Sa oled siin

Aasta õpetaja gala nominendid 2020

Aasta gümnaasiumiõpetaja

 

Ilme Hoidmets

Värska Gümnaasium

Ilme on empaatiline emakeeleõpetaja, kes hoiab suure au sees pärimuskultuuri ning innustab oma mitmekesiste tundidega seda tegema ka õpilasi.

Tema tunnid võivad toimuda piirkonna muuseumides, kirikutes või raamatukogudes, aga tema eestvedamisel käiakse õppereisidel ka Tallinna ja Tartu muuseumides ja teatrites. Samuti võib tema tunnis toimuda hoopis arvamusfestival „Setomaa võimalused Eestimaal ja väljaspool Eestit“, etenduda lühinäidend või aset leida kirjanduslik kohus.

Ta on pärimuskultuuri õpetuse üks eestvedaja, kes on välja töötanud pärimusõppe ainekava gümnaasiumiastmele.

Ilme on kujundanud koolimaja seinad setokeelsete vanasõnadega ning korraldanud koostöös geograafiaõpetajaga projekti „Tunne Setomaa ravimtaimi“, mille käigus valmib herbaarium eesti- ja setokeelsete taimenimedega.

Ta märkab õpilasi ja nende võimeid ning kaasab neid. Ilme süvendab lastes luulehuvi, julgustab lugema ja kirjutama ning innustab õpilasi otsima ja tundma oma juuri ja tegema kodukandi kultuuritegelaste kohta uurimistöid. Tema juhendatavad on osalenud edukalt nii emakeeleolümpiaadidel kui ka tõlkevõistlustel. Tema algatatud Paul Haavaoksa luule lugemise päeva ajel taaselustati Põlvamaa nooretlejate konkurss.

Ka Ilme ise arendab end Setomaa hariduselu uurides ning seda paljudel konverentsidel laiemaltki tutvustades. Ta on pälvinud kirjandusvõistlusel eripreemia novelli „Mina jään“ eest ning aidanud koostada Paul Haavaoksa luule valikkogu. Hetkel on tal käsil eesti-seto õpilassõnastiku koostamine. Ajalehele Setomaa teeb ta kaastööd kohaliku hariduselu teemal.

Kõigele lisaks on Ilme humanitaarainete ühenduse juht ja hoolekogu esimees ning toetav, julgustav ja kaasav kolleeg, kes jagab koolitustelt saadud teadmisi ning enda loodud õppematerjale meelsasti ka kolleegidega.

Ilme on pälvinud oma tegevusega nii õpilaste, lastevanemate kui ka kolleegide lugupidamise.

Ljudmilla Roždestvenskaja

Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium

Ljudmilla on tänapäevases digiühiskonnas musternäide sellest, milline peaks olema nüüdisaegne ja uuendusmeelne õpetaja.

Ta tegeleb haridustehnoloogiaga ja õpetajate koolitustega ning on tuntud innovaatiliste ideede poolest infotehnoloogias. Tema jaoks on olulised loodusteaduste ja tehnoloogia lõimimine ning digitaalsed õpikeskkonnad, mis arendavad õpioskusi.

Tänu Ljudmilla sihikindlusele on kool ja õpilased omaks võtnud hulga uusi süsteeme, programme ja veebikeskkondi (nagu Robomatemaatika, FIRST LEGO League, TeacherDesmos, makecode.microbit.org, G Suite). Tema eestvedamisel sai kool projektis "Digitaalselt aktiivne kool" kuldtaseme ehk viis tärni.

Ta on aidanud välja töötada kursusi mitmes programmeerimiskeskkonnas, on enam kui 20 matemaatika distantsõppe kursuse autor ning vedanud üle kümne aasta internetis haridusblogi digitaalsete tööriistade kasutamise kohta hariduses, eriti matemaatika õpetamisel.

Ljudmilla on kirjutanud raamatud "Funktsionaalse lugemisoskuse kujundamine" ja "Kujundava hindamise vahendid aineõpetaja tegevuses" ning viinud läbi koolitusi e-õppe korraldamise ja õpilaste funktsionaalse kirjaoskuse arendamise teemal.

Ljudmilla on Facebooki matemaatika- ja informaatikakogukonna Signum asutaja ja moderaator ning eksperdi ja koolitajana koostööpartner vähemalt kümnes rahvusvahelises projektis. Ta on osalenud rahvusvahelisel konverentsil, aidanud eest vedada koolisisest projekti „Distantpäevad“, koolidevahelist digikonverentsi ning seminare, olgu partnerkoolile Islandilt või kohalikele lasteaiaõpetajatele.

Ta suunab õpilasi kriitiliselt mõtlema, kaasa töötama, järeldusi tegema ja infot funktsionaalselt töötlema, aga ka kasutama uusi tehnoloogiaid ning tegema koostööd. Ta on alati valmis koostööks kooli juhtkonna, lastevanemate ja kolleegidega.

Ljudmilla on 25 aastat teinud oma tööd professionaalselt ja haaravalt, ning mis kõige olulisem – kogu südamega.

Ingrid Rõigas

Viimsi Gümaasium

Ingrid on tohutu töövõimega inspireeriv, soe ja avatud õpetaja, kes suudab muuta õpilaste jaoks põnevaks nii keerulise õppeaine nagu füüsika. Tema aineõpetamine ei piirdu vaid aine õpetamisega. Innustades noori füüsikast vaimustuma, istutab ta samas neisse sügavama kultuurihuvi ja üldinimlikud väärtused.

Ingrid otsib ja katsetab erisuguseid lahendusi tundide huvitavamaks tegemiseks. Nii seostab ta füüsikat noortele huvipakkuvate teemade ja eluliste näidetega ning kasutab seejuures neile meelepäraseid vahendeid. Olgu selleks näiteks õpilaste enda loodud Newtoni I seaduste videokogu.

Ingrid innustab ka füüsikakaugeid õpilasi osalema aineüritustel, olümpiaadidel, loengutes, töötubades, muuseumikülastustel ning on hinnatud mentor nii õpilastele kui ka üliõpilastele. Lisaks innustab ta oma tegevusega kolleege, jõudes oma töökoormuse juures kaasa mõelda ja rääkida ka kooli arengus ning olles imetlusväärseks eeskujuks kogu kooliperele.

"Ingridi tunnid on üüratult põnevad ja mitte selle tõttu, et mulle füüsika meeldiks. Näha, kuidas keegi on millestki nii vaimustuses, on joovastav. Imetlen tema tarkust ja kirge," on kirjutanud tema kohta üks õppija, ning "Tänu õpetaja Ingridile olen ma mõistnud, kui palju on veel minna, et tõesti targaks saada!" öelnud teine.

 

Aasta õppejõud

 

Martti Kiisa

Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusinstituut

Martti on andnud suure panuse Eesti ehitusinseneride koolitamisse ning inseneeria populariseerimisse.

Ta on õppejõud, kelle huvitavad ja innovaatilised, eluliste näidetega pikitud loengud paeluvad tudengeid. Ta on pälvinud õppijate austuse selge hindamissüsteemiga ning motiveerib üliõpilasi osalema uuringutes ja rahvusvahelistes projektides.

Tema juhendatud lõputööd on seotud reaalsete uuringutega ja tunnustatud nii üliõpilastööde kui ka erialaliitude konkurssidel; tema juhendatud uuringud on pälvinud korduvalt kooli parima lepingulise töö tiitli.

Martti paistab silma äärmise korrektsusega kirjalike tööde vormistamisel ning rõhutab seda ka üliõpilastele. Ta on avaldanud hulgaliselt publikatsioone ja teadusuuringute alaseid artikleid ning osalenud kutsestandardite välja töötamisel.

Tema algatusel käivitati õppelaborite akrediteerimise protsess ja kvaliteedikäsiraamatu koostamine. Ta osaleb ettevõtmises „Tuleviku ehitamise töötuba“ ning aitas kaasa inseneri elukutset tutvustava projekti „100 sammu inseneerias“ sünnile.

Martti tegeleb pidevalt enesetäiendamisega, osaledes seminaridel ja koolitustel, jagades kogemusi täienduskoolitustel ja konverentsidel ning kuuludes mitmesse erialaliitu ja organisatsiooni.

Täpse ja põhjaliku ning alati suurt pilti näha oskavana, on ta kaastöötajate seas kõrgelt hinnatud ja austatud kui tähelepanelik ja abivalmis kolleeg.

Maria Murumaa-Mengel

Tartu Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, sotsiaalmeedia lektor, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse programmijuht

Maria on hämmastav õppejõud. Olles alati ülimalt positiivne ja toetav, nõudlik ja julgustav, on ka tema tudengite tööd tulemuslikud. Neid on tunnustatud näiteks riiklikul üliõpilaste teadustööde konkursil, aga ka Tartu linnavalitsuses.

Maria on kogu instituudi hing ja süda – ta tekitab üliõpilastes turvatunde ja ühtekuuluvustunde, olenemata üliõpilaste taustast. Ta on alati valmis õpilasi individuaalselt nõustama ning ei jäta neid kunagi muredega üksi.

Üks paljudest üliõpilastest, kes tema kandidatuuri esitas, kirjutas nii:
Ta on ainuke õppejõud, kes on päriselt eriolukorraga kohanenud – salvestab videotena loenguid ette ning peab live-loenguid/seminare. Eriolukorra alguses pakkus enda vabast ajast tuge tudengitele, kellel oli kohanemisega raskusi.

Teine lisas:
Tema loengut kuulates ei ole tunnet, et tema oleks meist kuidagi kõrgemal. See tekitab tudengitel soovi ja huvi ka tema tunnis alati tähelepanelikult kuulata, sest tudengid usaldavad teda.

Sealjuures rõhutavad tudengid Maria tolerantset ja eetilist poolt, mida tema omakorda neile rõhutab:
Ta selgitab meile keerulisemate teemade puhul: „See ongi teie kui tulevaste kommunikatsiooniekspertide teha, et sellised asjad ei oleks ühiskonnas okei.“

Kolmas räägib:
Maria struktureeris kogu ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuse õppekava ümber, et see oleks asjakohane ka tänasel meediamaastikul. Didaktiliselt on tegemist täiesti uue ja Maria-näolise kavaga. Ta juhib praegu meediaõpetuse-teemalist projekti ning õpetab välja tulevasi meediaõpetajaid. Meediaõpetuse arendamine Eesti hariduses on üks tema eesmärke. Ta on lihtsalt nagu üks suur lumepall, mis teel kõik (meedia)hariduse arendamisest huvitatud osapooled kaasa haarab.

Maria on saanud bakalaureuse tudengitelt parima õppejõu tiitli viimasel viiel aastal. On aeg, et keegi peale tema tööandja ja tudengite teda selle erakordse panuse eest tunnustaks, seisis viimase soovituskirja lõpus.

Anne Vahtramäe

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Anne on fenomenaalne õppejõud, kelle tudengid on valinud viimase viie aasta jooksul kolmel korral Tartu Tervishoiu Kõrgkooli aasta õppejõuks.

Teda iseloomustatakse kui ühtaegu karmi, aga toetavat, ning nõudlikku, aga hoolivat õppejõudu, kes suudab rääkida arusaadavalt ja inspireerivalt ka keerulistest teemadest ning kelle loenguid peetakse põnevaks ja informatiivseks.

Nii üliõpilased kui ka kolleegid hindavad väga tema sõbralikkust, abivalmidust ning head huumorisoont.

Anne on kirjutanud kõrgkooli veebiajakirjas Tervist! hulga väärtuspõhiseid kirjatükke, näiteks sõprusest, õnnelik olemisest, surmast, leinast, vanusest, mis kõik on pälvinud tudengitelt väga head tagasisidet ning kujundavad tervishoiu valdkonna tudengites hoolivust kui olulist alustala nende tulevases töös.

Üle kolmekümne aasta tervishoiukõrgkoolis töötanud Anne kogemustepagas on tohutu.

Ta on intensiivõenduse meeskonna juht ning õppepraktika ja lõputööde juhendaja. Ta on koordineerinud projekte, mis käsitlevad sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda ja vägivalda ning olnud haridus- ja teadusministeeriumi ekspert kahe õppekava hindamisel. Tema eestvedamisel on tagatud kvaliteetne praktikajuhendajate koolitus, kaasatud õppetöösse uusi praktikuid ja loodud Eestis ainulaadne praktikabaaside õppekeskkonna hindamise süsteem.

„Tema loengusse võib minna ka peale kahekümneneljatunnist valvet ja ikka ei jää magama.“
„Ta kiirgab alati ülimat positiivsust ning tema tundidest lahkun rõõmsa ja õpihimulise tujuga.“
„Ta paneb mind õppima, tehes oma õppematerjali teatava metoodikaga väga-väga huvitavaks.“
„Ta on Õppejõud suure Õ-tähega!“

Nii on öelnud tema õpilased.

 

 

Aasta põhikooli aineõpetaja

 

Cathlen Haugas

Urvaste Kool

Cathlen on erakordselt taktitundeline ja hooliv muusikaõpetaja, kes on viinud pillimängu juurde ja julgustanud sinna jääma nii mõnegi haridusliku erivajadusega lapse.

Ta on seisukohal, et kõik lapsed väärivad parimat ning õpivad edukamalt seda, mis neile meeldib. Nii lähtub ta pillimängu õpetamisel lapse soovist ja võimekusest, hindab püüdlikkust, tahet ja kohusetunnet. Neid, kellel muusikategemise vastu huvi ei ole, kaasab ta esinemistesse helipuldi taha või pillide eest vastutama. Ja vahel paneb koos õpilastega tantsima ja pilli mängima õpetajadki.

Cathlen on rakendanud HEV-lastele sobivat noodikirjasüsteemi – figuurnoote –, mis muudab noodist lugemise jõukohasemaks ning toetab laste eneseusku. Ta on muutnud HEV-lapsed nähtavamaks ning viinud konkurssidele laulma, tantsima, pilli mängima; pannud aluse mudilaste muusikastuudiole ja kolme kooli ühiskontsertidele. Kõik soovijad saavad alati esineda – on esinenud presidendilegi.

Cathlen tutvustab õpilastele heliloojaid ning aitab kujundada kriitilist mõtlemist nüüdisaja muusika kuulamisel. Ta kasutab tundides internetti ja digitahvlit – on õpetanud lapsi pilte ja infot otsima, üles laadima, esitlust audiovisuaalselt täiendama – ning tuli distantsõppe käigus muusikatundidega kenasti toime ka virtuaalselt.

Antslas sündinud Cathlen naasis pärast Tallinnas ja Tartus muusika tudeerimist kodukanti. Ta on andnud sealsesse kultuuri- ja haridusellu suure panuse, võitnud õpilaste, kolleegide ja lapsevanemate lugupidamise. Teda on tunnustatud Antsla valla aasta hariduselu edendaja tiitliga ning tema pere valitud valla aasta pereks. Mullu oli ta laulu- ja tantsupeo rahvamuusikapeol akordionite liigijuhi assistent ja dirigent.

Vladimir Žavoronkov

Narva Kesklinna Gümnaasium

Vladimir on ajalooõpetaja, kes lummab õpilasi ühtaegu suurepäraste oraatorivõimetega ning oskusega siduda teemaga ka muid valdkondi kirjandusest spordini.

Oma tundides toob ta paralleele ajaloo ja tänapäeva vahel. Tema tunnid on huvitavad, haaravad ning innustavad ainet edasi uurima. Selleks proovib ta leida igale õpilasele just tema huvidega sobiva meetodi. Tema õpilased on tutvustanud Euroopa Pärandi konkursil Kreenholmi manufaktuuri ning saanud lõppvooru Strasbourgi.

Vladimir viib õpilasi ajaloolistesse paikadesse ja muuseumidesse nii kodu- kui ka välismaal ning aitab korraldada kohtumisi eri rahvustest noorte vahel, et õpilased saaksid suhelda nii ema-, riigi- kui ka võõrkeeles.

Rahvusvahelise malemeistrina veab Vladimir koolis maleringi, mis arendab analüütilist mõtlemist. Samuti aitab ta arendada Narva spordielu ning on olnud abiks linnas mitme maleklubi loomisel.

Ta peab tähtsaks, et õpilased ei kardaks oma arvamust avaldada, oleksid võimelised kaitsma oma seisukohti ja nendega oleks võimalik kõigest rääkida. Nii on tema tundides palju diskussioone ja esitlusi.

Ka ta ise on õpilastele ise eeskujuks pideva püüdlusega kogu aega õppida, saada teada midagi uut, olgu loetud raamatutest, reisidelt või mälumängudest. 2017. aastal valiti ta Ida-Virumaa aasta õppijaks. Teda tuntakse kui abivalmit ja koostööaldist kolleegi, kes tahab kätt elu pulsil hoida ja iseseisvalt maailma asjades orienteeruda.

„Vladimirit tahaks kirjeldada Albert Einsteini tsitaadiga „Suurim kunst õpetamise juures on äratada õpilases rõõmu loomingulisest eneseväljendusest ja tarkusest“ ning seda see õpetaja ongi,“ ütleb tema koostööpartner.

Eva Viidemann

Jüri Gümnaasium

Eva on innustav ja pühendunud eeskuju, kes on suutnud muuta vene keele tänapäevasele õppijale põnevaks kõikvõimalike innovaatiliste meetodite kasutamise kaudu.

Nii kuuluvad tema tundide juurde multifilmide tegemine, muusika kuulamine, filmianalüüs, mõistekaardid, veebipõhine sõnaõpe, projekti- ja grupitööd, aga ka näiteks e-reede. Viimane tähendab vastutulekut õpilastele, kellele vene keele tund juhtus reedel seitsmendaks tunniks. Et anda õpilastele hõlpu, töötas õpetaja välja e-õppe tunnid, mida saab soovi korral ette teha.

Eva märkab ja arvestab õppija taset ning kohandab materjali vastavalt õpilase vajadusele – düsgraafid saavad teha lihtsustatud ülesandeid ning esinemishirmuga õpilased individuaalseid harjutusi. Õpetajana tähtsustab ta kõiki keeli ning toob õpilasteni sageli näidetena nendevahelisi seoseid.

Ta toetab teadliku tegevuse ja isikliku eeskujuga õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Tema eestvedamisel on toimunud koolis vene keele nädal, mis hõlmas ettevõtmisi QR-koodiga mängudest ja temaatilisest sööklamenüüst ilusa käekirja võistluseni, samuti noortekohtumine sõpruskooliga ning õpilasvahetus.

Tihedat koostööd teeb Eva nii kolleegide kui ka lapsevanematega. Distantsõppe ajal oli temast suur tugi kolleegidele, kes vajasid juhendamist digitehnoloogia kasutamisel. Tema enda aines on distantsõpe lahendatud Stuudiumi kaudu ülima täpsusega eesmärkidest tagasisideni.

Eva on oma erialal aktiivne üleriigiliselt: ta osaleb ainekava arendamise töörühmas, on Vene keele Õpetajate Seltsi president ning nii Haridus- ja Noorteameti koolituse Digivõti koolitaja kui ka mentor oma kooli uutele töötajatele. 

 

Aasta klassiõpetaja

 

Lelet Aavik-Part

Kuressaare Gümnaasiumi klassiõpetaja

Lelet on noor aktiivne nüüdisaegne õpetaja, kes süstib oma õpilastesse teatripisikut ja tahab ise olla äge õpetaja.

Leletit armastab kogu tema klass, keda Lelet on juhatanud juba kuus aastat. Selle aja sees on toimunud vestlusõhtuid, klassiõhtuid, teatriõhtuid, mis on kasvatanud klassist ühtse toreda pere, kes on õppinud õpetaja eestvedamisel ühe nädala „külalisena“ maakoolis ning võitnud klassiteatrina korduvalt preemiaid maakonnas ja esindanud saart vabariigis. Lelet ise on saanud üleriigiliselt tunnustatud parima lavastaja preemia ning on ülekoolilise teatriõhtu peakorraldaja.

Leleti õpetamise metoodika on tänapäevane ja põnev, sisaldades lõimingut ja meeskonnatööd. Küll lahendavad õpilased gruppides mõnd juhtumit, küll tulevad nad klassiruumist välja ja otsivad erinevaid värve, teevad muusikat, teatrit.

Energilise, innovaatilise, andeka ja koostööalti õpetajana silma paistnud Lelet juhendab ka eelkoolilapsi, korraldab heategevuskontserte, abistab raskustes peresid ning on pälvinud nii lapsevanemate kui ka kolleegide tunnustuse – ta on koolis paljude uuenduslike ettevõtmiste eestvedaja.

Tema algatusena on koolis koos käima hakanud õpetajate vabatahtlik õpiring, kus jagatakse kogemusi, metoodikat ja tutvustatakse tulemuslikku õpipraktikat. Samuti on Lelet olnud „Ägedate õpetajate klubi” üks eestvedaja ja klubi töö suunaja.

Maris Veller

Tallinna Pääsküla Kool

Maris on loov, leidlik, lahke ja naerusuine õpetaja, kes hindab väärtuskasvatust ja on eeskujuks, pannes oma õpilased armastama loodust ja arvestama üksteisega.

Ta hoiab õpimotivatsiooni üleval individuaalse lähenemise, tunnustamise ning positiivse tagasisidega, olles ühtaegu nõudlik ja paindlik, järjekindel ja kannatlik. Ta arendab õpilastes kriitilist ja loovat mõtlemist, ettevõtlikkust, meeskonnatööd, analüüsi- ja eneseväljenduse oskust, inspireerides neid viktoriinide, lavastuste loovtööde, teaduskatsete, teatrikülastuste, loodusvaatluste, õppekäikude ja orienteerumismängudega.

Maris osaleb oma klassiga Rohelise kooli programmis, mille käigus on ehitatud putukahotelli, kujundatud kooliõue ning rajatud loodusringis katuseaed, aga samuti kasvatanud klassi aknalaual kurgi- ja tomatitaimi ning lilli. Andekaid õpilasi innustab ta osalema konkurssidel ja võistlustel.

Ta on liitnud oma klassi lapsed ja lapsevanemad ühtselt toimivaks kogukonnaks, mis ootab pikisilmi järgmist sündmust. Eriolukorras kasutas ta mitmesuguseid keskkondi Miksikesest Taskutargani ja Youtube’ist Zoomini – viimases korraldati lausa klassiõhtu.

Maris on väga aktiivne eestvedaja kooliürituste korraldamisel matka- või maailmakoristuspäevaast ekskursioonide ja teatrikülastusteni. Ta on kooli tervisenõukogu juht, kes seisab aktiivselt tervisliku koolikeskkonna ja koolitoidu eest, propageerib ja edendab kiusamisvaba kooli ja liikuma kutsuva kooli ideed ning on oma koolis VEPA programmi mentor.

Õpetaja Maris ise on rõhutanud, et tema jaoks on eelkõige oluline austus emakeele ja kultuuri vastu, esivanemate ja perekonna väärtused, lugupidamine enda ja teiste suhtes, keskkonna jätkusuutlikkus, loov eneseteostus, eeskuju, ausus, viisakus ja sallivus. Just seda õpetab ta ka oma õpilastele.

    

Heidi Öövel

Tartu Kroonuaia Kool

Heidi on hariduslike erivajadustega laste õpetaja, kelle jaoks tähtis õpilaste meelerahu ja turvatunne.

Tal jätkub järjekindlust ja tahet läheneda lastele individuaalselt, neid motiveerida ja julgustada ning endki pidevalt täiendada, et toime tulla korraga mitmel õppekaval ja erisuguste muredega lastega tegelemisel.

Ta on innovaatiline ja otsib pidevalt võimalusi, kuidas õpet mitmekesistada – viib lapsi õppekäikudele ning rakendab õuesõpet, osaleb nendega looduslaagrites ja teatrifestivalidel. Tema eelmise lennu õpilased jätkasid õpinguid kutsekoolis, mis tähendab, et ta suudab lastele edasi anda tahet ja suutlikkust õppida. Samal viisil kujundab ta ka praeguste õpilaste oskusi ja hoiakuid, kasvatades neis sallivust ja ühtsustunnet. Tema moto klassiruumis on: me kõik oleme erinevad ja see on väga hea.

Heidi teeb tõhusat koostööd lapsevanemate, kooli psühholoogi ja sotsiaalpedagoogiga. Ta on sageli see, kes esitab ettepanekuid koolielu parendamiseks – olgu see ühine teatrikülastus, digiprojekt või pereõhtu –, ning peab tähtsaks ka õpetajate vaimset tervist ja kollektiivi ühtsust. Just tema on see, kes aitas kolleegidel toime tulla distantsõppe olukorraga ning jagab alati lahkelt digipädevuse materjale.

Lisaks oma õpilaste toetamisele ja juhendamisele jõuab ta kaasa lüüa ka riiklikul tasandil, olgu HEV-õppijate digiõppevara projektis või eripedagoogina mitmes keskuses, juhendada eripedagoogika tudengeid, valmistada loodusmaja ringijuhendajaid ette tööks HEV-lastega, koostada ja retsenseerida õppematerjale ning isegi aidata korraldada teatrifestivali.

Heidi usub, et mida enam erivajadustega lapsi ja noori tegevustesse kaasatakse, seda sallivamaks muutub ühiskond. 

 

Aasta hariduse sõber

 

Inga Kaare

Viljandi Kutseõppekeskus

Inga on kogemustega viipekeeletõlk, kes oskab ära seletada ka kõige keerulisemad laused, leiutab vajadusel viipekeelde uusi märke ning toetab ja märkab abivajajat.

Ta annab alati endast parima, et ka kuulmisvaegusega õpilased saaksid osa kõikidest koolisündmustest, isegi kui selleks on vahel vaja öötundidel laule ja kõnesid viipekeelde tõlkida või end kurssi viia erialaspetsiifikaga, et seda viipekeeles edasi anda.

Koostöös kolleegidega on Inga loonud vaegkuuljatele Viljandi Kutseõppekeskuses suurepärased õpitingimused. Ta julgustab õpilasi ise otsustama, ennast analüüsima ning eesmärki täitma. Temast on saanud õpilaste armastatud tugispetsialist.

Klassijuhatajana vahendab ta õpilasi ja õpetajaid ning tema kaudu saavad vaegkuuljate probleemidest teada grupijuhendajad, õpetajad ning juhtkond, mis võimaldab ennetada vaegkuuljatest õpilaste koolist välja langemist.

Samal ajal edendab ta viipekeeletõlkide väljaõpet ning osaleb viipekeelesõnavara uuendamisel.

„Inga Kaare on hästi vastutulelik ja hooliv. Ta ei tee mitte ainult nii-öelda tõlgitööd, vaid tegeleb vaegkuuljatega ka väljaspool kooliaega, huvitub nende tegemistest, uurib nende tausta, aitab õpilaskodus hakkama saada, vestleb käitumis- ja hingeteemadel. Ta on suurepärane kolleeg, kes osaleb aktiivselt kooliüritustel ja nende ettevalmistamistel,“ ütleb tema kohta kolleeg Karmen Selter.

Allan Kirspuu

Polstertehnik OÜ

Allan on Hagudi Põhikooli patrioot ja patroon, kes toetab kooli nii sõna kui ka teoga.

Sageli astub ta kooli uksest sisse küsimusega: kuidas teil läheb? Ja leiab kiirel ajal võimaluse parandada kooli vana või luua lasteaia jaoks uut mööblit.

Tema firmas Polstertehnik OÜ on ekskursioonil käinud ja tema juhendamisel kätt harjutada saanud nii õpilased kui ka õpetajad. Nii said õpetajate päeva väljasõidu tulemusel õpetajate toa töötoolid uue pehme katte ning õpilaste ühistööna valmisid koolile võimlemismatid ja lasteaiale mänguasjakastid. Samuti restaureerisid õpilased tema abiga saalitoolid ning värskendasid koolimaja stende.

Aktiivse asjatundjana on ta andnud õpilastele ettevõtlustunde, juhendanud vabatahtlikult puutööringi ning innustanud lapsi looma õpilasfirmasid.

Oma kulu ja kirjadega on ta koolile organiseerinud ilusad ja mugavad diivanid ja toolid, mis kaunistavad koolimaja ja rõõmustavad kõiki.

„Tänu Allani mööblile oleme saanud sisustada mõnusaid õppimiskohti õpilastele, kes vajavad omaette keskendumist või vaiksemat nurka grupitöö tegemiseks,” ütles Allani kandidatuuri esitanud Lea Vendik, Hagudi Põhikooli direktor.

Ta lisas, et Allan on alati olnud jõu ja nõuga abiks õpetajatele nii lapsevanema, kogukonnaliikme, ettevõtja kui ka lihtsalt kaasamõtleja ja nõustajana. Hoolekogu esimehe ja lapsevanemana osaleb ta eranditult kõikidel aruteludel, mis puudutavad Hagudi Põhikooli hariduselu ning kõneleb kõigile kodusest kogukonnakoolist. 

    

Riigimetsa Majandamise Keskus

 

Riigimetsa Majandamise Keskus on üks parimaid näiteid, kuidas teadusesse panustatud ressurss jõuab eri organisatsioonide kaudu praktikuteni.

RMK on aktiivne partner Luua Metsanduskoolile ja Eesti Maaülikoolile, aidates kaasajastada metsanduslikke õppekavu, olles tänuväärne praktikabaas metsanduse ja looduskaitse erialade tudengitele ja kutseõppuritele ning panustades stipendiumitega nii kutse- kui ka kõrghariduses.

Koos Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga on RMK algatanud metsaväljaveojuhi kutsestandardi väljatöötamise, et autojuhid kui puidu tarneahela oluline lüli oleksid samuti koolitatud ja kvalifitseeritud. Esimesed kursused on Luua Metsanduskoolis juba toimunud. Samuti korraldati koostöös liidu ning metsandust ja puiduerialasid õpetavate koolidega kevadel karjäärinõustajatele ja õpetajatele neli teadlikkuse tõstmise päeva, et tutvustada sektori õppimis- ja töövõimalusi.

RMK on andnud tänuväärse panuse Eesti inimeste loodusteadlikkuse tõusu igas vanuse- ja haridusastmes, pakkudes avastamist lasteaialapsele ja lapsevanemale ning piiramatut praktika- ja teadusbaasi erialakoolidele ja (üli)õpilastele. RMK on algatanud arvukaid loodusharidusprojekte ning viinud metsaõhku hingama tuhandeid õpilasi aastas.

„Viimastel aastatel on ühiskonnas palju diskuteeritud metsaraiete üle, kuid RMK kui matkaradade rajaja, hooldaja ning loodushariduse jagaja roll on jäänud ebaõiglaselt tagaplaanile. Eriolukorras avastasid peaaegu kõik Eesti inimesed enda jaoks mõne RMK metsatuka või matkaraja ning said tähistatud loodusradadelt mõne uue teadmise ning sõõmu kosutavat metsaõhku,“ märgib Luua Metsanduskooli turundusjuht Kairit Prits, RMK kandidatuuri esitaja.

 

Aasta haridustegu

 

Laste igapäevane õpetamine eriolukorra tingimustes

Kõik lapsevanemad

„Emme, kas sa teadsid, kui palju kaalub pruunkaru?“ – „Issi, kus mu päevik on?“ – „Emme, kas lill võib olla lilla? Aga hüljes?“ – „Ema, ma ei leia oma loodusõpetuse õpikut, kas see võib olla kooli jäänud? Saad sa klassijuhatajalt küsida?“ – „Emme-issi, kuulake, ma loen teile ette, mis ma kirjutasin! Kas see sobib?“ – „Emme, mul on kõht tühi, mis täna lõunaks on?“ – „Isa, kui palju on ruutjuur kahesaja kahekümne neljast?“ – „Appi, see on nii raske! – Sa pole ju veel alustanudki. – Mis siis, ma tean ette, et see on niiiii raske! Ja seda on nii palju! Ja see võtab nii kaua aega! Ma ei taha seda teha! Ma tahan koooli!“

Midagi sellist tuleb ilmselt tuttav ette enamikele lapsevanematest. Umbes sellistes tingimustes möödusid lastega perede päevad sel (kuri)kuulsal 2020. aasta kevadel.

Olukord oli kõigile uus ja ennenägematu. Kahtlemata olid suure koormuse all õpetajad, kes üle öö oma töö täielikult pidid ümber korraldama, kuid igapäevaseks suureks toeks Eesti õpilastele olid ka nende vanemad. Aitäh teile!

Moodsa õppimise festival IduEdu

 

Kuidas laduda vundament õnnelikule elule ja väärtustada kvaliteetset haridust? Tallinlased panid pead kokku ja mõtlesid välja – nii sündis moodsa õppimise festival IduEDU, mis toimus 2019. aastal juba mastaapsemalt kui varem.

Festival IduEDU on Tallinna kesklinna südames asuvas hariduskvartalis toimunud uuenduslik haridusfestival, millel tutvustati Eesti koolide parimaid praktikaid ning uusi suundi hariduses. Oma kogemusi jagasid õpetajad ja õppejõud.

Lisaks haridustöötajatele kutsuti Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Inglise Kolledžis, Tallinna Kesklinna Põhikoolis ja Tallinna Keskraamatukogus peetud loengutes ja töötubades kaasa lööma lapsi ning vanemaid. Osalejaid oli kokku 1600, töötube toimus 60 ringis.

Huvilised said tutvuda geo-tahvliga, digimikroskoopia võludega bioloogiatunnis, digivõtme rakendamisega ainetevahelisse lõimingusse ning kooli ja iduettevõtte koosloome kogemusega. Suures telgis tutvustasid oma tegemisi ja tehnikat kümmekond huvikooli. Nii sai näha näiteks täispuhutavat planetaariumi ja hologrammimasinat.

Haridusfestivali eesmärk on panna hea hariduse idu kasvama juba varases nooruses ning on tähelepanuväärne, kui seda õnnestub teha nii paljude osapoolte koostöös. Oma panuse andsid festivalile üle 20 haridusorganisatsiooni eesotsas HITSA, Tallinna Haridusameti ja eKooliga ning lõpetades muusika-, kunsti- ja huvikoolidega.

    

Cleveron Akadeemia (CA)

Cleveron AS

Kas tahaksite omandada kõrgharidust enda töökohal?

Just sellise ainulaadse võimaluse on loonud oma töötajatele Viljandis asuv AS Cleveron, kes koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor rajas Cleveroni Akadeemia, mis pakub rakenduskõrgharidusõpet robootikatarkvara arendamise erialal.

Tegemist on unikaalse töökohapõhise õppega, kus teoreetilist õpet on võimalik õpipoisina praktiseerida tippettevõtte tootearenduses. Üliõpilasi õpetavad EEK Mainori õppejõud, erialaeksperdid ning ettevõtte tippspetsialistid. Ettevõte tasub nii õppijate õppe- kui ka majutus- ja toitlustuskulud ning lisaks maksab stipendiumigi.

Õppekava sisu, milles teooria ja praktika jagunevad pooleks, nõuab ühtaegu tehniliste ja sotsiaalsete oskuste ning loovuse arendamist. Õpet alustatakse väiksemast hobielektroonika programmeerimisest, robootikakomplektidest ja lõpetatakse isejuhtiva autoga. Lisaks tuleb kolme aastaga luua isesõitev robotkuller.

Õppija omandab robootikatarkvaraarenduse teadmised ja oskused, saab meeskonnatöö kogemuse ning on seisnud silmitsi olukordadega, mis nõuavad kohanemisvõimet ja valmisolekut muutustega toimetulemiseks. Lõpetaja saab EEK Mainor bakalaureusekraadi, Cleveroni Akadeemia sertifikaadi ja võimaluse asuda erialasele tööle Eesti tarkvara- ja tehnoloogiaettevõttes, mis on innovatsiooniliider robootiliste pakiautomaatide loomisel.

„Cleveroni Akadeemia on hea näide sellest, kuidas ettevõtlus ja haridus teevad koostööd, et koolitada tipptasemel kõrgharidusega noori, kes lõpetamisel on juba kursis sellega, milliseid tehnoloogiaid maailma tipptasemel ettevõtetes kasutatakse. Akadeemia loob tugeva baasi tulevastele tootearendajatele, kes aitaksid luua Eesti ettevõtetele ja kogu ettevõtlusele innovaatiliste lahendustega lisandväärtust,“ ütleb Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppeprorektor Ly Hõbe.

 

Viimati uuendatud: 21. september 2020