateks.

Ta tervitab lapsi isiklikult ja nimepidi, tunnustab ja pakub lähedust, on nõudmistes järjepidev, kavandab tegevusi laste võimetest ja huvidest lähtudes ning kaasab lapsevanemaid. Rühmaruumi on Moonika loonud Hea Alguse metoodikast lähtuva õpikeskkonna, mis võimaldab olla loov ja iseseisev.

Moonika puhul toob mitu inimest hea näitena välja projekti „Lillepood“, milles reaalse lillepoe külastuse järgselt loodi rühmaruumi temaatiline tegeluskeskus, mis taaskasutab kunstlilli ja tutvustab müüja ametit, õpetab lillesorte, pakkimist ja sõlme tegemist, kimbu koostamist, seemnete loendamist ja rühmitamist ning aitab arendada sõnavara ja suhtlemisoskust. Lapsed õpivad koostöötegemist ja probleemilahendusoskust, kasvatavad otsustus- ja suhtlemisjulgust ning vastutusvõimet ja enesekindlust.

Lisaks on Moonika eestvedamisel lasteaeda loodud rahatarkust, ettevõtlikkust ja matemaatilisi oskusi arendav mängukeskkond „Rohuaia kaubatänav“, mis õpetab õppekäikudel lastele ka seda, kuidas tuleb raha pangaarvele ja kus asuvad kodulinna pangad.

Keskkonnahoidlikku mõtteviisi kujundamiseks on ta lastega viinud metalli kokkuostupunkti alumiiniumist küünlaümbrised, kasvatanud toataimi ja kartuleid, hooldanud vihmaussikompostrit, korjanud prügi, tagastanud panditaarat ja patareisid.

Oma meetodeid on Moonika tutvustanud rahvusvahelises programmis Eco-Schools ning ka kodumaal ja -linnas. Ta on aktiivne osaleja nii lasteaiasisestes kui ka -välistes projektides.

2017. aastal valiti Moonika Rakvere Rohuaia lasteaia aasta õpetajaks.

Aasta klassijuhataja

 

Svetlana Udras

Lasnamäe Gümnaasium

Svetlana on toetav ja abivalmis klassijuhataja, kes on oma õpilastele autoriteet ja eeskuju ning samal ajal ka sõber.

Ta oskab leida kontakti iga lapsega ning on õpilastega nii lähedane, et sageli veedetakse koos isegi vaba aega ja kohtutakse õpetaja kodus. Oma positiivse eluhoiaku ja lõputu uudishimuga on ta õpilastele hea eeskuju.

Svetlana kohtleb õpilasi võrdselt, arvestab nende arvamusega ning arendab neis vastutustundlikkust ja aktiivsust, innustades osa võtma olümpiaadidest ja motiveerides töötama meeskonnana. Talle on oluline, et klass oleks ühtne tervik.

Ühiselt käiakse reisidel ja ekskursioonidel, korraldatakse viktoriine ja kohtumisi, tehakse fotoreportaaže. Tundides käsitleb Svetlana nii teooriat kui ka praktikat, kasutades veebipõhiseid platvorme ja videotunde. Osaletud on õpilasfirmade programmis, rahatarkuse nädalal ning Keskkonnakäpa projektis. Mullu oli kolm tema klassi õpilast kooli õpilasesinduses.

Svetlana panustab palju aega ja energiat, et motiveerida õpilasi õppima eesti keelt ning tutvuma Eesti kultuuri ja ajalooga. Kõik tema kavandatud õppekäigud, viktoriinid ja ettevõtmised on teeninud alati kahte eesmärki – laiendada silmaringi ja lõimuda Eesti ühiskonda.

Ta on loominguline ja aktiivne ka väljaspool kooli, koolitades nii teisi kui iseend ning kuuludes mitmesse haridusalasesse liitu ja ühendusse.

Svetlanal on hea läbisaamine lapsevanematega, kes usaldavad teda igati ja tunnustavad väga hea informatsiooni liikumise eest, olgu e-kooli, koosolekute või Facebooki-grupi kaudu. „Meie lapsed on kindlates kätes,“ leiavad nad.

Ilona Võik

Lähte Ühisgümnaasium

Ilona on oma klassi suurim fänn, kes toetab, innustab, usub, loodab ja eales ei pahanda, sest headus on edasiviiv jõud.

Ta julgustab õpilasi mugavustsoonist välja tulema, et näidata neile, mida elu pakub. Ta innustab neid olema paremad, kui nad olid eile, ja seisab alati kindlalt nende kõrval. Tema suurimaks sooviks on näha kõiki koos tegutsemas ja oma eesmärke saavutamas. Ta suudab lahendada pingelisi olukordi huumoriga ja tähtsustab seda, et hoolealustega oleks kõik hästi.

Ilona meediaklass on küll väga kursis digitehnoloogiaga, aga hingelt loominguline ning õpetaja ei suru seda piiridesse, vaid annab võimaluse ise avastada. Tema jaoks on oluline, et iga õpilane leiaks selle miski, mis teeb ta õnnelikuks ning paneb silmad rõõmust särama.

Õpetaja Ilona on suur loodushuviline ning andnud selle pisiku edasi ka õpilastele. Igal õppeaastal toimuvad matkad ja väljasõidud loodusesse. Lisaks on Ilona teatrifänn, kes on õpetanud õpilased teatrikülastuste abil väärtustama kultuuri. Tema klass on korraldanud kooliaja suurima jõuluballi, millega kogutud tulu – 600 eurot – annetati heategevuseks.

Ilona klassi kokkukuuluvustunne ongi tekkinud ühistegevuste kaudu: 58-kilomeetrine matk Aegviidus; kevade esimesed grilliõhtud tema kodus; reis Naissaarele; lõputud naermised ja lõbusad arutelud – kõik läbielatu on teinud klassist ühe suure pere.

„Ta ei ole meie jaoks õpetaja, vaid nagu teine ema, kellega oma rõõme ja kurbushetki ausalt jagame. Ilona on inimene, kelle nõu me alati kuulda võtame ja, kellele alt üles uhkusega vaatame,“ nii kirjutas tema klass, kes õpetaja kandidatuuri esitas.

Ja ega emakeeleõpetaja klassile ei sobikski ju teisiti, kui panna maakondlikul eesti keele olümpiaadil kinni terve esikolmik…

    

Janne Öngo-Oengo

Jakob Westholmi Gümnaasium

Janne on õpetaja, kes on sada protsenti pühendunud oma klassile ja koolitööle ning innustab nii lapsi kui ka lapsevanemaid.

Ta abivalmis, toetav ja sõbralik õpetaja, kes oskab läheneda igale õpilasele individuaalselt ja olla ise eeskujuks. Tunnis kaasab ta kõiki õpilasi võrdselt ning rõhub tõhusale tööle, et kodus jääks vähem ülesandeid, kombineerides nii suulise kui kirjaliku töö ning kasutades videoõpet ja digivõimalusi.

Janne korraldab oma klassile ohtralt harivaid õppekäike: olgu muuseumisse, teatrisse, kinno või loodusesse, aga ka näiteks politseijaoskonda. Jõulude eel korraldas klass heategevusliku korjanduse, mille tulu eest osteti mänguasju Tallinna Lastehaigla mängutuppa ja viidi need ühiselt kohale. Edukalt on osaletud õpioskuste olümpiaadil ning projektis Lugemispass. Janne kui innuka lugeja eeskujul on kasvamas hulk raamatusõpru nii tema klassist kui ka teistest. Samuti on Janne rohenäpp, kelle tasasel toimetamisel puhkeb koolis õide iga taim.

Janne kohta jagub ohtralt häid sõnu nii lapsevanematel kui ka kolleegidel:

„Õpetaja Janne on äärmiselt pühendunud ja andekas õpetaja, kes teeb oma tööd hoole ja südamega. Ta on võitnud lapsevanemate usalduse ja poolehoiu mõistva ja toetava suhtumisega,“ kirjutab üks. „Lapsed ja nende vanemad võivad tema poole pöörduda iga murega ja igal ajal,“ lisab teine.

„Janne Öngo-Oengo on minu tööaastate kõige pühendunum ja hoolivam klassijuhataja, kes toetab oma õpilasi kõiges. Oma tagasihoidlikkuses ei leia ta, et selline töö imetlust vääriks. Kolleegid imetlevad ja leiavad küll,“ kinnitab kolmas.

Aasta õppeasutuse juht

 

Virge Ong

Sõmeru Põhikool

Virge on Sõmeru Põhikooli juht, kes on hariduseluga seotud juba üle 30 aasta, neist üle 20 koolijuhina.

Teda peetakse hinnatud kaasamõtlejaks nii kooli, maakonna kui ka vabariigi tasandi haridusprobleemide lahendamises. Ta kuulub mitme tasandi koolijuhtide ühendusse ning on nõnda üle kümne aasta panustanud sellesse, et haridust väärtustataks kogu ühiskonnas tervikuna.

Nagu ette teades, et varsti läheb vaja personali head ettevalmistust digimaailmas hästi hakkama saamiseks, on Virge juhitava kooli õpetajad läbinud aastatel 2015–2019 mitu digipädevuse alast koolitust.

Sõmeru kooli õpilastele on loodud võimalusi õppida läbi praktilise tegevuse, näiteks teises keelekeskkonnas. Hulk aastaid on kool kevaditi korraldanud tublidele inglise keele õppijatele keelereise Londonisse. Samuti osaleb kool keskkonnaprojektides ning „Ettevõtliku kooli“ programmis.

Virge korraldab juba üle kümne aasta üle-virumaalist põhikooli õpilaste luulevõistlust.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingituseks algatas Sõmeru Põhikooli õpilasesindus projekti „100 heategu“ , milles osales kogu koolipere õpilastest ja õpetajatest lapsevanemate ja koolitöötajateni. Üks heategudest oli vaderiks hakkamine Tallinna Loomaaia manulile.

Loomad on koolis tähtsamad lähemaltki. Nii on direktori koera Oskari tumedad silmad, niiske nina ja sõbralik olek võlunud igaüht ja ajanud paha tuju minema nii suurtel kui väikestel. Mis kool see ilma teraapiakoerata on!?

Virge on ka Käsmu Külaseltsi ja EELK Käsmu Koguduse juhatuse liige ning aidanud kaasa Käsmu kiriku renoveerimisele. Samuti kuulus ta Eesti Õpetaja Autähise rajajate meeskonda.

2017. aastal autasustati Virget panuse eest maakonna hariduselu arengusse Lääne-Virumaa vapimärgi kavaleri tiitliga.

Haana Zuba-Reinsalu

Luua Metsanduskool

Haana on Luua Metsanduskooli juhina teinud kaua süsteemset tööd Eesti metsanduse kutsehariduse arendamisel, kindlustanud sektori tööjõu ja teadmistega, loonud koolist rahvusvaheliselt tuntud ning eristuva kompetentsikeskuse.

Haana peab väga oluliseks kvaliteeti ja oskuste arendamist. Ta on loonud koolile praktikavõrgustiku ligi 300 ettevõttega ning pälvinud selle eest eksperttunnustuse. Ta jätkab üle poole sajandi kestnud Balti riikide metsanduskoolide koostööd, luues iga-aastaselt õppijatele võimalused kutsealaseks võistlemiseks ja õpetajatele kogemuste vahetamiseks. Ta on pannud aluse koostööle Valgevene ja Poola metsanduskoolidega ning arendab õpirännet ja kutsevõistlusi Euroopa tasandil.

Haana on juhina süsteemne, õpetajaid kaasav ning kahepoolset tagasisidet väärtustav. Talle on tähtis, et õppurite arendamine lähtuks tööandjate vajadustest. Ta on eest vedanud kooli digiarenguid. Sektori tööandjatega koostöös on loodud stipendiumid parimate õppijate toetamiseks ja erialase pingutuse motiveerimiseks. Tema eesmärk on luua kool, kus on keskendutud koostöö ja arengule ja väärtustatakse igaühe individuaalset võimekust. Haana alluvuses on rahul nii õpetajad kui ka õppurid.

Haana on haridusmentor, kes on toetanud paljude riigigümnaasiumi, põhikooli ja gümnaasiumi juhtide arengut esimesel juhiaastal. Ta on koolitanud alustavaid koolijuhte ning on koostööpartner Tartu Ülikoolile kutseõpetajate koolitamisel.

Ta on osalenud üleriigilistes ekspertgruppides ja kutsekomisjonides, kuulub erialaliitudesse ning on metsandussektori arvamusliider.

Haana on kui mastimänd, kellelt leiab tuge nii värskelt istutatud männitaim kui ka aastaid temaga koos torme trotsinud metsapuu.

    

Ülle Västrik

Tartu Lasteaed Kannike

Ülle on Tartu lasteaia direktor, kes lähtub laste heaolust, hoolib töötajatest ning on loonud elukestvat õpet järgiva teotahtelise meeskonna.

Kannikese lasteaed on üksmeelne organisatsioon, kus koos õpitakse, näideldakse, matkatakse, käiakse kultuuriüritustel, antakse lasteaialastele algteadmisi programmeerimisest. Kord saadakse Elronilt erirong, et kogu lasteaed Väerajale viia, kord kutsutakse kogukond kohvikutepäevale või meisterdatakse üheskoos vaprusehelmeid. Sisukat koostööd tehakse paljude teiste kohalike haridusasutustega.

Ülle südameasjaks on erituge vajavate laste heaolu ja võimalused hariduse omandamisel. Ta on kujundanud erispetsialistide meeskonna, kes toetavad nii lapsi kui ka nõustavad õpetajaid. Lasteaias on kaasaegne kunstituba ja meeleolutuba.

Ülle leiab alati inimesed ja vahendid, et hea idee ellu viia. Tänu temale on Tartu õpetajad saanud külastada Taani, Soome ja Hollandi lasteaedu. Tal on kindel visioon, kuhu ja kuidas tema juhitav lasteaed peab jõudma.

Ülle väärtustab õpetaja ametit ja iga töötaja arengut. Tema käe alt on välja kasvanud mitu linna lasteaedade õppealajuhatajat ja direktorit. Ta on olnud paljude algajate lasteaiajuhtide toetaja, motiveerija ja suunanäitaja ning hinnatud ja oodatud esineja teistesse lasteaedadesse.

Ülle on pikka aega kuulunud Tartu Alushariduse Juhtide Ühenduse juhatusse. Tema juhiomadused, ausus ja hooliv suhtumine teevad temast hinnatud direktori, keda usaldatakse ja teatakse ka Tartust kaugemal.

Ülle on olnud eestvedajaks lasteaias LP-mudeli rakendamisel, mille abil paraneb õpetajate analüüsioskus ja töötamine õpikeskkonnas ning õpetaja mõistab, et paljude uste võti on just tema, mitte laps, lapsevanem või direktor. Tema lasteaia eduloost on, mida õppida.

 

Viimati uuendatud: 27. september 2020