Sa oled siin

Aasta õpetaja gala nominendid 2019

Aasta lasteaiaõpetaja

 

Heidi Jakobson

Eralasteaed Kaur

Õpetaja Heidi Jakobson paneb eralasteaias Kaur „poodi“ mängides kassiiriks just selle lapse, kellele eriti meeldivad numbrid ning laseb reklaamid valmis joonistada kunstihingega noortel. Aga kui mõni laps arvab, et tema nüüd küll midagi teha ei oska, julgustab Heidi teda alati proovima – kunagi ei tea, milline anne võib nii avalduda. Peaasi, et lapsed teeksid asju koos ja aitaksid teineteist.

Õpetaja Heidi veedab koos oma lastega väga palju aega õues – saab ju matemaatikat õpetada ka käbisid kokku lugedes. Nõnda kasvavad lapsed loodusega rohkem kokku. Tema juhendamisel haudusid lapsed inkubaatoris munadest välja kanad – õpetaja oli ka pühapäeval poole ööni tööl, et uusi ilmakodanikke tervitada. Lasteaia kuuri ühte otsa loodi seepeale väike kanala ja jalutusaed, kus linnud nüüd askeldada saavad. Lapsed õpivad kanade eest hoolitsedes raiskamist vältima: üle jäänud hommikupuder läheb lindudele toiduks, lapsed saavad neilt vastu mune.
Heidi hoolitseb, et iga päev oleks lasteaias eriline – pidupäeval katab ta lõunalaua justkui restoranis ja õpetab lastele, kuidas viisakalt käituda. Ise on ta mõistagi suurepäraseks eeskujuks.

Irina Jefimova

Narva lasteaed Päike

Narva lastele keelekümblust jagav Irina Jefimova paneb lasteaed Päikese oma õpilaste naeratuse läbi särama veel eredamalt, kui nimi lubab arvata. Tema käe all õpib 22 vene emakeelega last. Need noored Narva võsukesed naudivad, et saavad teise keelena omandada just eesti keelt ning vestlevad hea meelega kõigi külalistega, kes Päikese lasteaeda külastavad – näiteks mullu käis lastega juttu ajamas ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Kolme väikese lapse ema Irina kaasab keelekümblusesse teisigi lapsevanemaid ning jagab nii nende kui ka kolleegidega ise nuputatud õpimeetodeid. Irina suudab olla ühteaegu nii rõõmsameelne kui ka nõudlik ning tema käe all õppivad lapsed on heatahtlikud ja toetavad üksteist igati. Lastele õppimise võimalikult põnevaks tegemisel kasutab Irina ka kõikvõimalikke nutilahendusi ning osaleb aktiivselt loodusteemaliste materjalide loomises e-Koolikotti.

Irina on õpetajana töötanud juba 14 aastat ning tänavu tagab ta üheksandat õppeaastat järjest, et Päikese noori ootab iga kord lasteaeda tulles ees põnev ja ootamatusi täis päev.

Kersti Kuusk

Tallinna lasteaed Endla

Tallinna Endla Lasteaias saavad kokku 15 erinevast rahvusest lapse teed. Muusikaõpetaja Kersti Kuusk on võtnud oma südameasjaks, et ka kaugemalt pärit lapsed saaksid tänu muusikale suhu eesti keele, aga saaksid samas aru, kui tähtis on ka nende enda rahvuslik kultuur. Ise on ta eestluse kandja, kelle loomingust õhkub uhkust meie rahva traditsioonide ja väärtuste üle.

Kersti tuleb igal hommikul tööle eesmärgiga: et laste päev oleks õnnelik. Ta ei püsi paigal juba paika loksunud raamides, vaid katsetab pidevalt uusi metoodikaid ja viise, kuidas laste kasvatamist põnevamaks teha. Kersti erialana on kirjas küll vaid „muusika“, aga tema tundidesse on põimitud nii palju rohkemat – liikumist, väärtuskasvatust, keele- ja kõneõpet, kunsti ning ta on ka teatrifestivali Kanutiaia Kann kaasaja. Tema rõõmsad ja harivad kasvatamismeetodid ei jää üksnes Endla lasteaia seinte vahele, vaid nende vastu on huvi tundnud kolleegid nii Tallinnast kui ka kaugemalt.

Lisaks igapäevasele kasvatustööle on Kersti välja andnud ka helisalvestisi ja noodikogumikke. Tema juhendamisel on saanud kõrgeid kohti muusikavõistlustel nii koorid kui ka solistid. Kersti kirjutatud laul on kõlanud nii Eurovisiooni Eesti eelvooru finaalis kui ka noorte tantsupeol. „Teda kutsutakse lauluvõistluste žüriidesse ja sündmuste patrooniks just seetõttu, et ta on lahke, heatahtlik ja parim kaaslane igale lapsele!“ kiidavad Endla lasteaia kolleegid Kerstit.

 

Aasta klassiõpetaja

 

Siiri Jõgisuu

Urvaste kool

Juba peaaegu 30 aastat eripedagoogide liitu kuulunud Siiri Jõgisoo laob Urvaste koolis vundamenti, et iga noor inimene saaks tulevikus elus hakkama. Siiri seostab oma klassis toimuva õppetöö praktilise eluga ning muudab õpilased julgemaks ja enesekindlamaks.

Õpetaja Siiri on oma töö aluseks võtnud seoste loomise – mitte ükski ainetund ei mahu rangetesse piiridesse, Siiri hoolitseb, et õpetataval on ka eluline element. Nii käiakse kirjutamis- ja lugemistunnis üle keskkonnasõbralikkus ja ajalugu, matemaatikas pannakse paika poe-eelarve. Siiri räägib oma õpilastega, ärgitab neid mõtlema ja arendab neis suutlikkust oma mõtteid ja seisukohti avaldada.

Siiri on nii piiremurdev, et tihti ei mahu tunnid isegi klassiruumi ära. Koos õpilastega käiakse RMK matkaradadel, teatris, kinos ja erinevates ettevõtetes, kus kinnistub õpitava seos eluga. Tema õpilased teavad, et saavad oma õpetajalt igal ajal abi.
Siiri on pidevalt tihedas kontaktis oma klassi laste vanemate ning asenduskodudega. Olles päevast päeva oma õpilastega koos, tunneb Siiri oma lapsi, teab kõike nende tervisest ja vajadustest. Siiri hoiab kodusid pidevalt kursis laste käekäiguga koolis. Tema klassi ümber loodud võrgustik toimib laitmatult: nii õpetaja abi, kasvatajad kui ka tugipersonal on igapäevaselt kogu klassi tegevuste ja õpilaste tervisega kursis. Ühistel koosolekutel pannakse paika kõige sobivamad meetodid tööks, et noored saaksid tugevaima aluse elus paremini toimetulekuks.

Merike Tiidrus

Kohila Gümnaasium

Mitmekülgne, aktiivne ja kogu kooliperele eeskujuks olev klassiõpetaja Merike on Kohila Gümnaasiumis järeltulevat põlvkonda harinud juba 19 aastat. Igal aastal on ta õpilastele midagi uut ja huvitavat välja mõelnud -- väljasõidud, kirjanduskohvikud, liikumisprojektid, teleesinemised, külalisesinejad, uurimustööd ja kokaraamatu koostamine. Õpetajana on ta nõudlik ja range, kuid arvestab alati õpilase võimekust, hinnates pingutusi, mitte lõpptulemust. Iseseisvat tööd tehes on ōpilaste laudadel n-ö valgusfoori topsikud ülesande raskusastme hindamiseks, et anda märku, kui on ōpetaja tuge vaja. Õpilastele, kelle jaoks on raske tunnis paigal püsimine, on Merikesel lahendus – tasakaalupadjal saab õpilane end liigutada ja samas tähelepanu õppetööl hoida.

Arvutiõpetuse õpetajana tunneb Merike hästi digivõimalusi ja kasutab neid julgesti oma tundides. Nii on tema klassi õpilastel juba varakult digioskused olemas. Samas ei luba ta Kohila Gümnaasiumi „kõige spordisõbralikuma õpetajana“ õpilastel liiga tubaseks jääda. Osalemise eest projektis „Lapsed koolihoovi liikuma ja õppima“ võidetud lillesibulad istutati koolimaja sisehoovi lillekastidesse. Talisporti harrastavad õpilased klassijuhatajatundides ja ühistel väljasõitudel. Endised õpilased tunnevad temast puudust, Merike hoiab emaliku armastusega ka nende edaspidisel käekäigul silma peal.

Merikest on lisaks Aasta Õpetaja ja spordisõbraliku õpetaja tiitlile pärjatud Kohila valla aasta ema tiitliga. Kolme lapse kasvatamise kõrvalt leiab ta aega ja tahtmist olla ka aktiivne ja eeskujulik Kohila valla elanik.

Annika Tõnurist

Sillaotsa Kool

Annika on Sillaotsa Kooli hing ja Õpetaja suure algustähega. Igal hommikul tuleb ta tööle nagu oma esimesel tööpäeval -- ta särab ja pakatab headest mõtetest. Oma õpilastele on Annika samaaegselt nii suurepärane eeskuju ja autoriteet kui ka hea sõber. Kogenud õpetajana teab Annika väga hästi, et igal lapsel on oma “nupp“, mis tuleb õppe tulemuslikumaks muutmiseks üles leida. Nii loob ta iga lapsega hea kontakti.

Ühiskonna arengutega ühte sammu käimine ei valmista Annikale mingeid probleeme. Näiteks on ta üks 250 õpetajast Eestis, kes rakendab VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodikat. See põhineb muuhulgas rühmatunnetuse tekitamisel ja kaaslase heaolu eest vastutamisel. Tänu sellele valitseb klassis meeskonnavaim ning toetava õla tunne. Lisaks sotsiaalsete oskuste andmisele on Annika pühendunud õpilaste digipädevuste arendamisele, kasutades aktiivselt nii SMART-tahvlit, tahvelarvuteid, arvutiklassi kui ka roboteid. Koostöös kooli haridustehnoloogiga annab ta robo-matemaatika tunde. Kõik see aitab lastel paremini erinevaid oskusi ja teadmisi kinnistada, rakendada ning omavahel tervikuks siduda. Tema uuendusmeelsus pole jäänud ka kolleegidel märkamata – 2016/17. õppeaastal valiti ta Sillaotsa Kooli aasta digiõpetajaks.

Annika käe all kasvavad hoolivad, arukad ja laia silmaringiga edumeelsed lapsed. Erinevate oluliste igapäevaoskuste, nagu näiteks suhtlemis- ja kuulamisoskus, meeskonnatööoskus, digioskused, arendamise kaudu on ta andnud oma klassi lastele väga hea stardikapitali edasiseks eluks.

 

Aasta klassijuhataja

 

Triin Heinsalu

Ristiku põhikool

Iga lapse jaoks on oluline, et leiduks keegi, kes teda mõistab ja kuulab. Eriti vajavad sellist tuge, ka väljaspool kodu, erivajadustega lapsed. Õpetaja Triin Heinsalu oli Ristiku põhikoolis üheksa aastat ühele klassitäiele noortele see tugiisik ja mullu, kui kõik need õpilased olid edukalt pääsenud uutesse koolidesse edasi õppima, alustas ta esimese klassi jütsidega uut ringi.

Triin väärtustab akadeemilistest tulemustest ja auhindadest palju rohkem inimeseks olemist. Olulised on väärtushinnangud, isiklik eeskuju ning kaaslaste, klassi, kogukonna huvidega arvestamine. Kuigi ka õigekiri on tähtis, pole tema jaoks kokkuvõttes kõige olulisem oskus rindlauses koma õigesse kohta kirjutada vaid see, kuidas käituvad noored oma vanemate, õpetajate, naabrite ja hädasolijatega.

Kuigi Triin õpetab hariduslike erivajadustega noori, ei alahinda ta ühtegi õpilast. Ta ei lähe kunagi lihtsama vastupanu teed, näidates filmi, kui võiks lugeda raamatut. Ta teab, et ka erivajadustega noored suudavad ja tahavad lugeda – kui raamatud on neile jõukohased ja huvitavad. Triin rõhutab, et iga inimene on eriline ja väärtuslik ning tulemusi pole tingimata vaja mõõta ega ritta seada. Nii laseb ta erinevatel võistlustel ja konkurssidel kordamööda osaleda kõigil õpilastel. Igaüks on mingil alal tubli ja silmapaistev ning tänu õpetaja Triinu utsitamisele avanevad uued oskused: praktika näitab, et ka kogelevast lapsest võib saada edukas etleja.

Kadi Kaja

Saue Gümnaasium

Kui Saue kandis näha noori õhtutundidel koos väljas jalutamas, on märkimisväärne tõenäosus, et nad on sinna sattunud kohaliku gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadi Kaja eestvedamisel. Nimelt võttis Kadi klassijuhatajana kätte ja seadis koos kaaslasega kõndimas ja jooksmas käimise oma õpilastele ülesandeks – nii edendab ta korraga laste liikumisharrastust, kui aitab kaasa ka noorte omavahelisele suhtlusele ja ühise keele leidmisele. Kui ka klassis peaksid tekkima lahkhelid, arutatakse need ühiselt läbi ja mured ei jää lahendamata.

Õpetaja Kadi on üle Eesti hinnatud muusikapedagoog, kes loob olümpiaade, esineb konverentsidel ja kuulub ülikoolides erialastesse nõukogudesse-komisjonidesse. Vaatamata tihedale töögraafikule leiab ta aga alati oma klassi laste jaoks aega. Kadi kindlustab iga hinna eest, et tema hoolealustest kasvavad viksid ja viisakad inimesed.

Õpetaja suunab lapsi alati korrektselt riietuma – nii koolipäeva sees, kui ka koos teatris käies. Ühised jõulupeod on läbi viidud restoranides koos etiketikoolitustega.
Kadi juhtimise all on klass saanud ohtra tähelepanu osaliseks. 2016. aastal teeniti ära linnusõbralikuima klassi tiitel ning lapsed annetasid osa auhinnaks olnud kartulikrõpsudest Toidupangale. Mullu jõudis Kadi klass ka Kanal 2 eetrisse, kui „Kokkame koos“ projekti raames õpetati, kuidas vähendada toidu raiskamist.

Inge Mälzer

Rõuge põhikool

Rõuge põhikoolis Inge Mälzeri klassis said kokku energilised, tugeva karakteriga, aga väga erineva, et mitte öelda vastanduva loomuga noored inimesed. Kuue aastaga sulatas klassijuhataja Inge nad ühtseks tervikuks, kus ollakse teineteisele toeks. Teda võib iseloomustada kui karmi ja õiglast sõpra, kes hoiab tugevalt ohje, kuid õigel ajal tabab ära ka selle, millal on natuke vaja järgi anda.

Klassijuhataja Inge on järjepidevalt teinud tööd õpilaste karjääri planeerimisel. Tema kutsel on koolis esinenud Töötukassa karjäärispetsialistid ning tema eestvedamisel on käinud õpilased, kes gümnaasiumi minna ei plaani, Tartu ja Võru Kutsehariduskeskustes avatud uste päevadel. Kui keegi noortest otsustaks hakata salaagendiks, pole ka hullu – Inge ja laste omavaheline usaldus on selline, et koos mindaks ka luurele!

Inge annab igati tuge noorte ettevõtmistuhinale. Paar aastat tagasi loodi kinobussi projekti „Hingestatud lood“ raames neli lühikest animafilmi Rõuge kandi muistenditest. Inge juhendamisel on jõudnud õpilasfirmad välja riiklikule tasemele aga parendanud ka põhikooli elu, vedades iseküpsetatud saiakeste ja vahvlitega kord nädalas kooli kohvikut. Inge on võtnud südameasjaks, et kõik vanemad teaksid, kuidas nende võsukestel läheb – korraldades vajadusel arenguvestlusi enda vabast ajast õhtuti või nädalavahetustel.

 

Aasta põhikooli aineõpetaja

 

Rasmus Kits

Tallinna 21. kool

Tallinna 21. koolis õpetav Rasmus Kits toob tuleviku lastele lähemale. Tema robootikatundidele kõlav kiitus on otsatu ning lisaks seisab ta selle eest, et robootikahuvi kanduks kaugemale ainult ühe kooli piiridest. Tema leiutatud robootika õppelaua joonistega käib kaasas 35-tunnine õppekomplekt, mida ta teiste entusiastidega jagab. Ta juhendab usinasti mitte ainult oma õpilasi, vaid koolitab välja ka teisi õpetajaid.

Rasmus on usin iseõppija – tema enda haridustee ei olnud kõige siledam, kuid nüüd rügab ta lakkamatult, et olla toeks tänapäeva noortele. Tema loodud materjalid sobivad nii koos- kui ka iseseisvaks õppeks, sest sealsed teemad kõnetavad noori ja inspireerivad neid edasi püüdlema. Rasmuse jaoks on oluline, et lapsed mõistaks ka väikeste edusammude olulisust ja selleks leiab ta ka kõige pingelisemates ja kiiremates olukordades hetke, et anda noortele positiivset tagasisidet. Tema õpilased mõistavad, et tööd tuleb teha, aga selle käigus saab jääda inimlikuks ja heatahtlikuks. Oluline on leida oma tee ja alati jätkata – isegi kui mõned uksed on sulgunud tuleb leida aken.

Rasmus ei ütle õpilastele vastuseid ette, vaid laseb neil endil need leida. See on tihti raske, sest lapsed tüdinevad ruttu ning tahavad kohe toimiva lahenduseni jõuda. Sellest hoolimata on Rasmuse robootikatunnid alati populaarsed. Loovusel on tema töös suur roll ja seda on märgatud kaugemalgi: Rasmuse juhtimisel sai 21. kool esimesena Baltikumis LEGO Innovatsioonistuudio.

Kadri Kosk

Tartu Raatuse kool

Kadri Kosk õpetab Tartu Raatuse koolis inglise keelt, kunsti ja draamat. Juba nõnda lai tööpõld näitab, et Kadri pole õpetaja, kes mahuks raamidesse. Ta on õppimise ja õpetamise mõiste avardaja ning kunsti lõimija läbi erinevate õppeainete, et need üheks tervikuks vormida ja õpilaste maailmapilti avardada.

Kadri julgustab lapsi esinema, ennast väljendama, loob ainetunnis pingevaba õhkkonna. Kadri murrab oma kunsti- ja draamatundidega klassiruumist välja – tema õpilasi, kes oma õpetaja juhendamisel loovusele vaba voli annavad, leidub sageli kooli koridorides, saalis, raamatukogus ja spordiväljakul. Loometöid eksponeeritakse Kadri kureeritud näituste kaudu ka koolimaja ruumide seintel.

Õpetaja Kadri juhendab Tartu Raatuse Kooli näiteringi Inderlin, millega astutakse üles kooliteatrite festivalil, aktustel ja teistel kooliüritustel. Sellega aga ei piirdu laste teatripisikuga nakatamine. Tema juhtimisel loodi draamaõpetuse ainekava ja kõik klassid esimesest kaheksandani loovad oma teatritüki, mis ülekoolilistel etenduspäevadel ette kantakse. Žanrid ulatuvad varjuteatrist kirjandusklassikani, kuid õpetaja Kadri juhendamisel on loojateks olnud lapsed ise – nende teha on olnud kujundus, heli, valgustus, liikumine, dramaturgia ja kostüümid. Kadi õpetab alati, et oluline on kogemus, mitte tulemus. Kadri entusiasm leiab rakendust ka väljaspool kooli: maist septembrini peab ta pühapäeviti oma koduaias kohvikut „Naba“, mis on rikastatud kunsti, luule ja muusikaliste etteastetega.

Julia Smirnova

Kohtla-Järve Maleva põhikool

„Julia on loov, aktiivne, rõõmsameelne ja elutark õpetaja, kes näeb lastes annet, isegi kui nad ise seda ei märka. Ta suunab neid õigele teele ja annab võimalused oskuste ja teadmiste elluviimiseks ning arendamiseks,“ kiidab Kohtla-Järve Maleva põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajat Julia Smirnovat üks endine koolijüts, kes nüüd ise õpetajaks saanuna on mitmed Julialt omandatud õpetamisnipid kasutusele võtnud.

Õpetaja Julia püüab kasvatada tema hoole alla usaldatud lastes loovust, iseseisvust ja kodanikutunnet. Tema tunnid ei piirdu raamatute või töövihikutega, vaid Julia kutsub tihti õpilaste ette esinema erinevaid ametikandjaid, kes lastele oma tööst pajatavad. Julia veab koolis aktiivselt rahvusvahelisi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse projekte, mille käigus arendavad õpilased lisaks aineteadmistele ka keelteoskust.

Heategevus on Juliale väga südamelähedane ja ta kannab seda vaimsust ka oma õpilastesse. Maleva põhikoolis on Julia juhendamisel korraldatud arvutikoolitusi pensionäridele, kogutud toidupanga jaoks toitu ning koolilaadal teenitud raha annetatud kasside turvakodule. Julia innustab lapsi hoolima ja armastama ka oma kodukanti: projekti „Pärandivaderid“ käigus uurisid õpilased Järve mõisa ajalugu ja aitasid ette valmistada mõisa peahoone restaureerimist. Tema veetud ja kogu Ida-Viru maakonda hõlmanud projekt „Hea kodanik – edukas riik“ andis õpilastele võimaluse süvitsi uurida Eesti riiki ja ühiskonda innovaatiliste õppemeetodite abil. Nii sirguvadki vastutustundlikud noored kodanikud.

 

Aasta gümnaasiumiõpetaja

 

Kristelle Kaarmaa

Jõhvi Gümnaasium

Jõhvi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa jaoks ei alga õppimine raamatust, tahvlilt või katseklaasist, vaid õpetaja ja õpilase usalduslikust suhtest, mis loob klassiruumis toetava keskkonna. Kui ta aga peaks tegema valiku nende kolme vahel, oleks see kindlasti katseklaas, sest õpetaja Kristelle on eelkõige praktik. Põnevaid eksperimente läbi viies püsib õpilaste tähelepanu, kasvab nende avastamisrõõm ning keerulised ja abstraktsed teemad saavad kergemini selgeks.

Õpetaja Kristelle mõistab, et õpilasi ei saa mõõta ühtse joonlauaga, vaid ta kasutab kujundavat hindamist, lähtuvalt õpilase tasemest, et anda hinnang õppeprotsessi edukusele. Kristelle jaoks on olulised õpilaste ootused ja eesmärgid, mis aitavad tundi põimida ülesandeid ja katseid nii, et õpilastel oleks ühtviisi õpetlik ja huvitav. Ainest sügavamalt huvitatud õpilased on Kristelle juhendamisel aidanud korraldada Teadlaste Öö töötubasid ning esindanud kooli võistlusel ja olümpiaadidel.

Kristelle julgustab alati õpilasi oma loovust välja näitama ning julgelt esinema. Ta annab meelsasti tunnis juhtohjad õpilaste kätte, et need saaksid aktiivselt õppeprotsessis osaleda. Koos valmistatakse õpetlikke videosid ja mänge – alati ikka meeskonnatöös, et lisaks aineteadmistele omandaksid õpilased ka muid eluks tarvilikke oskusi.

Gerrit Kanarbik

Saku Gümnaasium

Gerrit Kanarbik on kirglik kettagolfihuviline. Õnneks on ta ka füüsikaõpetaja, mis tähendab, et lisaks õpilastesse spordipisiku süstimisele on ta ka erakordselt pädev selgitama ketaste aerodünaamilisi omadusi ja käitumismaneere. See ongi üks Gerritile kõige omasemaid õpetamisstiile: ta seostab raamatufüüsika igapäevaeluga, innustades ja motiveerides seeläbi õpilasi teoreetilist ning praktilist kokku viima. Tema tunnid pole kunagi vaiksed, vaid õpilased on neisse aktiivselt kaasatud – olgu nende vestluspartneriks siis parajasti õpetaja Gerrit või mõni tema poolt külla kutsutud TalTechi õppejõud. Ta ei kurda kunagi, et õpilased on nutisõltlased, vaid hoopis julgustab õppetöös digivahendeid kasutama, et teadmiste omandamine võimalikult huvitavaks ja interaktiivseks muuta.

Õppe korraldamises kasutab õpetaja Gerrit personaalset lähenemist. Reaalainetes tugevamad ja võimekamad õpilased suunab ta Teaduskooli ning erinevatele ainevõistlustele-olümpiaadidele. Gerrit leiab alati aega, et töötada koos rohkem abi vajavate õpilastega ja leiab neile jõukohaseid ülesanded. Lisaks innustab ka reaalainetest huvituma ka neid õpilasi, kes veel tema käe all ei õpi – Gerrit käib oma vabast ajast nooremates klassides töötubasid korraldamas ja sealseid õpetajaid aitamas. Gerrit teeb alati rohkem, kui temalt nõutakse ning on pälvinud paljude lugupidamise.

Lauri Mällo

Tartu Jaan Poska Gümnaasium

Lauri Mällo juhindub põhimõttest, et kooliõpe ei ole faktiteadmiste päheõppimine, vaid keskenduda tuleb informatiooni otsimisele, töötlemisele ning järelduste tegemisele. Tema bioloogia- ja valikainete tundides Tartu Jaan Poska gümnaasiumis on kesksel kohal praktilised rühmatööd, kus lahendatakse erinevaid probleeme; loomingulised eksperimendid, mis eeldavad pigem fantaasiat, kui faktide tundmist; pikemaajalised projektipõhised õpiülesanded ning muidugi huvitunud õpilased.
Mõnikord alustab Lauri õpetamist juba enne koolipäeva algust, näiteks käib koos õpilastega linnuvaatlustel. Tema klassiruum on enne tunde avatud kooli erivajadustega lastele, kes saavad sealsete loomade-putukate-kalade keskel päeva sisse elada.

Õpetaja Lauri jaoks on oluline, et keegi ei tunneks end piiratuna. Avatud materjalid, digitaalsed lahendused ja e-õpe annavad igale õpilasele võimaluse teadmisi omandada oma tempos ja ajal. Juba pikemat aega rakendab Lauri diferentseeritud hindamist ning õpilane ise valib, millise taseme töö ta sooritab. Lisaks hindab Lauri võimalust anda õpilase tööle võimalikult suur praktiline väärtus – nii hindab ta ise esseede sisulist väärtust ja annab siis tööd üle emakeeleõpetajatele, et õpilased saaksid hinde ka keelekasutuse eest.

Sellega õpetaja Lauri panus aktiivsesse kooliellu ei piirdu. Suure lugemishuvilisena juhib ta tihti arutelusid kirjandustundides. Koolimaja koridoride seinu ehivad tema valmistatud maalid või näitused tema isiklikust kollektsioonist. Õpetaja Lauri rõhutab alati, et oma tegevustes tuleb olla kirglik ja kastist välja mõtlemine on üks parimaid viise enda arendamiseks – seda meelsust üritab ta süstida ka õpilastesse.

 

Aasta tugispetsialist

 

Raili Lao

Haapsalu Viigi Kool

Haapsalu Viigi Kooli füsioterapeut Raili Lao hoolitseb selle eest, et iga erivajadusega laps saaks just sellise lahenduse, mis tema erilisele olukorrale sobib. Raili toetab õpilasi õppetöös alates koolimööbli kohandamisest kuni nende füüsilise puude korrigeerimiseni ja aitab seega kaasa, et iga laps saaks vastavalt oma füüsilistele ja vaimsetele võimetele omandada üldhariduse. Raili on abiks nii lapsevanematele kui ka kaastöötajatele ning teeb koostööd abivahendeid tootvate firmadega, et anda erivajadustega lastele võimalus elada nii iseseisvat elu kui võimalik.

Füsioterapeut Raili ei kohku tagasi ühegi probleemi ees. Kui tekib probleeme õpilase puude korrigeerimisel, leiab ta võimalusi nende lahendamiseks koostöös lapsevanemate ja teiste spetsialistidega. Raili on lapsevanemate ja kaastöötajate seas autoriteet, sest ta suhtub oma töösse süstemaatiliselt, järjekindlalt ja professionaalselt.

Koostöös Haapsalu linnaga on Raili juba kaks aastat vedanud erivajadustega laste laagrit, kus noored meisterdavad, tantsivad ja ratsutavad. Ratsutamisteraapia on oluline uuendus Viigi Koolis, sest see on teraapiline mitte ainult füüsilise, vaid ka psüühika- ning käitumis- ja tundeeluhäiretega lastele.

Krista Leisberg

Emmaste Lasteaed Naksitrallid; Hiiumaa Sotsiaalkeskuse lastekeskus; Emmaste Põhikool

Krista Leisberg hoolitseb Hiiumaal Emmastes selle eest, et ka digiajastul suudaksid lapsed suhelda selges ja korrektses emakeeles. Logopeed Krista suhtleb lastega nii individuaalselt kui ka grupis ja suudab neis huvi äratada tegevuste vastu, mis muidu last ei kõnetaks. Krista innustab, julgustab ning laseb lapsel ise mõelda, mitte ei suru oma mõtteid peale. Õpilased ootavad logopeedi tunde, sest teavad, et nad saavad seal hakkama ja leiavad tuge.

Krista on lastele toeks kogu nooreks inimeseks sirgumise tee. Ta töötab juba lasteaialastega ning teab seetõttu nende eripärasid kohe koolitee algul. Tema toetatavad õpilased saavad koolis paremini hakkama ning nende usk enda võimetesse on suurem. Krista analüüsib pidevalt õpilase arengut, annab positiivset ja innustavat tagasisidet ning teeb oma õpetamismeetodites vajadusel muudatusi.

Muuhulgas õpetab Krista ühele õpilasele individuaalse õppekava alusel eesti keelt ja kirjandust. Ta on aidanud sellel noorel kolme aasta jooksul end nii suuliselt kui kirjalikult paremini väljendama õppida. Õpilase areng on olnud muljetavaldav ning Krista panust selles on võimatu alahinnata. Krista juhib Hiiumaa tugispetsialistide ainesektsiooni ja toetab seeläbi kogu saarel tööd erivajadustega lastega.

Larissa Tsõganova

Narva Lasteaed Tareke

Narva Tarekese lasteaias töötav Larissa Tsõganova mõistab, kui oluline on, et ükski laps ei jääks omapäi. Kui 26-aastase tööstaažiga logopeed märkas kahte raske keele- ja kommunikatsioonihäirega noort, lõi ta neile koostöös rühmaõpetajatega individuaalsed arenduskavad ning hoolitses selle eest, et lapsed oleksid aktiivselt kaasatud ülerühmalistesse (näite-)mängudesse. See aitas neil lastel arendada suhtlemisoskust, leida sõbrad ja luua suhtlusring.

Logopeed Larissa kasutab oma õpetustes alati huvitavaid abivahendeid. Ta valmistab need ise looduslikest ja taaskasutatavatest materjalidest. Larissa lõi ka psühhogümnastika elementidega autorimängu „Lõbus perekond“, mis aitab arendada peenmotoorikat, miimikalihaseid, emotsioonide juhtimist ja sidusat kõnet.

Larissa kiidab lapsi ka väikeste edusammude eest ja õpetab neile samas eneseanalüüsi võtteid, et nad saaksid omapäi hääldusharjutusi tehes areneda. Ta ei suru last ette antud raamidesse, vaid lubab tunnis valida tegevusi või mänge. Koostöös muusika- ja liikumisõpetajatega laseb Larissa lastel keeleliselt areneda ka lauldes ja võimeldes. Lisaks kõigele korraldab ta avatud logopeedilisi tunde, kus lapsevanemad näevad, kuidas ise lapse arengule kaasa aidata.

 

Aasta kutseõpetaja

 

Meeta Heinaste

Tallinna Ehituskool

Meeta Heinaste on Tallinna Ehituskooli ehitusõppe juhtõpetaja, kes seisab hea selle eest, et tema tundides leiduks alati tasakaal praktilise ja teoreetilise vahel. Meeta julgustab oma õpilasi ise mõtlema – isegi kui see toob kaasa väikesi vigu –, sest just nõnda saavad nad kogemuse võrra rikkamaks ja teavad, kuidas tulevikus vigu vältida. Selleks ju kool ongi: õppimiseks. Kogenud pedagoogina toob Meeta õppesituatsiooni elulisi näiteid, mis õppetööd rikastavad ning suurendavad õpilaste huvi eriala vastu.

Õpetaja Meeta kiitus tuleb alati välja teenida, kuid samas on ta hooliv õpetaja, kes ei kurjusta, vaid julgustab. Ta oskab alati pöörata tähelepanu nii nõrgemate õpilaste järeleaitamisele kui ka andekamatele õppuritele, kellele jagab arendavaid, rohkem osavust nõudvaid ülesandeid. Õpilaste sõnul iseloomustab Meetat abivalmidus ja püüd igast õpilasest tema tõeline potentsiaal kätte saada. Ta teeb tihedat koostööd erinevate ettevõtetega, et õpilased leiaksid endale väärika praktikakoha.

Töö ei ole kunagi valmis enne, kui viimane nael on sisse löödud või plaat seina pandud. Sageli võib õpilase jaoks osutuda keerukaks just oma töö lõpetamine, tööriistade korrastamine ja töökoha koristamine. Meeta on oma korrektsusega ehitus- ja töökultuuri kujundamisel eeskujuks mitte ainult oma õpilastele, vaid ka kolleegidele.

Reet Mets

Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool

Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis on juba 35 aastat kõlanud tšellomuusika Reet Metsa ja tema õpilaste poognate alt. Reet on väga professionaalne ja nõudlik, kuid samas ka sõbralik ja tunnustav õpetaja, kes innustab õpilasi oma eeskuju kasutades – ta on tänaseni aktiivne Tartu Keelpillikvartetis. Kui 35 aastat tagasi ei olnud keskastmeõppes Lõuna-Eestis üldse võimalik tšellole pühenduda, siis tänaseks on tänu Reedale seal sirgunud mitu põlvkonda muusikuid ja muusikapedagooge.

Kuigi enamik noori teab juba muusikakooli astudes, kas ta tahab saada pedagoogiks või interpreediks, on selle sihi täitumiseni käia väga pikk tee. Reedal on muljetavaldav oskus suhelda erinevates vanuseastmetes õpilastega ja ta suudab noortes hoida ja kasvatada huvi võrratult kaunikõlalise instrumendi õppimise vastu. Lisaks on Reet õpilastele, eriti nendele, kes tulevad muusikakooli õppima väljastpoolt Tartut, kohati isegi välismaalt, tugiisikuks ja psühholoogiliseks nõustajaks.

Reeda õpilased on pärjatud mitmetel rahvusvahelistel muusikakonkurssidel, kuid lisaks kutsus ta aastal 2000 ellu Eesti noorte tšellistide festivali. Tänavu juba 20. korda peetud festivali eesmärk on anda võimalus esineda ka nendele Eesti muusikakoolides õppivatele tšelloõpilastele, kes ei pääse veel vabariiklikele konkurssidele.

Kristi Tiido

Tallinna Teeninduskool

Kristi Tiido juhendab Tallinna Teeninduskooli köögis korraga kuni 20 õpilast, kes peavad lühikese aja jooksul valmistama erinäolisi roogasid. Kristi peab oluliseks, et õpilased saaksid tundide jooksul proovida erinevaid toiduvalmistamise tehnoloogiaid ning neil oleks alati kasutada õiged seadmed ning köögiriistad. Kui keegi vajab veidi rohkem juhendamist, pöörab õpetaja talle alati rohkem tähelepanu ning annab vajadusel teistmoodi püstitatud ülesandeid, et õpilane omandaks vajalikud oskused.

Aastas loob Kristi koos õpilastega suisa 20 erinevat menüüd, andes õppuritele aimu nii suurköökide ja restoranide kui ka galadineede vajadustest. Viimased viis aastat on tema juhendamisel korraldatud pidulik õhtusöök 100 inimesele. Planeerimise käigus töötatakse välja õhtusöögi teema, koostatakse menüü ja planeeritakse kogu tegevus saalis. Sellised sündmused on saanud oivalise tagasiside külastajatelt, aga on pakkunud ka väärtusliku kogemuse õpilastele.

Kristi kasutab võimalust pakkuda õpilastele mõtlemapanevaid ja huvitavaid väljakutseid: näiteks on korraldatud tunde hulgilaos, kus kokkadel tuli kohapeal välja mõelda roog, see sealsamas valmistada ning siis klientidele selle eripärasid selgitada. Ta on ka Eesti üks juhtivaid kokanduskohtunikke, kelle õpilased on toonud välismaistelt võistlustelt ohtralt medaleid.

 

Aasta hariduse sõber

 

Hannes Maripuu

Tallinna Loomaaed

Tavaliselt käiakse Tallinna Loomaaias vaatamas faunat. Järgmine kord Veskimetsa sattudes tasuks aga tähele panna ka floorat – selle eest kannab hoolt peaadnik Hannes Maripuu, kes edendab suuresti oma vabast ajast ja tahtest Kopli Ametikoolis kutseharidust.

Hannes on aktiivne uute õppekavade väljatöötamisel, mistõttu on tihenenud koostöö kooli ja loomaia vahel. Kuna Tallinna linn tundis puudust heakorratöötajatest, töötati Hannese initsiatiivil välja aianduse- ja heakorratöötaja kursus, mille raames toimus teoreetiline õpe koolimajas ja praktika loomaaias. Sellest kasvas välja tihe koostöö edasiste uute õppekavade, näiteks loomaaiatalitaja, mesiniku ja floristi, arendamisel. Hannes tunneb muret noorte haridusliku käekäigu üle ja reklaamib kutsehariduse vajalikkust ning seal pakutavat kvaliteetset õpet. Tänu temale on leidnud paljud tee tagasi kooli.

Hannes väärtustab elukestvat õpet ja julgustab oma töökaaslasi taas kooli jõudma. Tema eestvedamisel on osalenud loomaaia töötajad erinevatel ametikooli täienduskursustel ja tasemeõppes. Hannes tegeleb pideva enesearendamisega, läbides mitmeid erialaseid ja pedagoogilisi koolitusi.

Virve Õunapuu

Hageri muuseum

Hageri muuseumi juhataja Virve Õunapuu leiab alati aja, et tutvustada õpilastele kodukanti ja rääkida põnevaid lugusid ajaloost. Ta kutsub noori kuulama, lummab neid ja paneb nad mõtlema – nii saab kodukant lastele omaks. Virve juhatab õpilaste väljasõite Hageri kirikusse, Mäeküla palvemajja ja teiste kihelkonna vaatamisväärsuste juurde. Lisaks korraldab ta metsas kohapärimustega matkasid, lastele tunde Hageri muuseumis ja mõisakultuuri programme Sutlema mõisas. Virve pani kokku ka tänavuse näituse „Emakeelse hariduse rännakud Hageris“, millega tähistati 110 aasta möödumist kihelkonnakooli asutamisest.

Virve on andnud oma panuse 20 kilomeetrit pika virtuaalse avastusraja loomisse, mis tutvustab Kohila-Hageri-Sutlema ja Aandu piirkonna loodus- ja ajaloolisi objekte. Ta on koos Hageri Haridusseltsiga kihelkonnapäevade korraldamise eestvedaja, kaasates sinna ka valla noortekeskusi ja koole. Kihelkonnapäevad on olulised, et hoida meeles möödunut, aga näidata ühtlasi ka kogukonna elujõulisust ning kestmist.

Virve algatas Kohila valla kodukandiaabitsa traditsiooni. Sügiseti saavad Kohila valla 2. klassi õpilased kingituseks ainulaadse aabitsa, mille igal leheküljel üks täht ja selle tähega seonduv tekst Kohila valla kohta. Tema koostatud on lauamäng „Aarete jaht“ kohapärimuslike lugudega.

Estonia SPA Hotels AS

 

Estonia SPA Hotels AS on praktikabaasiks väga paljude Pärnumaa Kutsehariduskeskuse erialade praktikantidele, sealhulgas kokkadele, majutus- ja toitlustusteenindajatele, kosmeetikutele ja ärikorraldajatele. Estonia praktikajuhendajad käivad end ka kutsehariduskeskuses koolitamas, kindlustamaks, et nende juures tehtav töö sobib kokku õppijate koolis omandatud teadmiste ja oskustega.

Estonia restorani Noot peakokk Rudolf Visnapuu on aktiivne osaleja mitmete Eesti kutsehariduskeskuste töös ning jagab alati hea meelega õpilastele tagasisidet, et neile valitud elukutse omandamisel enesekindlust süstida. Ta on panustanud oma isiklikku aega, et toetada õppijat, kes oleks vastasel juhul koolist välja langenud. Kokk Rudolfi käe all praktika läbinud õpilastel on ette näidata uhked saavutused rahvusvahelistelt konkurssidelt: tänavu kevadel tõid Ida-Virumaa ja Pärnumaa kutsehariduskeskuste noored esikoha Itaalias Casagros toimunud rahvusvaheliselt kokkade ja teenindajate võistluselt.

Estonia SPA toetab elukestvat õpet ning selle töötajad saavad osaleda töökohapõhises õppes. Et soodustada kooli kõrvalt töötamist, ollakse Estonias töögraafikute koostamisel väga paindlikud.

 

Aasta õppejõud

 

Kaido Kikkas

Tallinna Tehnikaülikooli IT-Kolledž

TTÜ IT Kolledži dotsent Kaido Kikkas on hinge ja südamega panustanud puuetega inimestele õppimisvõimaluste loomisse ülikoolides, seda lisaks regulaarsele ning mahukale õppetööle. Pikaajalise kogemuse tõttu erivajadustega inimestega oskab ta hästi arvestada inimeste erisustega kogu spektri ulatuses ning õppetööd neile vastavalt kohandada.

Kaido eeldab üliõpilastelt iseseisvat mõtlemist, mitte pimesi tema hinnangutega nõustumist. Ta peab oluliseks, et iga tema üliõpilane saaks ka personaalselt suuliselt eksamineeritud. Individuaalses vestluses ei hinda ta üliõpilasi üksnes erialaste teadmiste mõõdustikus, vaid ka üldisemas kultuurikontekstis. Personaalse ja hingestatud lähenemise tõttu lookleb iga semestri alguses Kaido ukse taga pikk üliõpilaste järjekord, kes kõik soovivad teda oma tööde juhendajaks.

Kaido ei pea traditsioonilisi loenguid, vaid kasutab seda aega tudengite ees lugude rääkimiseks. Ta sünteesib õppetöös väga erinevaid väärtussüsteeme Piiblist Bushido ja traditsioonilise MIT/Stanfordi häkkerikultuurini. Kaido on inspireerinud mitmeid kolleege võtma oma töös kasutusele innovatiivseid võtteid ja rakendusi. Et ideed saaksid maailmas priilt levida, propageerib Kaido vaba tarkvara ja kultuuri liikumist ning levitab enda loomingut võimalusel vabade litsentside alusel.

Alar Kilp

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituut

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi lektor Alar Kilp ei kalla kulbiga tudengite pähe teadmisi, vaid suunab neid arutlema selle üle, mis on õige ja vale, mis eelistatav ja mis mitte. Tema tegevus ei jää auditooriumi piiridesse, vaid ka avalikel üritustel käib ta üliõpilaste juures küsimas, mida nemad asjadest arvavad. Lektor Alar naudib jälgimist, kuidas noored inimesed ülikoolis veedetud aastate jooksul arenevad.

Tudengid kiidavad: Alar leiab alati kuldse kesktee teabe edastamise ja üliõpilaste kaasamise vahel. Ta soovib alati pakkuda tudengitele võimalikult mitmekesist õpikogemust. Ta propageerib arutelusid, et juhtida noori sallivuseni erinevuste suhtes ning julgustab tudengeid oma arvamust sõnastama. Ta on alati tudengitele avatud ja valmis nendega nende muresid või ka lihtsalt huvialaseid teemasid arutama nii pärast loengut kui ka muul moel eraviisiliselt.

Riigiteaduste õppekava programmijuhina vaatab Alar enne iga õppeaastat oma ained läbi ja kohendab neid vastavalt praegusele poliitilisele olustikule, et ained oleksid üliõpilastele võimalikult aktuaalsed. Tema ainete omandamisel tugevneb tudengites kriitikameel nii enda kui ka teiste suhtes ning areneb loogiline arutlusvõime.

Tiia Rüütmann

Tallinna Tehnikaülikooli inseneripedagoogika keskus

TTÜ inseneripedagoogika keskuse juhataja ja vanemlektor Tiia Rüütmann on meisterõppejõud, kes on panustanud ala arendamisse nii Eestis kui ka kaugemal. Talle on oluline, et loodus- ja täppisteaduste ja tehnoloogiavaldkonna õppeainete õpetamine oleks kõigil haridusastmetel professionaalne, motiveeriv, tulemuslik, huvitav ning empaatiline.

Inseneripedagoogika ja tehnikaõpetajate lisaeriala lõpetanute tagasiside osutab, et just Tiia oli nende kõige ägedam õppejõud. Tiia panustab üliõpilaste loovuse, iseseisvuse ja kodanikutunde arendamisse, võimaldades neil õpingute käigus omandatud teadmiste ja kogemuste najal iseseisvalt koostada õpimapi, kuhu koondub kogu nende edaspidi vajaminev materjal. Tudengi individuaalsuse arvestamisel on Tiia äärmiselt paindlik: ta kasutab erinevate õpiomadustega üliõpilaste puhul erinevaid õpetamismeetodeid, võimaldab üliõpilastel vajaduse korral kasutada individuaalõpet ning saada täiendavaid konsultatsioone.

Väärtushinnangute kujundamisel rõhutab Tiia õpetajakutse kõrget mainet ja õpetajate järelkasvu vajadust, seda eriti reaalainetes. Ta juhindub hariduskorüfee Jan Komensky põhimõttest: „Üliõpilast ei tohi alandada ja õppejõudu peab austama“.

 

Aasta õppeasutuse juht

 

Maarja Merigan

Tallinna 32. Keskkool

Direktor Maarja Merigan juhtis Tallinna 32. Keskkooli mullu Aasta Kooli tiitlini. Loorberitele puhkama jäämisest pole aga juttugi vaid lüüakse kaasa ka Tallinna Ülikooli Tulevikukooli projektis, mille raames töötati välja eneseanalüüsivahendid algklasside õpilastele. Maarja eestvedamisel osaletakse aktiivset Alustavat Õpetajat Toetava Kooli programmis, kus pedagoogitee alguses olevatele õpetajatele on loodud mentorlussüsteem. Maarja hoolitseb, et kõik koolipere liikmed oleksid informeeritud ning korraldab iganädalaselt selleks nõupidamisi ja infovahetunde. Juba neljandat aastat toimuvad regulaarsed kohtumised juhtkonna, õpilasesinduse ja õpilasaktiivi vahel, et arutleda ühiselt õpilastele olulistel teemadel.

Maarja on terve elu töötanud õpetajana, hingelt pedagoog, kes armastab oma tööd ja hoolib oma koolist. Tema jaoks on olulised avatud suhtumine, võrdne kohtlemine, inspireerimine ja innustamine. Ta on kasutusele võtnud kujundava hingamise algklassiõpilaste toetuseks. Oma kogemusi jagatakse lahkelt: kooli juhtkond ja õpetajad korraldavaid koolitusi teistele Tallinna õpetajatele, muuhulgas on jagatud enda näitel õppijakeskse koolikultuuri loomise rõõme ja muresid.

Koostöös Loova Partnerluse MTÜ-ga antakse alates 2015. aastast igal kevadel välja kooli esimese direktori Harri Kelderi nimeline stipendium, mille eesmärk on tunnustada ja innustada abiturienti, kellel on plaanis gümnaasiumi lõpetamise järel jätkata õpinguid pedagoogika või hariduse valdkonnas.

Margo Sootla

Paide Gümnaasium (nominentide esitamise ajal Väätsa Põhikooli direktor)

Margo Sootla on uuendusmeelne, järjepidev ja süsteemne haridusuuendaja. Margo juhib Väätsa Põhikooli eesmärgi- ja tõenduspõhiselt, seades esikohale õpilase arengu, unustamata samas õpetajat. Väätsa koolis kehtib põhimõte, et seal õpivad kõik ja direktor on selles küsimuses isiklik eeskuju. Margo toetab õpetajate koolitusi välisriikides ja ta ei keskendu ainult pedagoogiliste oskuste arendamisele, vaid peab oluliseks meeskonna hoidmist, õpetajate enesemärkamise ja tähtsustamise arendamist.

Väätsa kool on pakkunud õpetajaks õppijatele praktikavõimalusi, kogunud koos ülikoolidega andmeid teadusprojektide tarbeks ja kasutanud neid õppetöös ning koostöös otsinud lahendusi haridusuuenduste elluviimiseks. Koolis toimib õpikogukond, kus õpetajad õpetavad teineteisele erinevate metoodikate kasutamist. Õpetajad-töötajad on avatud ning valmis julgelt ja uhkusega rääkima oma tööst – see näitab, et direktor on täitnud nende baasvajadused ning saadakse keskenduda rahulikult ja turvalises keskkonnas õppijate arengule. Margo tegutseb isegi selle nimel, et vallavalitsuses töötav raamatupidaja mõistaks, et tema üks ülesannetest on õpilaste arengule kaasa aitamine, mitte ainult numbrimaagia.

Väätsa Põhikooli külastab igal aastal üle 600 inimese teistest kohalikest omavalitsustest, koolidest ning isegi nii kaugetest välisriikidest nagu Brasiilia või Iisrael. Hoolimata ajakulust on ta alati valmis vastu võtma rahvusvahelisi delegatsioone ja neid innustama. Margo osales isegi 2017. aastal Eesti delegatsiooni liikmena OECD poolt kokku kutsutud ülemaailmsel haridusinnovatsiooni tippkohtumisel ja jagas Väätsa kogemusi, kuidas haridusuuendusi ellu viia.

Eda-Mai Tammmiste

Aegviidu Lasteaed ja Anija Valla lasteaiad

Eda-Mai Tammiste jagab oma päevi nelja Anija Valla lasteaiamaja vahel. Selle kõige kõrvalt leiab ta veel aega, et lüüa aktiivselt kaasa Harjumaa Alusharidusjuhtide Ühenduse ning Eesti Lasteaednike Liidu töös. Eda-Mai seisab selle eest, et laste õpi- ja õpetajate töökeskkond oleks kaasaegne ja turvaline. Tema eestvedamisel on Anija valda viimaste aastatega lisandunud 25 lasteaiakohta.

Viie lapse ema Eda-Mai on võtnud oma südameasjaks lasteaedade personali mõtteviisi ja suhtumise muutmise. Ta korraldab õpetajatele koolitusi ja õppereise, et nad näeksid teistes õppeastutustes kasutatavat metoodikat ja leiaksid endagi töös innovatsioonivõimalust. Eda-Mai juhtimisel toimub Anija valla haridusfoorum, mille fookuses erivajadustega lapsed.

Et Anija vallas oleks sidus elanikkond, korraldab Eda-Mai igal vabariigi aastapäeval aktuse, kuhu on kohale kutsutud ka kohalikud eakad. Ta teeb väga tihedat koostööd valla erinevate asutustega nagu noortekeskused ja raamatukogud, et lasteaialapsed saaksid võimalikult palju erinevaid võimalusi ja kogemusi igapäevaeluks ning oleksid lasteaia lõpetamisel igakülgselt valmis kooli minekuks.
Eda-Mai on esinenud alushariduse eestkõnelejana Arvamusfestivalil ja ta on ka kolmekordne Raplamaa meister tuletõrjespordis.

 

Aasta haridustegu

 

Tartu Lasteaed Kelluke: piirkondlik eesti keele kui teise keele metoodikakeskus

Tartu Lasteaia Kelluke motiveeritud ja avatud suhtumisega õpetajate eestvedamisel on juba viis aastat tegutsenud Lõuna-Eesti piirkonna eesti keele kui teise keele metoodikakeskus. See on kohalikele lasteaiaõpetajatele väärtuslik koostöövõrgustik, mis toetab õpetajate ametialast arengut nõustamise ja üksteiselt õppimise kaudu. Tänu sellele on teise emakeelega lastele eesti keele õpetamine viidud uuele tasemele.

Näiteid erinevatest tegevustest on palju, kuid üheks tulemuslikumaks on osutunud õpetajate teabe- ja koolituspäevad, kus jagatakse omavahel kogemusi ja tutvutakse uute õppemeetoditega. Praktilistel teabepäevadel osalevad sageli ka kohalike lasteaedade lapsed, mis avardab nende suhtlemisvõimalusi ning toetab soovi ja julgust suhelda eesti keeles nii eakaaslaste kui täiskasvanutega.
Keskuses on avatud õppevara, metoodilise ja õppekirjanduse tugipunkt, kus saab tutvuda õppematerjalidega ja neid laenutada.

Viimasel kolmel aastal on keskuses korraldatud 25 üritust, millest võttis osa 520 õpetajat  ja 335 last. Keskuse töö on eeskätt piirkondlik, kuid koostööd tehakse Tartu, Põlva, Valga ja Jõgeva maakonna lasteasutuste õpetajatega.

Luua Metsanduskooli õpilaste innovatsiooniprojekt "Flying Forest"

Luua Metsanduskoolis hakkasid mõni aeg tagasi puhuma uued tuuled tänu õpilaste meeskonnale koosseisus Romert Rehe, Mihkel Märtin ja Silver Pärn (meeskonna juhina). Samsung DigiPass koolitusprogrammi käigus töötasid õpilased välja kaasaegsetel tehnoloogiatel põhineva metsamõõtmise lahenduse „Flying forest“.
Ettevõtmine algas Silver Pärna ideest, mille ta esitas koolis toimunud „Ideelaborile“. Õpilaste motivatsioon innustas ka õpetajaid ning nüüdseks on kooli õppemetskonnas praktilise õppe jaoks professionaalne droon.

Erialase praktilise digilahendusega väljatulek annab kinnitust, et kooli võetud suunad digivaldkonna süsteemsel arendamisel on vilja kandmas. Õpilaste projekt on suurendanud ka metsandusettevõtete huvi koolile praktikakohtade pakkumisel. Projekti elluviimisel suhtlesid õpilased tihedalt metsatööstuse katusorganisatsiooniga.

Antsla Gümnaasium: liikuma kutsuv kool – pilootkoolist mentoriks

Antsla Gümnaasium on üks kümnest koolist, kes alustasid 2016. aastal Liikuma Kutsuva Kooli pilootprogrammiga. Algusest peale kaasati koolis laiapõhjaline meeskond, kuhu kuulusid nii klassi- kui aineõpetajad, õpilased ja kooli juhtkond. Just suur kaasatus olnud ka üheks eduteguriks vajalike muutuste tegemisel.
Kolme aastaga on Antsla Gümnaasiumis süsteemselt kujundatud liikumist toetavat koolikultuuri, kaasates kooliperet, muutes õpikeskkonda ja saades mentoriks teistele koolidele üle Eesti.

Õpilastest mängujuhtide tegevus toetab nende enda arengut ja eri vanuses õpilaste suhtlemist. Koolimaja ja -õue mitmekesine mängu- ja õpikeskkond tagab õpetajate hinnangul tunni töörahu ning aitab suurendada koolirõõmu. Mängu- ja liikumist toetavate vahendite komplektid kõigile klassidele – esimesest kuuendani – arendavad algatus- ja vastutusvõimet, loovust ja koos tegutsemise oskusi.

Lisaks Liikuma Kutsuvale Koolile osaleb Antsla Gümnaasium ka teistes programmides nagu KiVa, Ettevõtlik Kool ja TORE. Erinevate programmide tegevuste omavaheline lõimimine ning projektidega seotud tegevused ja kohustused aitavad kujundada õpilaste mitmekesiseid, ettevõtlikkust soodustavaid oskusi, märkimisväärselt on suurenenud ka õpilaste koolirõõm.

 

Viimati uuendatud: 30. september 2019